{"id":2431,"date":"2024-05-03T07:56:25","date_gmt":"2024-05-03T05:56:25","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2431"},"modified":"2024-05-03T07:56:26","modified_gmt":"2024-05-03T05:56:26","slug":"valikaine-keskkonnahoid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/valikaine-keskkonnahoid\/","title":{"rendered":"Valikaine \u201eKeskkonnahoid\u201c"},"content":{"rendered":"\n

2023. aasta s\u00fcgisel oli \u00fcli\u00f5pilastel v\u00f5imalus esimest korda osaleda Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli (TTHKK) ja Eesti Lennuakadeemia (ELA) \u00fchises valikaines \u201eKeskkonnahoid\u201c. Valikainet rahastati Eesti Euroopa Liidu v\u00e4lispiiri programmi projekti Go\u00adGreen raames. Valikaine eesm\u00e4rk oli suurendada \u00fcli\u00f5pilaste keskkonnateadlikkust ning arendada roheoskusi. \u00d5ppeaine kogumaht oli 2 EAP (52 tundi), millest neljandiku moodustas erialaplokk ehk siis vastavalt k\u00f5rgkoolile said \u00fcli\u00f5pilased teadmisi keskkonnahoiust kas tervishoiu v\u00f5i lennunduse valdkonnas.
Valikaine l\u00e4bis 61 \u00fcli\u00f5pilast (15 ELA-st ja 46 TTHKK-st). Valikaine planeerimisel ja kontseptsiooni v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel osalesid nii ELA kui TTHKK \u00f5ppej\u00f5ud. E-\u00f5ppe materjalid koostasid ja seminare viisid l\u00e4bi Elisa Kender, Inga Ploomipuu ja Helen Udras TTHKK-st. Erialase seminari \u201cKeskkonnahoid tervishoius\u201d viisid l\u00e4bi TTHKK-s Jelena Sokk ning Eva Mengel.

Valikaine algas keskkonnaprobleemide kirjeldamisega, p\u00f6\u00f6rates t\u00e4helepanu kliimamuutuste p\u00f5hjustele ja nende m\u00f5jule inimese tervisele. Samuti anti \u00fclevaade s\u00e4\u00e4stva arengu ning keskkonnapoliitika p\u00f5him\u00f5tetest. \u00dcli\u00f5pilastel tuli arvutada enda \u00f6koloogiline ja s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lg, mis aitas \u00fcli\u00f5pilastel paremini m\u00f5ista enda igap\u00e4evaste valikute keskkonnam\u00f5ju ja innustas m\u00f5tlema, kuidas oma eluviisi j\u00e4tkusuutlikumaks muuta.
<\/p>\n\n\n

\n
\"Joonis
Joonis 1. \u00dcli\u00f5pilaste hinnang enda keskkonnateadlikkusele enne ja p\u00e4rast valikaine l\u00e4bimist (n = 48) (%).<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Valikaine \u00fchises osas k\u00e4sitleti erinevaid keskkonnaga seotud teemasid alates transpordist, energeetikast, liikuvusest, toiduvalikutest kuni ring- ja j\u00e4\u00e4tmemajanduseni, sh digitaalsete j\u00e4\u00e4tmete probleemini. Suurt r\u00f5hku pandi k\u00e4itumisharjumuste teadlikule j\u00e4lgimisele ja keskkonnas\u00f5bralikumate tarbimisvalikute tegemisele.

Erialane osa (13 tundi) keskendus TTHKK-s keskkonnahoiule tervishoiu valdkonnas. Nimetatud osa praktilist poolt toetasid koost\u00f6\u00f6s SA-ga Tartu \u00dclikooli Kliinikum loodud \u00f5ppevideod, mis andsid \u00fcli\u00f5pilastele \u00fclevaate keskkonnahoiu p\u00f5him\u00f5tetest, v\u00f5imalustest ja probleemidest suures (tervishoiu)asutuses.

Valikaine l\u00f5ppes rohepesu ning kliimamure teemaga, mille eesm\u00e4rk oli julgustada \u00fcli\u00f5pilasi kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsima ettev\u00f5tete ja organisatsioonide keskkonnas\u00f5bralikkuse v\u00e4iteid ning tuua v\u00e4lja peamised rohepesu taktikad. Kliimamure k\u00e4sitlemisel jagati soovitusi, kuidas kliimamurega hakkama saada ning selgitati, mis on kliimaagentsus ehk kliimamure leevendamise nimel tegutsemise v\u00f5imekus.
Selleks, et selgitada valikaines osalenud \u00fcli\u00f5pilaste keskkonnateadlikkust ning selle muutusi valikaine l\u00e4bimise j\u00e4rgselt, viidi valikaine alguses ja l\u00f5pus l\u00e4bi k\u00fcsitlus e-\u00f5ppe keskkonnas. K\u00fcsimustiku koostamisel v\u00f5eti eeskuju Eesti keskkonnateadlikkuse uuringust (Turu-uuringute AS jt, 2022). Andmeanal\u00fc\u00fcsi kaasati ainult nende \u00fcli\u00f5pilaste vastused, kes vastasid k\u00fcsitlusele nii valikaine alguses kui l\u00f5pus (n = 48, osalejatest 79%).
Keskkonnateadlikkust hinnati Likerti 7-punkti skaalal ning anal\u00fc\u00fcsimiseks jaotati vastused kolme r\u00fchma: madal (1\u20133 punkti), m\u00f5\u00f5dukas (4\u20135 punkti) ja k\u00f5rge (6\u20137 punkti) teadlikkus. Keskkonnahoiu ja kliimaga seotud v\u00e4idetele sai samuti vastata Likerti 7-punkti skaalal, kus vastused jaotati kolme r\u00fchma: ei n\u00f5ustu (vastusevariandid 1\u20133), neutraalne (vastusevariant 4) ja n\u00f5ustun (vastusevariandid 4\u20137). Keskkonnahoidlike k\u00e4itumisharjumuste sagedust hinnati Likerti 3-punkti skaalal: sageli, harva ja mitte kunagi.

Andmeanal\u00fc\u00fcs tehti kasutades statistikaprogrammi JASP (versioon 0.18.3). Keskmiste skooride v\u00f5rdlemiseks enne ja p\u00e4rast valikaine l\u00e4bimist kasutati mitteparameetrilist Wilcoxon`i astaksumma testi, olulisuse nivooks seati p < 0,05. \u00dcli\u00f5pilaste hinnang enda keskkonnateadlikkusele oli enne valikaine l\u00e4bimist m\u00f5\u00f5dukal tasemel (keskmine 4,35; mediaan 4 punkti) ning see suurenes oluliselt (p < 0,001) valikaine l\u00e4bimise j\u00e4rgselt (keskmine 5,33, mediaan 6 punkti).
Eelk\u00fcsitluse ajal hindas enda keskkonnateadlikkust k\u00f5rgeks (skoor 6\u20137) iga k\u00fcmnes (n = 5), kuid valikaine l\u00e4bimise j\u00e4rgselt iga teine \u00fcli\u00f5pilane (n = 26). Valikaine l\u00e4bimise j\u00e4rgselt n\u00f5ustus enam kui 90% \u00fcli\u00f5pilastest v\u00e4idetega, et maailm seisab silmitsi kliimakriisiga ning et nad tahaksid elada praegusest keskkonda hoidvamalt. Samav\u00f5rra tundis kliimamuutuste p\u00e4rast muret (joonis 2). M\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem (77%) oldi mures Eesti keskkonna p\u00e4rast. Kaks \u00fcli\u00f5pilast kolmest (67%) eelistas osta v\u00e4iksema kliimam\u00f5juga tooteid. Ligikaudu pool \u00fcli\u00f5pilastest (56%) pidas keskkonnas\u00f5bralikku eluviisi kulukaks.
<\/p>\n\n\n

\n
\"Joonis
Joonis 2. \u00dcli\u00f5pilaste keskkonnahoiu ja kliimamuutustega seotud hoiakud (%). T\u00e4rniga on t\u00e4histatud v\u00e4ited, mille osas muutus k\u00e4itumine keskkonnahoidlikumaks (p < 0,05).<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Keskkonnahoiu ja kliimamuutustega seotud hoiakud olid \u00fcsna sarnased nii eel- kui ka j\u00e4relk\u00fcsitluse ajal. Oluline muutus ilmnes kahe v\u00e4ite osas \u2013 suurenes \u00fcli\u00f5pilaste osakaal, kes eelistasid osta v\u00e4iksema kliimam\u00f5juga tooteid (n\u00f5ustus vastavalt 48% ja 67%, p < 0,01) ning v\u00e4henes nende osakaal, kellel oli keeruline hinnata toodete kliimam\u00f5ju (n\u00f5ustus vastavalt 58% ja 42%, p < 0,01). Valikaine \u201cKeskkonnahoid\u201d ei suurendanud muret kliimamuutuste p\u00e4rast (p > 0,05).

K\u00fcsitluses uuriti erinevaid keskkonnahoiuga seotud k\u00e4itumisharjumusi. Joonisel 3 on esitatud \u00fcli\u00f5pilased, kes tegid kirjeldatud tegevusi sageli. Peaaegu k\u00f5ik k\u00fcsimustikule vastanud \u00fcli\u00f5pilased t\u00f5id valikaine l\u00e4bimise j\u00e4rgselt v\u00e4lja, et sordivad olmej\u00e4\u00e4tmeid ning kannavad poes kaasas oma kandekotti. \u00dcheksa \u00fcli\u00f5pilast k\u00fcmnest proovis tarbida elektrit ja k\u00fctet s\u00e4\u00e4stlikult, viis ohtlikud j\u00e4\u00e4tmed etten\u00e4htud kogumiskohta ning v\u00e4ltis \u00fchekordsete n\u00f5ude ja joogik\u00f5rte kasutamist. Enamik oli teadlikult v\u00e4hendanud toodete ja teenuste tarbimist (79%) ning pudelivee (75%) v\u00f5i liigselt pakendatud toodete (73%) ostmist.

Pool \u00fcli\u00f5pilastest ostis sageli kasutatud riideid ja tarbeesemeid (50%) ning eelistas autos\u00f5idu asemel liikuda jalgsi, jalgratta v\u00f5i \u00fchistranspordiga (56%). Ligikaudu iga neljas \u00fcli\u00f5pilane ostis sageli mahem\u00e4rgisega toidukaupu (29%) ja plaanis teadlikult v\u00e4hendada reisimist (27%). \u00d6kom\u00e4rgisega r\u00f5ivaid ja puhastusvahendeid ostis viiendik \u00fcli\u00f5pilastest (21%) ning sama palju oli neid, kes olid v\u00e4hendanud liha s\u00f6\u00f6mist v\u00f5i ei s\u00f6\u00f6nud liha \u00fcldse (19%).
<\/p>\n\n\n

\n
\"Joonis
Joonis 3. Keskkonnahoiuga seotud k\u00e4itumisharjumused (%). T\u00e4rniga on t\u00e4histatud tegevused, mille osas muutus k\u00e4itumine keskkonnahoidlikumaks (p < 0,05).<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


K\u00f5ikide kirjeldatud k\u00e4itumisharjumuste osas muutus valikaine l\u00e4bimise j\u00e4rgselt \u00fcli\u00f5pilaste k\u00e4itumine m\u00f5nev\u00f5rra keskkonnahoidlikumaks. Kolm korda suurenes \u00fcli\u00f5pilaste osakaal, kes kavatsesid teadlikult v\u00e4hendada reisimist (10% vs. 27%); kahekordistus \u00fcli\u00f5pilaste osakaal, kes v\u00e4hendasid teadlikult toodete ja teenuste tarbimist (42% vs. 79%), loobusid lihast\/v\u00e4hendasid liha s\u00f6\u00f6mist (10% vs.19%) v\u00f5i v\u00e4hendasid pakendatud toodete ostmist (48% vs. 73%). Oluliselt suurenes ka nende \u00fcli\u00f5pilaste osakaal, kes sorteerisid olmej\u00e4\u00e4tmeid (77% vs. 98%), v\u00e4ltisid pudelivee ostmist (52% vs. 75%), ostsid kasutatud riideid ja tarbeesemeid (38% vs. 50%) ning juhtisid teiste t\u00e4helepanu keskkonnahoiu vajalikkusele (33% vs. 48%).

Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et valikaine \u201cKeskkonnahoid\u201d l\u00e4bimise tulemusena suurenes oluliselt \u00fcli\u00f5pilaste enesehinnanguline keskkonnateadlikkus ja \u00fcli\u00f5pilaste osakaal, kes k\u00e4itusid keskkonnahoidlikumalt. T\u00e4heldati positiivseid muutusi \u00fcli\u00f5pilaste m\u00f5tteviisis ning suurenes nende valmidus osta v\u00e4iksema kliimam\u00f5juga tooteid ja v\u00f5imekus hinnata toodete kliimam\u00f5ju. Kuigi \u00fcldised hoiakud nagu mure kliimamuutuste p\u00e4rast, j\u00e4id samale tasemele, paranesid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt tarbimisotsustega seotud hoiakud ja k\u00e4itumised.
Eelkirjeldatud tulemustele tuginedes v\u00f5ib kinnitada, et valikaine \u201eKeskkonnahoid\u201c m\u00f5jutas \u00fcli\u00f5pilaste hoiakuid ja k\u00e4itumist positiivselt, ehkki pikaajalist m\u00f5ju antud andmete p\u00f5hjal hinnata ei saa. Valikaine \u201eKeskkonnahoid\u201c andis \u00fcli\u00f5pilaste mitte ainult teadmisi, vaid ka praktilisi oskusi, mis on keskkonnahoidlike k\u00e4itumisharjumuste arendamisel oluline. Selline muutus on eriti oluline arvestades \u00fclemaailmseid keskkonnaprobleeme ja kliimakriisi.

Uuel \u00f5ppeaastal j\u00e4tkatakse valikaine pakkumist juba j\u00e4rgmistele huvilistele.<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Turu-uuringute AS, Tallinna \u00dclikool, & Keskkonnaministeerium. (2022). Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2023. aasta s\u00fcgisel oli \u00fcli\u00f5pilastel v\u00f5imalus esimest korda osaleda Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli (TTHKK) ja Eesti Lennuakadeemia (ELA) \u00fchises valikaines \u201eKeskkonnahoid\u201c. Valikainet rahastati Eesti Euroopa Liidu v\u00e4lispiiri programmi projekti Go\u00adGreen raames. Valikaine eesm\u00e4rk oli suurendada \u00fcli\u00f5pilaste keskkonnateadlikkust ning arendada roheoskusi. \u00d5ppeaine kogumaht oli 2 EAP (52 tundi), millest neljandiku moodustas erialaplokk ehk siis vastavalt k\u00f5rgkoolile said […]<\/p>\n","protected":false},"author":53,"featured_media":2434,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[216],"class_list":["post-2431","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":216,"user_id":53,"is_guest":0,"slug":"elisa-kender-oppejoud","display_name":"Elisa Kender, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2431","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/53"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2431"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2431\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2435,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2431\/revisions\/2435"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2434"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2431"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2431"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2431"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2431"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}