{"id":2675,"date":"2024-12-13T15:49:06","date_gmt":"2024-12-13T13:49:06","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2675"},"modified":"2024-12-20T12:21:20","modified_gmt":"2024-12-20T10:21:20","slug":"imeloom-nimega-glukoos","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/imeloom-nimega-glukoos\/","title":{"rendered":"Imeloom nimega gl\u00fckoos"},"content":{"rendered":"\n

Toitumine on valdkond, mis on olnud t\u00e4helepanu keskmes juba aastak\u00fcmneid. Peamised k\u00fcsimused on: mida ja kui palju s\u00fc\u00fca? Kas magusa s\u00f6\u00f6mine p\u00f5hjustab alati kehakaalu t\u00f5usu ja halba enesetunnet? Mis on toiduvalikute puhul tegelikult oluline?<\/p>\n\n\n\n

Minust endast<\/h3>\n\n\n\n

S\u00fcndides diagnoositi mul kalduvus madalale veresuhkrule ehk h\u00fcpogl\u00fckeemia oht. Sellise diagnoosiga inimene ei tohi j\u00e4tta s\u00f6\u00f6gikordade vahele liiga pikki vahesid, kuna vastasel juhul ei talitle organism \u00f5igesti. Isiklikult olen seet\u00f5ttu kogenud mitmel korral krambihooge. Minu \u00f5nneks olen vanemaks saades \u00f5ppinud veresuhkru langust paremini tajuma ja oskan oma keha rohkem kuulata. Krambihood j\u00e4id lapseikka, kuid \u201es\u00f6\u00f6gi\u00e4revus\u201c, nagu mulle meeldib seda nimetada, on j\u00e4\u00e4nud minuga siiani.<\/p>\n\n\n\n

Lapsena olin kursis p\u00f5hit\u00f5dedega \u2013 soolane toidab ja magus j\u00e4\u00e4b preemiaks. Samas ei m\u00f5istnud ma, miks m\u00f5nikord p\u00fcsib k\u00f5ht kauem t\u00e4is kui m\u00f5nel teisel p\u00e4eval. P\u00f5hikooli viimases klassis hakkasin oma enesetundes m\u00e4rkama veidrat mustrit. N\u00e4iteks s\u00f5in \u00f5htus\u00f6\u00f6giks klassikalise prae, kuid umbes 15 minuti m\u00f6\u00f6dudes tundsin tugevat n\u00e4lga. Gl\u00fckomeetriga veresuhkru taset m\u00f5\u00f5tes sain ehmatusega teada, et veresuhkru n\u00e4it oli madal. Vahel oli see isegi madalam kui hommikuti, mil olin s\u00f6\u00f6mata olnud umbes kaheksa tundi. Endokrinoloog selgitas, et veresuhkru suur k\u00f5ikumine on t\u00f5en\u00e4oliselt seotud insuliini tootmisega ning just toitumine on v\u00f5ti selle tasakaalustamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Gl\u00fckoosirevolutsioon<\/h3>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Peagi leidsin tee sellise raamatuni nagu \u201eGl\u00fckoosirevolutsioon: vere suhkrusisalduse tasakaalustamise elumuutev j\u00f5ud\u201d. Olen seda n\u00fc\u00fcdseks juba korduvalt lugenud ning arvan endiselt, et iga inimene v\u00f5iks olla teadlik gl\u00fckoosi m\u00f5just kehale. Nii nagu raamatu alguses mainitakse: \u201eGl\u00fckoositaseme reguleerimine on oluline k\u00f5igile, olgu sul diabeet v\u00f5i mitte.\u201d Mind k\u00f6idab raamatu autori Jessie Inchauspe loogiline ja lihtne kirjastiil \u2013 igas peat\u00fckis leidub teadusuuringuid, millele on lisatud paralleelid meie igap\u00e4evaeluga. Raamat k\u00e4sitleb gl\u00fckoosiga seotud biokeemilisi protsesse nii, et ka meditsiinilise taustata inimesel on v\u00f5imalik neist lihtsalt aru saada, mis teeb lugemise v\u00e4ga nauditavaks.<\/p>\n\n\n\n

Gl\u00fckoos on meie keha peamine energiaallikas. Tavaliselt omastame suurema osa sellest toidust ning l\u00f5puks j\u00f5uab see meie vereringesse. P\u00e4eva jooksul varieerub gl\u00fckoosi kogus meie kehas p\u00e4ris suurel m\u00e4\u00e4ral ning just j\u00e4rsud t\u00f5usud selle kontsentratsioonis, mida autor nimetab gl\u00fckoosipiikideks, on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega. Mida j\u00e4rsem on piik, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et m\u00e4rkame muutusi oma meeleolus, kaalus v\u00f5i hoopis immuuns\u00fcsteemi tugevuses. Kui kanda oma gl\u00fckoositase iga p\u00e4ev iga m\u00f5ne minuti tagant graafikule, tekib gl\u00fckoosik\u00f5ver. Meie eesm\u00e4rk on oma gl\u00fckoosik\u00f5verat tasandada, kuna nii saab hoida piike miinimumis ning enesetunnet m\u00e4rgatavalt stabiilsemana. Siinkohal on oluline roll insluliinil \u2013 faktoril, mis puudutab diabeetikuid rohkem kui kedagi teist.<\/p>\n\n\n\n

Neerupealsed toodavad insuliini vastusena gl\u00fckoosile. Lihtne loogika \u00fctleb, et mida rohkem on gl\u00fckoosipiike, seda enam toodetakse insuliini ning seda rohkem on ka terviseprobleeme. Just see teadmine ning j\u00e4rgnevad nipid aitasid minul veresuhkru taseme kontrolli alla saada.<\/p>\n\n\n\n

Nipp 1<\/h2>\n\n\n\n

J\u00e4lgi toidu s\u00f6\u00f6mise j\u00e4rjekorda.<\/strong> Varem polnud mul aimugi, et n\u00e4iteks l\u00f5unatades peaksin esmalt s\u00f6\u00f6ma k\u00f6\u00f6giviljad, siis valgulised toiduained nagu kala v\u00f5i liha ning alles siis s\u00fcsivesikud. Miks? Esiteks seet\u00f5ttu, et kiudained aeglustavad muude toiduainete j\u00f5udmist seedimise etappi. K\u00f6\u00f6giviljad moodustavad peensooles justkui viskoosse s\u00f5ela, mis teeb gl\u00fckoosile vereringesse p\u00e4\u00e4su raskemaks. Mida aeglasemini gl\u00fckoos meie vereringesse j\u00f5uab, seda v\u00e4iksem on t\u00f5en\u00e4osus piigi tekkeks. Teiseks v\u00e4hendavad kiudained ens\u00fc\u00fcmi nimega alfa-am\u00fclaas. Selle tulemusena lagundatakse t\u00e4rklist aeglasemalt gl\u00fckoosimolekulideks ning selle v\u00f5rra on j\u00e4llegi meie gl\u00fckoosik\u00f5ver tasasem.<\/p>\n\n\n\n

Nipp 2<\/h2>\n\n\n\n

M\u00f5tle oma hommikus\u00f6\u00f6gile.<\/strong> Inimese magu on k\u00f5ige tundlikum hommikuti, kuna oleme \u00f6\u00f6 l\u00e4bi paastunud ning k\u00f5ik, mida s\u00f6\u00f6me, seeditakse v\u00e4ga kiiresti \u00e4ra. Suhkru ja t\u00e4rklise s\u00f6\u00f6mine hommikul tekitab tihti p\u00e4eva k\u00f5ige suurema gl\u00fckoosipiigi. Samuti on teada, et piikide esinemine teeb meid kiiremini n\u00e4ljaseks. Minu enda kogemus n\u00e4itab selgelt, et kui s\u00f6\u00f6n hommikuks putru koos maasikamoosiga, on mul 20 minuti p\u00e4rast hiiglaslik n\u00e4lg. Mida siis s\u00fc\u00fca klassikaliste pannkookide ja kr\u00f5binate asemel? Hea oleks eelistada soolast, samuti j\u00e4lgida seda, et toit sisaldaks valku ja rasva. Kui siiski sooviks vahel p\u00fchap\u00e4evahommikutel pannkooke nautida, on hea meeles pidada eelmist punkti \u2013 esiteks s\u00fc\u00fca kiudaineid, valku, rasva sisaldavaid toite ning seej\u00e4rel magusaid tooteid.<\/p>\n\n\n\n

Nipp 3<\/h2>\n\n\n\n

Mine peale s\u00f6\u00f6mist jalutusk\u00e4igule.<\/strong> Raamatust leidsin h\u00e4mmastava t\u00f5siasja \u2013 kui end peale s\u00f6\u00f6mist liigutada, saame gl\u00fckoosik\u00f5verat tasandada p\u00f5him\u00f5tteliselt ilma insuliinitaset t\u00f5stmata. Tavaolekus vajavad lihased insuliini, et gl\u00fckoosi lahustada, kuid trenni tehes t\u00f5mbuvad lihased liigutuste t\u00f5ttu kokku ning ei vaja gl\u00fckoosi sidumiseks insuliini. Minule, kelle endokriins\u00fcsteemi on veidi tasakaalust v\u00e4ljas, oli see suur avastus. Muide, see meetod v\u00e4hendab ka s\u00f6\u00f6gij\u00e4rgset unisust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Toitumine on valdkond, mis on olnud t\u00e4helepanu keskmes juba aastak\u00fcmneid. Peamised k\u00fcsimused on: mida ja kui palju s\u00fc\u00fca? Kas magusa s\u00f6\u00f6mine p\u00f5hjustab alati kehakaalu t\u00f5usu ja halba enesetunnet? Mis on toiduvalikute puhul tegelikult oluline? Minust endast S\u00fcndides diagnoositi mul kalduvus madalale veresuhkrule ehk h\u00fcpogl\u00fckeemia oht. Sellise diagnoosiga inimene ei tohi j\u00e4tta s\u00f6\u00f6gikordade vahele liiga pikki […]<\/p>\n","protected":false},"author":78,"featured_media":2677,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[241],"class_list":["post-2675","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":241,"user_id":78,"is_guest":0,"slug":"elis-ennika-tervisekaitse-spetsialisti-oppekava-ul","display_name":"Elis Ennika, tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ce87c713ca580242090bfd95ec65d78ffb0a0818c9776026e9d2ba704c203a56?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/78"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2675"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2675\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2682,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2675\/revisions\/2682"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2677"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2675"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}