![\"Agata](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/usaldus_Foto_Sirli-Lanemann-1024x683.jpg\")
Neli peamist v\u00e4ljakutset<\/h3>\n\n\n\n
Erinevate tegurite hulgas, mis v\u00e4ljakujunenud olukorda m\u00f5jutavad, tooksin v\u00e4lja neli p\u00f5hilist:
Teaduse olemus. Teadus on kompleksne ning ebakindlus tulemuste suhtes on olemuslik osa sellest. Teaduse olemuse ja teaduslike t\u00f5endite kohta kehtivad arusaamatused viivadki usaldamatuse tekkimiseni.<\/p>\n\n\n\n
Muutunud teaduskeskkonnad. Teadus ja teadust\u00f6\u00f6 on muutumas aina globaalsemaks ja \u00fcletavad riigipiire. Teadust\u00f6\u00f6ga ei tegele mitte ainult \u00fclikoolid, vaid on tekkinud v\u00e4ga palju uusi vorme: avaliku ja erasektori partnerlused, mitmete osapooltega teaduskontsortsiumid, aga ka osalusteadus: n\u00e4iteks avaliku kaasatuse ja kodanikuteaduse vormis. Teadust\u00f6\u00f6 on ka erinevate distsipliinide piire \u00fcletamas, n\u00e4iteks sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste vahelised ning STEM-uuringute (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) koost\u00f6\u00f6d v\u00f5i sotsiaalsed innovatsioonid energiat\u00f5hususe ja j\u00e4tkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks v\u00f5i tehisintellekti kasutamine rinnav\u00e4hi tuvastamiseks ja katastroofide prognoosimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Teadlased kasutavad aina rohkem teadust\u00f6\u00f6 teostamiseks ka tehnoloogiat, alates otsingumootoritest kuni andmete visualiseerimiseni ning generatiivse tehisintellekti kasutamiseni. T\u00e4nap\u00e4eval n\u00f5uab teadust\u00f6\u00f6 koost\u00f6\u00f6d institutsionaalse ja mitteinstitutsionaalsete osapoolte vahel, kellel sageli on ka v\u00e4ga erinevad ning kohati isegi konfliktsed huvid ja eesm\u00e4rgid, mis m\u00f5nel puhul v\u00f5ivad olla ka kaubanduslikud. Niisiis on muutunud teaduskeskkonnad, mis omakorda tekitab k\u00fcsimusi ka teaduseetika ja terviklikkuse kohta. Need institutsioonid ja raamistikud, mis kunagi loodi hea teaduse kaitseks \u2013 n\u00e4iteks teaduseetika komiteed ja regulatsioonid \u2013 kujundati p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da selleks, et tegeleda ja edaspidi v\u00e4ltida neid meditsiinilisi julmusi, mis s\u00f5ja ajal toime pandi. Seet\u00f5ttu peaksime endilt k\u00fcsima, kas needsamad institutsioonid ja raamistikud on t\u00e4nap\u00e4eval endiselt omal kohal ja valmis praeguste teadust\u00f6\u00f6s toimuvate muutustega kaasa minema, arvestades uusi osapooli ning praegu kasutatavaid koost\u00f6\u00f6meetodeid ja tehnoloogiaid.<\/p>\n\n\n\n
Teaduse, poliitika ja majanduse omavaheline s\u00f5ltuvus \u2013 teadus on aina rohkem p\u00f5imunud poliitika ja majandusega. See muudab aina keerukamaks v\u00f5imusuhted ja m\u00f5jutab usaldust, mida tunneme teaduse vastu. \u00dcha enam n\u00e4eme, et teadus on muutunud triviaalsemaks ning majanduse ja rahastuse kesksemaks. Seel\u00e4bi on s\u00fcvenenud usaldamatus nii teaduse kui teadusinstitutsioonide vastu \u2013 olgu need siis teaduslikud v\u00f5i poliitilised.<\/p>\n\n\n\n
Usalduse olemus ja usalduse \u00f6kos\u00fcsteemi muutumine. Usaldust saab defineerida kui kindlust kelleski v\u00f5i milleski ning usalduse kontseptsiooni kirjeldada kolmepoolse suhtena, kus on osapoolteks usaldaja, usaldatav ja usaldusobjekt. See suhe on aga \u00e4\u00e4rmiselt keeruline, kuna me liigume hetkel infoajastust maineajastusse (Origgi, G, 2017. Reputation. Princeton University Press) ja seda muutust toidab suuresti sotsiaalmeedia. Oluline ei ole enam niiv\u00f5rd s\u00f5numi sisu, vaid s\u00f5numit edastav isik.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi v\u00f5ib tunduda, et sotsiaalmeedia v\u00f5imestab arutelude demokratiseerimise kaudu \u00fchiskonda, siis v\u00f5ib reaalsus olla hoopis see, et inimesed usaldavad sealt p\u00e4rit kellegi teise kallutatud arvamusi ning sageli on need selliste inimeste arvamused, keda \u00fcldjuhul isegi ei tunta. Vaadates \u00fchte hiljutist uuringut, mis tehti Ameerika \u00dchendriikide 2020. aasta valmiste ja COVID-19 vaktsiinide osas, siis noorte inimeste ehk Z-p\u00f5lvkonna (vanuses 9-24 aastat) hulgas on t\u00f5en\u00e4olisem, et nad usuvad ja annavad edasi valeinfot, kui see tuleb kelleltki, kes on nende jaoks jagatud identiteediga v\u00f5i kellega nad samastuvad. Kuna usaldus p\u00f5hineb samastumisel, siis autoriteet ongi liikumas suunamudijatele.<\/p>\n\n\n\n
Seega oleme tunnistajaks paradigma nihkele, institutsioonilisest usaldusest uue vormini: jagatud usaldus. T\u00e4nap\u00e4eval usaldus on miski, mis on uute osapoolte ehk usalduse hoidjate (Stewards of Trust) k\u00e4tes: nendeks v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks ettev\u00f5tted, avalike ja eraettev\u00f5tete partnerlused, rahvusvaheline teadust\u00f6\u00f6, sotsiaalmeedia platvormid, suunamudijad, aga ka teadusplatvormid nagu n\u00e4iteks Wikipedia, Coursera, samuti kodanikuteaduse algatused. Usaldus on liikumas paljude inimeste k\u00e4tte ning seel\u00e4bi on traditsiooniline usalduse \u00f6kos\u00fcsteem laienemas.<\/p>\n\n\n\n
Usaldus teaduse suhtes p\u00f5hineb d\u00fcnaamilisel ja \u00fcksteisest s\u00f5ltuval suhtel usalduse \u00f6kos\u00fcsteemi osapoolte vahel. Usaldus ei ole miski, mis on isoleeritud. Kuna see h\u00f5lmab mitmeid osapooli ning nende omavahelisi suhteid, nimetangi seda teaduse usalduse \u00f6kos\u00fcsteemiks. Selleks, et seda v\u00e4ga keerulist suhet paremini m\u00f5ista, uuringi koos kolleegidega VERITY projektis kolme p\u00f5hik\u00fcsimust: keda inimesed usaldavad, mida nad usaldavad ja kuidas usaldus tekib.<\/p>\n\n\n\n
Nendele k\u00fcsimustele vastuse leidmiseks anal\u00fc\u00fcsisime 83 artiklit, mis on seotud teaduse ja usaldusega ning 19 artiklit, mis hindasid sekkumiste m\u00f5ju \u00fchiskonna usaldusele teaduse, uuringute ja innovatsiooni suhtes. Samuti anal\u00fc\u00fcsisime temaatilisi Euroopa Liidu Horizon 2020 SwafS programmi projekte (59), sotsiaalmeedia postitusi, viisime l\u00e4bi 31 intervjuud 17 fookusgrupis akadeemikute, poliitikakujundajate, ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikkuse juhtide, majanduse tootmisharude esindajate, Euroopa Liidu projektide juhtide ning tavakodanikega. Lisaks viisime l\u00e4bi uuringu 155 vastajaga. Uuringul oli kaks fookusvaldkonda: tervishoid ja keskkonnaalased muutused.<\/p>\n\n\n\n
Keda inimesed usaldavad<\/h3>\n\n\n\n
Et saada teada, keda inimesed usaldavad, viisime l\u00e4bi 31 intervjuud 17 fookusgrupis teadlaste ja uurijate, k\u00f5rgkoolide esindajate, ettev\u00f5tete esindajate, arvamusliidrite ja poliitikakujundajate ning tavainimestega K\u00fcprosel, Kreekas, Prantsusmaal, Iirimaal ja Austrias.<\/p>\n\n\n\n
Leidsime, et inimesed usaldavad enamasti neid teadlasi, kes on aktiivselt kaasatud kodanikuteadusesse ning kaasavad tavakodanikke oma teadust\u00f6\u00f6sse. Samuti usaldatakse rohkem teadlasi, kes t\u00f6\u00f6tavad avalikus sektoris v\u00f5i projektidega, mida rahastavad avalikud organisatsioonid. Samuti selgus asjaolu, et usaldus s\u00f5ltub konkreetse teadlase isikuomadustest \u2013 inimesed ei m\u00f5tle laiemalt teadusele kui protsessile ega ka teadust\u00f6\u00f6d korraldavatele institutsioonidele, vaid teadlastele kui isikutele.<\/p>\n\n\n\n
Leidsime ka, et \u00fclikoolide rolli n\u00e4hti kui teaduse usalduse kujundajana. \u00dclikoolid aitavad suurendada usaldust teaduse vastu, eelk\u00f5ige teaduskirjaoskuse arendamise kaudu. Leiti, et ka arvamusliidrite, nagu n\u00e4iteks Greta Thunberg, m\u00f5ju muudab teaduse tavainimestele k\u00e4ttesaadavamaks, eriti kliimakriisisiga seotud teemadel. Valitsusi ja poliitikakujundajad peeti samuti olulisteks osalejateks, kuid nende roll oli s\u00f5ltuvuses poliitilisest keskkonnast teaduss\u00f5numi sisust, mida nad edastavad.<\/p>\n\n\n\n
Mida inimesed usaldavad ja kuidas usaldust suurendada<\/h3>\n\n\n\n
Selleks, et uurida, mida inimesed usaldavad ja kuidas usaldus tekkib kasutasime teiste meetodite hulgas ka 155 osalejaga vinjettuuringut Austrias, K\u00fcprosel, Kreekas ja Hispaanias. Vastajad jagasime kahte gruppi: esimesse gruppi kuulusid nooremad, haritumad ja linnapiirkonnas elavad inimesed; teise gruppi paigutasime vanemad, v\u00e4hemharitud ja maapiirkonnas elavad inimesed.<\/p>\n\n\n\n
Vinjetid on l\u00fchikirjeldused h\u00fcpoteetilistest olukordadest, millega kirjeldatakse inimestele mingeid konkreetseid olukordi. Meie kasutasime teaduse usaldamise teemade puhul konkreetse n\u00e4itena tuuleparke, kuna see on \u00fcks vastuolulistest teemadest. Tahtsime n\u00e4ha, kas erinevad meetodid, mille abil saaks suurendada usaldust teaduse vastu \u2013 n\u00e4iteks teaduskommunikatsioon, koosloomine, h\u00fcvede jagamine, sotsiaalmeedia kasutus \u2013 toimivad kahe grupi puhul erinevalt v\u00f5i mitte.<\/p>\n\n\n\n
Selleks andsime inimestele ette erinevaid stsenaariume, kus selgitasime, mis juhtuks, kui teadussekkumine toimub v\u00f5i mitte. N\u00e4iteks \u00fcks h\u00fcvede jagamise p\u00f5hine l\u00e4henemine: \u201cKujutage ette, et teie elukoha l\u00e4hedusse planeeritakse ehitada tuulepark. Tuulepargist luuakse energia\u00fchistu, mille liikmeteks ning seel\u00e4bi tuulepargi kaasomanikeks saavad kohalikud elanikud hakata. Tuulepargi teenitavad h\u00fcved jaotatakse \u00fchistu liikmete vahel kohalikul tasandil ning saadud kasum jagatakse iga-aastaselt \u00fchistu liimete vahel ka dividendidena. Mis Te arvate, kuidas selline uus tuulepark v\u00f5iks m\u00f5jutada Teie elu j\u00e4rgmise paari aasta jooksul?\u201d<\/p>\n\n\n\n
Tulemused olid \u00fcsna huvitavad: meie teadust\u00f6\u00f6 kinnitas, et inimesed on \u00e4\u00e4rmiselt erinevad ning isiku omadused nagu vanus, sotsiaalne klass, aga ka interneti kasutamine v\u00f5ivad oluliselt m\u00f5jutada \u00fcldist suhtumist mitte ainult tuuleparkidesse, vaid teadusesse ning erinevatesse usalduse suurendamise meetoditesse laiemalt.
Selgus, et h\u00fcvede jagamine on k\u00f5ige olulisem meetod usalduse suurendamiseks teaduse vastu. Niisiis on oluline tagada, et tuulepargid ei tooks sisse mitte ainult ettev\u00f5tetele, kes neid ehitavad ja omavad, vaid peamiselt kohalikele kogukondadele \u2013 see muudab inimesed nende suhtes palju pooldavamaks. Sellise tulemuse saime m\u00f5lema grupi puhul: jagatud h\u00fcved olid m\u00f5lemale grupile olulised.<\/p>\n\n\n\n
Teaduskommunikatsioon ning teaduse koosloomine ehk kogukonna kaasamine, on olulised meetodid just esimese grupi usalduse suurendamiseks, aga ei ole v\u00e4ga t\u00f5husad teise grupi hulgas. Sageli r\u00e4\u00e4gitakse sellest, kuiv\u00f5rd oluline on t\u00e4nap\u00e4eval teadusinfo levikut silmas pidades kohalolek sotsiaalmeedias. Meie aga leidsime, et sotsiaalmeedia kasutamisel ei olnud peaaegu mingit m\u00f5ju inimeste vaadete muutumisele kummaski grupis. K\u00fcll aga tuli v\u00e4lja, et oli kaks alggruppi, kus sotsiaalmeediakampaanial oli lausa negatiivne m\u00f5ju usalduse tekkimisele ning usaldus v\u00e4henes v\u00f5rreldes esialgse arvamusega tuuleparkidest: nendeks gruppideks olid nooremad mehed ja vanemad naised. \u00dcks potentsiaalne selgitus sellele on, et nende gruppide inimesed v\u00f5isid leida, et suunamudijad on niiv\u00f5rd kahtlased inimesed, et kui nemad tuuleparki reklaamivad, muudab see s\u00f5num usalduse tuuleparkide suhtes veel v\u00e4iksemaks, kui see alguses oli.<\/p>\n\n\n\n
Elluj\u00e4\u00e4mise tagamiseks on vaja usaldada teadust, ent tuleb silmas pidada, et see p\u00f5hineb \u00fcmberm\u00f5testatud teaduse usalduse \u00f6kos\u00fcsteemil: see on d\u00fcnaamiline ruum, kus kogukondlikku usaldust teaduse vastu luuakse, kujundatakse ning m\u00f5jutatakse. Seet\u00f5ttu peame tagama, et oleks olemas \u00fchine ja individuaalne usaldus usalduse hoidjate vastu, et nemad vastutavad oma tegevuse eest. V\u00e4ga oluline on see nende usalduse hoidjate puhul, kellel on ametlik de facto m\u00f5juv\u00f5im: traditsioonilised \u00fclikoolid, teadus- ja rahastusorganisatsioonid ning teaduse eetikakomiteed. Sinna hulka kuuluvad ka mittetraditsioonilised usalduse hoidjad nagu tehnoloogiat\u00f6\u00f6stus, suunamudijad sotsiaalmeedias, kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonid ja kogukonnaliidrid. Samuti peaks iga kodanik teadvustama oma rolli teaduse usaldamise suurendamise juures. Seet\u00f5ttu ongi meil VERITYs plaanis uuringu tulemuste p\u00f5hjal t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja soovitused ja tegevused usalduse hoidjatele.<\/p>\n\n\n\n
Julgustan projekti VERITY tegevusi j\u00e4lgima kodulehel: Artikkel tugineb 3. oktoobril Tartu \u00dclikooli eetikakeskuse konverentsi \u201eUsaldus=elluj\u00e4\u00e4mine?! – Kust tuleb ja kuhu kaob usaldus ning kuidas j\u00e4\u00e4da ellu?\u201c ettekandel, toimetanud Jaanika Niinepuu<\/strong>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teadus aitab meil m\u00f5ista ning astuda vastu suurtele v\u00e4ljakutsetele. Viimase aja silmapaistvad n\u00e4ited on kliimamuutustega ja j\u00e4tkusuutlikkusega seotud probleemid ning rahvatervise valdkonnas COVID-19 pandeemia. Nendes valdkondades ei piisa ainu\u00fcksi teadussaavutustest; oluline on ka arvestada \u00fchiskondlike hoiakutega ning tagada teaduse avalik toetamine ja usaldus. Palju ei ole m\u00f6\u00f6das ajast, kui olime tunnistajateks sellele suurele skepsisele, mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":77,"featured_media":2672,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[240],"class_list":["post-2671","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":240,"user_id":77,"is_guest":0,"slug":"agata-gurzawska-phd-uuringute-juht-koordinaator","display_name":"Agata Gurzawska (PhD), uuringute juht, koordinaator","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/d8da0f8d9d37bc66c5bc1fe964a16d89d2a75b0e2be164e93bd81e52aac82095?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2671","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/77"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2671"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2671\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2674,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2671\/revisions\/2674"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2672"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2671"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2671"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2671"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2671"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
<\/strong>verityproject.eu<\/a> ja
sotsiaalmeedias:
LinkedIn www.linkedin.com\/company\/verityproject\/<\/a>
X twitter.com\/VerityEU<\/a>
YouTube www.youtube.com\/@verityprojecteu<\/a>
Instagram www.instagram.com\/verityprojecteu\/<\/a><\/p>\n\n\n\n