{"id":2447,"date":"2024-05-13T14:31:08","date_gmt":"2024-05-13T12:31:08","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2447"},"modified":"2024-05-21T14:31:39","modified_gmt":"2024-05-21T12:31:39","slug":"hea-pohjus-ennast-halvasti-tunda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/hea-pohjus-ennast-halvasti-tunda\/","title":{"rendered":"Hea p\u00f5hjus ennast halvasti tunda?"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"has-drop-cap\">K\u00e4isin hiljuti Aafrikas. Kohalike elu Zanzibaril pole v\u00f5rreldav meie igap\u00e4evaeluga: raha ja t\u00f6\u00f6d on v\u00e4he, majad k\u00fclades on meie m\u00f5istes pr\u00fcgihunnikute ja kolaga \u00fcmbritsetud hurtsikud, nutiseadmeid v\u00f5i muud tehnikat eriti pole, elekter k\u00e4ib pidevalt \u00e4ra, kraanivesi on must ja juua seda ei tohi, supermarket meenutab kehvemapoolset turuletti, s\u00fc\u00fcakse peamiselt riisi ja kala ning teed on nii auklikud, et eurooplane keelduks seal oma autot l\u00f5hkumast.<br><br>K\u00fcsisin mind ringi s\u00f5idutanud taksojuhilt, kas minul ps\u00fchholoogina seal t\u00f6\u00f6d oleks. Ta vastas \u00fcsna kiirelt \u201eei\u201c, sest rahva teadmised vaimse tervise probleemidest on \u00fcsna kasinad, murem\u00f5tetest saadakse \u00fcle usu ja kogukonna toel ning ps\u00fchholoogi teenus oleks t\u00f5en\u00e4oliselt enamikele rahaliselt k\u00e4ttesaamatu. \u201ePole nagu head p\u00f5hjust ennast halvasti tunda,\u201c \u00fctles ta. Pole vaja kiirustada ega konkureerida, sotsiaalmeedias tuntust koguda v\u00f5i eliitkooli sisse saada. Pole t\u00e4htaegu, mis \u00f6\u00f6sel magada ei laseks v\u00f5i liigsest nutiseadmete kasutamisest tingitud peavalu ja lihaspingeid. Pole ka t\u00f6\u00f6tukassat, lapsehoolduspuhkust v\u00f5i tervisep\u00e4evi, aga naabrid ja s\u00f5brad aitavad lapsehoidmise ja toiduga ning rohkem pole vajagi. \u201eHakuna matata (k\u00fcll saab, k\u00f5ik on h\u00e4sti),\u201c \u00fctlevad nad ja lihtsalt elavad.<br><\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Elu on kestvussport: me peame teadlikult planeerima, missuguse intervalliga toimetame, kui intensiivselt ja millal taastume ning kogume energiat. Ei ole m\u00f5tet loota, et kogu aeg energiline, loominguline ja produktiivne olla on v\u00f5imalik.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><br>M\u00f5tlesin seal olles palju sellele, kui hea on elu meil siin Eestis \u2013 k\u00f5ike on saada, info ja pakid liiguvad kiiresti, toitu ja puhast vett jagub, elektrit enamasti ka. WHO andmetel pole meie elu olnud kunagi parem kui praegu, kuid sellest hoolimata tunnevad paljud meist ennast vaimselt halvasti. \u00c4revush\u00e4iret p\u00f5eb maailmas 284 miljonit ja depressiooni 280 miljonit inimest. 2030. aastaks ennustatakse depressiooniepideemiat.<br><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Miks me end siis nii halvasti tunneme, kui meil nii h\u00e4sti l\u00e4heb?<br><\/h3>\n\n\n\n<p>Anders Hansen vastab sellele oma raamatus \u201eDepressiivne aju\u201c j\u00e4rgmiselt: \u201eSest me oleme unustanud, et oleme bioloogilised olendid. Oleme unustanud, mis meid tegelikult ennast h\u00e4sti ja rahulolevana tundma paneb\u201c. Tahame olla kauem nooruslikud, terved ja vitaalsed, maratoniks valmistuda ja maailma n\u00e4ha, t\u00f6\u00f6d r\u00fcgada ja doktorantuuri l\u00e4bida, investeerima \u00f5ppida ja finantsvabaks saada, lastele parima hariduse anda ja neist \u00f5nnelikud ning edukad inimesed kasvatada. Ootame oma organismilt rohkem kui iial varem. Ootame, et ta kohaneks \u00fchiskonnas toimuvate muutuste ja tehnoloogia arenguga. V\u00f5tame saavutamist, konkureerimist, pikki t\u00f6\u00f6p\u00e4evi, pidevalt k\u00e4ttesaadav olemist, eesm\u00e4rkide seadmist, depressiooni, l\u00e4bip\u00f5lemist, \u00e4revush\u00e4ireid, stressi, v\u00e4simust ja kurnatust j\u00e4rjest rohkem kui loomulikku elu osa.<br><\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Stressi ja elustiili m\u00f5just tervisele ja heaolule r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4ga palju. Ometigi ei muuda paljud inimesed oma valikuid, tuues vabanduseks, et ei ole v\u00f5imalik, ei saa, kes selle t\u00f6\u00f6 siis \u00e4ra teeb v\u00f5i et kas elu peab lihtne olema.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><br>Keha on arenenud ellu j\u00e4\u00e4ma ja paljunema, mitte terve olema. Aju on arenenud ellu j\u00e4\u00e4ma ja paljunema, mitte head enesetunnet tagama, kirjutab Hansen. Evolutsioon on nii aeglane, et \u00fche liigi muutumiseks kulub k\u00fcmneid v\u00f5i isegi sadu tuhandeid aastaid. Negatiivsed emotsioonid on olemas p\u00f5hjusega \u2013 need aitavad meil elus ette v\u00f5tta vajalikke muutusi, areneda ning otsida paremat tulevikku, neid ei ole vaja alla suruda v\u00f5i v\u00e4ltida. Kuigi \u00fche liigi muutumiseks kulub k\u00fcmneid v\u00f5i isegi sadu tuhandeid aastaid, arvab meie aju ikka, et oleme k\u00fctid-korila<\/p>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"777\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/stress1-777x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2386\" srcset=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/stress1-777x1024.jpg 777w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/stress1-228x300.jpg 228w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/stress1-768x1012.jpg 768w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/stress1-1165x1536.jpg 1165w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/stress1-1554x2048.jpg 1554w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/stress1-scaled.jpg 1942w\" sizes=\"auto, (max-width: 777px) 100vw, 777px\" \/><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<p>. See aga omakorda t\u00e4hendab, et peame arvestama nende baasvajadustega, mida meie organism parimaks v\u00f5imalikuks toimimiseks vajab. Elu on kestvussport: me peame teadlikult planeerima, mis intervalliga toimetame ja kui intensiivselt ja millal taastume ning kogume energiat. Ei ole m\u00f5tet loota, et kogu aeg energiline, loominguline ja produktiivne olla on v\u00f5imalik.<br><br>Peamine, mida meie organism stressiga toimetulekuks vajab, on pingutuse-l\u00f5\u00f5gastuse ts\u00fcklite vaheldumine. Kui koolis on see tundide ja vahetundide vaheldumisega reguleeritud, siis t\u00f6\u00f6inimene peab seda ise planeerima. Mitte lihtsalt siit artiklist lugema, vaid p\u00e4riselt tegutsema. Miks? Sest stress ei reguleeri ennast ise. Organismile taastumiseks ja uue soorituse ettevalmistamiseks aja andmine on organismi omaniku vastutus. Kui me stressi ei reguleeri, siis p\u00f5leme l\u00e4bi, muutume kurvaks ja \u00fcksildaseks ning k\u00f5ige tipuks sureme varem. <\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Me ei taha ju seda?<br><\/h3>\n\n\n\n<p>Stressi ja elustiili m\u00f5just tervisele ning heaolule r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4ga palju. Ometigi ei muuda enamik inimestest oma valikuid, tuues vabanduseks, et ei ole v\u00f5imalik, ei saa, kes selle t\u00f6\u00f6 siis \u00e4ra teeb v\u00f5i et kas elu peab lihtne olema\u2026 Evolutsioonibioloog Tuul Sepp selgitab oma raamatus \u201cEvolutsioonibioloogi p\u00e4evik\u201d seda sellega, et evolutsiooni v\u00f5ime meid keskkonnaohtude eest kaitsta ja t\u00e4nap\u00e4evasesse keskkonda t\u00e4iuslikult sobivaks kujundada, on piiratud. K\u00f5ige rohkem piirab seda aeg \u2013 evolutsioonilised muutused toimuvad \u00fcle paljude p\u00f5lvkondade ja v\u00e4ga aeglaselt. Nii oleme kogu aeg natuke ajast maas \u2013 me oleme alakohastunud. Me oskame v\u00e4ltida ohtusid, mis m\u00f5jutasid meie esivanemate elluj\u00e4\u00e4mist, kuid mitte neid, mis on evolutsiooniliselt uudsed ja v\u00e4lja kujunenud vaid viimaste inimp\u00f5lvede jooksul. Seet\u00f5ttu peame oskama v\u00e4ga teadlikult stressi reguleerida ja pingete ning kohustuste kuhjumist v\u00e4ltima, sest me ei oska neid instinktiivselt karta.<br><br>Niisiis \u2013 head p\u00f5hjust ennast p\u00e4riselt halvasti tunda tegelikult pole. On liigsest stressist tekkinud tervist kahjustav elustiil ja sellest tulenev kehv enesetunne. Et t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas efektiivselt ja pikalt toimetada, on t\u00e4htis tuletada meelde neid baasvajadusi, mille najal organism p\u00fcsib. K\u00fcllap on need tuttavad, aga kas ka igap\u00e4evased praktikad?<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Maga piisavalt.<\/strong> Mine magama siis, kui j\u00e4\u00e4d uniseks. Kui l\u00fckkad seda pikalt edasi, oled varsti krooniliselt v\u00e4sinud. Kui teed \u00f6\u00f6valveid, siis kuula oma keha ja puhka igal v\u00f5imalusel. \u00c4revus, kehakaalu t\u00f5us ja k\u00fclmetushaigused annavad m\u00e4rku t\u00f6\u00f6stiili muutmise vajalikkusest.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ole p\u00e4evavalguse ajal \u00f5ues.<\/strong> Kui meie aju saab iga p\u00e4ev kasv\u00f5i m\u00f5ne minuti p\u00e4evavalgust, aitab see hormoonil nimega melatoniin une-\u00e4rkvelolekuts\u00fcklit reguleerida. V\u00f5ta pereliikmed kaasa ja veetke \u00f5ues kvaliteetaega.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Toitu regulaarselt.<\/strong> Veresuhkru ja stressitaseme reguleerimiseks on vaja toituda taldrikureegli j\u00e4rgi iga m\u00f5ne tunni tagant. Kofeiini, tubakat ja alkoholi tuleb v\u00e4ltida.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Planeeri oma n\u00e4dalat<\/strong>. Istu p\u00fchap\u00e4eval laua taha ja vaata \u00fcle algava n\u00e4dala plaan \u2013 millal t\u00f6\u00f6tad, millal puhkad, millal hoolitsed majapidamise eest, millal teed trenni ja millal paned nutiseadmed k\u00e4est \u00e4ra. Pane K\u00d5IK kirja, et olla iseenda vastu aus ja n\u00e4ha, kuhu p\u00e4riselt aeg kulub ja kui stressirohked p\u00e4evad tegelikult on.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tee<em> to-do<\/em> liste igaks p\u00e4evaks ja igaks n\u00e4dalaks.<\/strong> \u00c4ra kasuta listi, kuhu pidevalt lisad tegevusi, sest aju jaoks on see l\u00f5putu \u00f5udus. Iga p\u00e4eva kohustustel peab olema kindel algus ja l\u00f5pp. Planeeri oma t\u00f6\u00f6n\u00e4dal p\u00fchap\u00e4eval \u2013 see annab turvatunde. Kasuta iga p\u00e4eva jaoks oma listi, et tekiks pingutuse-taastumise v\u00f5imalus. Ole enda eest hoolitsemisega teistele eeskujuks. \u00c4ra ole kogu aeg k\u00e4ttesaadav.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>V\u00f5ta oma keha s\u00f5numeid t\u00f5siselt.<\/strong> \u00c4ra arva, et \u201emina ei pea oma aega ja elu planeerima, sest minuga ei l\u00e4he nii\u201c. Keegi meist pole kuulikindel. Kui neerupealised stressihormooni kortisooli tootmisest v\u00e4sivad, tekib kurnatus ja l\u00e4bip\u00f5lemine, millest taastumine v\u00f5ib v\u00f5tta mitu kuud.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><br>Ahjaa \u2013 see Zanzibari kogemus oli rikastav, aga elada ma seal ei tahaks. Ma tunnen ennast Eestis h\u00e4sti. Ma armastan oma t\u00f6\u00f6d ps\u00fchholoogina. Tunnen, et muudan maailma paremaks ja olen vajalik. Hea, et meil on v\u00f5imalus valida: valida t\u00f6\u00f6d ja valida stressi reguleeriv elustiil.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00e4isin hiljuti Aafrikas. Kohalike elu Zanzibaril pole v\u00f5rreldav meie igap\u00e4evaeluga: raha ja t\u00f6\u00f6d on v\u00e4he, majad k\u00fclades on meie m\u00f5istes pr\u00fcgihunnikute ja kolaga \u00fcmbritsetud hurtsikud, nutiseadmeid v\u00f5i muud tehnikat eriti pole, elekter k\u00e4ib pidevalt \u00e4ra, kraanivesi on must ja juua seda ei tohi, supermarket meenutab kehvemapoolset turuletti, s\u00fc\u00fcakse peamiselt riisi ja kala ning teed on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":60,"featured_media":2448,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[223],"class_list":["post-2447","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":223,"user_id":60,"is_guest":0,"slug":"katrin-tint-oppejoud","display_name":"Katrin Tint, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2447","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/60"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2447"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2447\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2567,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2447\/revisions\/2567"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2448"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2447"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2447"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2447"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2447"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}