Tervishoius\u00fcsteemis, kus t\u00f6\u00f6tab koos palju erinevaid spetsialiste ja toimuvad ka v\u00e4ga erilised s\u00fcndmused, nagu n\u00e4iteks uue elu algus, r\u00e4\u00e4gitakse kahjuks \u00fcha sagedamini ka t\u00f6\u00f6v\u00e4givalla juhtumitest.<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6v\u00e4givald on mistahes p\u00f5hjendamatu k\u00e4itumine kolleegi, patsiendi v\u00f5i tema l\u00e4hedase poolt, millel on selle kogejale negatiivne m\u00f5ju. Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsiooni raporti kohaselt on tervishoiut\u00f6\u00f6tajatel v\u00f5rreldes teiste valdkondadega kuni 16 korda suurem t\u00f5en\u00e4osus t\u00f6\u00f6v\u00e4givalla kogemiseks. Uurimist\u00f6\u00f6d kinnitavad, et k\u00f5ige sagedamini kogevad t\u00f6\u00f6v\u00e4givalda just \u00f5ed ja \u00e4mmaemandad, ning mingisugusel kujul t\u00f6\u00f6v\u00e4givalda on kogenud pea k\u00f5ik tervishoiuspetsialistid. Kummalisel kombel peavad paljud t\u00f6\u00f6v\u00e4givalda ka oma kutset\u00f6\u00f6 paratamatuseks. Samas on teada, et t\u00f6\u00f6v\u00e4givalla kogemine v\u00f5ib p\u00f5hjustada terviseprobleeme ja suurendada t\u00f6\u00f6lt lahkumise t\u00f5en\u00e4osust \u2013 kokkuv\u00f5ttes on sellel negatiivne m\u00f5ju tervishoiuteenuse kvaliteedile. Asjaolu, et \u00fcle maailma leiab siiski v\u00e4he uurimist\u00f6id, mis kirjeldaksid just \u00e4mmaemandate kogemusi, andis t\u00f5uke teemat empiiriliselt uurida ka Eestis ning \u00e4mmaemandate kogemustele tuginedes. Uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks seati \u00e4mmaemandate kogemuste v\u00e4lja selgitamine ning kirjeldamine.<\/p>\n\n\n\n
Uurimist\u00f6\u00f6 tehti Tartu \u00dclikoolis, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi \u00f5endusteaduse magistri\u00f5ppe raames. Selleks koostati esmalt teaduskirjandusele tuginev poolstruktureeritud intervjuu kava ning pandi paika uurimisandmete kogumise plaan. Uurimist\u00f6\u00f6 koosk\u00f5lastati Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetika komiteega ning andmed koguti perioodil aprillist detsembrini 2023. aastal. Kokku viidi l\u00e4bi individuaalintervjuud 16 \u00e4mmaemandaga \u00fcle Eesti.<\/p>\n\n\n\n
Kahjuks on Eestis t\u00f6\u00f6tavad \u00e4mmaemandad oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s kogenud nii verbaalset, ps\u00fchholoogilist kui ka f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda, mis \u00fchtib teiste riikide uurimist\u00f6\u00f6des kirjeldatuga. Lisaks on Eesti \u00e4mmaemandad kogenud ebakollegiaalsust ning teisese kannatanu traumat, mis varasemates uurimustes k\u00e4sitlemist ei ole leidnud.
Verbaalse v\u00e4givallana kogeti n\u00e4iteks agressiivset suhtlemist, nagu s\u00f5imamine, karjumine v\u00f5i \u00e4hvardamine, aga ka sotsiaalmeedia postitusi. N\u00e4iteks: \u201ctema [s\u00fcnnitaja] mees ja selle mehe ema, \/\u2026\/. Nad s\u00f5imasid mind telefoni teel, lubasid kohtusse kaevata \/\u2026\/ [s\u00fcnnitaja \u00e4hvardas] kui ta mees j\u00f5uab, siis see mees annab mulle [\u00e4mmaemandale] raudselt peksa\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Kogeti ka kolleegide poolset k\u00f5vah\u00e4\u00e4lset halvustamist, alandamist ning tagar\u00e4\u00e4kimist t\u00f6\u00f6keskkonnas. Ps\u00fchholoogiline v\u00e4givald v\u00e4ljendus kollektiivist t\u00f5rjumisega, ebap\u00e4evaks pidamise1 (vt nr 1 tsitaati lk 41 asuvast \u201eNoppeid intervjuudest \u00e4mmaemandatega\u201c) v\u00f5i ebav\u00f5rdset kohtlemisega kas t\u00f6\u00f6ajagraafikute koostamisel v\u00f5i teiste toimingute k\u00e4igus, kus ametilalast hierarhiat \u00e4ra kasutati. Lisaks tunti survestamist erinevate toimingute teostamisel nii s\u00fcnnitajate kui ka kolleegide poolt ja austuse puudumist n\u00e4iteks tugiisiku k\u00e4itumisest l\u00e4htuvalt: \u201eoled l\u00e4inud palatisse visiiti tegema. Et siis s\u00fcnnikaaslane [tugiisik], \/\u2026\/ magab n\u00e4iteks poolpaljalt, suhteliselt alasti seal voodi peal ja ta nagu ei arvesta sellega, et minu jaoks on see t\u00f6\u00f6keskkond\u201c.<\/p>\n\n\n\n
F\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallana kirjeldasid \u00e4mmaemandad juustest tirimist, kinni hoidmist ning isegi l\u00f6\u00f6mist.
Mujal maailmas kirjeldatust erinevalt ilmnes Eestis ebakollegiaalsus unikaalse tulemusena. See v\u00e4ljendus vigade sihilikus otsimises, alusetus s\u00fc\u00fcdistamises ning toetuse puudumises, mis v\u00e4ljendus n\u00e4iteks abita j\u00e4tmises t\u00f6\u00f6situatsioonides v\u00f5i alustava \u00e4mmaemandana mittetoetamises, teiste, kogenenumate t\u00f6\u00f6tajate poolt: \u201cK\u00f5ik noored pannakse proovile \/..\/ toetuse asemel\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks tajusid \u00e4mmaemandad ebakollegiaalsusena lugupidamatust isikliku aja suhtes, mida tajuti n\u00e4iteks olukorras, kus isiklikust ajast kutsuti \u00e4mmaemandat t\u00f6\u00f6le sissekannete sisu muutma. Lisaks toodi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6korralduslikest muudatustest teadmatusse j\u00e4tmist, t\u00f6\u00f6protsesside takistamist teiste \u00fcksuste poolt2 ning tunnetatud individuaalse arengu piiramist n\u00e4iteks erialastele koolitustele mittelubamise kaudu.<\/p>\n\n\n\n
Teisese kannatanu fenomeni m\u00f5istet kasutatakse tervishoius\u00fcsteemis olukordades, kus tervishoiut\u00f6\u00f6taja on k\u00f5rvalseisjana saanud kahju. Teisese kannatanu traumaatilist kogemust tajusid \u00e4mmaemandad v\u00e4givaldse kogemuse j\u00e4rgselt toetuseta j\u00e4\u00e4des3, n\u00e4iteks situatsioonist juhile teatades ei kogetud oodatavat tuge v\u00f5i tajuti hoopis hukkam\u00f5istu. Lisaks kirjeldati emotsionaalse kahju kogemist v\u00e4givaldse situatsiooni tunnistajana, n\u00e4iteks kui naisega k\u00e4ituti \u00e4mmaemanda juuresolekul v\u00e4givaldselt v\u00f5i j\u00e4\u00e4di ise v\u00e4givaldse k\u00e4itumise ohvriks kellegi kaitseks v\u00e4lja astudes. Varasemalt on leitud, et t\u00f6\u00f6v\u00e4givalla situatsioonil on negatiivne m\u00f5ju nii t\u00f6\u00f6v\u00e4givalla kogejale, kui ka selle pealtn\u00e4gijatele, mist\u00f5ttu on oluline p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu v\u00e4givalla esinemisele ning v\u00e4hendamisele.<\/p>\n\n\n\n
Uurimist\u00f6\u00f6 tulemustest selgus, et t\u00f6\u00f6v\u00e4givald toob kaasa hulga negatiivseid tagaj\u00e4rgi nii v\u00e4givalla kogejale, t\u00f6\u00f6keskkonnale kui m\u00f5nikord ka \u00e4mmaemandusabi saajale. Eristada saab vahetuid tagaj\u00e4rgi, mis toovad kaasa emotsionaalset h\u00e4iritust ja v\u00e4ljenduvad n\u00e4iteks v\u00e4henenud t\u00f6\u00f6motivatsioonis v\u00f5i eba\u00f5iglaselt kohelduna tundmises. Kirjeldati nutma hakkamist, vahetult situatsiooni j\u00e4rgselt valvest lahkumist ning t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehel viibimist. Kogeti isegi t\u00f6\u00f6 \u00fcmberkorraldamist, kuna \u00e4mmaemanda ja pere koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumine polnud enam v\u00f5imalik4.
\u00c4mmaemandad tunnetasid ka teadmatust-oskamatust, kuidas v\u00e4givaldse situatsiooni j\u00e4rgselt tegutseda. Otseseks tagaj\u00e4rjeks t\u00f6\u00f6v\u00e4givalla kogemisele nimetasid \u00e4mmaemandad hirmu v\u00e4givaldse k\u00e4itumise ohvriks langeda5, samuti kollektiivi mittekuulumise tunnetamist ning t\u00f6\u00f6le minemise vastumeelsust. \u00c4mmaemandad tunnistasid, et vaatavad t\u00f6\u00f6le minnes valvegraafikut: kellega koos t\u00f6\u00f6l ollakse, kas ees ootab t\u00f6\u00f6p\u00e4ev, mis v\u00f5ib sisaldada uusi kolleegidevahelisi katsumusi. Lisaks kirjeldati eneses\u00fc\u00fcdistamist v\u00e4givaldse intsidendi p\u00f5hjustamises ning k\u00f5hklusi enda pakutud tervishoiuteenuse kvaliteedis ja \u00e4mmaemanduserialal j\u00e4tkamise osas.<\/p>\n\n\n\n
\nUurimist\u00f6\u00f6d kinnitavad, et k\u00f5ige sagedamini kogevad t\u00f6\u00f6v\u00e4givalda just \u00f5ed ja \u00e4mmaemandad, ning mingisugusel kujul t\u00f6\u00f6v\u00e4givalda on kogenud pea k\u00f5ik tervishoiuspetsialistid.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
Kahjuks kirjeldasid \u00e4mmaemandad t\u00f6\u00f6v\u00e4givalla esinemise negatiivseid tulemusi ka teenuse saajale ning eelk\u00f5ige n\u00e4hti seda \u00e4mmaemandate empaatiav\u00f5ime v\u00e4henemises, mille tagaj\u00e4rjeks oli rutiinsetele toimingutele orienteeritus ja minimaalne suhtlus naisega6. \u00c4mmaemandad tunnistasid, et sel moel j\u00e4\u00e4b pere ilma soojast ja hoolivast teenusest. Lisaks kogeti professionaalse ebakindluse tekkimist otsuste vastu v\u00f5tmisel ning kolleegidelt abi k\u00fcsimisel \u2013 enam ei juletud k\u00fcsida7. Kogeti, et v\u00e4givalla t\u00f5ttu halvenesid t\u00f6\u00f6keskkond ja meeskonnat\u00f6\u00f6 kvaliteet. Aja jooksul tekkis \u00fcksk\u00f5iksus t\u00f6\u00f6koha suhtes, pingestusid kolleegidevahelised suhted ning kahanes lugupidamine v\u00e4givallatsevate kolleegide suhtes, mis omakorda kahjustas nii t\u00f6\u00f6v\u00f5imet kui -tahet. Mitmel juhul kirjeldati \u00e4mmaemandate t\u00f6\u00f6lt ning kutsealalt lahkumist8.<\/p>\n\n\n\n
Uudse tulemusena kirjeldasid \u00e4mmaemandad meie uurimist\u00f6\u00f6s ka pisut teistsuguseid kui otseselt negatiivseid tagaj\u00e4rgi. Nimelt selgitasid nad, et kogemus on neid aidanud edaspidi v\u00e4givaldsete situatsioonidega toime tulla ning andnud olulise elulise \u00f5ppetunni, kuidas nad ise kunagi k\u00e4ituda ei soovi. Kokkuv\u00f5ttes tajusid \u00e4mmaemandad nagu oleksid nad inimesena tugevamaks saanud. Lisaks kirjeldati ka toetavate kollegiaalsete suhete tugevnemist v\u00e4givaldse kogemuse j\u00e4rgselt. Seda, kas elulised \u00f5ppetunnid ning inimesena kasvamine on v\u00e4givaldse kogemuse positiivne tulem v\u00f5i hoopiski toimetuleku mehhanism, mis soodustab j\u00e4rgnevaid v\u00e4givaldseid episoode, on uurimist\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal keeruline v\u00e4ita ning kindlasti on teemat vaja t\u00e4iendavalt uurida.<\/p>\n\n\n\n
Kaua veel jaksame kanda ja kannatada?<\/h3>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6v\u00e4givalla kogemusega toimetulemiseks kasutasid \u00e4mmaemandad erinevaid abiv\u00f5tteid: hajutati oma t\u00f6\u00f6koormust, et olla t\u00f6\u00f6le tulles maksimaalselt puhanud ning v\u00e4hendada sellega seotud konfliktide v\u00f5imalusi. T\u00f6\u00f6l olles keskenduti vaid t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisele, minimaliseerides kolleegidega t\u00f6\u00f6keskkonnas aja veetmist ning suhtlust puhkeajal. T\u00f6\u00f6keskkonnas hoiti teadlikult distantsi: n\u00e4iteks s\u00e4ilitati kolleegidega vaid ametialane suhtlus9 ning arvestati senisest enam inimeste k\u00e4itumise ja suhtlemise erip\u00e4radega. Kirjeldati reaalse ohu teadvustamist10 ja olukorraga kohanemist\/leppimist. Prooviti ka m\u00f5ista v\u00e4givalla p\u00f5hjustaja ajendeid ja olukorda. Mitmed \u00e4mmaemandad kirjeldasid toimetuleku mehhanismina v\u00e4givaldse k\u00e4itumise ignoreerimist, kuna v\u00e4ga sooviti \u00f5pitud erialal edasi t\u00f6\u00f6tada11 v\u00f5i n\u00e4iteks juhtudel, kui olukorraga oli seotud muidu v\u00e4ga lugupeetud kolleeg.<\/p>\n\n\n\n
Vahetud v\u00f5tted, mida kasutati, olid lisaressursi kaasamine: n\u00e4iteks kutsuti appi turvat\u00f6\u00f6taja ja\/v\u00f5i politsei. Olukorraga tagantj\u00e4rele toimetulekuks p\u00f6\u00f6rduti pereliikmete, s\u00f5prade v\u00f5i kolleegide12 poole, et saada m\u00f5istmist ja \u00e4rakuulamist. Esines ka olukordi, mil tunti end keerulises situatsioonis t\u00e4iesti \u00fcksi. Samuti tehti ametlikke teavitusi v\u00f5i kirjalikke kaebusi vahetutele juhtidele. Abiv\u00f5tetena rakendati vaimse tervise spetsialisti poole p\u00f6\u00f6rdumist ja saadi abi t\u00e4iendmeditsiini kasutamisest ning f\u00fc\u00fcsilisest aktiivsusest.<\/p>\n\n\n\n
\u00c4mmaemandate h\u00e4\u00e4letu kannatus: vajadus toetuse ja koolituse j\u00e4rele<\/h3>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6v\u00e4givald m\u00f5jutab negatiivselt k\u00f5iki, kes sellega kokku puutuvad ning kahtlemata p\u00f5hjustab v\u00e4lja\u00f5ppinud ja kogemustega \u00e4mmaemandate t\u00f6\u00f6lt ja kutsealalt lahkumine tervishoiuteenuse kvaliteedi langust. Kvaliteetse tervishoiuteenuse j\u00e4rjepidevuse tagamiseks on vajalik probleemi teadvustamine ning l\u00f5petada tuleb vaikiv t\u00f6\u00f6v\u00e4givalla aktsepteerimine. Rohkem tuleb panustada meeskonnat\u00f6\u00f6 ning kollegiaalsuse arendamisse, et v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6v\u00e4givalla esinemist ning sellega kaasnevaid tagaj\u00e4rgi. \u00c4mmaemandad, nagu ka teised tervishoiuspetsialistid, vajavad senisest enam tuge, m\u00f5istmist ning koolitusi v\u00e4givaldsete situatsioonidega toimetulemiseks, neist teavitamiseks ning nende ennetamiseks.<\/p>\n\n\n\n
\n\n\n\n\u00c4mmaemandatega: tekstis viidatud tsitaadid<\/h2>\n\n\n\n
\n
- \u201ekui suunatud naine s\u00fcnnitustuppa, s\u00fcnnitustuba [s\u00fcnnitustoa \u00e4mmaemand] ikkagi kontrollib emakakaelasid \u00fcle [emakakaela avatust], nii residentide \/\u2026\/, kui ka noorte kolleegide\u201c<\/li>\n\n\n\n
- \u201cnad [s\u00fcnnitusosakond] ei saada naisi, siis s\u00fcnnitusj\u00e4rgsesse \u00f6\u00f6sel nii kiiresti minema, \/\u2026\/, et s\u00fcnnitustuba saaks \u00f6elda, et meil ei ole kohti.\u201d<\/li>\n\n\n\n
- \u201eMe oleme p\u00f6\u00f6rdunud [juhi poole] \/\u2026\/ kui ongi mingisugused konkreetsed situatsioonid olnud \/\u2026\/, mingisuguse lahendusega nagu sealt poolt otseselt ei tegeletud\u201d<\/li>\n\n\n\n
- \u201cMa olin peale seda mingisugune kuu-poolteist haiguslehel, \/\u2026\/ ma olin ps\u00fchholoogiliselt t\u00e4iesti omadega l\u00e4bi\u201d<\/li>\n\n\n\n
- \u201etekitas hirmu ja umbusaldust. \/\u2026\/ kui sa suudad nagu niimoodi k\u00e4ituda \u00fche kolleegiga, siis miks sa arvad, et sa niimoodi minuga j\u00e4rgmisena sellisena k\u00e4ituda ei v\u00f5iks\u201d<\/li>\n\n\n\n
- \u201ema ei ole valmis naisi nii palju n\u00f5ustama. Ma teen lihtsalt \u00e4ra need asjad, mida on vaja\u201c<\/li>\n\n\n\n
- \u201emul oli vaja konsulteerida [valvearstiga], aga ma ei julgenud helistada\u201c\u00a0<\/li>\n\n\n\n
- \u201ema vahetasin t\u00e4ielikult eriala, l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6le \u00fcldse siis teise haiglasse ja valdkonda [\u00f5endusesse]\u201d<\/li>\n\n\n\n
- \u201cSa \u00f5pid v\u00e4ga kiiresti \u00e4ra, et suure osa kolleegidega sa hoiadki sellist v\u00e4ga \/\u2026\/ t\u00f6ist suhet, et sa r\u00e4\u00e4gid v\u00e4ga t\u00e4pselt seda, mida vaja selles olukorras r\u00e4\u00e4kida, hoiad h\u00e4sti kuiva professionaalset suhet\u201c<\/li>\n\n\n\n
- \u201csa v\u00f5tad teatavaks, okei, selline situatsioon juhtus [v\u00e4givaldne situatsioon t\u00f6\u00f6keskkonnas], p\u00fc\u00fcan olla kohal ja teadlikum, et v\u00f5ib ka minuga juhtuda\u201d<\/li>\n\n\n\n
- \u201ekui sa tahad \u00e4mmaemand olla ja eriti kui \/\u2026\/ tahad tingimata t\u00f6\u00f6tada s\u00fcnnitusosakonnas, siis Eestis on t\u00e4pselt 12 osakonda, \/\u2026\/. Vabu kohti on v\u00e4ga v\u00e4hestes nendes. \/\u2026\/ see ei ole nagu nii lihtne, et ma l\u00e4hen \u00e4ra j\u00e4rgmisse kohta\u201d<\/li>\n\n\n\n
- \u201emul on v\u00e4ga head kolleegid kellega ma saame v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi ja kes alati kui mingisugune case [juhtum] siis me tavaliselt joome kohvi v\u00f5i saame kuskil p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d kokku\u201c<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
\n\n\n\nKasutatud allikad:<\/strong><\/p>\n\n\n\n
\n
- International Labour Office. (2020). Safe and healthy working environments free from violence and harrassment.<\/li>\n\n\n\n
- Cheng, S., Dawson, J., Thamby, J., Liaw, W. R., & King, E. B. (2020). How do aggression source, employee characteristics and organisational response impact the relationship between workplace aggression and work and health outcomes in healthcare employees? A cross-sectional analysis of the National Health Service staff survey in England. BMJ Open, 10(8), e035957. https:\/\/doi.org\/10.1136\/bmjopen-2019-035957<\/li>\n\n\n\n
- Tuominen, J., T\u00f6lli, S., & H\u00e4ggman-Laitila, A. (2023). Violence by clients and patients against social and healthcare staff \u2013 An integrative review of staff\u2019s well-being at work, implementation of work and leaders\u2019 activities. Journal of Clinical Nursing, 32(13\u201314), 3173\u20133184. https:\/\/doi.org\/10.1111\/jocn.16425<\/li>\n\n\n\n
- Nydoo, P., Pillay, B. J., Naicker, T., & Moodley, J. (2020). The second victim phenomenon in health care: A literature review. Scandinavian Journal of Public Health, 48(6), 629\u2013637. https:\/\/doi.org\/10.1177\/1403494819855506<\/li>\n\n\n\n
- Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) & Federal Ministry of Health. (2021). The economics of patient safety Part IV: Safety in the workplace: Occupational safety as the bedrock of resilient health systems. Paris.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tervishoius\u00fcsteemis, kus t\u00f6\u00f6tab koos palju erinevaid spetsialiste ja toimuvad ka v\u00e4ga erilised s\u00fcndmused, nagu n\u00e4iteks uue elu algus, r\u00e4\u00e4gitakse kahjuks \u00fcha sagedamini ka t\u00f6\u00f6v\u00e4givalla juhtumitest. T\u00f6\u00f6v\u00e4givald on mistahes p\u00f5hjendamatu k\u00e4itumine kolleegi, patsiendi v\u00f5i tema l\u00e4hedase poolt, millel on selle kogejale negatiivne m\u00f5ju. Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsiooni raporti kohaselt on tervishoiut\u00f6\u00f6tajatel v\u00f5rreldes teiste valdkondadega kuni 16 […]<\/p>\n","protected":false},"author":74,"featured_media":2644,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[237],"class_list":["post-2642","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":237,"user_id":74,"is_guest":0,"slug":"merit-taim-oppejoud-ere-uibu-tu-pere-nooremlektor","display_name":"Merit Taim (\u00f5ppej\u00f5ud), Ere Uibu (T\u00dc pere nooremlektor)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/bd4bce34388ab4e93c3b0dede03d25ac45221ffd25dced73d6c2f4d28f3ee8ba?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2642","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/74"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2642"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2642\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2645,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2642\/revisions\/2645"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2644"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2642"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2642"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2642"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2642"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}