{"id":2696,"date":"2024-12-08T16:48:06","date_gmt":"2024-12-08T14:48:06","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2696"},"modified":"2024-12-12T09:18:04","modified_gmt":"2024-12-12T07:18:04","slug":"kutseoppe-rannakud-2023-2024","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/kutseoppe-rannakud-2023-2024\/","title":{"rendered":"Kutse\u00f5ppe r\u00e4nnakud 2023\/2024"},"content":{"rendered":"\n

Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool on osalenud Erasmuse programmis praeguseks juba 20 aastat. Ka kutse\u00f5ppe \u00f5ppurid on usinalt v\u00f5imalust kasutanud ning seda eesk\u00e4tt praktikate sooritamise eesm\u00e4rgil.

Osakonna rekordini j\u00f5uti 2023\/2024. ehk m\u00f6\u00f6dunud \u00f5ppeaastal, mil \u00f5ppepraktikat sooritati kodust kaugemal 31 korral. Neist kaks \u00f5pilast lausa mitu korda \u00fche \u00f5ppeaasta jooksul ning kohal oli ka \u00fcks aastatagune vilistlane. T\u00e4ies hiilguses olid esindatud k\u00f5ik kuus kutse\u00f5ppe \u00f5ppekava: mass\u00f6\u00f6r, podoloog, lapsehoidja, erakorralise meditsiini tehnik, tegevusjuhendaja ja hooldust\u00f6\u00f6taja. Enim kasutati Erasmus+ v\u00f5imalusi lapsehoidja (13 korral) ja tegevusjuhendaja (7 korral) \u00f5ppekavadel. R\u00e4nnati Portugalis (Portos), Saksamaal (Jenas ja Leipzigis), Hispaanias (Gij\u00f3nis) ning Norras. Allj\u00e4rgnevalt on kokku kogutud killukesi \u00f5ppijate meenutustest.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Tagasiside lapsehoidja \u00f5ppekavalt<\/h2>\n\n\n\n

\u201eMina k\u00e4isin kolmen\u00e4dalasel \u00f5ppepraktikal Portugalis, Portos, ja olen v\u00e4ga rahul, et v\u00f5tsin vastu otsuse sinna \u00fcldse minna. Uued teadmised, oskused ja kogemus, mille sealsest lasteaiast kaasa v\u00f5tsin,  on hindamatud. Alguses tekitas k\u00f5ige enam hirmu keelebarj\u00e4\u00e4r, kuna sealne kollektiiv ei r\u00e4\u00e4kinud v\u00e4ga inglise keelt ning portugali keelt polnud mina varem kuulnudki. Hirmul polnud aga p\u00f5hjust, sest saime kenasti hakkama. Lapsed ja kogu sealne meeskond olid  s\u00f5bralikud, abivalmid ja toredad. Muidugi ka Porto linn, kus me kolm n\u00e4dalat elasime, oli imeline ja avastamist v\u00e4\u00e4rt. Soovitan kindlasti k\u00f5igile, kellel v\u00e4hegi v\u00f5imalus, v\u00e4lispraktikale minna, sest teise kultuuri ja eluoluga tutvuda on v\u00e4ga p\u00f5nev\u201c. <\/p>\n\n\n\n

Marianne Kuus, LH23\u00a0<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eMina k\u00e4isin praktikal nii Portugalis kui ka Hispaanias. V\u00e4lispraktikal k\u00e4imine on selline kogemus, mida muidu pole v\u00f5imalik saada. \u00dckski turismireis ei paku sulle v\u00f5imalust n\u00e4ha seda n-\u00f6 p\u00e4ris elu, p\u00e4ris inimesi, nende kombeid ja igap\u00e4eva harjumusi. Lapsed on igal pool \u00fchtmoodi armsad, \u00f5ppetegevuse eesm\u00e4rk on sama, kuid viis, kuidas lapsi \u00f5petatakse, on erinev. Ka keskkond on erinev. Minu jaoks tuli \u00fcllatusena, et Portugalis magavad lapsed riietega ja veel suuremaks \u00fcllatuseks oli Hispaania, kus ka jalan\u00f5ud j\u00e4id magamisel jalga. Nendest praktikatest v\u00f5iks pikalt r\u00e4\u00e4kida, kuid k\u00f5ige parem on siiski seda ise kogeda. Kel v\u00e4hegi v\u00f5imalik, kasutage seda v\u00f5imalust ja te ei kahetse. Ka keel pole takistuseks. Ole loov ja sa saad hakkama! Mina ju sain!\u201c<\/p>\n\n\n\n

Maarja Sabre, LH23<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eOlen \u00e4\u00e4retult t\u00e4nulik, et kooli poolt avanes selline v\u00f5imalus. Sama t\u00e4nulik olen ma oma perele ja k\u00f5ikidele teistele, kes sellele k\u00e4igule hoogu andsid ja appi tulid. 
Alguses oli raske harjuda m\u00f5ttega, et pean olema oma lastest eemal kolm n\u00e4dalat, eriti kui k\u00f5ige v\u00e4iksem 2,5-aastane. Kurbus tuli ikka v\u00e4ga sisse minekuhetkele m\u00f5eldes. 
Minek oligi raske \u2013 v\u00e4ga raske. Kuid seda vahvam oli kogu see kogemus, mille k\u00e4igus sai nii palju erinevaid emotsioone l\u00e4bi elada. Praktika viis mind Portosse, Portugali, ja kui vahva seal oli! Klappisin oma r\u00fchmaga nii h\u00e4sti. Sain teha p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ike, mida \u00fcks praktikant v\u00f5\u00f5ras riigis teha saab. Oli tunda seda meeldivat usaldust, mis meil oma r\u00fchmaga tekkis. 
Ja no Porto \u00fcldse: kui ilus ja vahva. Vaatamisv\u00e4\u00e4rsused k\u00e4e-jala juures (loe: sai korralikult trenni teha k\u00f5ndimisega). Inimesed olid s\u00f5bralikud ja toredad! Soovitan soojalt teistelegi!
Kui midagi varuda, siis sularaha ja palju emotsioone!\u201c<\/p>\n\n\n\n

Sillen\u00a0K\u00e4ngsepp, LH23<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eMinu v\u00e4lispraktika kogemus oli v\u00e4ga hariv ja p\u00f5nev. Alguses oli hirm, kuidas ma hakkama saan, aga k\u00f5ik kasvatajad\/\u00f5petajad ja lapsed  olid v\u00e4ga toredad. Esimesed p\u00e4evad olid rasked just lastega suhtlemisel, aga mida aeg edasi, seda lihtsamaks see l\u00e4ks. Mulle j\u00e4i seal viibitud ajast v\u00e4ga hea emotsioon ja poetasin viimasel p\u00e4eval ka paar pisarat. Soovitan kindlasti k\u00f5igile minna v\u00e4lismaale praktikale ja saada uusi kogemusi!\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kadri K\u00f5iv, LH23<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eSooritasin praktika Portugalis, Porto linnas asuvas lasteasutuses. Sain hea kogemuse v\u00f5rra rikkamaks, see oli p\u00f5nev ja silmi avav. Oluline on omada kohaliku riigi elementaarset s\u00f5navara. Sain v\u00e4ga vahva elamuse laste teatrietenduse n\u00e4ol. Portugali lapsed on armsad ja s\u00f5bralikud ning k\u00f5ige ilusamate lokkis juustega.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Keiu P\u00e4rn, LH23<\/em><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Tagasiside erakorralise meditsiini tehniku \u00f5ppekavalt<\/h2>\n\n\n\n

\u201ePraktika ASB kiirabibaasis on heaks h\u00fcppelauaks kiirabibrigaadi t\u00f6\u00f6ellu. Olenemata v\u00f5\u00f5rriigist, oli sealne patsientide k\u00e4sitlus ja seadmed sarnased Eestis kasutatavatega. Kui on plaan kiirabivaldkonnas t\u00f6\u00f6tada, siis vastavalt inimt\u00fc\u00fcbile ei ole ilmselt probleemi praktiseerida sellist t\u00f6\u00f6d Eestis, kuid v\u00f5imalust v\u00e4lismaal selles sektoris k\u00e4tt soojaks saada on v\u00e4he ning seda v\u00f5iks ja peaks v\u00f5imalusel kasutama. Seda tegin ka mina.
ASB Rettungswache kiirabibaasis Leipzigis on ligikaudu 100 t\u00f6\u00f6tajat ja masinapargi suuruseks ca 20 s\u00f5idukit, kus kiirabis\u00f5ite valdavalt tehakse C-kategooria s\u00f5idukitega, mis erinevad Eestis kasutatavatest oluliselt just dimensioonide ja kaalu poolest. Kollektiiv oli baasis s\u00f5bralik ja kokkuhoidev. Suhtlemisel tuleb kindlasti kasuks saksa keele oskus, kuid n\u00e4iteks minu puudulikust keeleoskusest ei olnud suurt muret, kuna enamik kollektiivist oskas ka inglise keelt. Vaba aega soovitan kasutada kohaliku kultuuriga tutvumiseks ja v\u00f5imalusel teiste linnade k\u00fclastuseks. Sedagi v\u00f5imalust ei lasknud ka mina m\u00f6\u00f6da.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Toomas Kespre, EMT23<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eMinu v\u00e4lispraktika oIi Saksamaal Leipzigis ja l\u00e4bisin seal kiirabipraktika.  Olen n\u00fc\u00fcdseks n\u00e4inud nii Eesti kiirabi kui ka Leipzigi oma ning v\u00f5in \u00f6elda, et vahe on sees. Leipzigis puudus tavabrigaadil  traneksaam, mis on Eestis enamasti igas autos. Huvitav oli see, et neil olid kaelakraed \u00fchekordsed ning lar\u00fcngoskoobi kihvad samuti \u00fchekordsed. Meil kasutatakse siin ikka k\u00f5ik ribadeks ja puhastame neid peale iga kasutuskorda.
\u00dcldiselt oli Saksamaal lahe, sest sai praktiseerida oma inglise keelt, olla uues keskkonnas ning n\u00e4ha, kuidas seal \u00f5nnetuste puhul tegutsetakse. Autod olid ikka k\u00f5vasti suuremad ja seal oli nii palju ruumi liikuda. Sireene kasutati p\u00e4ris korralikult, kuigi seal oli see ka m\u00f5istetav, sest rattaliiklus k\u00e4ib maanteel, mist\u00f5ttu on see on igati m\u00f5istlik, kuid sireen oli p\u00e4ris vali ning ehmatas esimesel korral isegi t\u00e4naval olles. Teated tulid seal piiparile, mitte k\u00f5larist nagu Eestis kombeks on. Huvitav oli n\u00e4ha teist keskkonda ning erinevaid situatsioone, mida Eestis v\u00f5ib-olla \u00fcldse ei kohta.
K\u00f5ik, kes tahavad veidikenegi maailma n\u00e4ha, siis kiirabipraktika v\u00e4lismaal on selleks suurep\u00e4rane koht, kuna seal n\u00e4ed inimesi, kelle moodi olla tahaksid v\u00f5i just vastupidi \u2013 kelle moodi sa olla ei tahaks. See paneb veidike m\u00f5tlema, kuidas ennast hoida, et eakana poleks nii raske liikuda ja f\u00fc\u00fcsiliselt hakkama saada. Vabal ajal k\u00e4isin pargis v\u00f5i olin j\u00f5usaalis ja sealne loomaaed oli ka p\u00e4ris vahva.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Madli K\u00f5re, EMT23<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u00a0<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Tagasiside podoloogi \u00f5ppekavalt<\/h2>\n\n\n\n

\u201eMeie v\u00e4lispraktika juhendaja tegi vabatahtlikuna t\u00f6\u00f6d Punase Risti kodutute varjupaigas ja seet\u00f5ttu saime ka sinna kaasa minna. Lisaks tegi ta koost\u00f6\u00f6d neurorehabilitatsiooni keskusega ning saime k\u00fclastada ka seda, et n\u00e4ha, kuidas toimib koost\u00f6\u00f6 f\u00fcsioterapeudi ja meie juhendaja vahel. Punases Ristis \u00fcllatas lihtsus t\u00f6\u00f6vahendite osas, mida ta kaasa v\u00f5ttis: t\u00f6\u00f6riided,  mask, kindad, antiseptika, k\u00fc\u00fcnel\u00f5ikustangid ja skalpell. Meie juhendaja sai v\u00e4ga hea kontakti protseduurile tulnud inimestega ja olime kursuse\u00f5ega \u00fcllatunud, kui puhtad ja hea h\u00fcgieeniga olid sealsed inimesed, nii mehed kui ka naised. Leidsime ainult \u00fche k\u00fc\u00fcneseene kahtluse. Paraku olid neil k\u00f5igil v\u00e4ga kurvad lood r\u00e4\u00e4kida ja natuke arusaamatuks j\u00e4i meie kahe riigi erinevus sotsiaaltasandil. N\u00e4iteks \u00fcks h\u00e4rra, kes oli teise varjupaiga klient, tuli meie juhendaja protseduurile ja kinkis talle t\u00e4nut\u00e4heks v\u00e4ga ilusad isetehtud joonistused.
Kohe esimesel p\u00e4eval oli selge, et v\u00e4hemalt esialgu saab see olema vaatluspraktika, sest meie juhendaja kasutas jalahoolduse teostamiseks turbiini. See on samasugune k\u00e4epide nagu hambaarstidel, aga t\u00f6\u00f6tab suuremal kiirusel. Meie t\u00f6\u00f6tame kas vaakum- v\u00f5i spreijalahooldusaparaadiga ning nende kahe aparaadi t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tted ja v\u00f5imsus on v\u00e4ga erinevad. Esimesel n\u00e4dalal oli ka t\u00f6\u00f6r\u00fctm v\u00f5\u00f5ras \u2013 kohati oli kiire ja siis j\u00e4lle pikem paus.
Juhendaja oli alguses v\u00e4ga mures, kuna olime tema esimesed \u00f5pilased ning meie suhtlus k\u00e4is inglise keeles. Seletasime, et ka meie ei kasuta inglise keelt igap\u00e4evaselt ja toetame \u00fcksteist ning saame hakkama.
Erasmus v\u00f5imaldab lisaks tutvuda ka riigiga, kus praktikal ollakse: vabad p\u00e4evad ja n\u00e4dalavahetused annavad selleks hea v\u00f5imaluse.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Dagmar Mo\u0161arov, PODO23<\/em><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Tagasiside tegevusjuhendaja \u00f5ppekavalt<\/h2>\n\n\n\n

\u201eKui ma tulin Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli tegevusjuhendajaks \u00f5ppima, polnud mul aimugi, et l\u00e4hen Portosse v\u00e4lispraktikale. Minu senine reisikogemus oli Soome, Ahvenamaa ja kunagi ammu teismelisena Sankt Peterburg. Lennukiga polnud ma kunagi lennanud. Kui sellest koolis r\u00e4\u00e4kima hakati, ei uskunud ma ikka veel, et just mina sinna l\u00e4hen. Arvasin et minu inglise keel ei ole nii hea ja portugali keele oskus on niikuinii null. Kuna sellest r\u00e4\u00e4giti absoluutselt igal koolip\u00e4eval ja soovijaid oli alguses kuus, hakkasin m\u00f5tlema: aga mis siis kui\u2026. Kuna minejaid on peale minu veel, siis on v\u00f5imalik koos ka odavam elamine leida. K\u00fcll ma saan hakkama, lehvin kas v\u00f5i teiste tuules! M\u00f5te keelepraktikast ja v\u00f5imalusest maailma n\u00e4ha tundus \u00fcha ahvatlevam. M\u00f5eldud, tehtud!<\/p>\n\n\n\n

Andsin avalduse sisse ja hakkasin internetist Porto kohta infot koguma ning tasapisi iseseisvalt portugali keelt \u00f5ppima. Lend sujus plaanip\u00e4raselt. Tallinnast Portosse otselendu ei ole, kuid vahemaandumine Frankfurdis sujus kenasti ja oli v\u00e4ga huvitav kogemus. Alguses oli hirm, et eksin sealses suures lennujaamas \u00e4ra, aga kui on silmad peas ja lugeda oskad, siis ei ole see asi nii hull midagi.
Kohale j\u00f5udsin hilis\u00f5htul ja minu majutaja tuli mulle lennujaama vastu. Nii uskumatu, kui see ka pole, leidsin ma endale peatuskoha 15 aastat Portos elanud eestlanna juures.<\/p>\n\n\n\n

Praktikap\u00e4evad toimusid t\u00f6\u00f6p\u00e4evadel 9-17. Tegu oli p\u00e4evakeskusega, kus olid erinevad t\u00f6\u00f6toad ning kliendid tegid t\u00f6\u00f6d vastavalt oma v\u00f5imetele. Lisaks t\u00f6\u00f6toas osalemisele on klientidele ette n\u00e4htud ka teraapiad. Minulgi oli vahel, kui ajakava lubas, v\u00f5imalus teraapiaseansse pealt vaadata. N\u00e4iteks \u00f5nnestus mul osaleda kognitiivsete oskuste arendamise teraapias. Lisaks k\u00fclastasin veel ujumisteraapia, f\u00fcsioteraapia ja grupiteraapia \u2013 r\u00fctmiharjutused ja muusika j\u00e4rgi laulmine \u2013 tunde. Lisaks k\u00e4isid kliendid, kellel ei olnud liikumispuuet, kord n\u00e4dalas \u201ejalgpallitrennis\u201c, mis ei t\u00e4hendanud otseselt jalgpalli, vaid v\u00e4rskes \u00f5hus liikumist, millele lisandusid erinevad koordinatsiooniharjutused \u2013 palliga ja ilma, h\u00fcpates ja joostes.<\/p>\n\n\n\n

Sain ka iseseisvalt natuke aktiviseerivaid tegevusi l\u00e4bi viia. Ei olnud vaja paluda, et kes tahab \u00fchineda, sest nii kui ma midagi uut v\u00e4lja v\u00f5tsin ja nokitsema hakkasin, tuldi uudistama. N\u00e4iteks tegime paberile tikkimist. See oli \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev v\u00e4ljakutse. Ma k\u00fcll ei saanud klientidega r\u00e4\u00e4kida, aga tegelikult suhtlesime palju! Nad olid v\u00e4ga uhked oma valminud kaartide \u00fcle ning juhendajad olid samuti rahul.
NB! Sealsed kliendid on nii \u00fchtehoidvad ja toetavad. See, kuidas nad \u00fcksteist aitasid, on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Kui keegi ei saanud kirjutada, anti talle pastakas pihku, v\u00f5eti tema k\u00e4si enda k\u00e4tte ja kirjutati koos. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et kaust toodi tema juurde ja avati \u00f5ige koha pealt. Kui kellelgi oli saapapael lahti, siis seoti see kinni; kui keegi nuttis, rutati lohutama; kui suu oli pudrune, p\u00fchiti see \u00e4ra. See oli minu jaoks k\u00f5ige imetlusv\u00e4\u00e4rsem kogu praktika juures.<\/p>\n\n\n\n

Esimesel n\u00e4dalal oli mulle veidi v\u00f5\u00f5ras, et kui kliendid saabusid, siis l\u00f5unamaa kombe kohaselt tervitati p\u00f5ski kokku pannes ja kallistades. Kui kurtsin oma juhendajale, et mul on nii kahju, et ei saa nendega suhelda, siis juhendaja julgustas: \u201eOsadel neist ei ole oma kodu ja neil pole kedagi, kes l\u00e4hedust pakuks. Lihtsalt anna neile seda\u2026.hellust ja hoolt.\u201c Nii ma siis tegingi ja l\u00e4ks palju lihtsamaks. Mitte, et ma loendanud oleks, aga m\u00f5nel p\u00e4eval sain p\u00f5semusisid ja kallistusi 50+, sest nad tulid ise \u2013 lihtsalt t\u00f5usid \u00fchel hetkel p\u00fcsti, tulid minu juurde ja kallistasid. Juba teise n\u00e4dala l\u00f5puks oli see minu jaoks t\u00e4iesti tavaline asi, mis omakorda tingis selle, et kui pidin tagasi s\u00f5itma, siis nii m\u00f5nigi nuttis ja ei soovinud minu lahkumist. See oli veidi kurb, aga paratamatu.<\/p>\n\n\n\n

Olen v\u00e4ga rahul ja ei kahetse  mitte \u00fchtegi Portos veedetud hetke. Isegi kui sa ei ole kunagi varem lennanud ja pead minema \u00fcksi v\u00f5\u00f5rasse riiki, siis mine ikka \u2013 see on seda v\u00e4\u00e4rt. K\u00f5ik on tehtav! Siia sai kirja vaid killuke emotsioone. Igatsen praegugi sealseid kliente, nende lahkust ja siirust. Igatsen sealseid vaateid. T\u00e4nu sellele v\u00f5imalusele sain n\u00e4ha hoopis teistmoodi kultuuri. V\u00f5imalik, et ma ei ole suutnud enda jaoks veel k\u00f5ike lahti m\u00f5testada ja emotsioone j\u00e4tkub pikemaks ajaks. Kindlasti j\u00e4i mul ka palju avastamata. Kui aega oleks rohkem olnud, siis oleksin kindlasti l\u00e4inud ka sisemaale. V\u00f5ib-olla avaneb see v\u00f5imalus veel kunagi \u2026
Olen Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolile selle unustamatu kogemuse eest v\u00e4ga t\u00e4nulik!\u201c<\/p>\n\n\n\n

Triin K\u00fcbarsepp, TJ23<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eV\u00e4lispraktika tekitas minus kerget k\u00f5hedust ning ebakindlust, kuna mul puudus t\u00e4pne arusaam ees ootavast, sest tegu oli erivajadustega lastega. Otsustasin enda jaoks \u00e4ra m\u00f5ned punktid millest kindlasti kinni pidada:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Suhtlen ainult nende keeles, \u00e4pi vahendusel. See aitab paremini sulanduda ning omandada elementaarseid s\u00f5nu, mis on klientidega suhtlemisel vajalikud.<\/li>\n\n\n\n
  2. Teha kaasa k\u00f5ik \u00fcritused, mida pakutakse, sealhulgas n\u00e4iteks \u00fchine l\u00f5unas\u00f6\u00f6k.<\/li>\n\n\n\n
  3. Mitte unustada, et ma ei ole lihtsalt Karmen, vaid esindan ka meie kaunist kodumaad.
    Minu esimene praktikap\u00e4ev on meeles tohutu virrvarrina: kisa-k\u00e4ra, uued n\u00e4od ja nimed, k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad korraga, pagana \u00e4pp viskab vimkasid, mind ei v\u00f5eta vastu avas\u00fcli (No oleks ju palju kergem?), vaid kuidagi k\u00fclmalt ja t\u00fcdinult. Tundub, et esimesest tutvustusvoorust, mille viis l\u00e4bi direktriss isiklikult, sain nii-\u00f6elda l\u00e4bi. Talle sobis k\u00f5ik: nii minu portugali keeles suhtlemise m\u00f5te, pikemad t\u00f6\u00f6p\u00e4evad ja minu poolt tunnistatud v\u00e4hene kogemus erivajadustega lastega kokkupuutel.
    Kuna mulle n\u00f5udmisi ei esitatud, \u00fchtki kindlat tegevust ei oodatud, siis pidin ise endale v\u00e4ljundi leidma, et hankida maksimaalselt teadmisi, mida ma siia saama tulin. Tantsutunnis tantsisin koos nendega, laulutunnis laulsin, l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi ajal haarasin h\u00e4rjal sarvist ning v\u00f5tsin endale auv\u00e4\u00e4rse vee valaja ja n\u00f5udekoristaja ameti. Puhketunni veetsin puhkeruumis lapsi valvates.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Esimesest p\u00e4evast v\u00f5tsin kaasa kaks t\u00e4helepanekut: esiteks on parem, kui juuksed on r\u00e4tiku all, sest siis ei teki kellelgi himu neid sakutada. Osad t\u00f6\u00f6tajad olid vaprad ja ignoreerisid seda j\u00e4rjepidevalt ning olid lahtiste juustega, mis j\u00e4id pidevalt m\u00f5ne pisikese v\u00f5i suurema k\u00e4ekese haardesse. Ilmselt oli ema neile r\u00e4\u00e4kinud, et ilu n\u00f5uab ohvreid..<\/p>\n\n\n\n

    Teiseks, mida v\u00e4hem on su k\u00fcljes asju, seda parem! Mul n\u00e4iteks oli v\u00e4ga huvipakkuv kell, mis k\u00fcll \u00fchtpidi murdis j\u00e4\u00e4 laste ja minu vahel, aga sai ikka vatti ka, sest seda sai kl\u00f5psutada ja proovida kive rihma k\u00fcljest k\u00e4tte saada! See oli nii v\u00e4sitav \u201ct\u00f6\u00f6\u201d, et \u00fcks pisike noorh\u00e4rra tegi lausa uinaku mu s\u00fcles!
    Teine p\u00e4ev l\u00e4kski juba kergemalt, kuna lapsed tundsid mu \u00e4ra ja mul oli varuks juba ka piisavalt portugalikeelseid s\u00f5nu, millega end arusaadavaks teha. Kella 12-ni oli basseiniteraapia: lapsed kahekaupa basseinis koos kahe tegevusterapeudiga. Oli p\u00f5nev j\u00e4lgida, kuidas igale neist leiti arendavaid \u00fclesandeid. Mina riietasin neid \u00fcmber ning aitasin lapsi basseini ja v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n

    \u201eRelaxruumi\u201c koos lastega, kes soovivad puhata, sain ka endale ning v\u00f5in uhkusega v\u00e4ita, et iga p\u00e4evaga tuli sinna ikka rohkem lapsi, sest seal kehtis minu kord ja k\u00f5ik lapsed said rahulikult selle tunni-pooleteise jooksul puhata rahustava muusika saatel.
    Ma ei tihanud kordagi k\u00fcsida nende laste diagnoose. Kolm last olid seal v\u00e4ga ohtlikud nii teistele kui ka iseendile. P\u00e4eva jooksul tekitasid nad seal palju liikumist. Siinkohal tahaksin kohe \u00e4ra mainida, et igas korralikus Portugali erivajadustega laste laagris, peaks minu arvates emotsionaalsete portugallaste k\u00f5rval eksisteerima \u00fcks eestlane, kes siis, kui k\u00f5ik tormavad p\u00e4\u00e4stma \u00fcht last, saaks silma peal hoida teistel, et lisakatastroofi ennetada.<\/p>\n\n\n\n

    Ilmselt k\u00f5ige v\u00e4sitavamaks p\u00e4evaks j\u00e4\u00e4b minu m\u00e4llu ekskursioonip\u00e4ev. Olin seda p\u00e4eva oodanud, kuna kursusekaaslaste s\u00f5nul oli see \u00fcks vahvamaid p\u00e4evi. \u00dcldiselt k\u00f5ik, mis v\u00f5is minna valesti, sel p\u00e4eval ka viltu l\u00e4ks. Hommik algas sellega, et \u00fcks autistlik poiss andis saabudes m\u00e4rku, et tahab pissile, kuid kuna k\u00f5igil oli omavahel nii palju muid teemasid \u00fcleval, siis keegi ei p\u00f6\u00f6ranud sellele t\u00e4helepanu ja ta suunati m\u00e4ngima. Lugu l\u00f5ppes \u00fcle saja kilose kaaluva lapsekese raevuhooga, kus veri lendas ja jooksmist oli palju. Mulle oli meeldiv see, et k\u00f5ik nooremad lapsed jooksid kaitset otsima minu juurde ehk siis kolm t\u00fckki neist kogusin enda ja seina vahele varju. Kuna planeeritud oli ekskursioon, siis suunati kiirkorras \u00fclej\u00e4\u00e4nud lapsed bussi, igal neist oma saatja kaasas. Isegi koristajad olid kaasatud.<\/p>\n\n\n\n

    Plaanis oli Porto linna tulet\u00f5rjedepoo k\u00fclastamine. Ilmselt ei olnud see tulet\u00f5rjujate jaoks esimene kord, kui nende juurde lapsed ekskursioonile tulid. Kuid kuskil oli l\u00e4inud kaduma info, et s\u00e4rasilmsete laste asemel tulevad erivajadusega s\u00e4rasilmsed lapsed ning tervituseks pandi kohe sireen \u00fc\u00fcrgama! Meid oli k\u00fcll iga lapse jaoks \u00fcks t\u00e4iskasvanu, kuid neist ratastoolis ainult \u00fcks ning viis neist olid meist k\u00f5igist suuremad. Tulet\u00f5rjujad vaatasid suu ammuli pealt, kuidas me lapsi taga ajasime ning kisavaid ja pekslevaid lapsi rahustada p\u00fc\u00fcdsime\u2026 Ilmselt n\u00e4gime kohati v\u00e4lja nagu kamp kondiv\u00e4\u00e4najaid. Kokkuv\u00f5tteks olime me k\u00f5ik enne l\u00f5unat juba t\u00e4iesti v\u00e4sinud ning puhkeruumis magasid l\u00f5puks nii lapsed kui ka \u00fcks t\u00f6\u00f6tajatest.
    \u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4evad kulgesid enam v\u00e4hem samas r\u00fctmis. Ma ei olnud lihtsalt keegi v\u00f5\u00f5rkeelne t\u00e4di, vaid t\u00e4iesti arvestatav kaast\u00f6\u00f6line. Mida p\u00e4ev edasi, seda rohkem suunati lapsi puhkama minu hoolde ja tuba oli vahel isegi paksult rahvast t\u00e4is.<\/p>\n\n\n\n

    Minu esimese p\u00e4eva t\u00e4nud maitsva s\u00f6\u00f6gi eest kandsid samuti vilja: olin k\u00f6\u00f6git\u00e4di eriprojekt ja armastus! Juba kaugelt k\u00f5las: \u201eKarmen, venha comer!\u201d (t\u00f5lkes: Karmen, tule s\u00f6\u00f6ma!) ja otsiti k\u00f5ige v\u00e4rskem toit, mis alles ahjust v\u00e4lja v\u00f5eti, anti mulle kolme inimese ports ning kallati see alati rohke v\u00f5iga \u00fcle. Olin kogu aeg kurguni t\u00e4is s\u00f6\u00f6nud ja pidin osa salaja tagasi viima.<\/p>\n\n\n\n

    Aeg l\u00e4ks v\u00e4ga kiiresti ning l\u00f5puks saabuski praktika viimane p\u00e4ev. Olin enda jaoks palju huvitavat kogenud ja \u00f5ppinud. Eriti rohkelt sain k\u00f5rva taha panna liikumis- ja muusikaterapeudilt. Olen absoluutselt vaimustatud inimestest, kellega seal kokku puutusin! Nende headus ja tahe neid lapsi aidata, on v\u00e4\u00e4rt s\u00fcgavat kummardust ja austust. Ma ei ole v\u00e4ga emotsionaalne inimene, aga nendega h\u00fcvasti j\u00e4ttes l\u00f6ristasin solidaarselt koos nendega nutta ning lubasin v\u00f5imalusel uuesti kohtuda.\u201c<\/p>\n\n\n\n

    Karmen Minenko, TJ23<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool on osalenud Erasmuse programmis praeguseks juba 20 aastat. Ka kutse\u00f5ppe \u00f5ppurid on usinalt v\u00f5imalust kasutanud ning seda eesk\u00e4tt praktikate sooritamise eesm\u00e4rgil. Osakonna rekordini j\u00f5uti 2023\/2024. ehk m\u00f6\u00f6dunud \u00f5ppeaastal, mil \u00f5ppepraktikat sooritati kodust kaugemal 31 korral. Neist kaks \u00f5pilast lausa mitu korda \u00fche \u00f5ppeaasta jooksul ning kohal oli ka \u00fcks aastatagune vilistlane. T\u00e4ies […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2700,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"ppma_author":[104],"class_list":["post-2696","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-valispilk","wpautop"],"authors":[{"term_id":104,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"liana-kurg-lapsehoidja-oppekava-juhtivopetaja","display_name":"Liana Kurg (lapsehoidja \u00f5ppekava juhtiv\u00f5petaja)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2696","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2696"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2696\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2703,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2696\/revisions\/2703"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2700"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2696"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2696"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2696"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2696"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}