{"id":2405,"date":"2024-05-30T08:01:36","date_gmt":"2024-05-30T06:01:36","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2405"},"modified":"2024-06-20T09:46:43","modified_gmt":"2024-06-20T07:46:43","slug":"filosoofiadoktor-marit-salus-meie-laste-tervis-kui-hull-on-olukord-ja-kas-saame-kiirelt-sekkuda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/filosoofiadoktor-marit-salus-meie-laste-tervis-kui-hull-on-olukord-ja-kas-saame-kiirelt-sekkuda\/","title":{"rendered":"Filosoofiadoktor Marit Salus: meie laste tervis \u2013 kui hull on olukord ja kas saame kiirelt sekkuda?"},"content":{"rendered":"\n

Meie lapsed on meie tulevik. Eesti tulevik. Vaadates t\u00e4navapilti nii Eestis kui ka mujal maailmas, siis selle \u201emeie tuleviku\u201c tervis on kahjuks v\u00e4ga habras ning \u00f5rn. Meie lapsed, v\u00e4ikelapseeast kuni noore t\u00e4iskasvanu eani, on t\u00e4nap\u00e4eva moodsa \u00fchiskonna vidinate (loe: erinevad k\u00f5rgtehnoloogilised lahendused ja nutiseadmed, mis on targad, l\u00f5busad v\u00f5i teevad elu ning \u00fclesannete lahendamise lihtsamaks) seas muutunud liialt mugavaks ning laisaks.

Igap\u00e4evast ekraaniaega on j\u00e4rjest rohkem ning kehalist liikumist aina v\u00e4hem. Lapsi viiakse autoga kooli ja tuuakse autoga koolist koju. Lapsi viiakse autoga trenni ja tuuakse autoga koju. Kaubamajades liikudes on ka lihtsam lifti v\u00f5i eskalaatoriga s\u00f5ita, kui jalgsi paar trepivahet v\u00f5tta. Rohkem neljarattaliste abi ning v\u00e4hem kondimootorit.

K\u00f5ike eelnevat s\u00fcvendab omalt poolt veel kiirtoidu tarbimine. Sellised s\u00f6\u00f6gikohad on paljunenud \u00fcle riigi justkui seened peale sooja vihmasadu, eriti koolide \u00fcmbruses. Selleks, et s\u00f6\u00f6nuks saada, ei pea t\u00e4nap\u00e4eval isegi enam poodi toidu j\u00e4rgi minema, vaid tellid diivanil istudes piiks-piiks Wolti \u00e4pist selle endale mugavalt koduuksele. \u00dchtegi kilokalorit ei pea kulutama selleks, et toitu pannil soojendada \u2013 istud aga tagasi diivanile ja s\u00f6\u00f6d mugavalt saadud \u00fclimaitsvad kilokalorid sisse.
<\/p>\n\n\n\n

Miks \u00fctleme, et olukord on halb?
<\/h3>\n\n\n\n

K\u00f5ige eelneva t\u00f5ttu kimbutab meie laste tervist aga vaikselt ligihiiliv ning suurt kahjut\u00f6\u00f6d tegev seisund \u2013 rasvumine. Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) rapordi kohaselt oli 2016. aasta seisuga 340 miljonit last ja teismeeas noort vanuses 5\u201319 eluaastat rasvunud ning see number on endiselt pidevas kasvutrendis. Veel t\u00e4htsam on teadmine, et \u00fclekaalulisel teismelisel on t\u00e4iskasvanueas \u00fclekaalulisuse v\u00f5i rasvumise risk vahemikus 40\u201380%.

On m\u00f5istetav, et koolit\u00f6\u00f6de tegemine koduses keskkonnas n\u00f5uab tihti ja v\u00f5ibolla liigagi palju aega arvutiekraani taga, kuid seda enam tuleb r\u00f5hutada liikumise osat\u00e4htsust lapse igas koolip\u00e4evas, sh n\u00e4dalavahetuse p\u00e4evadel. V\u00f5ttes teadmiseks MTO poolt koostatud juhendi, siis seal tuuakse v\u00e4lja, et 81% 11\u201317-aastatest noorukitest on \u00fclemaailmselt ebapiisavalt kehaliselt aktiivsed. K\u00f5rvutades siia Eesti Tervise Arengu Instituudi hiljuti avaldatud tulemused selgub, et 11\u201315-aastaste seas on iga viies koolilaps rasvunud ja iga k\u00fcmnes \u00fclekaaluline. Kahjuks suureneb probleem visuaalselt ning seda eriti poisslaste seas (\u00fclekaaluliste ning rasvunud poiste osakaalu suhe t\u00fctarlastega v\u00f5rreldes on vastavalt 28,6% vs 23,3% ning 23,3% vs 11,4%).
<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Kogutud ning anal\u00fc\u00fcsimist ootavad biomarkerid. <\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Ehkki rasvumist defineeritakse lihtsalt kui keha rasvamassi ebanormaalse v\u00f5i liigse kogunemise seisundit, siis sellise seisundiga kaasuvad terviseprobleemid v\u00f5ivad olla inimesele aga lausa eluohtlikud. \u00dclekaalulisusega noorukitel on hilisemas elus risk haigestuda s\u00fcdame-veresoonkonna haigustesse ning II t\u00fc\u00fcpi diabeeti. Lisaks on kaasuvateks haigusteks k\u00f5rgverer\u00f5hut\u00f5bi, metaboolne s\u00fcndroom (10\u201316-aastaste noorukitel metaboolne s\u00fcndroom = v\u00f6\u00f6 \u00fcmberm\u00f5\u00f5t \u2265 90 protsentiili ealisest kasvuk\u00f5verast + trigl\u00fctseriidide kontsentratsioon veres \u2265 1,7 mmol\/l + madala tihedusega lipoproteiinide kontsentratsioon veres \u2264 1,03 mmol\/l + gl\u00fckoosi kontsentratsiooni tase veres \u2265 5,6 mmol\/l ning s\u00fcstoolne verer\u00f5hk \u2265 130 mm Hg ja diastoolne verer\u00f5hk \u2265 85 mm Hg; Rasvusvaheline Diabeedi F\u00f6deratsioon) ning mittealkohoolne steatohepatiit.

On leitud, et \u00fclekaalulistel ja rasvunud lastel on madal kardiorespiratoorne v\u00f5imekus (kliinilistes uuringutes enamasti maksimaalse hapnikutarbimise VO2<\/sub>max testi p\u00f5hjal hinnates), nende luukude on hapram v\u00f5rreldes normkaaluliste eakaaslastega ning lisaks esinevad erinevad lihas-skeletis\u00fcsteemi h\u00e4ired ning vaimse tervise h\u00e4ired, sh \u00e4revus ja depressioon. Samuti on t\u00e4heldatud seost \u00fcleliigse keha rasvamassi ning respiratoorsete h\u00e4irete vahel, mis v\u00e4ljenduvad lapsel \u00f6ise uneapnoe ja somnolentsusena p\u00e4evasel ajal. Viimased kaks seisundit m\u00f5jutavad aga kahjuks tugevalt lapse t\u00e4helepanu- ja keskendumisv\u00f5imet ning seel\u00e4bi akadeemilist sooritusv\u00f5imet igal koolip\u00e4eval. Lisaks on leitud, et suurenenud kehamassiindeksiga indiviidid on altid mitmetele v\u00e4hivormidele (rinna-, neeru-, eesn\u00e4\u00e4rme-, munasarja- ja maksav\u00e4hk). Seet\u00f5ttu tuleb kiiresti leida ning rakendada m\u00f5juvaid ravistrateegiaid \u201emeie tuleviku\u201c \u00fclekaalulisuse ja rasvumise v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Valdkonna ekspertide juures teadmisi ja kogemusi ammutamas. Pildil koos Granada \u00dclikooli (Hispaania) professor Francisco Ortegaga aastal 2021. Teaduse tegemine j\u00e4tkus edukalt ka Covid-19 ajastul. \nKanna maski – hoia tervist!<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kindla sihiga doktorantuuri ning strateegia paika panek<\/h3>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

2018. aasta s\u00fcgisel doktorantuuri kandideerides oli uurimist\u00f6\u00f6 teema juba v\u00e4gagi kindel ja siht silme ees. V\u00f5ttes arvesse, et Eesti laste tervis on murettekitavalt m\u00f5jutatud v\u00e4henenud kehalise aktiivsuse ja \u00fcleliigsest kehakaalust tingitud probleemidest, oli selge, et l\u00e4bi tuleb viia sekkumisuuring, millega m\u00f5jutada rasvunud nooruki erinevaid tervisen\u00e4itajaid v\u00f5imalikult soodsas suunas.

Et olukord on ajakriitiline, pidime koos uurimismeeskonnaga valima sekkumiseks treeningmeetodi, mis oleks maksimaalselt t\u00f5hus ning kiiresti rakendatav, aga samas noorele huvipakkuv ning motiveeriv. Traditsiooniliselt on m\u00f5\u00f5duka intensiivsusega kestustreening olnud noorte seas peamine treeningmeetod keha koostise, kardiorespiratoorse v\u00f5imekuse v\u00f5i teiste oluliste tervisen\u00e4itajate parandamisel, kuid viimasel aastak\u00fcmnel on hakatud tervise parandamise eesm\u00e4rgil aktiivsemalt kasutama k\u00f5rge intensiivsusega intervalltreeningut, milles l\u00fchiajalised submaksimaalse intensiivsusega spurdid vahelduvad puhkeintervallidega.

Kuna aga aega on v\u00e4he ning olukord vajab kiiresti heade tulemuste saavutamist, siis sprindi intervalltreening, kui veelgi l\u00fchiajalisemate (8\u201330s) ning maksimaalsete pingutustega (tuntud kui all-out sprint) sooritatud intervalltreening, on oma \u00fclesehituselt v\u00e4ga sarnane lapseea jookse-peatu liigutusmustriga ning seet\u00f5ttu igati sobilik treeningmeetod noorele organismile tervist parandaval eesm\u00e4rgil. Seda enam, et selline treeningviis on \u00fclekantav nii kodu- kui koolikeskkonda.

Toon kiire n\u00e4ite, et selgitada ajalise ressursi t\u00f5husat \u00e4ra kasutamist siin protsessis \u2013 kehamassi langetamine (eelk\u00f5ige keha rasvamassi v\u00e4hendamise arvelt) traditsioonilise m\u00f5\u00f5duka intensiivsusega kestustreeninguga vajab ligikaudu 600 treeningminutit n\u00e4dalas, kui aga sprindi intervalltreeninguga on vastav treeningmaht k\u00f5igest 87 minutit n\u00e4dalas ning millest reaalselt tugevat intensiivset pingutust tuleb sooritada kokku vaid 6 minutit n\u00e4dalas. Numbrite v\u00f5rdlusest on n\u00e4ha kolossaalset erinevust. V\u00f5ttes arvesse asjaolu, et laste koolip\u00e4evad on pikad, kodus j\u00e4rgmiseks koolip\u00e4evaks tehtavate \u00fclesannetega kulub veel p\u00e4rast mitu tundi, siis tekibki k\u00fcsimus, kuidas laps peaks leidma lisaks veel kaks kuni kolm tundi, et oma tervise eest hea seista. Kui lasteaia- ning algklassilaste puhul on lapse viimisel treeningsaali suurem roll kanda lapsevanemal, siis teismeeas olev nooruk leiab tihti \u201evabanduse\u201c, miks mitte trenni minna v\u00f5i lihtsalt \u201eunustab\u201c end ekraanimeedia m\u00f5ju alla. Teismeiga on v\u00e4ga haavatav periood, kuna sel ajal toimuvad mitmed hormonaalsed muutused, mis muudavad keha koostist, suuresti just keha rasvamassi t\u00f5usu arvelt. Enamgi veel, teismeeas langeb kehalise aktiivsuse tase v\u00e4ga tormakalt, ning sellele vastandlik tegevus \u2013 ekraani taga istumisele kuluv aeg \u2013 suureneb \u00e4kitsi. Viimasena mainitud tegevus on \u00fcks p\u00f5hjustest, miks just teismeeas poisid on rohkem \u00fclekaalulised ning rasvunud kui samas eas t\u00fctarlapsed.

K\u00f5ige eelneva p\u00f5hjal saigi doktorit\u00f6\u00f6 teema l\u00f5plikult formuleeritud \u2013 eestikeelne pealkiri \u201eSprindi intervalltreeningu m\u00f5ju rasvunud teismeealiste poiste keha koostisele, kardiorespiratoorsele v\u00f5imekusele, vere biokeemilistele markeritele ning luutervisele\u201c h\u00f5lmas endas k\u00f5iki murettekitavaid tervise parameetreid.<\/p>\n\n\n\n

Sekkumine k\u00f5ige intensiivsemal viisil
<\/h3>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 valimi moodustasid 12\u201316-aastased alimentaarse rasvumisega treenimata poisid. Rasvumise kriteerium oli kehamassiindeks (KMI) \u2265 95. protsentiili Eesti laste KMI kasvuk\u00f5veratel (Gr\u00fcnberg jt 1998). V\u00e4listasime uuritavad, kel esinesid endokriins\u00fcsteemi haigused v\u00f5i kes tarvitasid ravimeid, mis v\u00f5isid m\u00f5jutada uuringu ja testimiste k\u00e4iku.
Vaadeldes uuritavate antropomeetrilisi n\u00e4itajaid ning aktseleromeetriga m\u00f5\u00f5detud kehalise aktiivsuse taset uuringu alguses, v\u00f5ime t\u00f5esti t\u00f5deda, et meie laste tervise seisund on v\u00e4ga hull. Kuna teadus baseerub numbritel, toon parema \u00fclevaate saamiseks ning olukorra m\u00f5istmiseks v\u00e4lja j\u00e4rgmised arvud \u2013 sprindi intervalltreeningu grupis oli keskmise 13,1-aastase poisi KMI 30,3 kg\/m2, keha rasvaprotsent 41,1 ning kardiorespiratoorne v\u00f5imekus VO2<\/sub>max-ina m\u00f5\u00f5detuna 29,7 ml\/kg\/min. Aktseleromeeter n\u00e4itas p\u00e4eva l\u00f5ppedes keskmiselt 8000 sammu, mis ilmselgelt on soovituslikuks loetud p\u00e4evasest sammude (10 000) arvust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt madalam. Lisaks toob MTO juhend v\u00e4lja, et lapsed vanuses 5\u201317 eluaastat peavad sooritama p\u00e4evas v\u00e4hemalt 60 min aeroobset tegevust m\u00f5\u00f5duka kuni tugeva intensiivsusega. Siinkohal, vaadeldes aga meie uuringu vastavat baasn\u00e4itajat, oli vastav aeg keskmiselt vaid 50 minutit p\u00e4evas. Muidugi ei n\u00e4ita olukorra t\u00f5sidust meile vaid need v\u00e4ljatoodud ahastust tekitavad numbrid, vaid ainu\u00fcksi silmates lapsi ujulates ja spaades, suvel supelrannas ning kasv\u00f5i lapse klasspilte vaadates, on n\u00e4ha \u2013 ning siinkohal juba r\u00f5hutan \u2013 tegemist on hullu olukorraga\u2026
<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
WattBike Pro rattad poisse trenni ootamas. \nFotod: Erakogu<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused \u00f5nneks t\u00f5estavad, et lapse liikumismustriga sarnaselt l\u00e4bi viidud sprindid k\u00f5rgel treeningintensiivsusel omavad positiivset m\u00f5ju keha koostisele, kardiorespiratoorsele v\u00f5imekusele, kardiometaboolsetele biomarkeritele ning luutervisele. Konkreetsemalt v\u00e4lja tuues, siis 12-n\u00e4dalane 4\u20136x 30s all-out rattasprindi intervalltreening rasvunud teismeealiste poiste seas n\u00e4itas, et regulaarselt treeningute praktiseerimine kolm korda n\u00e4dalas parandas oluliselt keha koostist, v\u00e4hendades keha rasvaprotsenti. Lisaks paranes oluliselt kardiorespiratoorne v\u00f5imekus, ja seda enam kui 11% v\u00f5rra, ning 12-n\u00e4dalase treeningperioodi l\u00f5ppedes langes s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus puhkeolekus 84,9 l\u00f6\u00f6gilt minutis 73,1 l\u00f6\u00f6gile minutis. Oluline tulemus esines kahes kardiometaboolses markeris \u2013 madala tihedusega lipoproteiin-kolesterooli kontsentratsioon veres ning metaboolse s\u00fcndroomi riski skoor n\u00e4itasid treeninguj\u00e4rgselt olulist langust. Soodsas suunas toimunud muutused eelmainitud numbrites kinnitavad sprindi intervalltreeningu kardioprotektiivset toimet, v\u00e4hendades nii ateroskleroosi ning teiste s\u00fcdame- ja veresoonkonna haiguste tekkeriski.

Teadus on v\u00e4lja toonud, et suurema kehamassiga indiviididel on tugevam luustik. Kahjuks aga n\u00e4itavad viimase aja uuringud, et \u00fcleliigne keha rasvamass p\u00f5hjustab organismis kroonilist s\u00fcsteemset p\u00f5letikulist seisundit, mis kahjuks soodustab hoopiski luukoe resorptsiooni. Lisaks on leitud rasvkoe ja luukoe vahel eksisteeriv hormonaalne reguleerimisahel \u2013 luukude avaldab m\u00f5ju endokriinsele regulatsioonile, kuna eritab mitmesuguseid s\u00fcsteemseid hormonaalseid tegureid (teatud luukoe markerid), mis on seotud energia metabolismi ning adipoossuse reguleerimisega inimestel.

Kahjuks meie uuringu tulemused ei toetanud eelnevat. Sellised luukoe markerid nagu osteokaltsiin, lipokaliin-2 ja sklerostiin, mis k\u00e4ituvad gl\u00fckoosi metabolismis kui hormoonid parandades insuliini tundlikkust, ei muutunud treeninguj\u00e4rgselt soodsas suunas. K\u00fcll aga n\u00e4itasid tulemused nende markerite tugevat omavahelist seost KMI-ga \u2013 muutus biomarkerites (osteokaltsiin ja lipokaliin-2) oli seotud muutusega KMI-s. See on tugev alustala teadmisele, et adipoossuse v\u00e4henemine m\u00f5jutab positiivselt luukoe ainevahetust. Lisaks hormoonidele m\u00f5jutab luukoe ainevahetust ka rakendatava treeningu t\u00fc\u00fcp. Teadaolevalt m\u00f5jutab luukoe kvaliteeti enim raskus-vastupanuga tehtavad treeningud (h\u00fcppamise ja jooksmisega l\u00e4biviidavad treeningviisid), raskus-vastupanuta tehtud liigutustegevused aga v\u00e4him (ujumine, rattas\u00f5it). Seega oli v\u00e4ga tervendav n\u00e4ha, et iseloomult raskus-vastupanuta sooritatud rattatreening suurendas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt alaj\u00e4semete luu mineraalset tihedust rasvunud teismeealistel poistel.<\/p>\n\n\n\n



Kokkuv\u00f5tlikult saame \u00f6elda, et sprindi intervalltreeninguga l\u00e4bi viidud sekkumine omab suurt potentsiaali ning on sobilik treeningmeetod noorele organismile tervise parandamise eesm\u00e4rgil.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6: rasvunud teismeealised poisid ja intervalltreening<\/h3>\n\n\n\n

17. novembril 2023. a kaitses Marit Salus liikumis- ja sporditeaduste filosoofiadoktori v\u00e4itekirja ,,Sprindi intervalltreeningu m\u00f5ju rasvunud teismeealiste poiste keha koostisele, kardiorespiratoorsele v\u00f5imekusele, vere biokeemilistele markeritele ning luutervisele\u201c (Effect of sprint interval training on body composition, cardiorespiratory fitness, blood biochemical markers and bone health in adolescent boys with obesity<\/em>).
Rohkem lugemist ning p\u00f5hjalikum \u00fclevaade kaitstud doktorit\u00f6\u00f6st: dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/91ad0777-37ba-4fb2-982e-2d3701973749\/content<\/a><\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. <\/li>\n<\/ol>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

    Kuidas edasi?
    <\/h3>\n\n\n\n

    Professor Paul Zimmet, Austraalia epidemioloog, on praeguse s\u00fcveneva probleemi kohta maailmas \u00f6elnud v\u00e4ga m\u00f5tlema paneva lause \u2013 \u201eThis is the first generation where children may die before their parents.\u201c Karmid, aga t\u00f5esed s\u00f5nad. Kindlasti tuleks sammud seada kodudesse lastevanemate n\u00f5ustamiseks ja lapsevanema motiveerimiseks. Lapsevanemal on v\u00e4ga oluline roll, et laps ei \u201eunustaks\u201c end ekraani taha ning seaks sammud \u00f5ue. Lisaks tuleb juhtida t\u00e4helepanu kogukonnas \u2013 leida vahendid ning v\u00f5imalused lapse liikuma saamiseks kodukandis, kooli \u00fcmbruses.

    Tuleb v\u00f5tta doktorit\u00f6\u00f6st saadud teadmine, et mitu korda j\u00e4rjest sooritatud l\u00fchiajalised sprindid v\u00e4hendavad keha rasvaprotsenti, suurendavad aeroobset v\u00f5imekust, parandavad kardiometaboolset ning luu tervist. Need teadmised tuleb rakendada praktikasse \u2013 koolip\u00e4eva ajal vahetundides v\u00f5i koolip\u00e4eva j\u00e4rgselt koolihoovides. Siinkohal v\u00e4ga suured t\u00e4nus\u00f5nad Tartu \u00dclikooli Liikumislaborile eduka teadusp\u00f5hise liikumisprogrammi \u201eLiikuma kutsuv kool\u201c v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ning rakendamise eest Eesti koolides. T\u00e4nu aktiivsetele \u00f5uevahetundidele ja -m\u00e4ngudele on astutud j\u00f5udsad sammud edasi laste liikuma saamise eesm\u00e4rgil.

    Doktorit\u00f6\u00f6s sooritatud analoogseid sprindiharjutusi on v\u00f5imalik l\u00e4bi viia ka kodukeskkonnas koos ema-isa ning \u00f5e ja vennaga, n\u00e4iteks kolm korda n\u00e4dalas h\u00fcppeseeriate v\u00f5i kiirete spurtidena toa \u00fchest otsast teise ja tagasi. K\u00fcll naabrid m\u00f5istavad :). Eelk\u00f5ige tuleb aga leida viis, kuidas liikumisest lapse igap\u00e4evane harjumus saaks, sest oht ning kiusatus langeda tagasi igap\u00e4evase \u201emugava\u201c elustiili juurde on v\u00e4ga suur. Relapsi puhul doktorit\u00f6\u00f6st saadud positiivsed tulemused ei ole kahjuks longitudinaalses perspektiivis enam kasutoovad. Hoolime ja panustame k\u00f5ik koos \u201emeie tuleviku\u201c tervisesse ning alustame kohe n\u00fc\u00fcd. Loome lastele rohkem liikumisv\u00f5imalusi, et v\u00e4hendada istumisaega ning t\u00f5sta igap\u00e4evast liikumisaktiivsust ja -r\u00f5\u00f5mu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Meie lapsed on meie tulevik. Eesti tulevik. Vaadates t\u00e4navapilti nii Eestis kui ka mujal maailmas, siis selle \u201emeie tuleviku\u201c tervis on kahjuks v\u00e4ga habras ning \u00f5rn. Meie lapsed, v\u00e4ikelapseeast kuni noore t\u00e4iskasvanu eani, on t\u00e4nap\u00e4eva moodsa \u00fchiskonna vidinate (loe: erinevad k\u00f5rgtehnoloogilised lahendused ja nutiseadmed, mis on targad, l\u00f5busad v\u00f5i teevad elu ning \u00fclesannete lahendamise lihtsamaks) […]<\/p>\n","protected":false},"author":51,"featured_media":2352,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[214],"class_list":["post-2405","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":214,"user_id":51,"is_guest":0,"slug":"marit-salus-filosoofiadoktor","display_name":"Marit Salus, filosoofiadoktor","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2405","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/51"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2405"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2405\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2550,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2405\/revisions\/2550"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2352"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2405"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2405"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2405"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2405"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}