{"id":2470,"date":"2024-06-14T09:58:14","date_gmt":"2024-06-14T07:58:14","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2470"},"modified":"2024-06-20T09:58:33","modified_gmt":"2024-06-20T07:58:33","slug":"kuidas-eesti-tervishoiutootajad-hoiavad-oma-tervist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/kuidas-eesti-tervishoiutootajad-hoiavad-oma-tervist\/","title":{"rendered":"Kuidas Eesti tervishoiut\u00f6\u00f6tajad hoiavad oma tervist?"},"content":{"rendered":"\n

Tihtilugu on paljud tervisemured ebatervisliku eluviisi tagaj\u00e4rjeks ning seet\u00f5ttu v\u00f5ime arsti juurde p\u00f6\u00f6rdudes saada erinevaid soovitusi tervisliku elustiili rakendamiseks, et tekkinud kaebusi v\u00e4hendada. Kuidas aga hoiavad oma tervist tervishoiut\u00f6\u00f6tajad \u00fcle Eesti?
Teema \u00fcle m\u00f5tisklesid kolm tervishoiut\u00f6\u00f6tajat, kes n\u00f5ustusid oma kogemusi jagama.

Aire Traadi ja Stella V\u00e4rnomasingu 2022. a tehtud uurimist\u00f6\u00f6st selgub, et \u00f6\u00f6valved avaldavad m\u00f5ju tervishoiut\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6 kvaliteedile ning tervisele. T\u00e4psemalt on v\u00e4lja toodud, et enim levinud terviseprobleemiks \u00f6ises vahetuses t\u00f6\u00f6tades on s\u00fcdame-veresoonkonna haigused. Seet\u00f5ttu uurisin k\u00f5igilt kolmelt tervishoiut\u00f6\u00f6tajalt nende kogemust seoses \u00f6\u00f6valvetega.
<\/p>\n\n\n\n

\n

Toots: \u201cHaiglates v\u00f5iks olla v\u00f5imalus supervisiooniks, sest hooldajatel ja \u00f5dedel on vaja r\u00e4\u00e4kida raskematest klientidest.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n


L\u00f5una-Eesti Haigla \u00f5endusabikeskuse vastutava \u00f5e Tiia Tootsiga vesteldes selgub, et tema jaoks on \u00f6\u00f6valved pigem kurnavad: \u201cS\u00fcda\u00f6\u00f6ks olen sageli f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00e4ga v\u00e4sinud. Ikkagi nii v\u00e4sinud, et vajaksin v\u00e4ikest puhkust,\u201d \u00fctleb ta. \u201cP\u00e4rast raskeid \u00f6\u00f6valveid olen f\u00fc\u00fcsilisest kurnatusest kogenud s\u00fcdamepekslemist, peavalu, n\u00f5rkust, liigset \u00e4rrituvust ja t\u00e4helepanuh\u00e4ireid.\u201d

Rapla Haigla EMO ja Confido Erameditsiinikeskuse anestesioloog Pille Ambur tunneb aga, et \u00f6\u00f6vahetuste puhul h\u00e4irib teda viimasel ajal see, et unepausid on korrap\u00e4ratud ja katkendlikud ning seet\u00f5ttu valdavad teda uneh\u00e4ired ka kodus. Ka Tartu \u00dclikooli Kliinikumi EMO vanem\u00f5de Mari Teugjas-Koit n\u00f5ustub, et \u00f6\u00f6vahetused on v\u00e4sitavad ning organism vajab taastumiseks tavap\u00e4rasest rohkem aega, kuid samas lisab: \u201cMa ei ole harjunud siiani sellise eluga, et k\u00e4in ainult argip\u00e4eviti t\u00f6\u00f6l. Olen teinud pikka aega valvet\u00f6\u00f6d ning kohanenud kaootilise elustiiliga, mis t\u00e4hendab, et stabiilse elur\u00fctmi ja rutiiniga toimetulek v\u00f5ib olla vahest isegi suurem v\u00e4ljakutse.\u201d
<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Aire Traadi ja Stella V\u00e4rnomasingu 2022. a tehtud uurimist\u00f6\u00f6s on samuti v\u00e4lja toodud, et pikkadest \u00f6\u00f6valvetest tulenevate terviseprobleemide ennetamiseks tuleks p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu tervist parandavatele teguritele, sh v\u00f5iks t\u00f6\u00f6taja j\u00e4lgida oma toitumist ja peaks olema f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivne.

Tuleb v\u00e4lja, et tervislik elustiil on k\u00f5igi kolme tervishoiut\u00f6\u00f6taja jaoks olulisel kohal. \u201cTervislik elustiil on minu arvates tasakaal t\u00f6\u00f6 ja puhkuse vahel. Oluline on m\u00f5\u00f5dukas sportimine ja vaheldusrikas toit, mitte tarbida alkoholi ega muid m\u00f5nuaineid, mitte suitsetada. Olen ise t\u00e4iskarsklane ja pole kunagi suitsetanud. Spordin kolm korda n\u00e4dalas, igal hommikul jalutan 45 minutit koeraga, olen aastaringne ujuja ehk tegelen ka talisuplusega,\u201d annab Pille Ambur minu k\u00fcsimusele v\u00e4ga eeskujuliku vastuse, kui uurin, mis on tervishoiut\u00f6\u00f6tajate jaoks tervislik eluviis ning kuidas nad seda ise j\u00e4rgivad.
<\/p>\n\n\n\n

\n

Teugjas-Koit: \u201cMa ei ole siiani harjunud sellise eluga, et k\u00e4in n\u00fc\u00fcd ainult argip\u00e4eviti t\u00f6\u00f6l.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n


Toots elab moto j\u00e4rgi: 8 tundi t\u00f6\u00f6tab, 8 tundi tegeleb sellega, mis pakub r\u00f5\u00f5mu ja 8 tundi magab. Tema jaoks aitab h\u00e4sti pingeid maandada ka tugeva intervalliga f\u00fc\u00fcsiline treening. \u201cTegelikult olen aastaid treeninud end nii, et kui ma l\u00e4hen haiglast v\u00e4lja, siis t\u00f6\u00f6mured j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6le,\u201d tunnistab ta. \u201c\u00dcldjuhul see t\u00f6\u00f6tab, kuid kindlasti on ka erandeid.\u201d

Ka Mari Teugjas-Koit leiab, et oluline on leida tasakaal t\u00f6\u00f6 ja eraelu vahel. \u201cMinu puhul aitab n-\u00f6 akusid laadida looduses ja v\u00e4rskes \u00f5hus viibimine ning jalutamine. Mulle v\u00e4ga meeldib vaikus. Samuti aitab heas m\u00f5ttes vaimu v\u00e4sitada f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus, mulle sobivad erinevad tantsulised r\u00fchmatreeningud, n\u00e4iteks zumba, kus saan raputada s\u00f5na otseses m\u00f5ttes argip\u00e4eva mured endalt maha ning t\u00e4ituda uue, positiivse energiaga,\u201d selgitab ta.
<\/p>\n\n\n\n

\n

Ambur: \u201cTunnen tihti, et ma ei oska otsustada ning see tekitab vaimset pinget.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n


Lisaks pikkadele \u00f6\u00f6valvetele on haiglat\u00f6\u00f6 juures veel n\u00fcansse, mis v\u00f5ivad tekitada vaimset kurnatust. N\u00e4iteks v\u00f5ib seda p\u00f5hjustada vastutusrikaste otsuste v\u00f5i \u00fclesannete t\u00e4itmine. \u201cTunnen tihti, et ma ei oska otsustada ning see tekitab vaimset pinget,\u201d nendib Ambur. Toots lisab, et personaliga t\u00f6\u00f6tamine tekitab vaimset kurnatust, sest t\u00f6\u00f6s esineb sageli emotsionaalselt raskeid olukordi ja puudub eraldi spetsialist v\u00f5i ajaressurss t\u00f6\u00f6tajate murede kuulamiseks. Samas leiab ta, et r\u00e4\u00e4kimine on oluline, kuna personali murede kuulamine toetab m\u00f5lemat osapoolt ning aitab v\u00e4ltida l\u00e4bip\u00f5lemist.
<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n


EMOs vanem\u00f5ena t\u00f6\u00f6tav Mari Teugjas-Koit on ka ise kogenud l\u00e4bip\u00f5lemist. \u201cMul on v\u00e4ga suur huvi vaimse tervise vastu ning olen ennast selles valdkonnas iseseisvalt t\u00e4iendanud ja koolitanud, mist\u00f5ttu hindan enda teadlikkust vaimse tervise hoidmisest ja seda toetavatest teguritest ning tehnikatest \u00fcsna heaks. Seet\u00f5ttu arvasin ka, et minuga seda ei juhtu. Tundub, et vahel on probleemi olemasolu enda puhul raskem m\u00e4rgata ja veelgi raskem tunnistada. Kuid kui l\u00f5puks olin probleemi iseendale tunnistanud ning selle teadmisega leppinud, algas v\u00e4ga teadlik enesega tegelemine ning teekond parema enesetunde saavutamise suunas,\u201d nendib ta. Mari jagatud kogemus annab kinnitust, et vaimne kurnatus v\u00f5ib tekkida iga\u00fchel, kuid oluline on osata sellega toime tulla.
<\/p>\n\n\n\n

\n

Toots: \u201cTegelikult olen end aastaid treeninud niimoodi, et kui astun haiglast v\u00e4lja, siis t\u00f6\u00f6mured j\u00e4\u00e4vad sinna.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n


Teugjas-Koit jagab ka positiivset kogemust seoses Tartu \u00dclikooli Kliinikumi EMO kolleegide hulgas 2022. a l\u00e4bi viidud pilootprojektiga \u201cT\u00f6\u00f6r\u00f5\u00f5muspetsialist\u201d.

\u201cProjekti eesm\u00e4rgiks oli v\u00e4lja selgitada, kas ja millist m\u00f5ju avaldab s\u00f5bralike koerte viibimine argip\u00e4evases t\u00f6\u00f6keskkonnas EMO personali ps\u00fchholoogilisele heaolule. Varasematest uuringutest oli teada, et loomadega suhtlemine v\u00e4hendab stressi ja t\u00f5stab meeleolu ning k\u00e4esoleva pilootprojekti tulemustest saime sellele ka kinnitust. Esines oluline positiivne m\u00f5ju t\u00f6\u00f6r\u00f5\u00f5mu komponentidele ning samuti oli m\u00e4rgata v\u00e4henemistendentsi l\u00e4bip\u00f5lemise komponentide osas. Pilootprojekt tekitas suurt huvi ja poolehoidu ning t\u00e4nu positiivsetele tulemustele on meie kollektiivis n\u00fc\u00fcd ka p\u00fcsivalt karvased s\u00f5brad, kes k\u00e4ivad kolleege t\u00e4naseni aeg-ajalt r\u00f5\u00f5mustamas,\u201d selgitab ta. Teugjas-Koit mainib, et vaimset tervist toetatakse t\u00f6\u00f6keskkonnas veel teistegi meetoditega: \u201cOleme osakonnas pakkunud v\u00f5imalust korraldada supervisioone ning seda ka praktiseerinud, kui on esinenud emotsionaalselt raskeid olukordi \u00fcliraskes seisundis patsiendi k\u00e4sitlusega seonduvalt. \u00dcliraskes seisundis patsientide k\u00e4sitluse j\u00e4rgselt toimuvad enamasti ka rutiinselt debriefingud, kus kolleegidel on v\u00f5imalus jagada vahetuid tundeid ning m\u00f5tteid nii kliinilisest t\u00f6\u00f6st l\u00e4htuvalt kui ka isiklikul ja emotsionaalsel tasandil.\u201d
<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Kahjuks ei pakuta igas tervishoiuasutuses vaimse tervise murede osas tugiteenuseid ning seda olulisem on oskus suuta murega ise toime tulla. Vesteldes Amburi ja Tootsiga selgub, et sportimine on t\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal hea viis pingete maandamiseks ning t\u00f6\u00f6keskkonnas on abiks ka s\u00f5bralik kollektiiv, kellega v\u00f5imalusel oma muret jagada saab. \u201cHaiglates v\u00f5iks olla v\u00f5imalus supervisiooniks, sest hooldajatel ja \u00f5dedel on vaja r\u00e4\u00e4kida raskematest klientidest. See oleks hea just seet\u00f5ttu, et spetsialist oleks v\u00e4ljastpoolt t\u00f6\u00f6keskkonda,\u201d arvab Toots.

Tervishoiut\u00f6\u00f6s v\u00f5ib ette tulla ka kaastundev\u00e4simust, mis on seisund, kui abistajal on v\u00e4henenud v\u00f5imekus v\u00f5i huvi olla empaatiline. K\u00f5ik kolm tervishoiut\u00f6\u00f6tajat on oma t\u00f6\u00f6karj\u00e4\u00e4ri jooksul seda tundnud. Toots leiab, et kaastundev\u00e4simuse teke on suurelt jaolt seotud just \u00fclet\u00f6\u00f6tamisega, mist\u00f5ttu on oluline hoida enda vaimset ja f\u00fc\u00fcsilist tervist v\u00e4ltides \u00fcletundide tegemist pika perioodi v\u00e4ltel.

\u201cKaastundev\u00e4simust tundsin esmakordselt, kui kogesin ise l\u00e4bip\u00f5lemist. Tundsin, et minu tassike oli nii t\u00fchi, et ma ei suutnud enam olla kohal, et kuulata teiste muresid, olla empaatiline ning pakkuda tuge ja abi neile, kes seda vajasid. Ma ei soovi seda tunnet enam uuesti kogeda, olukorra teadvustamine tegi mind v\u00e4ga nukraks,\u201c jagab Teugjas-Koit.
<\/p>\n\n\n\n

\n

Teugjas-Koit: \u201cTundsin, et minu tassike oli nii t\u00fchi, et ma ei suutnud enam kohal olla ja teiste muresid kuulata.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n


Seda, et tervishoiut\u00f6\u00f6s on ka positiivseid noote, kinnitavad k\u00f5ik intervjuus osalejad. N\u00e4iteks \u00fctleb Pille, et enim r\u00f5\u00f5mustab teda t\u00f6\u00f6l see, kui leiab m\u00f5nele keerulisele meditsiinilisele probleemile lahenduse ning loomulikult teeb head meelt ka t\u00e4nulikkus patsiendi silmis. Mari jaoks ei ole see aga lihtsalt t\u00f6\u00f6, vaid kutsumus: \u201cMulle meeldib vaheldusrikas t\u00f6\u00f6 ning inimestega vahetu suhtlemine, mida erakorralise meditsiini osakonnas t\u00f6\u00f6tamine v\u00f5imaldab.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud allikad:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aire Traat, Stella V\u00e4rnomasing (2022). \u201c\u00d6\u00f6valvete ja pikkade vahetustega t\u00f6\u00f6 m\u00f5ju \u00f5endust\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6 kvaliteedile ja tervisele ning sellest tulenevate kvaliteedi- ja terviseprobleemide ennetamise v\u00f5imalused.\u201d (10.2023)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tihtilugu on paljud tervisemured ebatervisliku eluviisi tagaj\u00e4rjeks ning seet\u00f5ttu v\u00f5ime arsti juurde p\u00f6\u00f6rdudes saada erinevaid soovitusi tervisliku elustiili rakendamiseks, et tekkinud kaebusi v\u00e4hendada. Kuidas aga hoiavad oma tervist tervishoiut\u00f6\u00f6tajad \u00fcle Eesti?Teema \u00fcle m\u00f5tisklesid kolm tervishoiut\u00f6\u00f6tajat, kes n\u00f5ustusid oma kogemusi jagama. Aire Traadi ja Stella V\u00e4rnomasingu 2022. a tehtud uurimist\u00f6\u00f6st selgub, et \u00f6\u00f6valved avaldavad m\u00f5ju tervishoiut\u00f6\u00f6taja […]<\/p>\n","protected":false},"author":63,"featured_media":2471,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[226],"class_list":["post-2470","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":226,"user_id":63,"is_guest":0,"slug":"kaisa-muursepp-ammaemanda-oppekava-2-kursus","display_name":"Kaisa M\u00fc\u00fcrsepp, \u00e4mmaemanda \u00f5ppekava 2. kursus","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2470","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/63"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2470"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2470\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2477,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2470\/revisions\/2477"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2471"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2470"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2470"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2470"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2470"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}