{"id":2419,"date":"2024-06-05T08:15:01","date_gmt":"2024-06-05T06:15:01","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2419"},"modified":"2024-06-20T09:49:08","modified_gmt":"2024-06-20T07:49:08","slug":"keerukas-parmseen-candida-albicans-ulevaade-uldlevinud-seenpatogeenist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/keerukas-parmseen-candida-albicans-ulevaade-uldlevinud-seenpatogeenist\/","title":{"rendered":"Keerukas p\u00e4rmseen Candida albicans \u2013 \u00fclevaade \u00fcldlevinud seenpatogeenist"},"content":{"rendered":"\n

Candida albicans<\/em> on pealtn\u00e4ha kahjutu mikroorganism, mis tihtipeale j\u00e4\u00e4b suuremas patogeenide pildis t\u00e4helepanuta, kuid v\u00f5ib ajapikku p\u00f5hjustada t\u00f5siseid terviseh\u00e4dasid. P\u00e4rmseene vohamise t\u00f5ttu p\u00f5hjustatud infektsioonid v\u00f5ivad inimesi m\u00f5jutada erineval moel, nahal\u00f6\u00f6vetest kognitiivsete h\u00e4ireteni.
<\/p>\n\n\n\n

Kust tuleb p\u00e4rmseen ja kuhu kaob tervis?
<\/h3>\n\n\n\n

Esimest korda kirjeldas Candida <\/em>seente perekonda 1923. a Hollandi m\u00fckoloog Christine Marie Berhkhout. P\u00e4rmseened on seeneriiki kuuluvad p\u00e4ristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad v\u00e4hesel hulgal inimese normaalsesse naha, limaskestade ja tupe mikrofloorasse. Seal hoiavad tema kasvu kontrolli all teised normaalse mikrobioota mikroobid ning ka katteepiteeli toodetud antimikroobsed ained. Probleemid tekivad siis, kui p\u00e4rmseen hakkab organismis vohama ja v\u00f5ib tungida s\u00fcgavale kudedesse. Kasutades \u00e4ra peremeesorganismi haavatavust, suudab C. albicans<\/em> m\u00e4ngleva kergusega kohaneda organismi sisekeskkonnaga ning raskematel juhtudel m\u00f5jutada nii meie s\u00fcdant, aju, vereringet kui ka teisi siseorganeid.

Candida albicans<\/em>i peetakse pol\u00fcmorfseks ehk mitmekujuliseks, kuna see muutub erinevate morfoloogiate vahel s\u00f5ltuvalt keskkonnast ja riskifaktoritest (\u00fcksikisiku tunnused, mis m\u00f5jutavad vastuv\u00f5tlikkust haigustele v\u00f5rreldes teiste indiviididega).
Candida <\/em>esineb peamiselt p\u00e4rmi ning niitjate vormidena, muutes oma vormi vastavalt v\u00e4liskeskkonnale (temperatuurimuutused, pH taseme muutused, piiratud toitainete k\u00e4ttesaadavus).

P\u00e4rmseente t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne omadus muuta end seenevastaste ravimite suhtes resistentseks kujutab endast Candida albicans<\/em>i infektsioonide ravis takistust, mist\u00f5ttu v\u00f5ib \u00f5ige ravimi leidmine olla keerukas protsess. N\u00e4iteks leiti \u00fches Ameerika \u00dchendriikides l\u00e4biviidud uuringus, et ligikaudu 7% k\u00f5igist Candida albicans<\/em>i liiki sisaldavatest veretestidest olid resistentsed laialdaselt kasutatavale seenevastasele ravimile flukonasoolile.

Veelgi murettekitavam on aga samasse perekonda kuuluv kiire levikuga Candida auris<\/em>, mille puhul olid flukonasoolile resistentsed 90% proovidest. (Centers for Disease Control and Prevention 2020)
Paljudel mikroorganismidel on v\u00f5ime luua enda raku kaitseks ka biokile ehk biofilm \u2013 samasugune omadus on ka p\u00e4rmseentel. Biokile on p\u00e4rmseentele kaitsebarj\u00e4\u00e4riks, tagades tolerantsuse erinevate antimikroobsete ja seenevastaste ainete suhtes. Selline omadus on otsustava t\u00e4htsusega ning tagab seene elluj\u00e4\u00e4mise peremeesorganismis. Candida albicans<\/em>i ja peremeesorganismi keeruka koosm\u00f5ju m\u00f5istmine on sihip\u00e4rase ravimeetodi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks h\u00e4davajalik. Nii peavad ka ravimit\u00f6\u00f6stused pidevalt edasi arenema, et leida uusi raviv\u00f5imalusi patsientidele kellel esineb juba resistentsus erinevatele Candida <\/em>t\u00fcvede vastastele ravimitele.<\/p>\n\n\n\n

Invasiivne kandidoos
<\/h3>\n\n\n\n

Erinevalt teistest p\u00e4rmseene infektsioonidest, mis tavap\u00e4raselt lokaliseeruvad vaid \u00fches kehaosas, on invasiivne kandidoos t\u00f5sine infektsioon, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada nii verd, s\u00fcdant, aju, silmi, luid ja muid kehaosi. Invasiivse kandidoosi ravimata j\u00e4tmisel v\u00f5ivad tekkida erinevad kognitiivsed h\u00e4ired: keskendumish\u00e4ired, m\u00e4luprobleemid ja meeleoluh\u00e4ired. Samuti v\u00f5ib tekkida nn. \u201caju udu\u201d seisund (ingl. k brain fog<\/em>), mille korral on raskendatud m\u00f5tlemine, lausete formuleerimine ning inimest vaevab segadustunne. Selline \u201caju udu\u201d seisund tekib, kui inimese organismis tekkinud p\u00f5letik p\u00e4rsib neuronite v\u00f5imet edastada teavet \u2013 \u00fcks peamisi toksiine, mis tekib Candida albicans<\/em>i vohamise puhul, on atseetaldeh\u00fc\u00fcd, mille maks neutraliseerib. Kui atseetaldeh\u00fc\u00fcdi on veres liiga palju ja maks muutub \u00fclekoormatuks, vabaneb see vereringesse, tekitades seel\u00e4bi joobelaadse seisundi, mis omakorda p\u00f5hjustab keskendumisraskusi, peap\u00f6\u00f6ritust ja tasakaaluh\u00e4ireid. Lisaks tekitab atseetaldeh\u00fc\u00fcd tiamiini ehk vitamiin B1 defitsiidi, mis on aju- ja n\u00e4rvifunktsiooni jaoks kriitilise t\u00e4htsusega vitamiin ning on oluline atset\u00fc\u00fclkoliini \u2013 aju \u00fche peamise neurotransmitteri \u2013 tootmiseks (Mitchell 2016).

Kuigi brain fog<\/em> pole iseloomulik ainult p\u00e4rmseene \u00fclekasvule, on see \u00fcks t\u00fclikamaid s\u00fcmptome, mis v\u00f5ib indikeerida Candida <\/em>vohamist organismis.
<\/p>\n\n\n\n

Ravi ja ennetamine<\/h3>\n\n\n\n

Invasiivse kandidoosi tuvastamiseks v\u00f5idakse v\u00f5tta seente k\u00fclv kurgukaapelt v\u00f5i roojaproovist, samuti v\u00f5idakse m\u00e4\u00e4rata vereproovis Candida <\/em>antigeeni ja antigeeni vastaste antikehade olemasolu.
Eriti peaks kandidoosi s\u00fcmptomitele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama eakad, immunokomprimeeritud inimesed ja rasedad. Raseduse ajal loovad hormonaalsed muutused Candida albicans<\/em>i kasvuks soodsa keskkonna ning p\u00e4rmseent on sageli raskem ravida, samuti on raseduse ajal seenevastaste ravimite kasutusv\u00f5imalused piiratud (Horsager-Boehrer 2022).

Kandidoosi puhul on t\u00e4htis ka j\u00e4lgida ja stabiilsena hoida veresuhkru taset, kuna suhkrud on p\u00e4rmseene \u00fcheks p\u00f5hiliseks toiduallikaks. P\u00e4rmseene vohamist on v\u00f5imalik edukalt ravida nii toitumise muutmisega (suhkru- ja jahuvaba dieet, alkoholi v\u00e4ltimine) kui ka seenevastaste ravimitega. Tavaliselt m\u00e4\u00e4rab arst raviks seenevastase ravimi nagu n\u00e4iteks flukonasool, ekonasool, mikonasool, klotrimasool, n\u00fcstatiin v\u00f5i amfoteritsiin B. H\u00e4id tulemusi on n\u00e4idanud ka probiootikumide ja prebiootikumide kasutamine kombinatsioonis toitumisharjumuste muutmisega. (Biggers 2023)<\/p>\n\n\n

\n
\"Candida
Candida albicans.\nFoto: Wikimedia Commons\/Y tambe, CC BY-SA 3.0<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Candida albicans<\/em><\/strong><\/h3>\n\n\n\n


<\/em>Mis muudab mind Candida albicans<\/em>i suhtes haavatavaks?
<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    \n
  • N\u00f5rgenenud immuuns\u00fcsteem (n\u00e4iteks HI-viirus, v\u00e4hkkasvajad, immuunsupresseerivate ravimite kasutamine)<\/li>\n\n\n\n
  • Sage antibiootikumide kasutamine. Uuringud n\u00e4itavad et ainu\u00fcksi \u00fchest antibiootikumikuurist piisab, et muuta m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt soolestiku mikrobioomi ning v\u00f5ib v\u00f5tta kuid ja isegi aastaid, et taastada heade bakterite osakaal soolestikus (Zaura<\/li>\n\n\n\n
  • 2023)<\/li>\n\n\n\n
  • K\u00f5rge suhkru- ja rafineeritud s\u00fcsivesikute sisaldusega dieet<\/li>\n\n\n\n
  • Diabeet (sh. insuliiniresistentsus)<\/li>\n\n\n\n
  • Suukaudsete rasestumisvastaste vahendite tarvitamine<\/li>\n\n\n\n
  • K\u00f5rge stressitase<\/li>\n\n\n\n
  • Suitsetamine ja alkoholi tarbimine<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    \u00dcldpildis jaguneb p\u00e4rmseene \u00fclekasv kolmeks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      \n
    • vaginaalne kandidoos;<\/li>\n\n\n\n
    • suu, kurgu ja s\u00f6\u00f6gitoru kandidoos;<\/li>\n\n\n\n
    • invasiivne kandidoos.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      Levinumad kandidoosi s\u00fcmptomid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        \n
      • kurgu, suu\u00f5\u00f5ne v\u00f5i s\u00f6\u00f6gitoru soor (iseloomulikud valged laigud suu\u00f5\u00f5ne limaskestadel ja kurgus, valge katt keelel, raskused neelamisel);<\/li>\n\n\n\n
      • sagedased naha ja k\u00fc\u00fcnte seenhaigused;<\/li>\n\n\n\n
      • sagedased urogenitaalinfektsioonid (p\u00f5iep\u00f5letikud, vaginaalne kandidoos);<\/li>\n\n\n\n
      • valu ja\/v\u00f5i s\u00fcgelus k\u00f5rvades;<\/li>\n\n\n\n
      • krooniline v\u00e4simus ja energiapuudus;<\/li>\n\n\n\n
      • magneesiumi, B6 vitamiini ja asendamatute rasvhapete vaegus;<\/li>\n\n\n\n
      • suurenenud vajadus s\u00fcsivesikute, suhkru ja alkoholi j\u00e4rele;<\/li>\n\n\n\n
      • suurenenud \u00e4rrituvus, \u00e4revush\u00e4ired, depressioon, keskendumish\u00e4ired, \u00f5ppimisraskused, h\u00fcperaktiivsus, meeleoluk\u00f5ikumised, m\u00e4luprobleemid;<\/li>\n\n\n\n
      • kaalut\u00f5us;<\/li>\n\n\n\n
      • seedeh\u00e4ired ja puhitustunne, \u00e4rritunud soole s\u00fcndroom, k\u00f5hukrambid;<\/li>\n\n\n\n
      • k\u00f5hulahtisus\/k\u00f5hukinnisus;<\/li>\n\n\n\n
      • gastro\u00f6sofageaalne refluks ehk maosisaldise tagasivool s\u00f6\u00f6gitorusse, suhu v\u00f5i ninaneelu;<\/li>\n\n\n\n
      • astma v\u00f5i selge p\u00f5hjuseta p\u00fcsiv k\u00f6ha;<\/li>\n\n\n\n
      • kroonilised liigesvalud ja lihasn\u00f5rkus;<\/li>\n\n\n\n
      • kilpn\u00e4\u00e4rme talitlush\u00e4ired;<\/li>\n\n\n\n
      • akne, ekseem, nahal\u00f6\u00f6bed.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

        <\/p>\n\n\n\n

        <\/p>\n\n\n\n

        Kasutatud materjalid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

          \n
        • Invasive candidiasis. CDC. (29.12.2020) https:\/\/www.cdc.gov\/fungal\/diseases\/candidiasis\/invasive\/index.html<\/li>\n\n\n\n
        • What is Candida brain fog and how is it treated? Mitchell Medical Group. (08.2019) https:\/\/www.mitchellmedicalgroup.com\/blog\/what-is-candida-brain-fog-and-how-is-it -treated\/<\/li>\n\n\n\n
        • Answers to 6 burning questions about yeast infection during pregnancy. Southwestwern Medical Centre. (20.09.2022) https:\/\/utswmed.org\/medblog\/yeast-infection-pregnant\/<\/li>\n\n\n\n
        • 6 Symptoms of Candida Overgrowth. Healthline Medical Network. (16.11.2023) https:\/\/www.healthline.com\/nutrition\/candida-symptoms-treatment<\/li>\n\n\n\n
        • Zaura, E., Brandt, B.W., Teixeira de Mattos, MJ., Buijs, MJ., Caspers, MPM., Rashid, M., Weintraub, A., Nord, CE., Savell, A., Hu, Y., Coates, AR., Hubank, M., Spratt, DA., Wilson, M., Keijser, BJF., Crielaard, W. 2015. Same Exposure but Two Radically Different Responses to Antibiotics: Resilience of the Salivary Microbiome versus Long-Term Microbial Shifts in Feces. mBio 6:10.1128\/mbio.01693-15. https:\/\/doi.org\/10.1128\/mbio.01693-15<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

          Candida albicans on pealtn\u00e4ha kahjutu mikroorganism, mis tihtipeale j\u00e4\u00e4b suuremas patogeenide pildis t\u00e4helepanuta, kuid v\u00f5ib ajapikku p\u00f5hjustada t\u00f5siseid terviseh\u00e4dasid. P\u00e4rmseene vohamise t\u00f5ttu p\u00f5hjustatud infektsioonid v\u00f5ivad inimesi m\u00f5jutada erineval moel, nahal\u00f6\u00f6vetest kognitiivsete h\u00e4ireteni. Kust tuleb p\u00e4rmseen ja kuhu kaob tervis? Esimest korda kirjeldas Candida seente perekonda 1923. a Hollandi m\u00fckoloog Christine Marie Berhkhout. P\u00e4rmseened on seeneriiki […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2420,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[200],"class_list":["post-2419","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":200,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"hanna-kuusksalu-2-kursuse-ammaemanda-oppekava-uliopilane","display_name":"Hanna Kuusksalu, 2. kursuse \u00e4mmaemanda \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2419","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2419"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2419\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2424,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2419\/revisions\/2424"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2420"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2419"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2419"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2419"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2419"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}