{"id":2683,"date":"2024-12-16T15:57:22","date_gmt":"2024-12-16T13:57:22","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2683"},"modified":"2024-12-20T12:22:04","modified_gmt":"2024-12-20T10:22:04","slug":"pead-murdma-panev-peavalu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/pead-murdma-panev-peavalu\/","title":{"rendered":"Pead murdma panev peavalu"},"content":{"rendered":"\n<p>Peavalu v\u00f5ib pidada universaalseks probleemiks: peaaegu k\u00f5ik meist on mingil hetkel sellega kokku puutunud. Viimasel ajal olen m\u00e4rganud, et \u00fcli\u00f5pilaste seas on vahetundide vestluste keskmes tihti peavaludele leevenduse otsimine ning valuvaigistite pakkumine on muutunud hoolivuse m\u00e4rgiks. Sageli arutatakse, millised valuvaigistid kellelegi k\u00f5ige paremini m\u00f5juvad, kuid harvemini r\u00e4\u00e4gitakse peavalude p\u00f5hjustest ja v\u00f5imalustest neid ennetada.&nbsp;<br>Korduvate peavalude esinemisel tuleks kindlasti p\u00f6\u00f6rduda arsti poole, et saada kliiniline diagnoos ja v\u00e4listada s\u00fcmptomaatiline peavalu. Kindlasti v\u00f5iks olla abi terviklikust infoallikast, mis selgitaks peavalude p\u00f5hjuseid ja pakuks lahendusi ennek\u00f5ike elustiili muutmise kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p>Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on peavalud kolmandaks k\u00f5ige levinumaks neuroloogiliseks h\u00e4ireks maailmas, m\u00f5jutades ligikaudu 40% elanikkonnast. Samas pole peavalu mitte ainult valulik, vaid m\u00f5jutab t\u00f5siselt kannatava inimese elukvaliteeti. Korduvad peavaluhood ja sageli ka pidev hirm j\u00e4rgmise hoo ees kahjustavad pere-, sotsiaalset&nbsp; ja t\u00f6\u00f6elu, r\u00e4\u00e4kimata materiaalsest koormusest. Pikaajaline stress igap\u00e4evaeluga toimetuleku t\u00f5ttu v\u00f5ib samuti soodustada muude haiguste, sealhulgas ps\u00fchholoogiliste h\u00e4irete, teket. \u00c4revus ja depressioon esinevad migreeni p\u00f5devatel inimestel oluliselt sagedamini kui tervetel inimestel. Teadlikkuse suurendamine peavalu esile kutsuvatest faktoritest v\u00f5imaldab meil saavutada paremini kontrolli probleemi \u00fcle, mis muidu tihti tundub meie kontrolli alt v\u00e4ljuvat.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Peavalud jagunevad esmasteks ja sekundaarseks ehk s\u00fcmptomaatilisteks. Sekundaarsed peavalud on sageli seotud m\u00f5ne muu terviseprobleemiga, mille p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla teadmata. Esmased peavalud jagunevad ennek\u00f5ike migreeniks, pingepeavaludeks ja kobarpeavaludeks. Sekundaarsed peavalud v\u00f5ivad olla tingitud n\u00e4iteks sinusiidist, k\u00f5rgest v\u00f5i madalast verer\u00f5hust ja ravimite \u00fclekasutamisest. Kuidas teha peavalude t\u00fc\u00fcpidel vahet ning kuidas on v\u00f5imalik neid ennetada, saad teada lk 75 infokastist.<br><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Aladiagnoosimine: tervishoiuteenuste osutajate teadmiste ja spetsialistide puudumine<\/h3>\n\n\n\n<p>Peagi 10 aastat tagasi r\u00e4\u00e4kis Rahvusvahelise Peavalude Seltsi endine president intervjuus ajakirjale Eesti Arst, et v\u00e4ga paljud peavaluga patsiendid ei j\u00f5ua kunagi \u00f5ige spetsialisti vastuv\u00f5tule. ,,Oleme seltsiga mitmetesse riikidesse saatnud k\u00fclalisprofessoreid, olen ise loenguid pidamas&nbsp; k\u00e4inud, viinud l\u00e4bi meistrikursusi, andnud stipendiume peavaluga tegelevatele arstidele teadmiste t\u00e4iendamiseks v\u00e4lisriikide peavaluspetsialistide juures,\u2019\u2019 lisas ta selgitamaks, et probleemiga on siiski tegeletud.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna peavalu on ebapiisavalt uuritud ja migreeni tegelik p\u00f5hjus on seni teadmata, diagnoositakse ja ravitakse peavalusid kahjuks sageli ebapiisavalt. Minu enda anekdootlik kogemus kinnitab seda samuti. P\u00f6\u00f6rdusin mitme arsti poole selgitamaks v\u00e4lja, miks mul enne peavalu algust ajutiselt n\u00e4gemine kaob. Olin v\u00e4ga mures, kuna selline s\u00fcmptom v\u00f5ib viidata t\u00f5sisele terviseprobleemile. N\u00e4gemine h\u00e4gustus, silme ette tekkis virvendus ja pime tsoon, mis kasvas nii suureks, et kattis suurema minu n\u00e4gemisv\u00e4ljast. P\u00e4rast mitmeid MRT-uuringuid tunnistas arst l\u00f5puks, et ei leia midagi kahtlast ega oska mind aidata. Alles siis, kui k\u00fclastasin tasulist peavaluspetsialisti, sain kiire ja selge diagnoosi \u2013 auraga migreen.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Aura! See pole inimest \u00fcmbritsev m\u00fcstiline m\u00f5juj\u00f5ud<\/h3>\n\n\n\n<p>Aura, kui migreeni s\u00fcmptom pole k\u00fcll haruldane, kuid on sageli v\u00e4he tuntud ja v\u00f5ib tekitada palju segadust. Aura on migreeni prodormaalse ehk peavalu eelse perioodi n\u00e4htus, kuid see v\u00f5ib esineda ka ilma migreenita.&nbsp;<br>Minu esimesel kogemusel auraga ei m\u00e4rganud ma kohe, kuidas mu n\u00e4gemine j\u00e4rk-j\u00e4rgult halvemaks muutus. Olles tunnis, sain \u00fchel hetkel aru, et ma ei n\u00e4e, mida vihikusse kirja panen. Ma n\u00e4gin oma k\u00e4tt liikumas, kuid selle k\u00f5rval oleks olnud nagu suur must t\u00e4pp, mis l\u00e4ks iga minutiga aina suuremaks, kuni l\u00f5puks neelas endasse ka mu k\u00e4e. Minu kogemus auraga piirdus kas pimeda tsooni tekkega v\u00f5i virvendavate tuledega, kuid on olemas ka teisi aura liike.<\/p>\n\n\n\n<p>Aura jaguneb sensoorseks ja motoorseks. Sensoorse aura ajal v\u00f5ib n\u00e4gemine muutuda h\u00e4guseks, n\u00e4gemisv\u00e4lja v\u00f5ivad tekkida virvendavad tuled, v\u00e4rvilised siksakid ja pimedad tsoonid. Harvemini esineb \u2018\u2019sipelgate jooksu\u2019\u2019 tunnet, pearinglust v\u00f5i k\u00f5ne muutumist ebaselgeks. Aura kestab tavaliselt paarist minutist \u00fche tunnini. Motoorne ehk hemipleegiline aura on haruldasem ja tihti perekondlikult p\u00e4rilik. Seda iseloomustab lihasn\u00f5rkus, mille t\u00f5ttu \u00fche kehapoole j\u00e4semed v\u00f5ivad ajutiselt n\u00f5rgeneda. D\u00fcspaatilise aura puhul v\u00f5ib inimesel olla raskusi lausete moodustamisega, s\u00f5nade h\u00e4\u00e4ldamisega v\u00f5i \u00f5igete s\u00f5nade leidmisega. Kahjuks otsest ravi aurale ei ole, ning selle t\u00e4psed tekkemehhanismid on siiani teadmata.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Okulaarne migreen sarnaneb s\u00fcmptomite poolest auraga migreenile, kuid visuaalsed n\u00e4htused tekivad ainult \u00fches silmas. \u00d5nneks on neid selle t\u00f5ttu lihtne eristada: tuleb vaid kontrollida, pannes \u00fche silma kinni. Okulaarne migreen on haruldasem ja t\u00f5sisem ning sellega tuleks p\u00f6\u00f6rduda arsti poole, kuna haruldastel juhtudel v\u00f5ivad muutused n\u00e4gemises j\u00e4\u00e4da p\u00fcsivaks.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Abiks on peavalup\u00e4evik<\/h3>\n\n\n\n<p>Enne spetsialisti juurde p\u00f6\u00f6rdumist on hea, kui oled pidanud peavalup\u00e4evikut \u2013 see on suurep\u00e4rane viis v\u00e4lja noppida v\u00f5imalikud peavalu vallandavad tegurid. Iga kord, kui tekib peavalu, v\u00f5iks teha peavalup\u00e4evikusse sissekande vastates j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Mis kell peavalu algas?<\/li>\n\n\n\n<li>Milline pea piirkond valutab? Iseloomusta valu.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui tugev valu on?<\/li>\n\n\n\n<li>Mida olen sellel p\u00e4eval s\u00f6\u00f6nud?<\/li>\n\n\n\n<li>Kui palju olen joonud?<\/li>\n\n\n\n<li>Kui palju eelneval \u00f6\u00f6l magasin?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis valuvaigistit v\u00f5tsin ja kas see aitas? Kas aitas midagi muud?<\/li>\n\n\n\n<li>Kuidas hindan oma stressitaset?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kui arvestatav kogus sissekandeid on juba kogunenud, tuleb seda kriitilise pilguga hinnata ning leida korduma kippuv faktor.&nbsp;<br>Tihti on peavalud tingitud n\u00e4iteks m\u00f5nest konkreetsest toiduainest. Ka migreen on geneetiliselt m\u00e4\u00e4ratletud, ent samas m\u00f5jutatud ka keskkonnafaktoritest, mist\u00f5ttu on olemas mitmeid v\u00f5imalusi migreenihoogude esinemise t\u00f5en\u00e4osuse v\u00e4hendamiseks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ka toidukordade vahele j\u00e4tmine v\u00f5ib vallandada peavalu, seega on oluline s\u00fc\u00fca tasakaalustatult ja kolm korda p\u00e4evas. Samuti on vajalik juua piisavalt vett \u2013 umbes 2 liitrit p\u00e4evas, et hoida keha h\u00fcdreeritud. Hoides oma keha v\u00e4hendame selle kriitilist tagasisidet peavalude n\u00e4ol. Kuigi puuduvad kindlad t\u00f5endid, et kohv ise tekitaks peavalu, on t\u00e4heldatud, et j\u00e4rsk kofeiini taseme langus veres v\u00f5ib siiski peavalusid p\u00f5hjustada.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Ma n\u00e4gin oma k\u00e4tt liikumas, kuid selle k\u00f5rval oleks nagu suur must t\u00e4pp, mis l\u00e4ks iga minutiga aina suuremaks, kuni l\u00f5puks neelas endasse ka mu k\u00e4e.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Piisav ja kvaliteetne uni v\u00f5ib peavalude leevendamisel olla olulisem, kui oskame arvata. K\u00f5ikidel inimestel on natuke erinev unetundide vajadus, kuid \u00fcldiselt soovitatakse magada v\u00e4hemalt seitse tundi. V\u00e4hem t\u00e4htis pole ka uner\u00fctm: uinumine ja \u00e4rkamine peaksid toimuma iga p\u00e4ev samal ajal. Une kvaliteeti saab parandada tagades magamistoas t\u00e4ieliku pimeduse, n\u00e4iteks kasutades n\u00e4omaski, ja vaikuse. Samas v\u00f5ib aidata hoopis ka nn \u2018\u2019valge m\u00fcra\u2019\u2019. Samuti on \u00f5ige uneassotsiatsiooni loomisel oluline, et voodi seostuks ainult magamisega. Enne magamist tuleks v\u00e4ltida ekraane, kuna need takistavad melatoniini tootmist ning stimuleerivad meid vaimselt liiga palju. Selle asemel v\u00f5iks n\u00e4iteks kuulata rahulikku muusikat v\u00f5i lugeda raamatut.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna pinget\u00fc\u00fcpi peavalud on tingitud lihaspingest, v\u00f5ib nende leevendamiseks proovida erinevaid meetodeid kaela- ja seljalihaste l\u00f5dvestamiseks. Samuti aitavad lihaseid l\u00f5dvestada kuumad kompressid, kuid kindlasti tuleb naha kaitsmiseks panna kompressi \u00fcmber riie. Samasuguse efekti v\u00f5iks anda ka soe l\u00f5\u00f5gastav vann. V\u00f5imalusel tasub kaaluda ka head massaa\u017ei. Kaelalihased v\u00f5ivad pingesse minna, kui t\u00f6\u00f6tame pikka aega k\u00fc\u00fcrus asendis ekraani ees. Selle leevendamiseks on soovitatav teha regulaarseid pause ja t\u00f5husaid venitusharjutusi. Kaelalihaseid saab venitada liigutades pead aeglaselt ja sujuvalt ette, k\u00fclgedele ja diagonaalis ettepoole. K\u00e4tt pea peale pannes v\u00f5ib peale \u00f5rnalt natuke kaalu lisada, et lihased rohkem veniks.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Lootes paremale<\/h3>\n\n\n\n<p>Teemat kokku v\u00f5ttes m\u00f5tlen neile \u00f5nnelikule 10-le protsendile inimkonnast, kes statistika s\u00f5nul elavad peavaluvaba elu. Meie, eluloteriiga mitte v\u00f5itnud 90 protsenti, peame leppima, et giljotiini k\u00fcll enam ei kasutata, kuid seevastu on iga aastaga rohkem v\u00f5imalusi peavalu leevendamiseks t\u00e4nu farmakoloogilistele l\u00e4bimurretele ja suuremale selgusele inimkeha talitluse suhtes. Ressursse on praegu rohkem kui kunagi varem, et saada teada meid vaevavate peavalude p\u00f5hjused ning proovida erinevaid lahendusi \u2013 uuematest ravimitest kuni ennetusstrateegiateni. Meditsiini edusammud annavad lootust, et iga aastaga l\u00e4henevad paremale elukvaliteedile k\u00f5ik, kes praegu peavaludega v\u00f5itlevad.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kasutatud kirjandus:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Jen Colwell. What are stretches for headaches? Medical News Today. https:\/\/www.medicalnewstoday.com\/articles\/stretches-for-headaches \u00a0(20.06.2023).\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Jennifer Robblee, MD, MSc and Amaal J. Starling, MD. (2019). SEEDS for success: Lifestyle management in migraine. Cleveland Clinic Journal, 86 (11): 741-749.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Karmen Stimmer. (2015). Peavaluekspert: paljud peavaluga patsiendid ei j\u00f5ua kunagi \u00f5ige spetsialistini. Eesti Arst, 94(8):456\u2013458.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Medication Overuse Headache. American Migraine Foundation. https:\/\/americanmigrainefoundation.org\/resource-library\/medication-overuse\/ (09.07.2016).<\/li>\n\n\n\n<li>Migraine and other headache disorders. World Health Organization. https:\/\/www.who.int\/news-room\/fact-sheets\/detail\/headache-disorders (06.03.2024).\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Migraine. National Institute of Neurological Disorders and Stroke. https:\/\/www.ninds.nih.gov\/health-information\/disorders\/migraine (19.07.2024).<\/li>\n\n\n\n<li>Peavalu t\u00fc\u00fcbid. Eesti Peavalu Selts https:\/\/peavalu.ee\/peavalu-tuubid\/<\/li>\n\n\n\n<li>Rebecca Buffum Taylor. Migraine with aura. WebMD. https:\/\/webmd.com\/migraines-headaches\/what-is-a-migraine-with-aura (11.08.2024).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p><strong>Migreen<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>enamikul juhtudel episoodiline<\/li>\n\n\n\n<li>kestab 4\u201372 tundi\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00f5ib kaasneda iiveldus, oksendamine, valgus- ja fonofoobia<\/li>\n\n\n\n<li>sageli silma taga v\u00f5i h\u00f5lmab \u00fcht peapoolt, pulseeriv<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5nikord eelneb sellele l\u00fchiajaline visuaalne v\u00f5i sensoorne aura<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Pinget\u00fc\u00fcpi peavalu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>levinuim peavalu<\/li>\n\n\n\n<li>p\u00f5hjustatud lihaspingest<\/li>\n\n\n\n<li>iseloomult surveline v\u00f5i pingeline, sageli nagu v\u00f6\u00f6 \u00fcmber pea<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5nikord levib kaela sisse v\u00f5i kaelast<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00f5ib olla seotud stressiga v\u00f5i kaela lihas-skeleti probleemidega<\/li>\n\n\n\n<li>algab tihtipeale teismeeas ja m\u00f5jutab 50% juhtudel rohkem naisi kui mehi.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Kobarpeavalu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>kuni mitu korda p\u00e4evas korduv l\u00fchiajaline, kuid \u00e4\u00e4rmiselt tugev peavalu<\/li>\n\n\n\n<li>tavaliselt \u00fches silmas v\u00f5i selle \u00fcmbruses<\/li>\n\n\n\n<li>pooltel juhtudel kaasneb iiveldus ja\/v\u00f5i oksendamine<\/li>\n\n\n\n<li>tihti kaasneb pisaravool ja silma punetus, silmalaug v\u00f5ib rippuda<\/li>\n\n\n\n<li>nina v\u00f5ib joosta v\u00f5i olla kahjustatud poolel kinni<\/li>\n\n\n\n<li>suhteliselt haruldane, t\u00e4iskasvanute seas v\u00e4hem kui 1\/1000<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Ravimite \u00fclekasutamisest tingitud peavalu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>p\u00f5hjustatud kroonilisest ja liigsest ravimite kasutamisest primaarse peavalu leevendamiseks<\/li>\n\n\n\n<li>k\u00f5ige levinum sekundaarne peavaluh\u00e4ire<br>esineb peaaegu iga p\u00e4ev v\u00f5i iga teine p\u00e4ev<\/li>\n\n\n\n<li>tugevam \u00e4rkamisj\u00e4rgselt<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00f5ib kaasneda iiveldus<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Sinusiidist tingitud peavalu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>valutavad p\u00f5skkoobaste piirkonnad<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00f5ib esineda palaviku ja halva enesetunde k\u00f5rvalt<\/li>\n\n\n\n<li>valu tugevneb j\u00e4rskude liigutuste puhul\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00f5imalik silmalaugude turse<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>K\u00f5rgest v\u00f5i madalast verer\u00f5hust tingitud peavalu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>k\u00f5rge verer\u00f5hu peavalu on pulseeriv ja esineb pea kuklaosas<\/li>\n\n\n\n<li>madala verer\u00f5hu peavalu on pigem tuim kui terav<\/li>\n\n\n\n<li>esinevad tavaliselt p\u00e4eva spetsiifilises osas, n\u00e4iteks peale \u00e4rkamist<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5lemaga v\u00f5ib kaasneda iiveldus ja pearinglus\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peavalu v\u00f5ib pidada universaalseks probleemiks: peaaegu k\u00f5ik meist on mingil hetkel sellega kokku puutunud. Viimasel ajal olen m\u00e4rganud, et \u00fcli\u00f5pilaste seas on vahetundide vestluste keskmes tihti peavaludele leevenduse otsimine ning valuvaigistite pakkumine on muutunud hoolivuse m\u00e4rgiks. Sageli arutatakse, millised valuvaigistid kellelegi k\u00f5ige paremini m\u00f5juvad, kuid harvemini r\u00e4\u00e4gitakse peavalude p\u00f5hjustest ja v\u00f5imalustest neid ennetada.&nbsp;Korduvate peavalude esinemisel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":79,"featured_media":2684,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[242],"class_list":["post-2683","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":242,"user_id":79,"is_guest":0,"slug":"alisija-vasserman-bioanaluutiku-oppekava-uliopilan","display_name":"Alisija Vasserman, bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3735bdacd794f2dfd766c3214ed5824ad7c37a6b7260a14ad3d511194e720507?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2683","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/79"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2683"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2683\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2685,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2683\/revisions\/2685"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2684"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2683"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2683"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2683"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2683"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}