![\"Laura](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/beebi2-954x1024.jpg\")
Esimene kohtumine<\/h3>\n\n\n\n
Astusin Laura ja Madise koduuksest sisse, mind juhatati edasi elutuppa, kus viisime l\u00e4bi intervjuu. Samal ajal, kui noorpaar k\u00f6\u00f6gis askeldas ja mulle teed valmistas, vaatasin ruumis veidi ringi ning mulle j\u00e4i silma teises toas seisev lapsevanker, mis andis m\u00e4rku, et \u00f5ige pea on oodata siia uut ilmakodanikku. Nimelt on Laura intervjuu tegemise ajal 35+4 n\u00e4dalat rase ning loodab peagi s\u00fcnnitada. Kui olin tee k\u00e4tte saanud ja tulevased lapsevanemad diivanile istet v\u00f5tnud, alustasime \u00fcsna ruttu ka intervjuu l\u00e4biviimist.<\/p>\n\n\n\n
Alustuseks uurisin Lauralt ja Madiselt, mille \u00fcle on nad enim arutlenud seoses raseduse ja peagi s\u00fcndiva lapse osas, mille peale vastas Madis: \u201cP\u00f5hiv\u00e4rk, et mida lapsele osta.\u201d Laura lisab muiates: \u201dMul on kogu aeg riided v\u00e4iksed, seega arutame ka seda, mida mulle on osta vaja. Muidugi oleme r\u00e4\u00e4kinud ka sellest, mis suuruses on laps vastavalt raseduse trimestrile ja minu enesetundest.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Kuna m\u00f5lemal on s\u00fcndimas esimene laps, uurisin tulevastelt lapsevanematelt nende varasemat kokkupuudet imikute ja v\u00e4ikelastega. \u201cLaural on rohkem kogemust,\u201d vastas Madis konkreetselt, mille peale Laura lisas: \u201cMul on kaks v\u00e4ikest \u00f5de ja kui nad beebid olid, siis elasin nendega koos ja n\u00e4gin neid kasvamas. Kuna mul on \u00f5dedega suurem vanusevahe, siis sai neid vahel ka hoitud. Samuti olen ka lapsehoidja olnud 9-kuusetele kaksikutele ning usun, et mingi ettekujutus on mul olemas. Olen v\u00e4ga palju beebisid n\u00e4inud.\u201d Madis seevastu t\u00f5des: \u201cMul on k\u00fcll noorem \u00f5de, aga olin seitsmene kui ta s\u00fcndis ning tema eest ise ei hoolitsenud. Ma ei m\u00e4leta \u00f5e beebiajast v\u00e4ga midagi.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Hoolimata varasematest kogemustest lastega on m\u00f5lema ootused uute elukorralduste osas realistlikud. \u201cKindlasti ei saa kahekesi enam niimoodi koos k\u00e4ia, pigem muutume rahulikumaks ja kodusemaks,\u201c nentis Laura ning Madis oli temaga n\u00f5us: \u201cEks see ongi nii, et n\u00fc\u00fcd enda heaolu pealt p\u00f6\u00f6rame t\u00e4helepanu rohkem lapse heaolule, et tal k\u00f5ik h\u00e4sti oleks.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Samuti on lisaks lasteasjade ostmisele tehtud teisigi ettevalmistusi s\u00fcnnituse ja s\u00fcnnitusj\u00e4rgse perioodi osas. \u201cMe k\u00e4isime koos Madisega perekooli loengutel, v\u00f5tsime tuhude leevendamise ja s\u00fcnnituseks ettevalmistava koolituse,\u201d selgitas Laura. Perekooli loengus sai Madis teada n\u00e4iteks seda, kuidas naist s\u00fcnnituse ajal toetada: \u201c\u00d5ppisin, et tuleb olla kohal ja mudida palju jaksad,\u201d vastas mees naerdes. \u201cSamuti oleme haiglakoti ette valmistanud ja apteegist vajalikke asju kaasa ostnud, \u201c j\u00e4tkas Laura loetelu. Madis lisas: \u201cIgasugu kogemuslugude podcaste oleme kuulanud. Samuti lugesin l\u00e4bi \u201eIsa&beebi\u201c raamatu, mis mulle \u00e4mmaemanda visiidil anti.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Tuli v\u00e4lja, et noorpaar oli uurimist\u00f6\u00f6d teinud ka tutvusringkonnas. \u201cOleme k\u00fclas k\u00e4inud nendel, kellel on v\u00e4iksed lapsed \u2013 k\u00fcsinud neilt igasugu k\u00fcsimusi ja saanud tagasisidet, kuidas kellelgi on \u2013 kogemused on k\u00f5igil erinevad,\u201d r\u00e4\u00e4kis Madis. \u201cPaljudel meie s\u00f5pradel on praegu kuskil sellised 6-kuused lapsed,\u201d selgitas Laura. \u201cV\u00e4ga palju oleme saanud ka s\u00f5pradelt erinevaid asju nagu n\u00e4iteks lapse s\u00f6\u00f6gitooli ja riideid,\u201d mainis naine.
Kuna internetis on palju videoid ja erinevaid soovitusi haiglakoti osas, uurisin uudishimust ka Lauralt, et mille j\u00e4rgi tema otsuse langetas, mis tema haiglakotti l\u00f5puks j\u00f5udis. \u201cL\u00f5pliku valiku tegin interneti ja Youtube`i videote p\u00f5hjal, samuti v\u00f5tsin kuulda tuttavate soovitusi ja seda, mida ema mulle soovitas. Kuulasin ka iseennast ja pakkisin endale igasugu komme ja batoonikesi kaasa, mida lapsel vaja ei l\u00e4he, aga mis mind h\u00e4sti tundma paneb.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Seda, et ka s\u00fcnnitusmajaga on juba tutvust tehtud ja ootused s\u00fcnnituse osas p\u00fcstitatud, selgus vestluse k\u00e4igus. \u201cMe k\u00e4isime s\u00fcnnitusmaja tuuril ja siis n\u00e4gime ka s\u00fcnnitustuba. Minu ootus on haiglasse minna siis, kui valud on 4-5 minuti tagant \u2013 sooviksin j\u00f5uda v\u00f5imalikult hilja haiglasse, et ei peaks olema \u00fcksi, ilma meheta s\u00fcnnituseelses osakonnas. Minu jaoks on k\u00f5ige t\u00e4htsam, et me oleks igal pool mehega koos. Samuti sooviksin v\u00f5tta k\u00f5ike v\u00f5imalikke valuvaigisteid, sh epiduraali. Enne epiduraali sooviksin minna vanni, kuna mul aitab vesi v\u00e4ga h\u00e4sti valu vastu, v\u00f5ib-olla panen ka muusikat taustaks m\u00e4ngima. Lisaks eelistaksin ma, et s\u00fcnnitustoas oleks v\u00f5imalikult v\u00e4he inimesi \u2013 pigem mina ja mees ning \u00e4mmaemand, kui tal on vaja seal olla,\u201d arutleb Laura. Madis lisas: \u201cEks see k\u00f5ik tuleb spontaanselt, k\u00f5ige t\u00e4htsam on, et tee oleks selge \u2013 kuhu minna, kust uksest sisse p\u00e4\u00e4seb. See, kuidas k\u00f5ik hakkab haiglas edasi v\u00e4lja n\u00e4gema, on juba arstide juhendada,\u201d mille peale ka naine n\u00f5ustuvalt noogutas.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsisin Lauralt ja Madiselt veel lisaks, et mis on nende arvamus, milline s\u00fcnnitusprotsess v\u00e4lja v\u00f5ib n\u00e4ha. \u201cMa arvan, et s\u00fcnnitus on parajalt valus, aga usun, et kui ma l\u00f5puks oma last n\u00e4en, siis on see k\u00f5ike seda valu v\u00e4\u00e4rt,\u201d leidis Laura. \u201cMe oleme ikkagi mentaalselt ennast ette valmistanud, ega see mingi kinno minek ei ole,\u201d lisas Madis muiates ja t\u00e4psustas oma m\u00f5tet: \u201cIlmselgelt v\u00f5ib olla karjumist ja selleks, et s\u00fcnnitustoas emotsioonid k\u00e4ivad \u00fcles-alla, tuleb valmis olla. Tuleb \u00fcks huvitav p\u00e4ev.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Laura ja Madise jaoks oli oluline m\u00e4rks\u00f5na s\u00fcnnituse juures just spontaansus. \u201eOtseselt hirmu s\u00fcnnituse ees ei ole, pigem ei tea, mida oodata,\u201c jagas Laura.<\/p>\n\n\n\n
Tol hetkel pingutas naine igap\u00e4evaselt, et tugevdada oma f\u00fc\u00fcsist: \u201cK\u00e4in kord-kaks n\u00e4dalas ujumas ning teen ka k\u00fckke, et jalgades oleks rohkem j\u00f5udu ja mul oleks kergem s\u00fcnnitada,\u201d r\u00e4\u00e4kis Laura.
Noorpaariga vesteldes oli n\u00e4ha, et asjad olid l\u00e4bi m\u00f5eldud ning pisipere ootasid ees armastavad vanemad. \u201cElevus ja p\u00f5nevus on kindlasti peamised m\u00e4rks\u00f5nad,\u201d kinnitas Madis, kui uurisin, mis emotsioonid teda valdasid, kui beebi peale m\u00f5tles. \u201cJah, mul on ka elevus ja p\u00f5nevus,\u201d n\u00f5ustus Laura Madisega ning lisas: \u201cV\u00e4ike hirm on ka, et ta on nii v\u00e4ike, loodan, et temaga midagi ei juhtu.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Lisaks sellele, et peagi s\u00fcndivat uut ilmakodanikku juba n\u00e4ha sooviti tundis ka Laura ise, et raseduse l\u00f5pp oli f\u00fc\u00fcsiliselt raske. \u201cLoodan, et ta tuleb m\u00f5ne n\u00e4dala jooksul,\u201d s\u00f5nas ta lootusrikkalt.<\/p>\n\n\n
![\"Noorpaar](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/beebi1-854x1024.jpg\")
Teine kohtumine \u2013 kaks n\u00e4dalat peale s\u00fcnnitust<\/h3>\n\n\n\n
Teise korra kohtumise oleme kokku leppinud Zoomis, et saaksime v\u00f5imalikult mugavalt vestelda ajal, kui noorim pereliige magab. Ka k\u00f5ne aja leppisime kokku lapse uneajast l\u00e4htuvalt ning see, et m\u00f5lemad vanemad varasemalt arvasid, et elu peale t\u00fctre s\u00fcndi saab olema lapsekeskne, tundub paika pidavat. Seda kinnitab ka Laura vastus kui uurin, kuidas vahepeal l\u00e4inud on, \u201cKui enne s\u00fcnnitust tegin end ikka korda, siis n\u00fc\u00fcd on nii nagu on. Silmaalused on sinised juba,\u201d vastab ta naerdes.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcnnitusest ja s\u00fcnnitusj\u00e4rgsest perioodist haiglas<\/h3>\n\n\n\n
Eelmine kord perega kokku saades olid Laural \u00fcsna kindlad ootused s\u00fcnnituse osas \u2013 j\u00f5uda v\u00f5imalikult hilja haiglasse, minna vanni ja saada \u00f5igel ajal valuvaigistit. Seet\u00f5ttu uurin talt esmalt, kuidas tema s\u00fcnnitus kulges ning kui suur osa tema s\u00fcnnitusest l\u00e4ks ootusp\u00e4raselt, mille peale vastab Laura: \u201cMitte midagi ei l\u00e4inud ootusp\u00e4raselt,\u201d ja selgitab: \u201cHaiglasse l\u00e4ksin esilekutsumisele ja olin seal 24 tundi ning siis suunati mind s\u00fcnnitustuppa, kuhu sai ka mees minuga tulla. S\u00fcnnitustoas olin valudes. Sain k\u00fcll epiduraali, aga mulle paigaldati seda kokku viis korda, sest mu seljal\u00fcli oli l\u00fchike ja epiduraali panek ei \u00f5nnestunud \u00f5igesti. Peale 16 tundi s\u00fcnnitustoas viibimist l\u00f5ppes s\u00fcnnitus erakorralise keisriga, sest laps oli vales asendis ja avatust ei tekkinud.\u201d<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcnnitustoas veedetud ajal olid Laura ja Madis koos. \u201cKui mul tuhud hakkasid, siis olin \u00fcsna rahulik, tegin pilte, kuulasime podcasti ja ma pigem ootasin, et s\u00fcnnitusprotsess juba korralikult pihta hakkaks,\u201d r\u00e4\u00e4gib Laura ning Madis jagab oma emotsioone: \u201cMul endal oli p\u00f5nevus sees. Ootasin, et millal see (lapse s\u00fcnd \u2013 autori kommentaar) juhtub. Tead, et see on kohe-kohe, aga et millal see kohe-kohe on, ei ole teada. L\u00f5puks venis see p\u00e4ev \u00fcpris pikale, kuni j\u00f5udis k\u00e4tte hetk, kui oli vaja keisrile minna.\u201d Kuna erakorralisele keisrile partnerit kaasa ei lubata, siis j\u00e4i Madis s\u00fcnnitustuppa ootama, samal ajal kui Laurat opile viidi. \u201cMa isegi ei j\u00f5udnud v\u00e4ga midagi m\u00f5elda \u2013 \u00f6eldi, et vaja minna keisrile, panin oma allkirja \u00e4ra ja mind viidi operatsioonisaali. Kui mind keisrile viidi, siis ma vappusin, sest kartsin eesootavat operatsiooni. Kohale j\u00f5udes selgitati mulle, mida protseduuri ajal tehakse, kuid operatsiooni ajal r\u00e4\u00e4kisid t\u00f6\u00f6tajad omavahel vene keeles.
Oleksin oodanud, et keegi hoiab k\u00e4tt v\u00f5i r\u00e4\u00e4gib minuga, selgitab, mis toimub v\u00f5i rahustab kuidagi. Olin nii n\u00e4rvis ja ei saanud hingata ning vahepeal tuli \u00e4revushoog ja tekkis paanika,\u201d jagab Laura oma kogemust operatsioonist. Kui laps l\u00f5puks k\u00e4tte saadi, siis toodi laps ema juurde ja ta sai talle musi teha, samuti anti talle teada, et lapsega on k\u00f5ik korras. \u201cMa ise sel hetkel nii v\u00e4ga lapsele ei keskendunud, vaid alles hiljem, siis kui sain intensiivi,\u201d t\u00f5deb ta.<\/p>\n\n\n\n
Kui laps oli s\u00fcndinud ja lastearst oli ta \u00fcle vaadanud, siis anti laps Madise rinnale, \u201cLaps oli \u00fcsna rahulik, ei nutnud ja oli mul kaisus \u2013 v\u00e4ga hell moment oli,\u201d kirjeldab ta oma esmast kohtumist t\u00fctrega. Selle peale uurisin, kas esimest korda oma last k\u00e4es hoida oli hirmus. \u201cKuna laps ei nutnud, siis ei olnudki v\u00e4ga hull. Nii nagu ta mulle s\u00fclle pandi, niimoodi ma seal krampis olin ja liigutada v\u00e4ga ei julgenud. Kartsin, et kui midagi valesti teen, saab ta haiget,\u201d lausub Madis. Lapsega kahekesi olid nad seni kuni Laura intensiivpalatisse viidi ning siis sai ka v\u00e4rske ema oma lapsega esimest korda pikemalt koos olla. \u201cAlgul ma lihtsalt p\u00f5rnitsesin teda. Ma olin \u00f5nnelik, aga ei hakanud nutma, ega midagi. Olin pigem segaduses ja see k\u00f5ik ei j\u00f5udnud p\u00e4ris h\u00e4sti kohale,\u201d jagab Laura oma esmaseid emotsioone ja lisab: \u201cMitu p\u00e4eva haiglas olles veel lihtsalt vaatasin teda, v\u00e4ga ei saanud aru, et mis n\u00fc\u00fcd juhtus. Mul ei tekkinud kohe sellist loomulikku emainstinkti.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Peale keisril\u00f5iget vajab keha ka taastumiseks aega ning Laura jaoks ei olnud see lihtne. \u201cEsimene p\u00e4ev oli k\u00f5ige hullem, ma ei saanud \u00fcldse liigutada ja n\u00e4iteks, kui tahtsin vetsu minna, siis olin t\u00e4iesti k\u00fc\u00fcrakil. Teine kuni neljas p\u00e4ev olid ka v\u00e4ga valusad \u2013 voodist oli raske p\u00fcsti saada. Peale seda l\u00e4ks olukord juba paremaks.\u201d Raske taastumine pani m\u00f5lemaid vanemaid m\u00f5tlema haigla korraldusliku poole peale. \u201cSee s\u00fcsteem on v\u00f5ib-olla natuke liiga rohmakas, et intensiivist visatakse k\u00e4hku v\u00e4lja ja antakse sulle see pamp s\u00fclle, et hakka pihta, aga ema ei pruugi selleks siis veel valmis olla. V\u00f5i noh ilmselt ongi v\u00e4ga raske, kui ei ole meest v\u00f5i kaaslast l\u00e4hedal,\u201d arvab Madis ja Laura n\u00f5ustub temaga. \u00d5nneks kulgesid noorpaari esimesed p\u00e4evad s\u00fcnnitusj\u00e4rgses palatis koos ja Madis tegi lapsega vajalikud toimingud, et Laura saaks rahulikult puhata, rinda anda ja vajadusel last magama panna. Sarnane t\u00f6\u00f6korraldus j\u00e4tkus ka koju j\u00f5udes: \u201cKuna mul oli operatsioon, siis f\u00fc\u00fcsilisi asju tegi algul mees,\u201d selgitab Laura.<\/p>\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/beebi3-857x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\nTunnen huvi, kas rasedakotti pakitud asjad l\u00e4ksid k\u00f5ik asja ette, mille peale tunnistab Laura: \u201cPuudu ei olnud midagi, aga ma pakkisin sinna t\u00e4iega riideid, sn\u00e4kke, rinnapumba ja veel palju asju. Reaalsus oli aga see, et ma istusin k\u00f5ik p\u00e4evad haigla s\u00e4rgis, suured pampersid jalas.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Esimest korda lapsevanemaks saades v\u00f5ib tihti lapse riietamine v\u00f5i tema hoidmine esialgu hirmu tekitada. Sama tunnet tundsid ka Laura ja Madis. \u201cAlgul k\u00e4is see k\u00f5ik ikka \u00fclivaikselt \u2013 ei osanud last t\u00e4pselt \u00fchest k\u00e4est teise k\u00e4ttegi v\u00f5tta ja tundsin end v\u00e4ga ebakindlalt,\u201d t\u00f5deb Madis. Laura lisab muiates: \u201cMa ikka veel v\u00f5tan v\u00e4ga vaikselt, sest kardan, et ta pea kukub kuhugi \u00e4ra.\u201d Samas Madis tunneb, et tal on aja jooksul julgus tekkinud: \u201cSaan juba last hoida \u00fches k\u00e4es ja teine on vaba. Ei ole enam seda hirmu, et teen igal sammul lapsele haiget.\u201d Seevastu lapse riietamisega veel nii sinapeal ei olda. \u201cKui ma hakkan lapsele bodi selga panema ja ta ei too oma k\u00e4si k\u00fclgede peale, siis pean ta k\u00e4si natukene liigutama ja see tundub hetkel hirmus ning siis tavaliselt ootan, et ta ise natukene ringutaks ja oma k\u00e4tt liigutaks,\u201d t\u00f5deb Madis, mille peale lisab naine: \u201cRiided on meil k\u00f5ik sellised, mis on h\u00f5lmikuga ja k\u00e4ivad eest lahti, sest ma ei kujuta ette, kuidas inimesed nii v\u00e4ikestele lastele \u00fcle pea riideid selga panevad.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Esimesed p\u00e4evad kodus<\/h3>\n\n\n\n
Peale kahte p\u00e4eva s\u00fcnnitusj\u00e4rgses osakonnas viibimist said Laura ja Madis esimest korda koos oma lapsega koju minna. Esimesed hetked kodus olid harjumatud. \u201cM\u00f5tlesime, et kus ta p\u00e4eval magab ja kus \u00f6\u00f6sel magab. K\u00f5ik asjad olid valmis ostetud, aga n\u00fc\u00fcd tuli paika panna, kus miski olema hakkab,\u201d r\u00e4\u00e4gib Laura ning Madis lisab: \u201cAlgul m\u00f5tlesime, et lapse m\u00e4hkimine hakkab olema teises toas, aga saime p\u00e4ris kiiresti aru, et m\u00e4hkimislaud peab olema v\u00e4ga l\u00e4hedal, sest seda tuleb palju kasutada.\u201d \u00dcldiselt on muutunud ka elukorraldus. \u201cMeil on kolmetoaline korter, kuid hetkel k\u00e4ib kogu elu \u00fches toas,\u201d jagab Madis ja naine lisab: \u201cJah, nagu elaks \u00fchetoalises \u2013 s\u00f6\u00f6me siin, magame siin, p\u00e4eval tegeleme lapsega ja m\u00e4hime teda siin.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Kui esimesel p\u00e4eval kohanes pere uute elukorraldustega, siis \u00f6\u00f6 m\u00f6\u00f6dus v\u00e4rske isa jaoks rahulikult: \u201cMidagi v\u00e4ga keerulist ei olnud. Haiglas hakkas tekkima juba v\u00e4ike r\u00fctm ja kodus see j\u00e4tkus, et kui laps teeb h\u00e4\u00e4lt, siis pepu puhtaks, piim sisse, natuke kussutada ja siis \u00fcldjuhul tuleb vaikus majja.\u201d Seevastu Laurat valdas esimesel \u00f6\u00f6l emalik mure: \u201cMina ei saanud v\u00e4ga magada, vaatasin kogu aeg ta voodi poole, et kas ta ikka hingab ja kas k\u00f5ik on korras. P\u00e4eval on okei, aga \u00f6\u00f6sel olen mures, et lapsele jumala eest piima kurku ei j\u00e4\u00e4ks v\u00f5i temaga midagi muud ei juhtuks.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Noorpaariga vesteldes m\u00e4rkan nende omavahelist head d\u00fcnaamikat ja tiimit\u00f6\u00f6d lapsega tegelemise osas ning uurin, kas nende omavahelises suhtluses on peale lapse saamist midagi muutunud. \u201cMa olen muutunud rahulikumaks, kui mulle varasemalt midagi ei meeldinud, siis t\u00f5stsin kohe h\u00e4\u00e4lt, aga n\u00fc\u00fcd, kui laps k\u00e4es on, siis lapse ees ei hakka ju karjuma,\u201d naljatleb Laura. \u201cMulle t\u00e4itsa on meeldinud see isapuhkuse aeg, et ma isegi viskasin \u00f5hku, et ma v\u00f5iks terve aja olla stay-home-dad, v\u00e4ga tore on kodus olla ja last poputada,\u201d on Madis positiivselt meelestatud, mille peale Laura vastab: \u201cMinu meelest l\u00e4heb mehel isegi lapsega paremini kui minul \u2013 ma \u00fctleks, et tal tuleb see loomulikumalt v\u00e4lja. (M\u00f5ttepaus) V\u00f5ib olla neid olmeasju on mees hetkel rohkem teinud, kuna ma olin natuke sant (vihjab opist taastumisele), aga see s\u00f6\u00f6tmise osa tekitab lapsel minuga l\u00e4hedust,\u201d l\u00f5petab ta positiivsel noodil. Vestluse k\u00e4igus selgub, et nad on naljatades Laura kodus isegi piimajumalaks ristinud.<\/p>\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/beebi4-1024x576.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\nKogemusest \u00fcldiselt<\/h3>\n\n\n\n
N\u00fc\u00fcdseks, kui kogu rasedus ja s\u00fcnnitusprotsess on m\u00f6\u00f6das, uurin, millised uued m\u00f5tted ja arusaamad on Laural s\u00fcnnituse osas tekkinud. \u201cPigem tahakski saada austust peale s\u00fcnnitust \u2013 olen v\u00e4ga suure t\u00f6\u00f6 teinud. \u00dcldsegi, kui k\u00f5ik on beebi-beebi-beebi, siis mind ei vaata keegi peale seda. H\u00e4sti lapsekeskseks l\u00e4heb k\u00f5ik, kui s\u00fcnnitus tehtud on. Ise tahaks ka nunnutamist saada,\u201d jagab ta ausalt ja avatult oma m\u00f5tteid ning lisab muiates: \u201cBeebil oli k\u00f5ik korras, s\u00fcnnihinne 9\/9 st, aga minul l\u00e4ks halvasti (viidates erakorralisele keisril\u00f5ikusele).\u201d<\/p>\n\n\n\n
Uurin perelt ka nende plaane tuleviku osas seoses pisiperega. Kuna Laura jaoks ei olnud s\u00fcnnitusprotsess ootusp\u00e4rane, on ka tema tulevikuplaanid selles osas pigem ebakindlad ning ta \u00fctleb, et l\u00e4hitulevikus ta uuesti kogu protsessi k\u00fcll kogeda ei soovi, mille peale lisab Madis, teema l\u00f5petuseks poolnaljaga lause, mida oma s\u00f5bralt kuulis: \u201cS\u00fcnnitusvalu on nagu pohmakas, l\u00e4heb ajapikku m\u00f6\u00f6da,\u201d vihjates sellele, et eks negatiivsed emotsioonid ajas ununevad. Kuigi tulevikuplaanid pisipere osas on veel ebaselged, siis on perel t\u00e4naseks kodus v\u00e4ike t\u00fctar, kellele hetkel kogu oma aeg ja t\u00e4helepanu p\u00fchendatakse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Laura (22) ja Madis (30) on kokkuhoidev noorpaar, kellel oli selle artikli kirjutamise alguses peagi s\u00fcndimas esimene laps. Kindlasti on paljude esmakordselt lapsevanemaks saanute jaoks kogu beebimaailm uus ja elevust tekitav. Seet\u00f5ttu olen jagamas \u00fche pere lugu ausalt ja avatult \u2013 nende kogemusest, s\u00fcnnituse ootusest, s\u00fcnnitusest ja uue elur\u00fctmiga kohanemisest vasts\u00fcndinuga. Kohtusin noorpaariga kokku kahel […]<\/p>\n","protected":false},"author":63,"featured_media":2659,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[226],"class_list":["post-2657","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":226,"user_id":63,"is_guest":0,"slug":"kaisa-muursepp-ammaemanda-oppekava-2-kursus","display_name":"Kaisa M\u00fc\u00fcrsepp, \u00e4mmaemanda \u00f5ppekava 2. kursus","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2657","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/63"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2657"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2657\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2666,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2657\/revisions\/2666"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2659"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2657"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2657"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2657"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2657"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}