Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool \u00f5petab tulevasi \u00f5desid ka Narvas. Et \u00f5ppet\u00f6\u00f6 oleks edukas, peavad \u00fcli\u00f5pilased saama riigikeelest aru. Kahjuks ei oska mitte k\u00f5ik \u00f5ppurid eesti keelt selles mahus, et loengute ja seminaridega toime tulla. Sellisel juhul pakub k\u00f5rgkool neile s\u00fcva\u00f5pet.<\/p>\n\n\n\n
See, et narvalane ei valda eesti keelt kasv\u00f5i \u201eturisti tasemel\u201c ehk ei ole omandanud B-taseme keeleoskust, ei ole tihti ainult tema enda teha, vaid on tingitud mitmetest teguritest. Kui soovitav tase on B1, siis on vajalik viibimine keelekeskkonnas. B2 taseme puhul on see juba v\u00e4ga vajalik ning kui keeleoskusega soovitakse j\u00f5uda C1-tasemele, siis lausa h\u00e4davajalik. Iga\u00fcks, kes on Narvas k\u00e4inud, v\u00f5ib esitada endale k\u00fcsimuse, kas selles linnas on piisavalt kohti, kus saab kasutada eesti keelt. Vastus on kahjuks eitav.<\/p>\n\n\n\n
Keele\u00f5pe erineb teiste ainete \u00f5ppimisest, kuna keel on pidevas arengus ja muutumises. Keeleoskus on \u00fcks inimese p\u00f5hioskusi ja selle omandamine on nn loomulik protsess. Keelel on m\u00e4\u00e4rav t\u00e4htsus nii \u00fcksikisiku kui ka r\u00fchma identiteedi kujunemisel ning see on tihedalt seotud r\u00e4\u00e4kijate kultuuriga.<\/p>\n\n\n\n
Keeleoskuse omandamise edukus s\u00f5ltub ka mitmest aspektist. Peame meeles, et eesti keel ei ole narvalase jaoks mitte v\u00f5\u00f5rkeel, vaid teine keel, mist\u00f5ttu loomulik keeleoskuse omandamine on olulisem kui formaalne keele\u00f5pe. Rolli m\u00e4ngib ka \u00f5pitava keele kaugus emakeelest, selle morfoloogiline keerukus, kirjapilt ja h\u00e4\u00e4ldusalus. Samuti ei ole v\u00e4hem t\u00e4htis, milline on inimene keele\u00f5ppijana \u2013 kas tal on motivatsioon ja missugune on tema varasem keele\u00f5ppekogemus (Krashen 1981).<\/p>\n\n\n\n
\nKeelt pole v\u00f5imalik \u00e4ra \u00f5ppida, vaid seda peab omandama \u2013 see t\u00e4hendab kasutama iga p\u00e4ev v\u00e4ljaspool klassiruumi.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
Alahinnata ei tohiks ka \u00f5petaja rolli. \u00d5petamise p\u00f5hik\u00fcsimused on: Miks? (\u00f5ppimise eesm\u00e4rgi seadmiseks); Mida? (\u00f5ppe sisu m\u00e4\u00e4ratlemiseks); Kuidas? (\u00f5ppemeetodite valimiseks). Keele\u00f5ppe meetodid erinevad s\u00f5ltuvalt teoreetilisest alusest, ainekava \u00fclesehitusest ning \u00f5petaja kasutatavast metoodikast ja \u00f5ppematerjalidest (Kuurme 2015).<\/p>\n\n\n\n
Keelestrateegiad ja motivatsioon<\/h3>\n\n\n\n
Euroopa keele\u00f5ppe raamdokumendis t\u00e4hendab termin \u201ekeeleoskus\u201c v\u00f5imet sooritada keeletoiminguid suhtluse eesm\u00e4rgil. Keeletoimingute sooritamiseks kasutatakse \u00fcld- ja suhtlusp\u00e4devust ning nende k\u00e4igus aktiveeritakse sobivad suhtlusstrateegiad (Raamdokument 2007). Seega oleks v\u00e4ga hea, kui \u00f5petaja tutvustaks \u00f5ppuritele neid keelestrateegiaid: m\u00e4lu-, kompensatsioonistrateegiaid, kognitiivseid, metakognitiivseid, afektiivseid ja sotsiaalseid strateegiaid (Oxford 1990), kuna need v\u00f5imaldavad \u00f5ppuritel efektiivsemalt \u00f5ppida ja oma keele\u00f5pinguid korraldada (Griffiths 2008).<\/p>\n\n\n\n
Motivatsiooni m\u00f5jutavad uskumused nii enda, keele\u00f5ppe kui ka teise keele kultuuri kohta. Seega on keele\u00f5ppe puhul v\u00e4ga oluline tutvustada \u00f5ppijatele selle rahva kultuuri ja ajalugu. Samuti m\u00e4ngib olulist rolli, milliseid emotsioone keele\u00f5ppija tunnis tajub. T\u00e4helepanuta ei saa j\u00e4tta ka \u00f5ppija s\u00fcnnip\u00e4rast v\u00f5imekust ehk keeleannet. Praeguste l\u00e4henemiste kohaselt on keeleanne tugevalt seotud l\u00fchim\u00e4lu infot\u00f6\u00f6tlemise suutlikkusega (Erlam 2005).
K\u00fcll aga on keeruline m\u00e4\u00e4ratleda, kas motivatsioon tuleb positiivsest keele\u00f5ppekogemusest v\u00f5i sujub keele\u00f5pe h\u00e4sti k\u00f5rge motivatsiooni t\u00f5ttu. Samuti vajab ka \u00f5petaja eri etappidel erinevaid v\u00f5tteid motivatsiooni hoidmiseks (D\u00f6rnyei 2001). Motiveerivate tegevuste, nagu n\u00e4iteks \u00f5petaja suhtlusstiil, osav\u00f5tu soodustamine, haaravate \u00fclesannete pakkumine, positiivsete hinnangute andmine, ja \u00f5pilaste motivatsiooni vahel on tugev positiivne korrelatsioon (Guilloteaux, D\u00f6rnyei 2008). Motivatsioon muutub v\u00e4ga tihti s\u00f5ltuvalt tunnis toimuvast ja \u00f5ppija huvist teema suhtes. Kuigi emotsioonid on paljuski \u00f5ppijasisesed, on \u00f5petajal suur roll toetava, positiivse ja empaatilise \u00f5hkkonna loomisel klassis ning \u00f5ppija positiivse minapildi kujundamisel (D\u00f6rnyei 2009).<\/p>\n\n\n\nSeega, kui me soovime, et ka Narva elanik oskaks eesti keelt v\u00e4hemalt B2-tasemel, peame arvestama \u00fclaltoodud n\u00f5uannetega ning pidama meeles, et keelt pole v\u00f5imalik \u00e4ra \u00f5ppida, vaid see tuleb omandada \u2013 see t\u00e4hendab kasutada igap\u00e4evaselt v\u00e4ljaspool klassiruumi. Selle jaoks on vajalik luua niisuguseid v\u00f5imalusi ka Narvas.<\/p>\n\n\n\n
Kasutatud allikad:<\/strong><\/p>\n\n\n\n
\n
- Dornyei, Z. (2001). Motivational Strategies in the Language Classroom. Cambridge: Cambridge University Press.<\/li>\n\n\n\n
- Dornyei, Z. (2009). The L2 Motivational Self System. In Z. Dornyei, & E. Ushioda (Eds.) Motivation, Language Identity and the L2 Self, Clevedon: Multilingual Matters.<\/li>\n\n\n\n
- Erlam, R. (2005). Language aptitude and its relationship to instructional effectiveness in second language acquisition. Language Teaching Research 9(2):147-172.<\/li>\n\n\n\n
- Euroopa keele\u00f5ppe raamdokument: \u00f5ppimine, \u00f5petamine ja hindamine (2007). Tartu, Haridus- ja Teadusministeerium.<\/li>\n\n\n\n
- Griffiths, C. (2008). Lessons from Good Language Learners. Cambridge: Cambridge University Press.<\/li>\n\n\n\n
- Guilloteaux, M. J. and D\u00f6rnyei, Z. (2008) Motivating Language Learners: A Classroom-Oriented Investigation of the Effects of Motivational Strategies on Student Motivation. TESOL Quarterly, 42, 55-77.<\/li>\n\n\n\n
- Krashen, S. D. (1981). Second Language Acquisition and Second Language. Learning. Pergamon Press.<\/li>\n\n\n\n
- Kuurme, T. (2015). \u00d5ppimise m\u00f5istmisest. 1.-4. osa. Huvitav kool. Haridus- ja Teadusministeerium.<\/li>\n\n\n\n
- Oxford, R. L. (1990). Language Learning Strategies: What Every Teacher Should Know. New York: Newbury House Publishers.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool \u00f5petab tulevasi \u00f5desid ka Narvas. Et \u00f5ppet\u00f6\u00f6 oleks edukas, peavad \u00fcli\u00f5pilased saama riigikeelest aru. Kahjuks ei oska mitte k\u00f5ik \u00f5ppurid eesti keelt selles mahus, et loengute ja seminaridega toime tulla. Sellisel juhul pakub k\u00f5rgkool neile s\u00fcva\u00f5pet. See, et narvalane ei valda eesti keelt kasv\u00f5i \u201eturisti tasemel\u201c ehk ei ole omandanud B-taseme keeleoskust, […]<\/p>\n","protected":false},"author":69,"featured_media":2606,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"ppma_author":[232],"class_list":["post-2605","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","wpautop"],"authors":[{"term_id":232,"user_id":69,"is_guest":0,"slug":"olga-jagintseva-kaaslektor","display_name":"Olga Jagintseva, kaaslektor","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/eb51ffd90a26c48022bbfa3efeced48f75a39d0d2534b528a2d6476ce5e32998?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2605","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/69"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2605"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2605\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2607,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2605\/revisions\/2607"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2606"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2605"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2605"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2605"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2605"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}