{"id":2628,"date":"2024-12-10T14:34:59","date_gmt":"2024-12-10T12:34:59","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2628"},"modified":"2024-12-12T09:12:23","modified_gmt":"2024-12-12T07:12:23","slug":"vananev-opetajakoolis-roomud-ja-mured","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/vananev-opetajakoolis-roomud-ja-mured\/","title":{"rendered":"Vananev \u00f5petajakoolis \u2013 r\u00f5\u00f5mud ja mured"},"content":{"rendered":"\n

Kuigi maailma rahvaarv kasvab, siis Eestis rahvastik kahaneb ja vananeb ning meil tuleb silmitsi seista \u00fchiskonna vananemisega seotud muutustega.<\/p>\n\n\n\n

Millised on vananeva \u00f5petaja r\u00f5\u00f5mud ja mured koolis?
Maailma rahvaarv kasvab 2035. aastaks prognooside kohaselt ligikaudu 8,8 miljardini (2015. aastal oli 7,3 miljardit) ning \u00fcleilmne mediaanvanus t\u00f5useb 34 eluaastani (2015. aastal oli see 30 eluaastat), aga peamiselt kasvab rahvastik Aasias ja Aafrikas. Euroopa Liidus rahvaarvu kasv t\u00f5en\u00e4oliselt peatub ning vananemisn\u00e4itajatelt edestab Euroopa enamikku maailma piirkondi (Strateegia “Eesti 2035”).<\/p>\n\n\n\n

Eesti vabariigi valitsuse strateegiast \u201eEesti 2035\u201c l\u00e4htuvalt on rahvastikuprognoosi p\u00f5histsenaariumi j\u00e4rgi Eesti rahvaarv aastal 2035 ligikaudu 1,305 miljonit, r\u00e4ndevoogude tasakaalu korral m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4iksem. Selleks ajaks on iga neljas Eesti elanik 65-aastane v\u00f5i vanem ja samal ajal v\u00e4heneb t\u00f6\u00f6ealiste (15\u201364-aastased) arv ligi 35 000 inimese v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n

Statistikaameti andmetel oli 2022. aasta augustis 65-aastaseid ja vanemaid \u00f5petajaid Eestis 9%, 55\u201364-aastaseid lisaks veel 27%. Seega v\u00f5iks rohkem kui kolmandik Eesti \u00f5petajatest l\u00e4hema k\u00fcmne aasta jooksul soovi korral pensionile j\u00e4\u00e4da. Kui \u00fcritada leida t\u00fc\u00fcpilist \u00f5petajat, siis selleks v\u00f5iks ilmselt olla naine vanuses 55\u201364 aastat. Just seda soo ja vanusegrupi kombinatsiooni leidub \u00f5petajate seas k\u00f5ige enam.
Vananeva \u00f5petaja r\u00f5\u00f5me ja muresid jagavad loos peale minu isikliku kogemuse, kaks s\u00e4rtsakat professionaalset \u00f5petajat Taimi ja Sirje ning s\u00e4rav koolijuht Aile.<\/p>\n\n\n

\n
\"Kai
Kai Kitsing<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Minu lugu<\/h2>\n\n\n\n

Kuulun ise vananeva personali hulka t\u00f6\u00f6maastikul, seega alustan iseendast.
Olen Kai, 54-aastane ning olnud pikalt loodusainete \u00f5petaja.
\u00d5e \u00f5ppekaval alustasin \u00f5pinguid Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis eelmisel koolitalvel. Minu p\u00f5hit\u00f6\u00f6 on olla \u00f5petaja ja mul on juba 24 aastat staa\u017ei erinevates kooliastmetes, valdavalt p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiastmes. Olen olnud loodusainete \u00f5petaja nii bioloogias, geograafias kui keemias ning mul on k\u00fcmme aastat kogemust haridusvaldkonna n\u00f5ustajana. Samuti on mul nii m\u00f5nigi aasta kogemustepagasit kooli ja ka lasteaia juhtimises.
Miks siis \u00f5e p\u00f5hi\u00f5pe ja uued \u00f5pingud? Esitasin endale k\u00fcsimuse, kas mind t\u00e4nap\u00e4eva kiirelt muutuvas \u00fchiskonnas vananeva \u00f5petajana koolis, innovaatiliste imede keskel, vajatakse. Kas ma olen \u00f5petajana piisavalt j\u00e4tkusuutlik ka viie aasta p\u00e4rast?<\/p>\n\n\n\n

Meditsiin on mind alati huvitanud. Lapsep\u00f5lves lugemisoskuse kiirelt omandanuna lugesin enda lemmikute hulka n\u00f5ukogude aegses kodus aukohal olnud raamatu \u201eTervise ABC\u201c. Miks ma ei astunud varem meditsiinip\u00f5llule ja k\u00fcndsin hoopis haridusmaastikku? K\u00fcllap j\u00e4i julgusest puudu ja k\u00fcpsus saabus alles vanusega. \u201eMeditsiinist ja haridusest teavad k\u00f5ik midagi arvata\u201c, on levinud \u00f5petajate k\u00f5nek\u00e4\u00e4nd ja n\u00f5ustajaid on sageli seal, kus seda ei vajata.<\/p>\n\n\n\n

Nii hea on oma varasemaid teadmisi ja kogemusi kasutada aluspagasina \u00f5e p\u00f5hi\u00f5ppes ja samas t\u00e4iendada end ka \u00f5petajana, liikudes samas l\u00e4hemale \u00f5e ametile!
Kuidas on olla koolis \u00f5petaja, kes pole esimeses nooruses? Erinevalt P\u00f5hjamaadest, ei ole Eestis \u00fchiskonnas \u00f5petaja k\u00f5rgesti hinnatud. Ammugi pole vananev \u00f5petaja olla populaarne, kuna tekib k\u00fcsimus, kas ta suudab ajaga kaasas k\u00e4ia, olla piisavalt innovaatiline, noortep\u00e4rane ja pop. Tegelikult s\u00f5ltub paljugi \u00f5petajast ja tema isiksusest, mida intervjueerimise k\u00e4igus t\u00f5estada p\u00fc\u00fcdsin.
Eesti koolis\u00fcsteem on k\u00f5rgesti hinnatud ja tulemuslik. Seda t\u00f5endavad PISA uuringud, kuid ometi pole uuringute p\u00f5hiselt meie lapsed \u00f5nnelikud.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjamaades on lapsed \u00f5nnelikud, kuid nende \u00f5pitulemused on viimastel aastatel l\u00e4bi viidud uuringute tulemuste p\u00f5hjal kasinad. Seet\u00f5ttu on Rootsis otsustatud taas j\u00e4rgida vanu traditsioonilisi \u00f5pimeetodeid.
Traditsioonilised \u00f5pimeetodid nagu k\u00e4eline tegevus ja k\u00e4sitsi kirjutamine, toetavad aju arengut.
Me toetume sageli teistele riikidele, unustades \u00e4ra, et meil on piisavalt h\u00e4sti toimiv ja edukas haridusmudel endal olemas ning veel on koolides alles vana kooli v\u00e4\u00e4rikaid \u00f5petajaid, kes v\u00e4rskendavad oma terava huumoriga ja professionaalsusega noorte \u00f5petajate v\u00e4hest juurdekasvu. Just sellistest v\u00e4\u00e4rikatest \u00f5petajatest tahan oma loos jutustada. Kas nad on vananevad v\u00f5i noorenevad, j\u00e4\u00e4gu lugeja enda otsustada.<\/p>\n\n\n

\n
\"Sirje\"
Sirje<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Sirje lugu<\/h2>\n\n\n\n

Sirje on 69-aastane Melliste Kooli klassi\u00f5petaja, kel on pedagoogilist staa\u017ei 48 aastat: 40 koolis ja 8 lasteaias.
Sirje parandab mind naerdes, et ei ole vananevat \u00f5petajat. On \u201ekoolile p\u00fchendatud elu\u201c, tsiteerides Johannes K\u00e4isi.<\/p>\n\n\n\n


Sirje, kuidas Sa ennast hetkel koolis tunned, v\u00f5rreldes noore \u00f5petajana pedagoogilist teed alustades?
<\/strong>Mida rohkem aega edasi, seda enam mulle koolis meeldib. Iga p\u00e4ev on \u00fcllatusi t\u00e4is, iga p\u00e4ev on koolis uus. Tore on \u00f5ppida midagi uut: digivahendite areng sunnib ja annab v\u00f5imaluse juurde \u00f5ppida uusi oskusi ja teadmisi.
Praeguses eas olen kindlasti rahulikum, tasakaalukam ja suure \u00f5petamiskogemusega. Tasakaalukus tuleb ikka vanusega nagu ka teadmine, et tervet maailma ei saa muuta, vaid ainult iseennast ja oma suhtumist maailma asjadesse.
<\/p>\n\n\n\n

Millised on t\u00e4nap\u00e4eva \u00f5petaja mured seoses tulevikuga?
<\/strong>\u00d5petajate keskmine vanus koolides on \u00fcsna kallutatud eakamate poole, kes prognoositavalt 5 aasta p\u00e4rast j\u00e4\u00e4vad pensionip\u00f5lve nautima ja noorte \u00f5petajate j\u00e4relkasv on kasin erinevatel p\u00f5hjustel \u2013 madal palk, suur energia- ja n\u00e4rvikulu, v\u00e4hesed karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused jms.
Murelikuks teeb, kui \u00f5petajate v\u00e4hesuse t\u00f5ttu koolis, klassiruumis, kolib \u00f5petus internetip\u00f5hiseks ja puudub vahetu otsene kontakt \u00f5pilase ja \u00f5petaja vahel. See pole hea, sest vahetu suhtlus \u00f5petaja-\u00f5pilase vahel on oluline osa \u00f5ppeprotsessist.
Raha pole ilmas muidugi peamine ja vanemal \u00f5petajal on olemas eluase, puuduvad liisingumaksed, lapsed on suured ja koolitatud ning on vaid lust ja r\u00f5\u00f5m t\u00f6\u00f6st koolis.
<\/p>\n\n\n\n

Millised on r\u00f5\u00f5mud koolis, mis on aidanud rasketel aegadel? Kuidas ennast tasakaalustada?
<\/strong>Nauding t\u00f6\u00f6st koolis ja \u00f5pilastega suhtlemisest. Vahel on r\u00f5\u00f5mu palju, samas pakub v\u00e4ljakutseid, kui m\u00f5ni pahur \u00f5pilane vajab selgitusi. L\u00e4bi huumori on \u00f5petaja roll lastele \u00f6elda, mis sobib ja mis ei sobi ning selgitada neile \u00fchiskonna h\u00e4id tavasid ning kombeid.
Rasketel aegadel on ikka oma pere ja kodu, kes toetavad. Kui isiklik elu on korras, siis on t\u00f6\u00f6l k\u00f5ik korras. \u00d5petaja on oma ametis ikka 24 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas 7 p\u00e4eva n\u00e4dalas, raske on mitte t\u00f6\u00f6muresid koju kanda.
Tasakaalu aitavad luua ikka ka aktiivsus v\u00e4ljaspool kooli \u2013 reisimine, erinevad kultuuris\u00fcndmused ja lugemine ning v\u00f5imlemine kindlasti.
<\/p>\n\n\n\n

Mida \u00f6elda noorele, alustavale \u00f5petajale?
<\/strong>Kannatust, kannatust, kannatust.
K\u00f5ik ei tule otsekohe, enda kehtestamine v\u00f5tab aega.
Leidke alati positiivset, otsige midagi positiivset ka v\u00f5imatu ja keerulisena tunduvas olukorras.
Sirje on s\u00e4rtsakas ja stiilne daam ning professionaalne \u00f5petaja koolis (autori m\u00e4rkus).<\/em><\/p>\n\n\n

\n
\"Taimi\"
Taimi<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Taimi lugu<\/h2>\n\n\n\n

Taimi on 67-aastane Viimsi valla kooli \u00f5petaja \u2013 s\u00e4rav, stiilne daam, eesti keele ja kirjanduse \u00f5petaja juba 30 aastat.
Taimi r\u00e4\u00e4gib alustuseks \u00fche loo vananevast kolleegist ja tema m\u00f5just kooli haridusmaastikul. Kooli pakkus ennast t\u00f6\u00f6le 77-aastane klassi\u00f5petaja. Algul j\u00e4i direktor v\u00e4ga m\u00f5tlikuks ja tahtis keelduda, arvestades vanaproua vanust, kuid siiski otsustati proua \u00f5petaja kutsuda kooli t\u00f6\u00f6vestlusele. Peale tulemuslikku vestlust v\u00f5eti vanaproua t\u00f6\u00f6le. T\u00f6\u00f6le ilmus s\u00e4rtsakas, vitaalne, hea r\u00fchiga stiilne daam, kelle populaarsus \u00f5pilaste ja nende vanemate seas kasvas kiiresti. Peagi tekkis vanemate tungival n\u00f5udmisel koolis j\u00e4rjekord tema juhitud klassis \u00f5ppida soovijaist.<\/p>\n\n\n\n


Taimi selgitab: \u201eAsi pole \u00f5petaja vanuses, vaid vitaalsuses ja ellusuhtumises. Kui \u00f5petaja on reibas ja noorusliku hingelaadiga, pikaaegse kogemusega aine- ja metoodilise \u00f5petamiskogemusega, siis on selline \u00f5petaja koolile v\u00e4\u00e4rtuslik varalaegas. Minu kolleegi k\u00f5rvalt vaadates hinnatakse k\u00f5rgelt tema professionaalsust ja head huumorisoont.
M\u00f5ni noor \u00f5petaja v\u00f5ib oma olemuselt ja ellusuhtumiselt tihti olla vanem ja v\u00e4sinum, kui eakas kolleeg, kes naudib iga koolip\u00e4eva.
\u00d5petajal peab olema stiili ja hoiakut nii s\u00f5na kui ka riietumisstiili osas.\u201c<\/p>\n\n\n\n


\u00d5petaja ei tohi olla kergesti solvuv, vahel peab olema v\u00f5imekus \u201ek\u00f5ike mitte kuulda\u201c ja mitte \u00fcle reageerida. Vahel on k\u00f6ielk\u00f5nd leida tasakaal teismelistega suheldes, kes k\u00f5ik vajavad m\u00f5istmist just \u00f5petajalt, kui vanematel napib aega keerulises teismeeas toetada.
Tundlik ja n\u00e4rviline \u00f5petaja nakatab sageli oma n\u00e4rvilisusega \u00f5pilasi, siin ei ole k\u00fcsimus vanuses. Vanemad \u00f5petajad on sageli tasakaalukamad, kuid palju s\u00f5ltub ka kooli juhtkonnast ning valitsevast \u00f5hkkonnast: kas direktori, \u00f5ppejuhi ja \u00f5petaja vahelised v\u00e4\u00e4rtused, austus ja lugupidamine on paigas. Samuti on oluline lugupidav ja austav suhtumine \u00f5pilastesse.<\/p>\n\n\n\n


Taimi \u00fctleb, et igas vanuses on oluline aja- ja enesejuhtimise k\u00fcsimus, tasakaalu leidmine t\u00f6\u00f6 ja kodu vahel. Vaimne v\u00e4simus, mis \u00f5petajat koolis tabab, tuleb tasakaalustada sobiva f\u00fc\u00fcsilise tegevusega: kas jalutamine, treening, ujumine vms. Taimi n\u00e4iteks tasakaalustab end MyFitnessi treeningutel.<\/p>\n\n\n\n


\u201eK\u00f5ige t\u00e4htsam ja olulisem \u2013 toetavad, m\u00f5istvad, hoolivad ja intelligentsed kolleegid panevad silma s\u00e4rama. Muidugi \u00f5pilased \u2013 puhas r\u00f5\u00f5m on nendega kohtuda ja hing heliseb nooruslikult,\u201c t\u00f5deb Taimi.<\/p>\n\n\n\n


Tore, kui kodus on toetav m\u00f5istev abikaasa ning partner ja lapsed saavad aru, et \u00fcks lapsevanem on 24 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas \u00f5petaja.
Taimi lisab: \u201eEmakeele- ja kirjanduse \u00f5petajate kaasadele peaks rajatama lohutus-toetusklubid, kuna nad tunnevad sageli \u00fcksindust abikaasade k\u00f5rval, kes n\u00e4dalavahetuse sisustavad kirjandite ja tekstianal\u00fc\u00fcside seltsis.\u201c Seet\u00f5ttu m\u00f5ned kaasad kas plaanivad lahkuda v\u00f5i juba on lahkunud oma \u00f5petajast kaasa k\u00f5rvalt \u2026<\/p>\n\n\n

\n
\"Koolijuht
Koolijuht Aile<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Koolijuhi, Aile lugu<\/h2>\n\n\n\n

Aile on 50-aastane, stiilne ja s\u00e4rav professionaalne koolijuht Melliste Koolis, kus on koos nii p\u00f5hikool kui ka lasteaed. Tal on lisaks 23-aastane staa\u017e matemaatika\u00f5petajana.
<\/p>\n\n\n\n

Aile, milline on Melliste Koolis \u00f5petajate vanuseline skaala \u2013 kui suur on vananeva \u00f5petaja osakaal kogu kollektiivis?
<\/strong>Melliste Koolis on vanuses 55+ 25% t\u00f6\u00f6tajatest.<\/p>\n\n\n\n

Millised r\u00f5\u00f5mud ja mured on seoses vananemisega personali hulgas?<\/strong>
Kui t\u00f6\u00f6taja on t\u00f6\u00f6v\u00f5imeline ja suudab seista oma kvalifikatsiooni tasemel, pole inimese vanus \u00fcldse oluline. Haridusasutus v\u00f5idab, kui inimene on v\u00f5imeline ja n\u00f5us panustama t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga kuni pensionini ja kauemgi veel.<\/p>\n\n\n\n


Arvatakse, et vanemaealised v\u00f5ivad kergesti langeda rutiini, ega taha uuendustega kaasas k\u00e4ia. See oleneb ikka inimesest endast ja ei pruugi eaga kaasas k\u00e4ia.<\/p>\n\n\n\n


Eakamal on aga suurenenud risk haigustele vastuv\u00f5tlikkuseks. Vastavalt erialale v\u00f5ib olla reaktsioonikiirus oluline, n\u00e4iteks masinatega t\u00f6\u00f6tavatel inimestel: tehnoloogia\u00f5petajatel v\u00f5ib reaktsioonikiirus ja t\u00e4helepanelikkus m\u00f5jutada t\u00f6\u00f6 kvaliteeti.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja, kes on pidevas \u00f5ppeprotsessis ja ajaga kaasas k\u00e4iv, ei m\u00e4rka oma vananemist \u2013 tal pole aega keskenduda numbritele oma elus. T\u00f6\u00f6 noortega hoiab reipa ja noorena, samas on olemas elu- ja t\u00f6\u00f6kogemuse pagas.<\/p>\n\n\n\n


Seoses kaasava haridusega on aga kooli j\u00f5udnud probleemid seoses n-\u00f6 \u201evabakasvatusega\u201c, kus lastel puuduvad reeglid ja lugupidamine. Kui kodudest tuleb kooli elementaarse viisakuse ja austuse puudumine, siis eakamatel on seda keeruline taluda.<\/p>\n\n\n\n

Mida meenutate varasemast kogemusest, kui ise \u00f5petajana alustasite?
<\/strong>Mulle meenuvad enda algusaegadest kaks kolleegi: 55- ja 75-aastane. See 75-aastane kolleeg oli oma v\u00e4\u00e4rtushinnangutes noorem ja s\u00e4rtsakam. Vanus on vaid numbriline, k\u00f5ik s\u00f5ltub inimese enda hoiakutest.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Omast \u00f5petajakogemusest l\u00e4htuvalt tean, et noored on enamasti uuendustega kergemini kaasa minevamad, erinevalt eakamast \u00f5petajast, kes on oma meetodite valikul traditsioonilisemad. Samas on alati olnud m\u00f5ni \u00f5pilane hea meelega toeks infotehnoloogiliste vahendite k\u00e4sitlemisel, mis on arengukoht nii \u00f5petajale kui ka \u00f5pilasele ja samas vastastikku kasulik \u00f5ppeprotsess. Siin v\u00f5ib esineda ka vastuolu, kui \u00f5petaja ei suuda kogu t\u00e4nap\u00e4evase tehnoloogiapargiga koolis toime tulla. Siiani ei ole ma siiski n\u00e4inud olukorda, kus lahendust ei leidu.<\/p>\n\n\n\n


T\u00f5si, \u00f5petajate l\u00e4bip\u00f5lemist olen isegi kogenud \u2013 kogu aeg 24 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas olemas olles ja vastates lapsevanemate k\u00fcsimustele, millele sageli ei oodata vastuseid, vaid soovitakse \u00f5petajat m\u00f5jutada ja n\u00f5ustada. \u00d5petajate toas on levinud \u201emust\u201c huumor: kes j\u00f5uluni vastu peab, v\u00f5ib edasi t\u00f6\u00f6tada. Sageli on endalgi kevadeti t\u00fchjaks pigistatud sidruni tunne\u2026<\/p>\n\n\n\n

Oluline on kolleegide omavaheline koost\u00f6\u00f6, mis s\u00f5ltub koolis ikka juhi seatud prioriteetidest ja v\u00e4\u00e4rtushinnangutest. Juhi meistriklassi koolis hindavad nii noored kui vanad kolleegid alati k\u00f5rgelt. Vanuses pole probleemid, vaid on v\u00f5imalused ja koost\u00f6\u00f6 alused, kus on v\u00f5imalik kollektiivis teineteist toetada ja kogemusp\u00f5hiselt rikastada \u00fchistel arutelukoosolekutel v\u00f5i koost\u00f6\u00f6p\u00e4evadel.<\/p>\n\n\n\n

Kahe \u00f5petaja ja koolijuhiga suhtlemisel ning l\u00e4bi pideva eneseanal\u00fc\u00fcsi on mulle selgeks saanud, et vananevat \u00f5petajat koolis pole olemas: on elujaatav, s\u00e4rtsakas, hea huumoritajuga, lahenduskeskse m\u00f5tteviisiga, oma aine professionaal ja suurep\u00e4rane suhtleja keset noori \u00f5ppureid. Me ei vanane noorte keskel, vaid s\u00e4ilitame noorusliku ilma- ja silmavaate. Asi on suhtumises, mitte vananemises. Keha on regeneratsiooniprotsessis, kuid see ei takista s\u00e4ilitamast humoorikat ja selget suhtumist maailma.<\/p>\n\n\n\n

Hinnanguid anda on sageli nii hariduses kui ka meditsiinis kerge, kuid neid eemaldada sageli v\u00f5imatu. V\u00e4\u00e4rtustame v\u00e4\u00e4rikaid, keskmisest eakamaid kolleege enda keskel ja \u00f5ppigem nendelt, kuniks veel on, mida jagada. Olgem t\u00e4helepanelikud ja austavad kuulajad, kui suurema kogemuste pagasiga kolleegid kipuvad n\u00f5u andma: seal on ikka oma iva, mida ka noor ja eneseteadlik saab oma arengus kasutada. \u00c4rge peljake vanemate kogemusi ja elutarkust, vastastikku \u00fcksteist v\u00e4\u00e4rtustades on koolis m\u00f5nus kasvada ja areneda nii noorel kui ka vanal kolleegil.<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud allikad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    \n
  • Strateegia \u201eEesti 2035\u201c. (2024). https:\/\/valitsus.ee\/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering\/strateegia (25.09.2024).<\/li>\n\n\n\n
  • Statistikaamet. (2022). Suur \u00fclevaade: \u00f5petajad meie koolides ja lasteaedades. https:\/\/www.stat.ee\/et\/uudised\/suur-ulevaade-opetajad-meie-koolides-ja-lasteaedades (25.09.2024).<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kuigi maailma rahvaarv kasvab, siis Eestis rahvastik kahaneb ja vananeb ning meil tuleb silmitsi seista \u00fchiskonna vananemisega seotud muutustega. Millised on vananeva \u00f5petaja r\u00f5\u00f5mud ja mured koolis?Maailma rahvaarv kasvab 2035. aastaks prognooside kohaselt ligikaudu 8,8 miljardini (2015. aastal oli 7,3 miljardit) ning \u00fcleilmne mediaanvanus t\u00f5useb 34 eluaastani (2015. aastal oli see 30 eluaastat), aga peamiselt […]<\/p>\n","protected":false},"author":73,"featured_media":2640,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[236],"class_list":["post-2628","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":236,"user_id":73,"is_guest":0,"slug":"kai-kitsing-oe-oppekava-1-kursuse-uliopilane","display_name":"Kai Kitsing, \u00f5e \u00f5ppekava 1. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/dd045eba1e5e5dffc17b8838a11c10a9349c2e84533183b37de5c63c0ec98d84?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2628","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/73"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2628"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2628\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2639,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2628\/revisions\/2639"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2640"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2628"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2628"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2628"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2628"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}