{"id":2440,"date":"2024-05-10T15:27:49","date_gmt":"2024-05-10T13:27:49","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2440"},"modified":"2024-05-21T14:29:46","modified_gmt":"2024-05-21T12:29:46","slug":"lihtne-mina","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/lihtne-mina\/","title":{"rendered":"Lihtne mina"},"content":{"rendered":"\n

Kes ma olen?
Ma olen t\u00e4iesti tavaline 23-aastane Tartu Tervishoiu k\u00f5rgkooli 3. kursuse \u00f5enduse eriala \u00fcli\u00f5pilane. T\u00f6\u00f6tan Tartu \u00dclikooli Kliinikumis intensiivravi abi\u00f5ena ja mulle meeldib see, mida ma teen. Saan niimoodi aidata inimesi, kes sel hetkel iseennast aidata ei saa v\u00f5i ei oska. P\u00e4rit olen ma Kagu-Eesti v\u00e4ikesest linnast nimega R\u00e4pina, kuid olen Tartus iseseisvalt elanud juba ca seitse aastat. Tartust on saanud minu kodu.

Olen varasemalt juba \u00fche eriala omandanud \u2013 2019. a l\u00f5petasin koka eriala, kuid ei tunne sellel alal kutsumust. Kindlasti olen ma v\u00e4ga rahul, et selle teekonna ette v\u00f5tsin, kuna olen sel erialal saanud v\u00e4ga palju kogemusi erinevates Tartu ettev\u00f5tetes, leidnud palju \u00e4gedaid inimesi enda \u00fcmber ning aru saanud, kui raske see t\u00f6\u00f6 tegelikult on \u2013 nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka vaimselt. Sa pead olema loov, tundma inimesi ning nende maitseid. Armastus k\u00e4ib k\u00fcll k\u00f5hu kaudu, kuid hetkel jagan ma seda oma patsientidele teisiti \u2013 kandes nende eest hoolt vajadustele vastavalt.<\/p>\n\n\n\n

Miks ma otsustasin valida \u00f5enduse eriala?
<\/h3>\n\n\n\n

COVID-19 perioodil oli v\u00e4ga palju juttu \u00f5endust\u00f6\u00f6tajate puudusest. \u00dchel hetkel tundsin suurt soovi uuesti \u00f5ppima minna. Valik tuli \u00fcsna spontaanselt, kuna soovisin teha midagi, mis t\u00e4idaks mu elus mingit eesm\u00e4rki. \u00d5de on minu silmis inimene, kes on raskel ajal patsiendi k\u00f5rval \u2013 me pakume neile empaatiat ja tuge, mida patsient sel hetkel k\u00f5ige rohkem vajab. R\u00e4\u00e4kimata protseduuritest, ravimite manustamisest, dokumenteerimisest \u2013 nimekiri mida \u00f5ed oma t\u00f6\u00f6ga patsiendi heaks tegelikult \u00e4ra teevad, on pikk. Ma tean, et minust saab \u2013 tegelikult on juba saanud \u2013 hea \u00f5de. Selles ei ole ma kunagi kahelnud.
Miks just intensiivravi?<\/p>\n\n\n\n

2022. aasta suvel otsustasin, et vahetan oma t\u00f6\u00f6 erialase vastu ning asusin t\u00f6\u00f6le p\u00f5etajana. Miks p\u00f5etaja, kui \u00f5pin siiski \u00f5endust? Arvan, et oma patsientide eest peab oskama igal moel hoolt kanda ning see t\u00f6\u00f6kogemus aitas mul \u00f5ppida patsientidega suhtlema. P\u00e4riselt suhtlema, sest olin alguses endas v\u00e4ga ebakindel. Tihti m\u00f5tlesin, kas kasutan \u00f5igeid suhtlemisviise, mida ma r\u00e4\u00e4kida v\u00f5in ja mida mitte. Lisaks suhtlemisele \u00f5ppisin haiglas ka meeskonnat\u00f6\u00f6d, n\u00e4gin k\u00f5rvalt erinevaid protseduure, j\u00e4lgisin patsiente ning dokumenteerisin patsientidega seonduva. Kindlasti oli see v\u00e4ga vajalik kogemus.
<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Intensiivravis hakkas mulle meeldima ning otsustasin sellessamas osakonnas abi\u00f5ena j\u00e4tkata. Arvan, et olen abi\u00f5ena v\u00e4ga palju arenenud ning see aitab ja tegelikult on juba aidanud ka \u00f5pingutele kaasa \u2013 ma oskan m\u00f5elda nagu \u00f5de. K\u00f5ige p\u00f5nevam praeguses ametis on see, et ma ei tea, milliseks t\u00f6\u00f6p\u00e4ev v\u00f5ib kujuneda. Tegemist on siiski III etapi intensiivraviga. T\u00f6\u00f6p\u00e4evad on erinevad ning patsiendid enamasti vahelduvad, mis t\u00e4hendab erinevaid situatsioone igap\u00e4evaselt. Kuna ma rutiini ei armasta, arvan, et olen leidnud hetkel enda jaoks \u00f5ige koha. Enamasti t\u00f6\u00f6tan \u00f6\u00f6valvetes ning n\u00e4dalavahetustel ka p\u00e4evastes, kuid p\u00fc\u00fcan ka \u00e4ra kasutada tunniplaanides olevaid auke. Oluline on, et iga asi toimuks siiski omal ajal, sest kahes kohas korraga ei ole v\u00f5imalik viibida. Koolist \u00f6\u00f6valvesse v\u00f5i vastupidi suunduda on vahel \u00fcsna v\u00e4sitav, kuid eks \u00fcli\u00f5pilase elu ongi selline. Kes tahab, see j\u00f5uab \u2013 v\u00e4ga suur m\u00f5ju on seejuures meie endi tahtej\u00f5ul.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas ma selle k\u00f5igega toime tulen?
<\/h3>\n\n\n\n

Sellise koormuse juures tahaksin t\u00e4helepanu juhtida ka vajadusele ennast hoida. Olen saanud korduva depressiooni diagnoosi, mis mind vahetevahel kummitab. Jah, m\u00f5ni hetk on minu jaoks v\u00e4ga raske ning t\u00f5mbun siis endasse. Samas p\u00fc\u00fcan sellest ka \u00fcle olla, kuid tihti ei pruugi see \u00f5nnestuda. Tavap\u00e4rased toimingud saavad muidugi tehtud, kuna minus on mingi kohutav kohusetunne, mis ei lase sel hetkel oma kohutusi unarusse j\u00e4tta. Suurimaks miinuseks on s\u00fcvenev v\u00e4simus ning unetus.

\u00dchel hetkel otsustasin, et ma enam ei jaksa ning p\u00f6\u00f6rdusin Peaasi.ee poole. R\u00e4\u00e4kisin oma tunnetest ning kaasuvatest probleemidest ning mul paluti koheselt p\u00f6\u00f6rduda perearsti poole. Perearstil k\u00e4idud, diagnoos saadud, sealhulgas ka antidepressandid, mis aitavad \u00f5htuti uinuda. Halvematel hetkedel on sellest v\u00e4hem kasu \u2013 v\u00e4simus ei taandu, kuigi saan magada. Hea toit, uni ning liikumine on see, mis mulle h\u00e4sti m\u00f5jub, kuna k\u00f5ik peab olema tasakaalus. Ma ise arvan, et tulen k\u00f5igega toime, kuigi vahest on raskusi, millest tuleb \u00fcle olla. Samas, kellel ei oleks probleeme? Enamus inimesi tunnevad mind r\u00f5\u00f5msameelse inimesena ning miks nad ei peakski, sest me ei n\u00e4e inimeste sisse ega tea, mida nad tegelikult tunnevad v\u00f5i l\u00e4bi elavad. Sellep\u00e4rast peaksimegi inimestena olema hoolivad ning m\u00f5istvad. Meil k\u00f5igil on oma lugu r\u00e4\u00e4kida.
<\/p>\n\n\n\n

\n

Me ei n\u00e4e inimeste sisse ega tea, mida nad tegelikult tunnevad v\u00f5i l\u00e4bi elavad. Sellep\u00e4rast peaksimegi olema inimestena hoolivad ning m\u00f5istvad. Meil k\u00f5igil on oma lugu r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n


Tahaksin r\u00f5hutada k\u00f5ikidele \u00f5pilastele, et tervis on oluline \u2013 olgu see siis vaimne v\u00f5i f\u00fc\u00fcsiline. Eriti siis, kui igap\u00e4evaelu on tempokas ning enda p\u00f5hivajadused j\u00e4\u00e4vad katmata. On normaalne r\u00e4\u00e4kida oma tunnetest ja sellest, mis meie peas toimub \u2013 me ei ela kiviajal, et sellep\u00e4rast h\u00e4bi peaksime tundma. Saada enda seest v\u00e4lja kogu m\u00f5ttepundar, mis meid piinab, on imeline. Seet\u00f5ttu peamegi vahetevahel kellegagi r\u00e4\u00e4kima.
Mul on hea meel, et meie k\u00f5rgkooli \u00f5ppuritel on v\u00f5imalik saada tasuta ps\u00fchholoogilist n\u00f5ustamist. Mul endal sellega k\u00fcll kogemust ei ole, kuid on hea teada, et k\u00f5rgkool seda v\u00f5imaldab. Alati on v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rduda ka Peaasi.ee poole, kes aitavad ning suunavad \u00f5igele teele. Me ei ole kunagi \u00fcksi!<\/p>\n\n\n\n

Millega ma vabal ajal tegelen?<\/h3>\n\n\n\n


Kui p\u00e4ris aus olla, siis seda vaba aega on kohutavalt v\u00e4he. \u00d5pin t\u00e4iskoormusega p\u00e4eva\u00f5ppes ning t\u00f6\u00f6tan 0,75 kohaga kliinikumis. K\u00f5ige suuremaks eesm\u00e4rgiks on siiski k\u00f5rgkool \u00e4ra l\u00f5petada. Mul on \u00fcks r\u00f5\u00f5mupall, 3-aastane corgi t\u00f5ugu koer Diego, kes samuti oma t\u00e4helepanu n\u00f5uab. Vabal ajal meeldib mulle lihtsalt jalutada ning podcaste kuulata v\u00f5i k\u00e4ia j\u00f5usaalis \u2013 need kaks tegevust maandavad stressi. \u00dcheks v\u00e4ikeseks ja tagasihoidlikuks hobiks on kujunenud ka investeerimine, millega olen n\u00fc\u00fcdseks pea kaks aastat tegelenud. Armastan ka reisida, kuid sellise elutempo juures saan lubada vaid 1-2 reisi aastas.

Varasemalt on mul olnud seoses hobidega \u00fcsna kirju taust \u2013 olen k\u00e4inud \u00fcheksa aastat rahvatantsus, osalenud koorilaulus ning ansamblis, tegelenud aktiivselt kergej\u00f5ustikuga ja olnud kodut\u00fctar. Lisaks olen kuulunud \u00f5pilasesindusse, P\u00f5lvamaa noortekogusse ja enamasti olnud ka klassivanema rollis. N\u00e4itlemisringi oleksin peaaegu unustanud. Hetkel p\u00fc\u00fcan enamuse ajast keskenduda siiski koolile, t\u00f6\u00f6le ning vaimsele tervisele. Puhata peab samuti oskama. Kunagi sooviksin kindlasti ka tantsimisega j\u00e4tkata.<\/p>\n\n\n\n

Millised on minu senised praktikakogemused?<\/h3>\n\n\n\n


Esimesel \u00f5ppeaastal viibisin praktikal Raadi lasteaias. Lapsed mulle meeldivad, kuid sealne praktika ei olnud p\u00e4ris see, mida oleksin oodanud \u00f5e erialal. Tundsin ennast seal rohkem lasteaiakasvataja rollis. Teine \u00f5ppeaasta oli hoopiski p\u00f5nevam \u2013 mul oli lausa kolm praktikakohta: ambulatoorne praktika hematoloogia-onkoloogia osakonnas, torakaalkirurgias ning operatsiooniteenistuses.

K\u00f5ige p\u00f5nevam praktikabaas oli minu jaoks operatsiooniteenistus, kuna mulle v\u00e4ga meeldis inimese anatoomiat l\u00e4hemalt tundma \u00f5ppida. Silmaring ja teadmised laienesid selle l\u00fchikese ajaga suuresti. Lisaks k\u00f5igele \u00f5pitule oli selles osakonnas v\u00e4ga meeldiv kollektiiv: \u00f5ed olid s\u00f5bralikud ning kirurgid olid lahkelt n\u00f5us mind \u00f5petama ja oma t\u00f6\u00f6st l\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4kima. Minu juhendaja planeeris iga p\u00e4eva niimoodi, et n\u00e4eksin midagi uut ja huvitavat. Olen talle selle eest siiani t\u00e4nulik. K\u00f5ige armsam vaatepilt sellest ajast olid keisril\u00f5ikega s\u00fcndinud kaksikud. Pilt ei olnud loomulikult k\u00f5ige meeldivam, k\u00fcll aga see hetk, kui uued ilmakodanikud meie sekka tulid.
<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Hematoloogia osakonnas tundsin, kuidas mu empaatiav\u00f5ime suurenes. Kuulasin patsientide lugusid ja minus tekkis tohutu tahe anda endast k\u00f5ik, et muuta nende p\u00e4ev v\u00f5imalikult meeldivaks. Praeguselt \u00f5ppeaastalt ootan k\u00f5ige rohkem s\u00f5ja- katastroofimeditsiini kursust. Mulle meeldivad olukorrad, kus ei saa ennast mugavalt tunda ja mis v\u00f5imaldavad panna ennast proovile ning anda k\u00f5ik, et olukord stabiliseeruks.<\/p>\n\n\n\n

Millised plaanid on mul peale k\u00f5rgkooli l\u00f5petamist?<\/h3>\n\n\n\n


Ma pole veel nii kaugele j\u00f5udnud, et omaksin selget plaani, mida edasi teha. Kavatsen oma osakonnas edasi t\u00f6\u00f6tada ja olen m\u00f5elnud ka \u00f5pingute j\u00e4tkamisest magistri\u00f5ppes ning omandada eri\u00f5e kvalifikatsioon intensiiv\u00f5enduses. Samas huvitab mind ka iluvaldkond ning kaitsev\u00e4gi. Seda k\u00f5ike on v\u00f5imalik \u00f5endusega kombineerida. Kindlasti sooviksin midagi juurde \u00f5ppida, et ennast arendada ning v\u00f5ib-olla hakata kunagi oma teadmisi hoopis teistega jagama. Hetkel arvan, et elangi lihtsalt hetkes ning hakkan suuremaid otsuseid tegema alles siis, kui selleks \u00f5ige aeg k\u00e4tte j\u00f5uab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kes ma olen?Ma olen t\u00e4iesti tavaline 23-aastane Tartu Tervishoiu k\u00f5rgkooli 3. kursuse \u00f5enduse eriala \u00fcli\u00f5pilane. T\u00f6\u00f6tan Tartu \u00dclikooli Kliinikumis intensiivravi abi\u00f5ena ja mulle meeldib see, mida ma teen. Saan niimoodi aidata inimesi, kes sel hetkel iseennast aidata ei saa v\u00f5i ei oska. P\u00e4rit olen ma Kagu-Eesti v\u00e4ikesest linnast nimega R\u00e4pina, kuid olen Tartus iseseisvalt elanud […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2441,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"ppma_author":[202],"class_list":["post-2440","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","wpautop"],"authors":[{"term_id":202,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"egle-ivanova-oe-oppekava-3-kursuse-uliopilane","display_name":"Egle Ivanova, \u00f5e \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2440","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2440"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2440\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2565,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2440\/revisions\/2565"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2441"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2440"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2440"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2440"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2440"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}