{"id":2596,"date":"2024-12-12T09:08:50","date_gmt":"2024-12-12T07:08:50","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2596"},"modified":"2024-12-12T09:09:05","modified_gmt":"2024-12-12T07:09:05","slug":"eesti-rakendus-korgkooliderektorite-noukoguroll-eesti-haridus-maastikul-ja-minuaasta-esimehena","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/eesti-rakendus-korgkooliderektorite-noukoguroll-eesti-haridus-maastikul-ja-minuaasta-esimehena\/","title":{"rendered":"Eesti Rakendus-k\u00f5rgkoolideRektorite N\u00f5ukoguroll Eesti haridus-maastikul ja minuaasta esimehena"},"content":{"rendered":"\n

Eestis on k\u00f5rgharidust pakkuvaid asutusi kahte t\u00fc\u00fcpi: \u00fclikoolid ja rakendusk\u00f5rgkoolid. Rakendusk\u00f5rgkool on \u00f5ppeasutus, kus toimub rakendusk\u00f5rgharidus\u00f5pe ning v\u00f5ib toimuda \u00f5pe ka magistri- ja kutsekeskhariduse \u00f5ppekavadel. Rakendusk\u00f5rghariduse \u00f5ppekava peab sisaldama v\u00e4hemalt 15% praktikat. Peamine erinevus akadeemilise ja rakendusk\u00f5rghariduse vahel on see, et \u00fclikoolid pakuvad doktori\u00f5pet, mida rakendusk\u00f5rgkoolid ei tee. Samas on Euroopa riikides, nagu Saksamaa, Norra ja Holland, hakanud rakendusk\u00f5rgkoolid pakkuma ka praktilist v\u00f5i rakenduslikku doktori\u00f5pet.<\/p>\n\n\n\n

Rakendusk\u00f5rghariduse erip\u00e4ra seisneb suuremas praktikate ja praktiliste ainete osakaalus ning paljud \u00f5ppej\u00f5ud on samal ajal ka praktikud vastavatel kutsealadel. Rakendusk\u00f5rgkoolide Rektorite N\u00f5ukogu (RKRN) eesm\u00e4rk on edendada Eesti rakendusk\u00f5rgharidust, arendada rakendusk\u00f5rgkoolide koost\u00f6\u00f6d ning esindada nende \u00fchishuve. RKRN asutati 1992. aasta oktoobris. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool tegutses sel ajal kutse\u00f5ppeasutusena nimega Tartu Meditsiinikool. 2004. aastal seoses t\u00e4ieliku akrediteeringu saamise ja 2005. aastal kutse\u00f5ppeasutusest rakendusk\u00f5rgkooliks muutumisega, liitus meie k\u00f5rgkool ka RKRN-iga.<\/p>\n\n\n\n

Kolm erinevat rolli<\/h3>\n\n\n\n

RKRN-is on positiivne kindlasti 2006. aastal s\u00f5lmitud koost\u00f6\u00f6leping, mille kohaselt vahetavad esimees ja aseesimees igal aastal kohti. See traditsioon on olnud eriti kasulik uutele rektoritele sisseelamise perioodil. Alates 2016. aastast, mil alustasin t\u00f6\u00f6d Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis, olen RKRN-i esimehe vastutust kandnud kaks korda: esmakordselt 2018\/2019 ja viimasena 2023\/2024. \u00f5ppeaastal.<\/p>\n\n\n\n

RKRN-i igap\u00e4evased tegevused jagunevad kolme etappi: esiteks, v\u00e4hemalt kord kuus toimuvad n\u00f5upidamised, kus kohtume ministeeriumide, t\u00f6\u00f6andjate ja teiste avaliku sektori esindajatega. Lisaks korraldame rahvusvahelisi kohtumisi, sealhulgas \u00f5ppereise, et tutvuda teiste riikide rakendusk\u00f5rgkoolide ja haridusministeeriumide tegevusega. Samuti osaleme Euroopa Rakendusk\u00f5rgkoolide \u00fchenduse EURASHE aastakonverentsidel, et jagada oma teadmisi ja kogemusi. Eestis korraldab RKRN igal aastal oktoobris visioonip\u00e4eva, mille eesm\u00e4rk on arutada rakendusk\u00f5rgkoole puudutavaid teemasid.<\/p>\n\n\n\n

Seekordne visioonip\u00e4ev, mis toimus 15. oktoobril, keskendus rahvusvahelistumisele. RKRN on seisukohal, et Eesti k\u00f5rgharidus on teelahkmel. Rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 ja konkurentsiv\u00f5ime tagamiseks peavad k\u00f5rgkoolid tegutsema rahvusvaheliselt, kuid muutunud julgeolekuolukord seab piiranguid \u00fcli\u00f5pilaste ja teadlaste talendir\u00e4ndele. Seet\u00f5ttu kutsusimegi haridus-, majandus- ja julgeolekueksperdid arutama, kuidas teha Eesti taas atraktiivseks sihtriigiks v\u00e4listudengitele ja teadlastele.<\/p>\n\n\n\n

Teiseks, RKRN-is toimuvad erinevad temaatilised t\u00f6\u00f6r\u00fchmad, kus arutatakse rakendusk\u00f5rgkoolide koost\u00f6\u00f6d. Meie juures kohtuvad regulaarselt \u00f5ppeprorektorid, kvaliteedijuhid, personalijuhid ja teised spetsialistid. Minu vastutusalas on koost\u00f6\u00f6 erinevate rakendusk\u00f5rgkoolide kvaliteedispetsialistide ja kutsehariduse t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga.
Kolmas RKRN-i roll on pigem formaalne, kuid samuti oluline, h\u00f5lmates \u00fchistegevuste eelarvet, tegevuskava ja aruandlust<\/p>\n\n\n\n

Kuna kogu minu senise, n\u00fc\u00fcdseks juba enam kui kaheksa-aastase rakendusk\u00f5rgkoolide rektorite n\u00f5ukogu kogemuse kirjapanek teeks selle kirjat\u00fcki pikaks ja lohisevaks, annan \u00fclevaate oma eelmise \u00f5ppeaasta tegemistest RKRN-i esimehena.<\/p>\n\n\n\n

Milleks meile v\u00e4lismaalased?<\/h3>\n\n\n\n

Igaks kalendriaastaks valib RKRN oma tegevuste fokusseerimiseks \u00fche peamise teema, millega aasta jooksul tegeletakse ja millega ka visioonip\u00e4ev sisustatakse. Minu ametiaja sisse j\u00e4i nii 2023. aasta p\u00f5hiteema \u2013 k\u00f5rgkoolide kvaliteedi v\u00e4lishindamise protsessi arendamine ehk institutsionaalse akrediteerimise protsessi tagasiside ja ettepanekud \u2013 kui ka 2024. aasta fookusteema: rahvusvahelistumine.<\/p>\n\n\n\n

Ettepanekud tulevase institutsionaalse akrediteerimise mudeli ja olemasoleva tagasiside kohta esitasime Eesti Hariduse Kvaliteediagentuurile (HAKA) ja Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) \u00fchiselt koos \u00fclikoolide rektorite n\u00f5ukoguga. Pean seda ise v\u00e4ga oluliseks saavutuseks. Koost\u00f6\u00f6s \u00fclikoolide rektorite n\u00f5ukoguga on olnud paremaid ja kehvemaid aegu, kuid hetkel on \u00fchisosa oluliselt rohkem kui seda, mis meid lahutab. Kui kvaliteedi tagamise s\u00fcsteemi ja protsessi parendamisega tegelemine tundus rakendusk\u00f5rgkoolide vaatest loomulik, siis rahvusvahelistumise teema 2024. aasta prioriteediks valimine polnud algselt sugugi nii iseenesest m\u00f5istetav.
Seda valikut toetasid kaks asjaolu \u2013 esiteks RKRN-i liikme, Eesti Ettev\u00f5tlusk\u00f5rgkooli Mainor, rahvusvaheline vastuv\u00f5tt ja selle teatud m\u00f5ttes eba\u00f5nnestumine t\u00e4nu suure osakaalu v\u00e4lja valitud kandidaatide Eestisse tuleku loast ilma j\u00e4\u00e4misele. Teiseks valis rahvusvahelistumise oma 2024. aasta konverentsi fookusteemaks ka Euroopa katusorganisatsioon EURASHE. Nende konverentsi pealkiri \u201cStronger together\u201d \u00fctles selgelt, et koos oleme tugevamad ja rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d saab \u00fcles ehitada s\u00fcsteemselt ning t\u00f5husalt siis, kui hoida tasakaalu nii \u00f5ppe- kui ka teadus- ja arendust\u00f6\u00f6s. Meil on rahvusvahelisi \u00f5ppijaid, t\u00f6\u00f6tajaid, projekte ja v\u00e4ga h\u00e4id partnereid. Me ei peaks olema suletud ja tige rahvusriik. See viimane lause on k\u00fcll minu enda \u00fcle v\u00f5imendatud t\u00f5lgendus olukorrast, kuhu oleme t\u00e4na rahvusvaheliste \u00fcli\u00f5pilaste kaasamisel ja v\u00e4rbamisel j\u00f5udnud.<\/p>\n\n\n\n

Rakendusk\u00f5rgkoolidelt, sh minult on ikka k\u00fcsitud, et kui teie rolliks on koolitada t\u00f6\u00f6tajad Eesti turule, siis milleks teile v\u00e4lismaalased? M\u00f5elge n\u00fc\u00fcd teie ka korraks enne, kui edasi loete, mida vastaksite?
Mina vastasin nii.<\/p>\n\n\n\n

Sellel on kaks peamist rolli: esimene neist on laiem ja kontseptuaalne \u2013 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool on v\u00e4ga selgelt v\u00e4\u00e4rtustanud rahvusvahelistumise rolli k\u00f5rghariduses, sh k\u00f5rgkooli rahvusvahelist mainet ja v\u00f5imekust. Meie arengukavas on kirjas, et rahvusvahelistumine toetab tervishoiuhariduse kvaliteeti ja k\u00f5rgkooli tuntust. Rahvusvahelistumise toel arenevad teadmised ja oskused k\u00f5rgkoolis ning t\u00e4nu sellele pakume n\u00fc\u00fcdisaegseid \u00f5ppekavasid ja saame tagada nende kvaliteedi. Nii personalil kui ka \u00f5ppijal peab olema soodne keskkond teadmiste ja oskuste hankimiseks.<\/p>\n\n\n\n

\n

Rahvusvahelistumise toel arenevad teadmised ja oskused k\u00f5rgkoolis ning t\u00e4nu sellele pakume n\u00fc\u00fcdisaegseid \u00f5ppekavasid ja saame tagada nende kvaliteedi.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d saab tegelikkuses v\u00e4ga l\u00fchikest aega teha nii, et kasusaajaks on ainult \u00fcks osapool. Suurim kasu s\u00fcnnib vastastikusest \u00f5ppimisest ja koost\u00f6\u00f6st. Seet\u00f5ttu korraldame \u00f5pir\u00e4nded \u00f5ppuritele nii sisse kui ka v\u00e4lja. Niisamuti liigub meie personal Eestist v\u00e4lja ja v\u00e4liseksperdid omakorda meile, r\u00e4\u00e4kimata rahvusvahelisel tasemel teadus- ja arendustegevusest. Selleks, et meie k\u00f5rgkooli, aga laiemalt Eesti rakendusk\u00f5rgkoolide n\u00e4htavust ja mainet kasvatada, kandideerisin eelmise aasta kevadel EURASHE juhatusse. EURASHE koondab sarnase visiooni ja tegevused Euroopas ja laiemalt maailma tasemel, nii nagu RKRN Eestis.
Selleks, et rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d ja potentsiaali kasvatada, ei piisa ainult nn projektip\u00f5hisest l\u00e4henemisest ning see on ka \u00fcks olulisemaid p\u00f5hjuseid rahvusvaheliste \u00f5ppekavade omamisel ja arendamisel. Rahvusvahelised \u00f5ppekavad tagavad tegutsemisel j\u00e4rjepidevuse ja p\u00fcsiva koost\u00f6\u00f6 muu maailma spetsialistide ning talentidega. Kui f\u00fcsioteraapia erialal on teadus- ja arendustegevus v\u00e4hemalt osaliselt kaetud ka Tartu \u00dclikoolis, siis radiograafias oleme meie need, kes seda eest peavad vedama ning seel\u00e4bi on meil v\u00f5imalus edendada ka kogu kutseala arengut.<\/p>\n\n\n\n

<\/span>\"Ulla
\n
\n

Ulla Preeden 2024. aasta oktoobris
RKRN-i visioonip\u00e4eval.
Foto: Arno Mikkor<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Teiseks p\u00f5hjuseks on puudus t\u00f6\u00f6j\u00f5ust (eriti aastal 2035+) ehk demograafiline p\u00f5hjus. Isegi kui me suudame Eestis rakendusliku ja akadeemilise hariduse pakkumise paremini tasakaalu viia, tuleb julgelt ja ilustamata otsa vaadata v\u00e4\u00e4ramatule t\u00f5siasjale, et Eesti rahva j\u00e4relkasvust lihtsalt ei piisa. T\u00f6\u00f6j\u00f5udu j\u00e4\u00e4b aasta-aastalt v\u00e4hemaks ning osa vajalikest spetsialistidest ja ekspertidest tuleb tahes-tahtmata kaasata teistest riikidest. RKRN on selgelt v\u00e4lja \u00f6elnud, et haridus on parim integratsioonipoliitika. Isegi m\u00f5ned julgeoleku valdkonna eestk\u00f5nelejad on meiega n\u00f5ustunud, sest l\u00e4bi hariduse saavad v\u00e4lis\u00f5ppurid lisaks ametioskustele enne t\u00f6\u00f6turule sisenemist ka parema tunnetuse eesti keelest, kultuurist, \u00fchiskonnast ja v\u00e4\u00e4rtustest.<\/p>\n\n\n\n

Meie k\u00f5rgkoolil on ka v\u00e4ga selge institutsionaalne huvi rahvusvaheliste \u00f5pete loomisel ja edendamisel. Meie magistritaseme \u00f5ppekavad \u2013 radiograafia ja f\u00fcsioteraapia \u2013 poleks muidu \u00fcldse tekkinudki. Eestis puudub uute \u00f5ppekavade toetuseks s\u00fcsteem, aga kui soovime valdkonnas ja kutsealal t\u00f5endus- ja teadusp\u00f5hist arengut, vajame p\u00f5hi\u00f5ppest enamat.<\/p>\n\n\n\n

Iga\u00fcks meist soovib ka oma isiklikus elus, et tal oleks v\u00f5imalik kasvada ja areneda ning et meis olevat potentsiaali hinnataks ja v\u00e4\u00e4rtustataks. Samamoodi on tegelikkuses ka institutsiooniga. \u00dcheltpoolt s\u00f5ltub rahvusvahelisest koost\u00f6\u00f6st inimeste v\u00f5imestamine, kes on k\u00f5rgkooliga juba t\u00e4na seotud, aga veelgi enam s\u00f5ltub sellest meie tervishoiualase hariduse ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u tulevik.<\/p>\n\n\n\n


Me ei saa j\u00e4\u00e4da lihtsalt ootama<\/h3>\n\n\n\n


Olles n\u00fc\u00fcd juba natuke enam kui aasta osalenud v\u00e4ga aktiivselt EURASHE tegevustes ja erinevates t\u00f6\u00f6r\u00fchmades, v\u00f5in v\u00e4ga selgelt v\u00e4ita \u2013 kui me kapseldume, siis me kaotame. Seda nii konkurentsiv\u00f5imes kui ka j\u00e4tkusuutlikkuses.<\/p>\n\n\n\n

Praegunegi olukord Eesti majanduses ja riigi eelarves viitab v\u00e4ga selgelt, et me ei saa s\u00f5ltuda ainult riiklikust tegevustoetusest. Tuleb leida enam v\u00f5imalusi, kuidas nii olulises valdkonnas nagu tervise- ja heaolu alane haridus ise oma potentsiaali kasvatada. N\u00f5udlik tuleb muidugi ka olla ja kindlasti meie s\u00f5numid rakendusk\u00f5rghariduse v\u00e4\u00e4rtustamisel j\u00e4\u00e4vad ning saavad olema tugevad. Nii nagu me oma isiklikus elus ei saa j\u00e4\u00e4da ootama, et keegi meile midagi pakub v\u00f5i iseenesest m\u00f5istetavaks peab, tuleb siingi ise tegutseda ja proaktiivne olla.<\/p>\n\n\n\n

\u00dche luuletuse s\u00f5num \u201cNo man is an island\u201d, autoriks John Donne, kehtib laiemalt kui indiviid ja seda saab t\u00f5lgendada kahtlemata sisulise koost\u00f6\u00f6 ning mingis m\u00f5ttes ka s\u00f5ltuvuse olulisuse r\u00f5hutamiseks. Teie, kui lugeja, igap\u00e4evaelus v\u00f5ib olla see \u00f5pper\u00fchm v\u00f5i kursus, kuhu \u00f5ppima tulles sattusite, kolleegid l\u00e4hemalt ja kaugemalt \u00fcksustest ning osakondadest, teised k\u00f5rgkoolid, t\u00f6\u00f6andjad, jne. Minu jaoks on p\u00f5him\u00f5te, et \u00fcksi saab, aga koos on parem, kehtinud igas tegevuses \u2013 ka isiklikus elus.<\/p>\n\n\n\n

\n

Eestis puudub uute \u00f5ppekavade toetuseks s\u00fcsteem. Kui soovime t\u00f5endusp\u00f5hist arengut valdkonnas ja kutsealal, siis vajame p\u00f5hi\u00f5ppest enamat.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Tooksin veel m\u00f5ned n\u00e4ited RKRN-i esimehe aasta kohtumistest ja teemadest. 2023. aasta septembris kohtusime Riigikogu Kultuurikomisjoniga rakendusk\u00f5rgkoolide tegevustoetuse ja teadustegevuse rahastamise teemadel. Sarnane teema oli fookuses ka samal kuul toimunud kohtumisel Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleriga. Niisamuti laiendasime oma koost\u00f6\u00f6d ja kohtusime 2023. aasta septembris K\u00f5rgema Usuteadusliku Seminari rektori Einike Pilliga. Novembris kohtusime Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5u tuleviku ja rahvusvaheliste talentide teemal veel ka T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu esimehe Arto Aasaga. 2024. aastal t\u00e4iendavalt, juba varasemalt kirja pandud teemadele, saime esialgse \u00fclevaate kutsehariduse reformist toonaselt HTM-i poolselt projektijuhilt Triin Laasi-\u00d5igelt. Kohtumisel \u00fclikoolide rektoritega 2024. aasta veebruaris oli samuti teemaks k\u00f5rghariduse rahastamise pikk plaan 2027+. \u00dchiselt otsustasime seista m\u00f5tteviisi eest, et 15% kasvu puhul ei ole tegemist valdkonna ressursside suurendamise, vaid k\u00f5rghariduse mahaj\u00e4\u00e4muse v\u00e4hendamisega. M\u00e4rtsis toimus kohtumine haridus- ja teadusministri Kristina Kallasega, kus esmakordselt kuulsime ministrilt tema seisukohta rakendusk\u00f5rghariduse osakaalu kasvu vajaduse osas: kui seni on rakendusk\u00f5rghariduse tasemel \u00f5ppijaid olnud umbes 20%, siis tulevikus v\u00f5iks neid olla v\u00e4hemalt 25%. <\/p>\n\n\n\n

Positiivseks saab kahtlemata lugeda ka kohtumise Eesti Teadusagentuuri strateegilise anal\u00fc\u00fcsi osakonna juhataja Marko Piirsoo ja Mariann Saaliste ning Kairi V\u00e4rviga Haridus- ja Teadusministeeriumist. Siinkohal oli k\u00f5rgkoolide huviks saada \u00fclevaade teaduse evalveerimise protsessist ja kaardistada v\u00f5imalused rakendusk\u00f5rgkoolide jaoks. Visioonip\u00e4eva ettevalmistust silmas pidades oli oluline kohtumine HARNO Study in Estonia juhi Eero Loonurmega. Riikidest k\u00fclastasime 2024. aastal Hollandit ja Austriat, et nende kogemustest \u00f5ppida. Oma eesistumise viimase kohtumise tegin Eesti Vabariigi presidendi Alar Karisega ning sellegi n\u00f5upidamise fookuses oli k\u00f5rghariduse rahvusvahelistumise tulevik.<\/p>\n\n\n\n

RKRN-i tegevuste ja n\u00f5ukogu juhtimine kindlasti veidi v\u00e4hendas aega, mida sain p\u00fchendada ainult Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolile. S\u00f5numites tuli enamasti otsida kompromissi ja \u00fchisosa. Olen t\u00e4nulik, et see aasta oli intensiivne ja valisime nii ebamugava ning v\u00e4ljakutseid esitava teema nagu rahvusvahelistumine. Olen ka r\u00f5\u00f5mus, et Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkooli rektor \u00dclle Ernits v\u00f5ttis teatepulga \u00fcle, sest aega keskenduda meie k\u00f5rgkooli ees- seisvatele v\u00e4ljakutsetele ning vajadustele j\u00e4\u00e4b n\u00fc\u00fcd oluliselt rohkem.<\/p>\n\n\n\n

Tervishoiualane haridus peaks Eestis olema nii kutse- kui ka k\u00f5rghariduses oluliselt rohkem v\u00e4\u00e4rtustatud ning sellega tuleb mul l\u00e4hiajal edasi v\u00f5idelda veelgi rohkem, kui viimasel aastal v\u00f5imalik oli. Just nimelt v\u00f5idelda, sest lihtsalt teemaga tegelemisest pole juba aastaid piisanud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eestis on k\u00f5rgharidust pakkuvaid asutusi kahte t\u00fc\u00fcpi: \u00fclikoolid ja rakendusk\u00f5rgkoolid. Rakendusk\u00f5rgkool on \u00f5ppeasutus, kus toimub rakendusk\u00f5rgharidus\u00f5pe ning v\u00f5ib toimuda \u00f5pe ka magistri- ja kutsekeskhariduse \u00f5ppekavadel. Rakendusk\u00f5rghariduse \u00f5ppekava peab sisaldama v\u00e4hemalt 15% praktikat. Peamine erinevus akadeemilise ja rakendusk\u00f5rghariduse vahel on see, et \u00fclikoolid pakuvad doktori\u00f5pet, mida rakendusk\u00f5rgkoolid ei tee. Samas on Euroopa riikides, nagu Saksamaa, Norra […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2598,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[160],"class_list":["post-2596","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":160,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"ulla-preeden-rektor","display_name":"Ulla Preeden, rektor","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2596","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2596"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2596\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2846,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2596\/revisions\/2846"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2598"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2596"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2596"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2596"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2596"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}