Keskkonnahoid ja muud nn roheteemad on t\u00f5usnud t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas esiplaanile, kuna maailm ja looduskeskkond on l\u00e4bimas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid muutusi.<\/p>\n\n\n\n
Uudised looduskatastroofidest nagu \u00fcleujutused, orkaanid ja metsatulekahjud erinevates maailma paikades on muutunud meie igap\u00e4evaelu osaks, peegeldades selgelt kliimamuutuste s\u00fcvenevat m\u00f5ju. Kliimamuutused on kohal ka Eestis \u2013 meie ilmad on v\u00f5rreldes varasemaga palju ettearvamatumad \u2013 sagedamini on torme, kevadisi \u00f6\u00f6k\u00fclmasid, suurtest sademetest tingitud \u00fcleujutusi, aga n\u00e4iteks ka troopilisi \u00f6id v\u00f5i hoopis j\u00e4\u00e4tuvaid vihmasid.
<\/p>\n\n\n\n
Viimased aastad on toonud endaga kaasa mitmeid \u00fclemaailmseid kriise, mis on omavahel p\u00f5imunud ja tugevdanud keskkonnateemadega seotud murekohti. <\/p>\n\n\n\n
Toidukaupade j\u00e4rsk hinnat\u00f5us tekitab suurt stressi ja hirm s\u00f5jaka naabri ettearvamatu k\u00e4itumise ees suurendab \u00e4revust. Energiakriis ja sellega kaasnev hinnat\u00f5us on sundinud meid \u00fcmber m\u00f5testama oma energiatarbimist ja otsima j\u00e4tkusuutlikumaid lahendusi.
\u00dcRO on kasutusele v\u00f5tnud termini planeedi kolmikkriis, mis viitab kolmele omavahel seotud probleemile, millega inimkond praegu silmitsi seisab. Nendeks probleemideks on kliimamuutused, liigirikkuse v\u00e4henemine ja keskkonna saastatus (UNFCCC, 2022). Oluline keskkonnaprobleem on ka loodusressursside ammendumine.
Vaatamata sellele, et juba 1992. a teadvustati keskkonnaprobleeme ning tehti isegi esimesi rahvusvahelisi kokkuleppeid nii kliimamuutuste pidurdamiseks kui ka bioloogilise liigirikkuse hoidmiseks, on olukord viimase 30 aasta jooksul \u00fcksnes halvenenud. Euroopa Liidu roheline kokkulepe on seadnud eesm\u00e4rgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, st mitte \u00fckski piirkond ei tohiks paisata \u00f5hku rohkem kasvuhoonegaase, kui \u00f6kos\u00fcsteemid suudavad siduda. Keskkonnaprobleemide lahenduseks peetakse rohep\u00f6\u00f6ret (ka rohereform, \u00f6kop\u00f6\u00f6re) \u2013 see on \u00fchiskondlik ja poliitiline liikumine, mis keskendub mainitud keskkonnakriisidele j\u00e4tkusuutlike lahenduste otsimisele.
<\/p>\n\n\n\n
Miks on rohep\u00f6\u00f6re oluline meie tervise vaatest?<\/p>\n\n\n\n
Juba 2019. a t\u00f5i Maailma Terviseorganisatsioon esile, et \u00f5husaaste ja kliimamuutused pole pelgalt ebamugavused, vaid kujutavad endast t\u00f5sist ohtu inimese tervisele. Nimetatud ohud seati samale pulgale mitmete teiste terviseohtudega nagu uutest patogeenidest tingitud pandeemiaoht, mittenakkushaiguste (sh krooniliste haiguste) laialdane levik, vaktsineerimises k\u00f5hklemine ja antimikroobne resistentsus (WHO, 2019). T\u00e4na on rahvatervishoiu valdkonna teadlased veendunud, et kliimamuutused on 21. sajandi suurimaid terviseohte (Lucero-Prisno et al<\/em>, 2023; Romanello et al<\/em>, 2022). <\/p>\n\n\n\n Kas ka sinul tekkis v\u00f5i s\u00fcvenes eelnevat lugedes kliimamure? Sinu lohutuseks v\u00f5in \u00f6elda, et sa ei ole oma mures \u00fcksi ning teadlikkus kliimamuutustest on samm kliimaagentsuse ehk kliimamure leevendamise nimel tegutsemise v\u00f5imekuse suunas. Kliimamure vastu ei saa k\u00fcll vaktsineerida, kuid aitab kui oma muret jagada s\u00f5prade, ps\u00fchholoogi v\u00f5i m\u00f5ttekaaslastega. \u00dcheks lahenduseks, kuidas oma \u00e4revust leevendada on ka enda keskkonnaalaste harjumuste muutmine, teadlikkuse suurendamine v\u00f5i liitumine keskkonnaorganisatsioonidega (Sisask, 2023). Meie mure kliima ja keskkonna p\u00e4rast pole alusetu, koos saamegi m\u00f5elda, mida ja kuidas teha saaks. <\/p>\n\n\n\n Kasutatud kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Foto: Pixabay\/Silvia<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Keskkonnahoid ja muud nn roheteemad on t\u00f5usnud t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas esiplaanile, kuna maailm ja looduskeskkond on l\u00e4bimas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid muutusi. Uudised looduskatastroofidest nagu \u00fcleujutused, orkaanid ja metsatulekahjud erinevates maailma paikades on muutunud meie igap\u00e4evaelu osaks, peegeldades selgelt kliimamuutuste s\u00fcvenevat m\u00f5ju. Kliimamuutused on kohal ka Eestis \u2013 meie ilmad on v\u00f5rreldes varasemaga palju ettearvamatumad \u2013 sagedamini on torme, […]<\/p>\n","protected":false},"author":53,"featured_media":2415,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[216],"class_list":["post-2416","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":216,"user_id":53,"is_guest":0,"slug":"elisa-kender-oppejoud","display_name":"Elisa Kender, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2416","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/53"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2416"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2416\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2558,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2416\/revisions\/2558"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2415"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2416"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2416"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2416"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2416"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kliimamuutused m\u00f5jutavad tervist mitmel moel, tuues endaga kaasa nii r\u00f5\u00f5mu kui ka v\u00e4ljakutseid. Prognooside j\u00e4rgi on kliima soojenemise ja mageveevarude v\u00e4henemise t\u00f5ttu traditsioonilised turismisihtkohad L\u00f5una-Euroopas kaotamas oma atraktiivsust, mist\u00f5ttu t\u00f5useb t\u00f5en\u00e4oliselt P\u00f5hja-Euroopa, sh ka Eesti, sihtkohtade t\u00e4htsus (Keskkonnaministeerium, i.a). Samas, mis r\u00f5\u00f5mu on rannailmast, kui vetikate vohamise t\u00f5ttu on suplusvee kvaliteet halb?
Pikalt kestvad kuumalained v\u00f5ivad p\u00f5hjustada t\u00f5siseid terviseprobleeme (\u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel isegi nn kuumasurmasid) neile, kes on tundlikumad kuumusele, n\u00e4iteks eakad v\u00f5i krooniliste haigustega inimesed. Haavatavamad on ka v\u00e4ikelapsed ja need, kes peavad t\u00f6\u00f6tama kuumas t\u00f6\u00f6keskkonnas. (CDC, i.a.).
Kuumade ilmade t\u00f5ttu halveneb \u00f5hukvaliteet. Varasem kevad v\u00f5ib tuua k\u00fcll s\u00e4ra silmadesse, ent v\u00f5tab silma m\u00e4rjaks \u00f5ietolmuallergia all kannatavatel inimestel \u2013 pikeneb ajaperiood, mil \u00f5hus lendlevad allergeensed \u00f5ietolmu osakesed. Meie bioloogilist liigirikkust v\u00f5ivad v\u00e4hendada ning allergilisi probleeme s\u00fcvendada ka uued taimeliigid, mis end meie soojemas kliimas sisse seavad. Samuti v\u00f5ivad tulekahjud, mida soojemad ja kuivemad ilmastikutingimused soosivad, tekitada lisasaastet.(CDC, i.a.; Keskkonnaministeerium, i.a.)
Prognooside j\u00e4rgi muutuvad meie ilmad \u00fcha heitlikumateks. Suurenenud sademed ja v\u00f5imalikud \u00fcleujutused v\u00f5ivad p\u00f5hjustada hallituse levikut niiskusest kahjustatud hoonetes ning suurendada seega hingamisteede haiguste ja allergiate riski. Lisaks v\u00f5ivad tormid, \u00fcleujutused ja libedus tekitada \u00f5nnetusi ning traumasid (sh suureneb traumaj\u00e4rgse stressih\u00e4ire risk) ning raskendada juurdep\u00e4\u00e4su tervishoiule ja muudele elut\u00e4htsatele teenustele. Samuti v\u00f5ib ekstreemsete ilmastikuolude t\u00f5ttu halveneda ligip\u00e4\u00e4s kvaliteetsele joogiveele ning hakata levima veega seotud haigused. Prognooside kohaselt ootavad meid ees sombusemad talved, mis suurendavad omakorda sesoonse depressiooni riski. Tulekahjud, mida soojemad ja kuivemad ilmastikutingimused soosivad, v\u00f5ivad tekitada lisasaastet. (CDC, i.a.; Keskkonnaministeerium, i.a.)
Muutuv kliima m\u00f5jutab ka ohtlikke nakkushaigusi edasi kandvate siirutajate ehk haigusvektorite (nt puugid, s\u00e4\u00e4sed) levikut. Siirutajate levikuareaalide muutuse tulemusena sagenevad tulevikus nii puukentsefaliit ja borrelioos, seda t\u00f5usutrendi n\u00e4eme juba t\u00e4na. On oht, et levima v\u00f5ivad hakata ka siiani Eestis v\u00e4he levinud haigused, nagu lei\u0161manioos, hantaviirus, tulareemia ja denguepalavik (Keskkonnaministeerium, i.a.).
Sageli unustataksegi \u00e4ra kliimamuutuste sotsiaalne ja majanduslik m\u00f5ju. Pikem taimede vegetatsiooniperiood v\u00f5ib p\u00f5llumehi hetkeks r\u00f5\u00f5mustada, ent kliima soojenedes j\u00f5uavad meile ka uued kahjurid, niisked ilmad soosivad taimehaiguste ja m\u00fckotoksiinide levikut, mis omakorda suurendavad vajadust taimekaitsevahendite j\u00e4rele. Saagi ikaldumine ekstreemsete ilmaolude (p\u00f5uad, ootamatud \u00f6\u00f6k\u00fclmad, paduvihmad) v\u00f5i kahjurite t\u00f5ttu m\u00f5jutab toiduainete hindu, kvaliteeti ja k\u00e4ttesaadavust (Keskkonnaministeerium, n.d.). Eestis oleme viimastel aastatel kogenud kiiret toidu- ja energiahindade t\u00f5usu, elanike majanduslik olukord on halvenenud. See on paljudele toonud kaasa majandusliku ebastabiilsuse, suurenenud on sotsiaalne rahulolematus. Ebastabiilsus p\u00f5hjustab stressi ja kahjustab meie juba niigi habrast vaimset tervist ning suurendab ebav\u00f5rdust \u00fchiskonnas.
Kliimamuutuste kaudseid m\u00f5jusid, sh vaimse tervise m\u00f5jusid on keerulisem m\u00f5ista ja m\u00f5\u00f5ta kui otseseid, n\u00e4iteks kuumasurmade m\u00f5ju.
N\u00e4iteks v\u00f5ivad kuumalainete ajal tekkida uneh\u00e4ireid, mist\u00f5ttu v\u00f5ib v\u00e4heneda t\u00f6\u00f6v\u00f5ime. On isegi leitud isegi leitud, et kuumalainete ajal suureneb enesetappude arv ja (kodu)v\u00e4givald (CDC, i.a.). Ja \u00fchtlasi s\u00fcveneb eriti just noorte hulgas kliimamure (nimetatud ka kui kliima\u00e4revus) ehk stress reaalsete kliimamuutusest tulenevate ohtude ees.
V\u00f5\u00f5ra murena tundub t\u00e4na see, et kliimamuutused sunnivad paremaid elamistingimusi otsivaid inimesi oma eluk\u00f5lbmatuks muutunud kodukohtadelt lahkuma. See viib suurema r\u00e4nde ja rahvaste liikumiseni, mis v\u00f5ib omakorda tekitada pingeid nii r\u00e4ndeteel kui sihtriigis (CDC, i.a.). Konfliktid ressursside p\u00e4rast n\u00e4ivad tulevikus olevat v\u00e4ltimatud\u2026<\/p>\n\n\n\nKeskkonnaprobleemid ei kao iseenesest<\/h3>\n\n\n\n
Keskkonnakriisid on kohal ning nii otseselt kui kaudselt muutmas meie ja meie j\u00e4rglaste elu. Rohep\u00f6\u00f6re p\u00fc\u00fcab leida lahendusi keskkonnaprobleemide leevendamiseks, sest on selge, et keskkonna saastamine, looduressursside raiskamine ning fossiilsete k\u00fctuste kasutamine pikas perspektiivis ei ole j\u00e4tkusuutlik. Kuid nagu \u00fctleb rahvatarkus \u2013 igal kepil on kaks otsa. See t\u00e4hendab, et meil ei ole \u00f5igeid ega valesid lahendusi. Igal otsusel on nii positiivne kui negatiivne k\u00fclg. Peame s\u00e4ilitama kriitilist m\u00f5tlemist, et mitte saada \u201erohepestud\u201c.
Ent selge on ka see, et probleemide eitamine ja mitte millegi tegemine ei ole lahendus \u2013 keskkonnaprobleemid on p\u00e4riselt kohal ja ei kao iseenesest. Meie isiklikud, organisatsioonide, riigi ning rahvusvahelised otsused ja tegevused m\u00e4\u00e4ravad, milline saab olema meie planeedi tulevik ja millises maailmas meie j\u00e4reltulevad p\u00f5lvkonnad elama hakkavad. Seega on keskkonnahoiu teema mitte ainult aktuaalne, vaid eksistentsiaalse t\u00e4htsusega k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n\n