{"id":2456,"date":"2024-05-09T16:42:21","date_gmt":"2024-05-09T14:42:21","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2456"},"modified":"2024-11-12T11:28:03","modified_gmt":"2024-11-12T09:28:03","slug":"laanemere-riimja-vee-noorus-ja-haprus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/laanemere-riimja-vee-noorus-ja-haprus\/","title":{"rendered":"L\u00e4\u00e4nemere riimja vee noorus ja haprus"},"content":{"rendered":"\n

Atlandi ookeani vesistu on p\u00f5hjapoolkeral laotunud kirdekaarde \u00fcsna merelistesse soppidesse. Mehhiko lahest ehk umbes 7000 km kauguselt edelast soojutab neid Golfi hoovuse veemassiivide liikumine Euroopasse. Gr\u00f6\u00f6ni, Islandi, Iiri, Briti ning Orkney, Shetlandi ja F\u00e4\u00e4ri saarte taga paiknevate \u00e4\u00e4remeredega on Taani v\u00e4inade kaudu justkui mesti l\u00f6\u00f6nud ja \u00fchte heitnud me k\u00e4\u00e4ruline sisemeri.

Enn Vetemaa (1936\u20132017) laulus\u00f5naseadest teada-tuntult on meri \u201ch\u00fclgehall\u201d. P\u00f5hjamaise ranna ja lainte ning tuultega, kanduvad tema riimid muusikaliselt edasi heliloomingus \u00dclo Vinterilt (1924\u20132000). \u00dchelt poolt on mere rannikud fj\u00e4rd<\/em>idena sk\u00e4\u00e4ristikulised ja teiselt poolt kaugele-kaugele kumerduvad, siin-seal liigestatud l\u00f5ugaste ja maas\u00e4\u00e4rtega. Maakoore pinnavormide vahelisele piirile on tekkinud klindiservaline astang, mis kulgeb \u00d6landilt ligikaudu Pakri saarteni t\u00e4ienisti vee all. Paekivist p\u00f5hjarannikut teadsid ennemuistsel aal siinsed elanikud nimetada kui viiru<\/em>. Paldiski l\u00e4histelt ulatub klindil\u00f5ikudena see l\u00e4bi ajaloolise Tallinna ja Virumaa (soome keeles Viro<\/em>) kuni Narvani, kuigi l\u00f5ppeb alles vana Ladoga linnakese tagusel Venemaal. Eesti rannajoon on mere idarannikutest mitmekesisem, h\u00f5lmates p\u00f5hjas ohtralt neemelisi poolsaari ja l\u00e4\u00e4nes r\u00fchmalisi suursaari: Vormsit ja Hiiumaad ning Muhut ja Saaremaad. P\u00e4rnu kandist kaob kiviklibuline vaheldusrohkus ja algab liivaline kumerjalikkus mere\u00e4\u00e4rsete m\u00e4nnimetsadega. L\u00e4\u00e4nemeri aga umbloogeliste lahtede ja v\u00e4inadega on niiv\u00f5rd hoomamatult suursugune, kuiv\u00f5rd \u00f5igupoolest v\u00f5ikski tegemist olla suurj\u00e4rvega. L\u00e4\u00e4nemeri (~373 000 km\u00b2) \u00fcletab napilt-napilt Kaspia j\u00e4rvelise veekogu m\u00e4\u00e4ratut pindala, olles mahult (~22 000 km\u00b3) v\u00f5rreldav Baikali j\u00e4rvega. Siinne meri v\u00f5inuks olla kaasaja suurim j\u00e4rv kogu meie planeedil Maa.
<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Saka-Ontika-Toila paekivipangal merd j\u00e4lgivad portugallastest tervisekaitse tudengid (Learn4Green veebruaris 2024).<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


L\u00e4\u00e4nemere kaasaja ranniku- ja maismaapiirid on tekkinud kliima soojenemisel p\u00e4rast j\u00e4\u00e4aegade ja j\u00e4\u00e4vaheaegade epohhi pleistotseenis. Weichseli ja W\u00fcrmi j\u00e4\u00e4tumised, mis olid samav\u00e4\u00e4rsed Wisconsini j\u00e4\u00e4tumisega P\u00f5hja-Ameerikas, kestsid umbes 115.\u201311. aastatuhandel eKr. Fennoskandia \u00fclimassiivne j\u00e4\u00e4kilp kattis ulatuslikuna kogu muistenditest hoomatud P\u00f5hjalat ja Kirde-Euroopat. J\u00e4\u00e4 saavutas p\u00f5hjapoolt vapustava paksuse ja tihkuse, taevastesse laotustesse v\u00f5is kilp k\u00f5rguda kogunisti 3\u20134 km. Skandinaavia m\u00e4estikust kandsid tollased liustikud lahtimurdunud kivikamakaid r\u00e4ndrahnudena ja kiviklibuna sadade kilomeetrite kaugusele, need ilmestavad siiani meiegi rannikumadalikke. Kliima laiaulatuslik soojenemine algas p\u00e4rast j\u00e4\u00e4tumise maksimumi, mis toimus ligikaudu 22.\u201320. aastatuhandel eKr. Euroopat katnud j\u00e4\u00e4massiiv taandus j\u00e4rjest sulades mannermaa p\u00f5hjaossa. 12. aastatuhandest eKr j\u00e4i j\u00e4\u00e4servade sulavetest maha \u00fc\u00fcratu j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rv, mis oli \u00fcsna jahe ja \u00fcha laienev mageveej\u00e4rv. Maailmamere tase oli enne sulamise algust olnud rekordiliselt madal. Horvaatia ajaloolise linna Spliti kohalt liikusid inimeste eelk\u00e4ijad t\u00f5en\u00e4oliselt kuivajalgselt kohale, kus asub n\u00fc\u00fcd Itaalia linn Ancona. Aadria meri ulatub sadamalinnade vahel t\u00e4na otsejoonelt 238 km. Belgia ja Madalmaade kohalt saanuks \u00fchtset j\u00f5esuudmemaad \u00fcletades otse ka Suurbritanniasse. Doggerlandiks on nimetatud sealset mandriga \u00fchendunud tasandikku. Storegga lihetest tekkinud katastroofiline hiidlaine uputas l\u00f5puks tolle maasilla, mil tohutu veemass vallandus praegusesse v\u00e4ina nimega La Manche. Billingeni katastroofiga oli varem p\u00e4\u00e4senud riimvesi niisamuti L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5kku (vt Joldiameri), kuigi \u00fchendus sulgus (vt Ants\u00fclusj\u00e4rv) ja avanes taas (vt Litoriinameri). L\u00e4\u00e4nemere viimane tunduvalt v\u00e4hesoolasem (8\u202610%) merestaadium algas ligikaudu 4. aastatuhandel eKr (vt Limneameri).

<\/p>\n\n\n\n

\n

L\u00e4\u00e4nemeri
<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4nemeri\/\u00d5dagumeri (p\u00f5hjaeesti ja l\u00f5unaeesti keeltes)
It\u00e4meri\/Nuortamearra (soome ja saami keeltes)
\u00d6stersj\u00f6n (rootsi keeles)
\u00d8stersj\u00f8en\/Austersj\u00f8en (norra keeles)
\u00d8sters\u00f8en (taani keeles)
Ostsee (saksa keeles)
Ba\u0142tyckie Morze (poola keeles)
Baltijos j\u016bra (leedu keeles)
Baltijas j\u016bra\/V\u0101lda mer (l\u00e4ti ja liivi keeltes)
Baltic Sea (inglise keeles)
\u0411\u0430\u043b\u0442\u044b\u0439\u0441\u043a\u0430\u0435 \u043c\u043e\u0440\u0430 (valgevene keeles)
\u0411\u0430\u043b\u0442\u0438\u0301\u0439\u0441\u043a\u043e\u0435 \u043c\u043e\u0301\u0440\u0435 (vene keeles)
\u0411\u0430\u043b\u0442\u0456\u0439\u0441\u044c\u043a\u0435 \u043c\u043e\u0440\u0435 (ukraina keeles)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

J\u00e4\u00e4kilbi \u00fc\u00fcratu raskuse t\u00f5ttu on p\u00e4randina siiani kerkimas maapind Eestis. Belgias ja Madalmaades see \u00fcha langeb ja vajub ning kohati on maapind madalam kui merepind, sealt ka \u00fcleujutused. Kesk-Euroopa tasandikul leidub r\u00fchmiti hulgim veega t\u00e4itunud ja soostunud sulglohke ja s\u00f6lle, mis on j\u00e4\u00e4nukid surnud j\u00e4\u00e4 plokkidest v\u00f5i viimasena sulanud igikeltsast. P\u00f5hjameri ulatub n\u00fc\u00fcd L\u00e4\u00e4nemerre \u00e4\u00e4repealt olematute sisse- ja v\u00e4ljavooludena ning madalate s\u00fcgavustena l\u00e4bi v\u00e4ina Kattegat. J\u00fc\u00fcti ja Skandinaavia vahelise saarestiku, kus asub taanlaste pealinn Kopenhaagen, kitsaid veeteid pidi toimub ainumas sooldumine ava- ja sisemere vahel. Kuna j\u00f5gedest voolab sisse v\u00e4ga palju magedat vett, siis riimveeline kooslus lahtub Bornholmi saarest \u00fcha kaugemal. L\u00e4\u00e4nemere valgla on \u00fchiseks nimetajaks k\u00f5igile kuuele suurimale j\u00e4rvele Euroopas: Laadoga ja Oneega, V\u00e4nern, Saimaa, Peipsi-Pihkva, V\u00e4ttern. Need ongi vesikonnana j\u00e4\u00e4nukid viimasest j\u00e4\u00e4ajast ning sellest sulanud vee massidest. Kogu veestik on \u00fcks ainulaadsemaid \u00f6kos\u00fcsteeme tervel p\u00f5hjapoolkeral, kuid samas ka \u00fcks haavatavamaid. P\u00f5hja-Euroopa keskne siseveekogu \u00fchendab rannikuid nii Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Poolas, Leedus kui L\u00e4tis. Peterburi on \u00fcks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemaid inimasustusega keskuseid koos tehnogeense maastiku ja 18.-19. sajandil rajatud kanalitega. Neeva j\u00f5e suudmealal asuv suurlinn on mere \u00fcks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemaid saastajaid, t\u00e4histades kogu mere idapoolsemat pikkuskraadi. K\u00e4esolevalt on hea visata pilk ka teistele ohuteguritele, kuna meri on poolsuletud aeglase veevahetusega, ringeldes omakeskis l\u00e4bi umbes 25 aastaga. Mere keskmine s\u00fcgavus on 55 m ja suurim s\u00fcgavus 459 m! Taastumisv\u00f5ime on seet\u00f5ttu suhteliselt piiratud ning seisund halvenenud. Vee \u00f6kos\u00fcsteemi iseloomustab kindel f\u00fc\u00fcsikalis-keemiline keskkond (biotoop) ning selle fauna ja floora (biots\u00f6noos). L\u00e4\u00e4nemere piirkond on \u00fcleni parasv\u00f6\u00f6tmeline ning silmapaistvalt ainulaadse ja mitmekesise elusloodusega, h\u00f5lmates nii merelist taimestikku ning mikroorganisme kui merekalasid, -imetajaid ja -lindusid.
<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Kogu valglat kujutav kaart inglise keeles. Illustratsioon: Global International Waters Assessment (GIWA)\/HELCOM<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Akvaatilisel \u00f6kos\u00fcsteemil on oluline roll kogu piirkonna majanduses, kultuuris ja elukvaliteedis. Hulgaliste sadamalinnadega mere heaolu on m\u00f6\u00f6dunud aastak\u00fcmnetel muret tekitavalt halvenenud. Peamiselt inimtegevuse tagaj\u00e4rjel on keskkonnariskid s\u00fcvenenud, j\u00e4\u00e4des \u00fcheks enim inimeste m\u00f5jutatavaks mereks maailmas. Linnastumine, p\u00f5llumajandus, t\u00f6\u00f6stuslik reostus ja laevaliiklus ning kaablid-torustikud on j\u00e4tnud omad j\u00e4ljed \u00f6koloogilisse heaolusse, kuigi 20. sajandi algusest on mere kaitsmist j\u00e4rjepidevalt edendatud. Kasvanud majandustegevuse ja sellest p\u00f5hjustatud surve t\u00f5ttu merekeskkonnale p\u00f6\u00f6ratakse kaitsele j\u00e4rjest enam t\u00e4helepanu. \u00d5rna \u00f6koloogilist heaolu ohustavad inimtegevuse tagaj\u00e4rjena tekkinud p\u00f5hiprobleemid \u2013 turismindus ja tihe laevaliiklus, kalade \u00fclep\u00fc\u00fck, kliimamuutused, v\u00e4etiste ja toitainetega rikastumised, ohtlikud saaste- ja reoained (sh radioaktiivsed elemendid) ning mikroplastid. Eelk\u00f5ige nende survetegurite t\u00f5ttu ei ole siinsete elupaikade ning kalade, imetajate ja lindude seisund kiita, elustik on pigem liigivaene. Eutrofeerumine p\u00f5hjustab vetikate ja ts\u00fcanobakteritest koosneva f\u00fctoplanktoni vohamist ning p\u00f5hjakihtides hapnikupuudust, mida v\u00f5imendab soojalt suvine p\u00e4ikesevalgus tugevate vee\u00f5itsengutega. Merepr\u00fcgi ja veealuse m\u00fcraga on hakatud tegelema alles hiljuti, ent nende tegelikku ulatust v\u00f5i m\u00f5ju mereelustikule t\u00e4pselt ei teata. Iga aastaga kasvab suurreostuse esinemise t\u00f5en\u00e4osus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud. T\u00e4htsaim on endilt k\u00fcsida, et mida teha jahedalt kargete tuuleiilidega lainetava maailmamere taastumiseks, just keskkonnakaitse ja tervisekaitse vaatevinklist? Eesti rannajoont m\u00e4\u00e4rab meri p\u00f5hjast, l\u00e4\u00e4nest, edelast ja saartel. \u00dcks on kindel \u2013 poliitiliste ambitsioonide k\u00f5rval on oluline valglal valitsev rahu ehk ladina keeles pax ad mare Balticum<\/em>.

P.S. Keegi ei tea p\u00e4ris t\u00e4pselt, kuidas juhtusid maailma ainsamad mageveeh\u00fclged Laadoga j\u00e4rve (Pusa hispida ladogensis<\/em>) ja Saimaa j\u00e4rvestikku (Pusa hispida saimensis<\/em>). Enamgi kummalisemad on mageveelised viigrid maailma suurimas j\u00e4rves Kaspias (Pusa caspica<\/em>) kui ka s\u00fcgavamais j\u00e4rves Baikalis (Pusa sibirica<\/em>). Kas seegi m\u00fcsteerium toimus j\u00e4\u00e4 taandumise sulavetes \u2013 k\u00f5igest aimatakse.
<\/p>\n\n\n\n

Tekst on kirjutatud inimk\u00e4eliselt, \u00fcldteadmuslikult, t\u00f5etudes abstraktidele ning kontseptsioonidele ja konstruktsioonidele Wikipedias ja ChatGPT-s.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Atlandi ookeani vesistu on p\u00f5hjapoolkeral laotunud kirdekaarde \u00fcsna merelistesse soppidesse. Mehhiko lahest ehk umbes 7000 km kauguselt edelast soojutab neid Golfi hoovuse veemassiivide liikumine Euroopasse. Gr\u00f6\u00f6ni, Islandi, Iiri, Briti ning Orkney, Shetlandi ja F\u00e4\u00e4ri saarte taga paiknevate \u00e4\u00e4remeredega on Taani v\u00e4inade kaudu justkui mesti l\u00f6\u00f6nud ja \u00fchte heitnud me k\u00e4\u00e4ruline sisemeri. Enn Vetemaa (1936\u20132017) laulus\u00f5naseadest […]<\/p>\n","protected":false},"author":56,"featured_media":2458,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[219],"class_list":["post-2456","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":219,"user_id":56,"is_guest":0,"slug":"rene-kedus-tervisekaitse-spetsialisti-oppekava-1-k","display_name":"Ren\u00e9 Kedus, tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava 1. kursus","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2456","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/56"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2456"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2456\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2839,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2456\/revisions\/2839"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2458"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2456"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2456"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2456"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2456"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}