Ei ole olemas \u00fcht head t\u00fc\u00fcpi keele\u00f5ppijat. Niisamuti ei ole \u00fcht head \u00f5petamismeetodit v\u00f5i vigade parandamise metoodikat. Iga \u00f5ppija on erinev ja iga \u00f5petaja peaks seet\u00f5ttu olema p\u00f5him\u00f5tteline eklektik. V\u00e4ga palju s\u00f5ltub kindlasti ka \u00f5petamise eesm\u00e4rgist. Kui soovime, et \u00f5ppija hakkaks v\u00f5\u00f5rkeeles kiiremini r\u00e4\u00e4kima, tuleb eelistada suhtlusmeetodeid \u2013 pakkuda keele\u00f5ppijale v\u00f5imalusi suhtlemiseks. Oluline on \u00f5ppijate s\u00f5navara arendamine nii l\u00e4bi tahtlike kui ka juhuslike \u00f5ppimisv\u00f5imaluste. Nagu arvab Loewen: teise keele h\u00e4\u00e4ldus\u00f5petuse eesm\u00e4rk v\u00f5iks olla arusaadavus, sest see on parem kui emakeele k\u00f5neleja h\u00e4\u00e4lduse poole p\u00fc\u00fcdlemine (Loewen 2020). Ka Eesti president Alar Karis kutsus \u00fcles mitte p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu vigadele eestikeelses k\u00f5nes: \u201eVene aktsent pole meie jaoks enam v\u00f5\u00f5ras, pigem vastupidi, ta sai meie jaoks millekski omaks ja l\u00e4hedaseks\u201c (Uued Uudised).
Kuna keele\u00f5pe v\u00f5ib tekitada \u00e4revust, peab \u00f5petaja olema nagu ps\u00fchholoog ning leebelt m\u00f5jutama \u00f5ppurite motivatsiooni ja suhtlustahet, sest keelelist v\u00f5imekust ja t\u00f6\u00f6m\u00e4lu pole tal v\u00f5imalik m\u00f5jutada. T\u00e4htis on luua s\u00f5bralik atmosf\u00e4\u00e4r, et \u00f5ppijad ei kardaks r\u00e4\u00e4kida. Keelebarj\u00e4\u00e4ri \u00fcletamisel aitab tihti m\u00e4ngustamine (m\u00e4ngu elementide ja m\u00e4ngule omaste emotsioonide rakendamine mittem\u00e4ngulises keskkonnas). Keele\u00f5petaja peab r\u00e4\u00e4kima ka eri \u00f5pistrateegiatest, sest \u00f5ppijad ei pruugi nendest v\u00e4ga palju teada. \u00dcli\u00f5pilane peab looma m\u00e4luseoseid, palju harjutama, keskenduma \u00f5ppimisele, oma \u00f5ppimist korraldama ja planeerima, ise oma \u00f5ppimist hindama, end julgustama, olema valmis koost\u00f6\u00f6ks kaas\u00fcli\u00f5pilastega keeletunnis ja loomulikult p\u00f6\u00f6rduma oma muredega kohe \u00f5ppej\u00f5u poole, mitte proovima nendega \u00fcksinda hakkama saada.
R. Ellis v\u00e4idab, et keele\u00f5ppes tuleb pakkuda \u00f5ppijatele p\u00fcsiv\u00e4ljendeid (keel kui \u201ekeelet\u00fckid\u201c) (Ellis 2005). \u00d5petades vene keelt t\u00e4iesti algajatele, kasutan seda soovitust, sest p\u00fcsiv\u00e4ljendid on keele\u00f5ppe algetapil eriti olulised. Ma ei \u00f5peta p\u00e4ris algajatele grammatikat, vaid arvan, et \u00f5pitud p\u00fcsiv\u00e4ljendeid v\u00f5iks alles hiljem grammatika seisukohalt anal\u00fc\u00fcsida. Kuigi nii grammatika kui ka s\u00f5navara on suhtluse teenistuses, ei tohiks \u00f5ppijat grammatikareeglitega \u00fcle koormata. Tegelikult on igas lauses grammatika juba sees. S\u00f5navara otsene \u00f5petamine ja harjutamine tunnis on kasulik, ent mahult piiratud. \u00d5ppida on vaja nii \u00fcksiks\u00f5nu kui ka mitmes\u00f5nalisi \u00fcksuseid (Loewen 2020).
Nii eesti kui ka vene keele \u00f5petamise juures on oluline pragmaatiline t\u00e4hendus, sest keelt saab omandada \u00fcksnes siis, kui seda kasutatakse konkreetsetes suhtlusolukordades. Samuti on \u00fcli\u00f5pilaste jaoks motiveerivad \u00fclesanded, kus r\u00f5hk on pragmaatilisel t\u00e4hendusel. Algajaid peab toetama nii, et nad saaksid osaleda keelelistes tegevustes, mis on keerulisemad kui nende hetkeoskused. L\u00e4hima arengu tsoon on L. V\u00f5gotski termin \u00fclesannete hulgale, mida laps on v\u00f5imeline omandama (Vygotsky 1978).\u00a0Seda v\u00f5ib \u00f6elda ka v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5petamise kohta: \u00f5ppimine on efektiivne, kui \u00f5petaja algetapil \u00f5ppijat aitab.
Kui me soovime, et meie \u00f5ppurid oskaksid v\u00f5\u00f5rkeeli, siis lisaks keeleseminaride arvu ja \u00f5ppej\u00f5u ettevalmistamise aja suurendamisele, peame l\u00e4htuma kuuest p\u00f5him\u00f5ttest (TESOL):
<\/p>\n\n\n\n
Kahjuks vahel peatub keele\u00f5ppija areng mingile kindlale tasemele j\u00f5udes (nn fossiliseerumine), saavutamata emakeele k\u00f5neleja taset. Tihti juhtub see sarnaste keelte puhul.<\/p>\n\n\n\n
Kasutatud kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Loewen, S. (2020). Introduction to Instructed Second Language Acquisition (2nd ed.). Routledge. doi.org\/10.4324\/9781315616797 Ei ole olemas \u00fcht head t\u00fc\u00fcpi keele\u00f5ppijat. Niisamuti ei ole \u00fcht head \u00f5petamismeetodit v\u00f5i vigade parandamise metoodikat. Iga \u00f5ppija on erinev ja iga \u00f5petaja peaks seet\u00f5ttu olema p\u00f5him\u00f5tteline eklektik. V\u00e4ga palju s\u00f5ltub kindlasti ka \u00f5petamise eesm\u00e4rgist. Kui soovime, et \u00f5ppija hakkaks v\u00f5\u00f5rkeeles kiiremini r\u00e4\u00e4kima, tuleb eelistada suhtlusmeetodeid \u2013 pakkuda keele\u00f5ppijale v\u00f5imalusi suhtlemiseks. Oluline on \u00f5ppijate […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1814,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[124],"class_list":["post-2454","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":124,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"olga-jagintseva-oppejoud","display_name":"Olga Jagintseva, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2454","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2454"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2454\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2455,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2454\/revisions\/2455"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1814"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2454"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2454"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2454"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2454"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Ellis, Rod. 2005. Instructed Second Language Acquisition: A Literature Review (Report to the Ministry of Education). New Zealand.
Vygotsky, L. (1978). Mind in Society. Harvard University Press.
uueduudised.ee\/uudis\/eesti\/alar-karis-vene-aktsent-on-meile-nagu-lihane-emakeel\/ (30.01.24)
TESOL.org. The 6 Principles of Language Teaching. www.tesol.org\/the-6-principles\/<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"