Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli rektor Ulla Preeden selgitas, et rahvusvaheline \u00f5pe v\u00f5imaldab lisaks erialasele fookusele avardada oma teadmisi ja kogemusi multikultuurses keskkonnas, arendada inglise keele oskust ning annab kahtlemata laiemad konkurentsieelised tulevastes karj\u00e4\u00e4rivalikutes. Ta lisas, et k\u00f5rgkooli eesm\u00e4rk on tugevama sideme loomine rahvusvaheliste erialaliitude ja kogukondadega, mis kasvataks nii valdkonna arenguks tarvilike teadus- ja arendustegevuse koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi kui edendaks ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6 kvaliteeti.
Luu- ja lihaskonnaga seotud probleemidele keskenduval f\u00fcsioteraapia magistri\u00f5ppekaval on olulisel kohal koost\u00f6\u00f6 t\u00f6\u00f6andjatega, aga ka rahvusvaheliste ekspertidega. Avatav f\u00fcsioteraapia magistri\u00f5ppekava on ingliskeelne, et v\u00f5imaldada magistrantidele kvaliteetne kraadi\u00f5pe l\u00e4bi rahvusvaheliste teadmiste. \u00d5pe on kaheaastane, ingliskeelne ja tasuline. Esimene kursus alustab \u00f5pingutega 2025. aasta jaanuaris. Lisainfo \u00f5ppekava kohta on leitav k\u00f5rgkooli kodulehelt nooruse.ee\/physiotherapy<\/a>.
Radiograafia magistri\u00f5ppe spetsialiseerumissuunaks on kiiritusravi ning \u00f5ppekava sobib neile, kes soovivad seostada oma karj\u00e4\u00e4ri v\u00f5i uurimist\u00f6\u00f6d selle valdkonna v\u00f5i akadeemilise maailmaga. Tegemist on antud valdkonna ainukese magistri\u00f5ppekavaga Balti riikides. \u00d5pe on kaheaastane, ingliskeelne ja tasuline, ent Eestist p\u00e4rit \u00f5ppurid on \u00f5ppemaksust vabastatud. \u00d5pingud kursusel algavad 2025. aasta jaanuaris. Lisainfo \u00f5ppekava kohta on leitav k\u00f5rgkooli kodulehelt nooruse.ee\/radiography<\/a>. <\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Radiograafia ja bioanal\u00fc\u00fctika osakonna juhataja Triin Aasm\u00e4e sportlikkuse harjalainel <\/strong><\/h3>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/persoon_triinaasmae-683x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/p>\n\n\n\n
Triin Aasm\u00e4e<\/h2>\n\n\n\n
S\u00fcnniaeg 25. aprill 1988<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6kohad<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n- 02.01.2023\u2013 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, radiograafia ja bioanal\u00fc\u00fctika osakonna juhataja<\/li>\n\n\n\n
- 2021\u20132022 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, lektor<\/li>\n\n\n\n
- 2017\u20132018 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, assistent<\/li>\n\n\n\n
- 2012\u20132020 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, laborant<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
Haridus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
\n- 2014\u20132016 Eesti Maa\u00fclikool, tehnikateaduse magister piimatehnoloogias<\/li>\n\n\n\n
- 2007\u20132012 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, bioanal\u00fc\u00fctiku eriala<\/li>\n\n\n\n
- Poja ja t\u00fctre ema.
<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n1. augustini on v\u00f5imalus kandideerida Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli ingliskeelsele radiograafia magistri\u00f5ppekavale. Triin, miks on oluline v\u00f5imalus \u00f5ppida just rahvusvahelises radiograafia magistri\u00f5ppes?<\/strong>
Radiograafia valdkond on niiv\u00f5rd lai, et kogu sellega seonduv temaatika bakalaureuse taseme \u00f5ppekavale nii v\u00f5i teisiti ei mahu. Selleks, et antud valdkonnas tekkiksid spetsialiseerumised ja s\u00fcgavamad teadmised erinevatest modaliteetidest, ongi vaja magistri\u00f5pet.
Rahvusvaheline \u00f5ppekava annab v\u00f5imaluse kaasata erinevatest riikidest just selle valdkonna v\u00f5i spetsialiteediga tegelevaid eksperte, kes teavad sellest teemast k\u00f5ige rohkem ning saavad tudengitele parimad teadmised edasi anda.
Miks on hetkel selle \u00f5ppekava spetsialiseerumise suunaks just kiiritusravi?
<\/strong>Peamine p\u00f5hjus on, et see on radioloogiatehnikute puhul k\u00f5ige hiljem lisandunud spetsialiseerumissuund ning s\u00fcvateadmised valdkonnast on vajalikud, et meil oleks piisavalt spetsialiste. Kiiritusravi ehk radioteraapia kujutab endast pahaloomuliste kasvajate ravimist ioniseeriva kiirgusega ning see on \u00fcks kolmest peamisest kasvajate vastasest ravist kirurgilise ja s\u00fcsteemse ravi k\u00f5rval.
Kui vaadata Euroopa inimeste demograafilist olukorda, siis elanikkond vananeb ja paraku on vanematel inimestel igasuguseid haigusi ka rohkem. Seet\u00f5ttu arvan, et tervishoiuvaldkonnas on nii praegu kui ka tulevikus \u00fcliolulised k\u00f5ik spetsialistid, nende hulgas ka radioloogiatehnikud \u2013 vahet pole kas kiiritusravi v\u00f5i muu spetsialiseerumissuunaga.
Sa \u00fctlesid, et radioloogiatehnikute p\u00f5hi\u00f5ppes olev kiiritusravi ainete maht ei anna v\u00e4ga laiap\u00f5hjalisi teadmisi, aga samas meil on ju ka praegu haiglates t\u00f6\u00f6l kiiritusravi valdkonna spetsialistid, kellel ei ole magistrikraadi. Miks see nii on?
<\/strong>See on nii osalt seet\u00f5ttu, et keegi peab t\u00f6\u00f6 ka praegu \u00e4ra tegema. Loomulikult oleks nii valdkonna arengu kui parema ravikvaliteedi tagamise seisukohast oluline, et haiglates oleks t\u00f6\u00f6l paremini informeeritud ja haritud spetsialistid. Selle \u00f5ppekava eesm\u00e4rk ongi, et teadmine ja teadlikkus j\u00f5uaks spetsialistideni praegusest laiemalt.
Mulle teadaolevalt on kiiritusravi osakonnad olemas ainult kahes Eesti haiglas, Tartu \u00dclikooli Kliinikumis ning P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglas. Kas need kaks kiiritusravi v\u00f5imekusega haiglat koos kiiritusravi spetsialistidega on Eestile piisav?
<\/strong>Spetsialistide arv ei ole kindlasti piisav, kuna praegugi on spetsialiste puudu, et juba olemasolevaid seadmeidki maksimaalselt \u00e4ra kasutada. Kuna valdkond ja raviv\u00f5imekus aina paranevad, on plaan seadmeid ka juurde soetada, kuid spetsialiste napib.
Mida siis teha, et olukord lahendada?
<\/strong>Suurim t\u00f6\u00f6 on kogu eriala tutvustamine, sest inimene t\u00e4navalt \u00fcldjuhul ei tea, kes on radioloogiatehnik v\u00f5i mis t\u00f6\u00f6d ta teeb. Radioloogiatehnik on tervishoiuasutustes t\u00f6\u00f6tav spetsialist, kes teostab radiodiagnostilisi ja -terapeutilisi protseduure, et edendada ja s\u00e4ilitada inimeste tervist ning ennetada ja diagnoosida haigusi. Selleks, et n-\u00f6 n\u00e4ha inimkeha sisse, kasutab ta erinevaid seadmeid: r\u00f6ntgeniaparaati, mammograafi, ultraheliaparaati, ortopantomograafi, magnetresonantstomograafi jne. See k\u00f5ik on tegelikult kohutavalt p\u00f5nev! Ega minagi enne radiograafia ja bioanal\u00fc\u00fctika osakonna juhatajana t\u00f6\u00f6le asumist sellest kuigi palju teadnud. Selle \u00fche aasta jooksul olen n\u00e4inud, kui huvitav see on. Nii kaua, kui on maailmas inimesi, on vaja k\u00f5iki tervishoiuspetsialiste \u2013 niisamuti radioloogiatehnikuid. Omakorda paeluv on seegi, et radiograafias on v\u00f5imalik valida valdkonna sees oma suund ning karj\u00e4\u00e4ri jooksul erinevates modaliteetides spetsialiseeruda. Erinevaid valdkondi ja v\u00f5imalusi on siin v\u00e4ga palju.
Millised valdkonnad on k\u00f5ige populaarsemad?
<\/strong>Ma ei oskagi v\u00e4lja tuua, mis on populaarsemad. Eks iga\u00fcks leiab oma, mis talle meeldib, olgu selleks siis magnetresonantstomograafia, kompuutertomograafia, konventsionaalne radiograafia, nukleaarmeditsiin, kiiritusravi v\u00f5i midagi muud.
Miks peaks siis bakalaureuse tasemel haridusega radioloogiatehnik minema edasi \u00f5ppima just kiiritusravisse?
<\/strong>Sest see avab j\u00e4rgmised uksed! \u00dche vilistlase kogemusest v\u00f5ib \u00f6elda, et see on p\u00f5hjus, miks tema on j\u00f5udnud siia k\u00f5rgkooli \u00f5ppej\u00f5uks \u2013 ta on saanud teadmised ja oskused n\u00e4iteks kiiritusravi planeerimise kohta, mida bakalaureuse\u00f5ppes ei saa ning tema v\u00f5imalused teha karj\u00e4\u00e4ri selles valdkonnas kas erialaselt, juhtimisalaselt v\u00f5i akadeemilises maailmas, on magistri\u00f5ppe l\u00e4bimise j\u00e4rgselt t\u00f5esti v\u00e4ga head.
Mis Sa arvad, millisel tasemel on radiograafia magistri\u00f5pe meil v\u00f5rreldes teiste riikidega?
<\/strong>Ma arvan, et v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsel tasemel v\u00f5i isegi parem, sest kui vaadata meie tervishoius\u00fcsteemi \u00fcldiselt, on see meil ju tegelikult p\u00e4ris heal tasemel. \u00d5ppej\u00f5ud, kes siin \u00f5petavad, on oma valdkonna eksperdid, mitmed neist on v\u00e4lismaalased v\u00f5i toonud muudest riikidest sisse need teadmised, mida nad n\u00fc\u00fcd siin edasi jagavad. Seega ma arvan, et tase on v\u00e4ga hea. M\u00f5ned \u00f5ppej\u00f5ududest \u00f5pivad ise ka doktori\u00f5ppes edasi.
<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/persoon_vasakpoolsele-pilt-vaga-ei-meeldi-683x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
\u00d5ppekaval on juba kuus vilistlast. Mis nendest edasi on saanud?
<\/strong>Enamik neist t\u00f6\u00f6tavad minu teada sellessamas valdkonnas praegugi, kas siin v\u00f5i oma kodumaal, sest meil on l\u00f5petanuid olnud n\u00e4iteks L\u00e4tist v\u00f5i ka kolmandatest riikidest. K\u00f5ik nad on omal alal v\u00e4ga hinnatud eksperdid.
Mis Sa arvad, kas on jumet m\u00f5ttel, et tervishoiualadele v\u00f5iks tulla \u00f5ppima tudengid kolmandatest riikidest, kes j\u00e4\u00e4ksid siia ka t\u00f6\u00f6le?
<\/strong>Ma arvan, et see on v\u00e4ga individuaalne. Kui tudeng suudab siin kohaneda ja eesti keele piisaval tasemel selgeks \u00f5ppida, siis mina ei n\u00e4e probleemi selles, et ta v\u00f5iks siin t\u00f6\u00f6tada. Kas ta aga suudab ja tahab siin kohaneda, s\u00f5ltub pigem isiksusest, kuna meilt saadav haridus annab k\u00f5ik eeldused, vajalikud teadmised ja oskused siin t\u00f6\u00f6tamiseks. Omaette k\u00fcsimus on seegi, kas meie \u00fchiskond v\u00f5i riigis\u00fcsteemid on valmis neid vastu v\u00f5tma. Kui t\u00f5ele otsa vaadata, siis t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus on meil ju v\u00e4ga suur.
Kuidas tavaline Eesti inimene sellesse suhtuks, kui kohtab haiglas v\u00f5\u00f5rast riigist p\u00e4rit spetsialisti?
<\/strong>Alguses kindlasti mitte h\u00e4sti, kuid l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on ju valida, kas keegi ravib neid v\u00f5i mitte \u2013 t\u00e4pselt sellised need v\u00f5imalused ongi.
Missugune inimene sobib t\u00f6\u00f6tama radioloogiatehnikuna?
<\/strong>Sellel inimesel peab olema hea suhtlemisoskus, empaatiav\u00f5ime ning oskus n\u00e4ha suuremat pilti \u2013 mitte ainult enda poolt tehtava protseduuri p\u00f5hiselt, vaid oskus n\u00e4ha patsienti kui tervikut.
Radioloogiatehnikud on kindlasti v\u00e4ga hinnatud spetsialistid ja teevad tervishoius\u00fcsteemis v\u00e4ga olulist t\u00f6\u00f6d vaatamata sellele, et nad ei ole tervishoiut\u00f6\u00f6tajad. Eesti Radioloogiatehnikute \u00dching on korduvalt \u00fcritanud m\u00f5jutada erinevaid instantse selles suunas, et radioloogiatehnikud saaksid tervishoiut\u00f6\u00f6tajateks. Loodame, et \u00fchel p\u00e4eval see juhtub.
Huvitav, et radioloogiatehnikud ei ole tervishoiut\u00f6\u00f6tajad. Kohati tundub radioloogiatehniku t\u00f6\u00f6 justkui nagu keerulisem ja suuremat vastutust n\u00f5udvam kui n\u00e4iteks \u00f5e oma.<\/strong>
Ma arvan, et see nii siiski ei ole, et \u00fcks on vastutusrikkam kui teine: m\u00f5lemad on v\u00e4ga vastutusrikkad ametid. Vastutus on siinjuures v\u00f5ib-olla erinev, kuna tegevused v\u00f5i protseduurid, mida \u00fchte v\u00f5i teist eriala esindav spetsialist teeb, on natuke erinevad. Mina ei t\u00f5staks siinkohal \u00fchte teisest k\u00f5rgemale: ka \u00f5de peab teadma, milliseid ravimeid manustada nagu radioloogiatehnik peab teadma, et teeb protseduuri inimesele ohutult ning erinevaid v\u00f5imalikke ohtusid minimeerima.
Kas kiiritusravi kui valdkond v\u00f5ib olla ka spetsialistile endale kahjulik?
<\/strong>T\u00f6\u00f6ohutuse seisukohast on paika pandud n\u00f5uded, mida tuleb igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s t\u00e4ita. Samamoodi on radioloogiatehniku t\u00f6\u00f6kohal vahendid, mis m\u00f5\u00f5davad kiirgusdoosi ning tagavad, et \u00fckski t\u00f6\u00f6taja ei saaks seda \u00fcleliigselt. Protseduuri ajal ei viibi radioloogiatehnik ju ka otseselt patsiendi juures. Niisiis ei ole see amet kindlasti ohtlikum kui m\u00f5ni teine ning on tehtud k\u00f5ik selleks, et see oleks k\u00f5ikidele osapooltele ohutu.
Triin, Sa olid varasemalt Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekava \u00f5ppej\u00f5ud ning n\u00fc\u00fcd aasta aega t\u00f6\u00f6tanud radiograafia ja bioanal\u00fc\u00fctika osakonna juhatajana. Millised on olnud selle aja jooksul suurimad v\u00e4ljakutsed?
<\/strong>\u00dcks v\u00e4ljakutse ongi olnud see, kuidas ennast radioloogiatehnikute poolega kurssi viia, sest mina olen ju bioanal\u00fc\u00fctik ning ei teadnud radioloogiatehnikutest v\u00f5i nende \u00f5ppekavast eriti midagi.
Veel v\u00f5ib nimetada v\u00e4ljakutseks leppimist asjaoluga, et kui varem olin \u00fche v\u00e4iksema meeskonna liige, siis n\u00fc\u00fcd on v\u00e4ga palju erinevaid inimesi, kellega pean nii k\u00f5rgkooli siseselt kui ka v\u00e4ljaspool pidevalt suhtlema. Samuti on igap\u00e4evane t\u00f5demus, et inimesed ja nende arusaamad ongi v\u00e4ga erinevaid ja sellega tuleb kuidagi toime tulla. Vahest on see keeruline.
Alguses ma tegelikult kartsin ka seda, et bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekava meeskonnaga olen juba pikalt koos t\u00f6\u00f6tanud, aga radioloogiatehniku \u00f5ppekava \u00f5ppej\u00f5ududega pole kokkupuudet eriti olnud, kuid kohanemine nendega on l\u00e4inud \u00fcle ootuste h\u00e4sti.
Kui Sa oleks radioloogiatehnik, siis missugune valdkond Sulle huvi pakuks?
<\/strong>V\u00f5ib-olla magnetresonantstomograafia, sest mulle tundub k\u00f5ige huvitavam topograafiline anatoomia ehk kuidas saada aru sellest mustvalgest pildist. N\u00fc\u00fcd saab kindlasti k\u00fcsida, et miks mitte kiiritusravi (naerab<\/em>). See valdkond on ilmselt vaimselt raske, sest need patsiendid, kes sinna satuvad, on ikkagi tihtilugu raskes seisus, ent magnetresonantstomograafiat kasutatakse ka p\u00f5lvevalu korral, mis aga ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt selline asi, mis v\u00f5ib su elu l\u00f5petada. Kiiritusravis seevastu on onkoloogilised patsiendid, kellest v\u00e4ga paljud saavad \u00f5nneks terveks, aga siiski mitte k\u00f5ik ja see arvatavasti m\u00f5juks mulle vaimselt raskemalt. P\u00e4ris t\u00e4pselt ma seda tegelikult ei tea, kuna ma ei ole ju kummaski valdkonnas t\u00f6\u00f6tanud.
Kas k\u00f5rgkoolil on plaan avada radiograafia magistri\u00f5ppes ka teisi spetsialiseerumissuundi peale kiiritusravi?
<\/strong>Pikas perspektiivis on kindlasti plaan avada ka teisi spetsialiseerumisi, et teisteski valdkondades see j\u00e4rgmine, k\u00f5rgem, teadmiste tase saavutada. Kuna Eesti on nii v\u00e4ike, siis on ikkagi ilmselt m\u00f5istlikum teha needki \u00f5ppekavad rahvusvahelised, kuna meil ei ole igas valdkonnas siin nii palju inimesi, et suudaksime oma j\u00f5ududega \u00f5ppekava t\u00e4ita.
Kas kunagi v\u00f5iks selles valdkonnas Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis ka doktori\u00f5pe olla?
<\/strong>Vot see on raske k\u00fcsimus, et millal. K\u00f5igepealt on ikkagi eesm\u00e4rk luua t\u00e4iendavad spetsialiseerumised magistri\u00f5ppesse, kiiritusravi k\u00f5rvale ja sealt edasi saaks juba m\u00f5elda doktori\u00f5ppe peale. Varem veel mitte, kuigi unistada v\u00f5ib ikka.
Aga magistri\u00f5pe bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekaval?
<\/strong>Bioanal\u00fc\u00fctikutel v\u00f5iks loomulikult olla erialaspetsiifiline magistri\u00f5pe. Seal on samamoodi v\u00f5imalik luua mitmeid erinevaid spetsialiseerumissuundi ning see on \u00fcks suundadest, kuhu tulevikus liikuda tuleb. Millisest valdkonnast alustame, ongi siis n\u00e4ha, kuid magistri\u00f5pe on oluline nii eriala kui ka k\u00f5rgkooli arengusuundade seisukohast.
Kelleks Sa ise v\u00e4iksena saada tahtsid?
<\/strong>Ikkagi \u00f5petajaks. Vahepeal oli ka periood, kui m\u00f5tlesi, et tahaksin teha hoopis t\u00f6\u00f6d, kus ei peaks teiste inimestega suhtlema \u2013 seep\u00e4rast tulingi bioanal\u00fc\u00fctikuks \u00f5ppima. Aga \u2013 vot, mis juhtus! \u2013 n\u00fc\u00fcd teen seda iga p\u00e4ev.
Kelleks Sa n\u00fc\u00fcd tahad saada?
<\/strong>Praegu tahaksin olla iga p\u00e4ev parem inimene, kui olin eile. M\u00f5nikord see \u00f5nnestub, aga mitte alati.
Kas Sa oled bioanal\u00fc\u00fctikuna t\u00f6\u00f6tanud ka?
<\/strong>Ei ole, sest ma \u00f5ppisin siin k\u00f5rgkoolis ja sain peale \u00f5pingute l\u00f5petamist ka siia laborisse t\u00f6\u00f6le.
Mis valdkond Sind bioanal\u00fc\u00fctikuna k\u00f5ige rohkem huvitas?
<\/strong>Kindlasti hematoloogia, kuna mulle v\u00e4ga meeldis lugeda veren\u00e4itajaid v\u00f5i rakkude morfoloogiat ning lugeda erinevat liiki vererakke kokku. Ka mikrobioloogia meeldis seet\u00f5ttu, et seal on k\u00fcllaltki palju k\u00e4sitsi tegemist. See masinaoperaatori pool mulle niiv\u00e4ga ei meeldi.
Kas Sa puudust ei tunne sellisest n-\u00f6 k\u00e4tega nikerdamisest?
<\/strong>N\u00fc\u00fcd ma teen seda pigem kodus \u2013 mulle v\u00e4ga meeldib igasuguse k\u00e4sit\u00f6\u00f6 ja kunstiga tegeleda. Puudust tunnen sellest, et laboris v\u00f5i \u00f5ppej\u00f5una t\u00f6\u00f6tades panid \u00f5htul ukse kinni ja t\u00f6\u00f6p\u00e4ev saigi l\u00e4bi.
Sa oled r\u00e4\u00e4kinud ja n\u00e4en ka k\u00f5rvalt, et Sinu t\u00f6\u00f6s tuleb palju suhelda ja v\u00e4ga erinevaid olukordi lahendada. Kuidas Sa sellega kaasneva pingega toime tuled v\u00f5i mis on need asjad, mis Sulle vabal ajal r\u00f5\u00f5mu toovad?
<\/strong>Mul on ju tore pere, kelle juurde \u00f5htul koju minna. Aga \u00fcks asi on k\u00fcll teisiti \u2013 ma ei ole mitte kunagi elus nii palju trenni teinud kui praegu. Arvan, et see kompenseerib vaimset pinget, mis p\u00e4evat\u00f6\u00f6ga kaasas k\u00e4ib. K\u00e4in kas j\u00f5usaalis, m\u00f5nes r\u00fchmatreeningus v\u00f5i hoopis koeraga metsa vahel jooksmas. Siis aju puhkab ning see aitab ka pinget tasakaalustada.
Samuti olen \u00fcle kahe aasta tegelenud talisuplusega. \u00dcldjuhul k\u00e4in koos m\u00f5ne tuttavaga, n\u00e4iteks esmasp\u00e4eva l\u00f5una ajal k\u00e4ime koos Anne kanalis. V\u00f5i k\u00e4ime naabrinaisega enne sauna j\u00e4rves ujumas. Ei tea, kas sel p\u00f5hjusel, kuid k\u00fclmetushaigusi on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll v\u00e4hem olnud v\u00f5i pigem \u00fcldse mitte. Covidi eest see k\u00f5ik muidugi ei kaitse \u2026<\/p>\n\n\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/persoon2-683x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\nF\u00fcsioteraapia ja tervisekaitse osakonna bioanal\u00fc\u00fctiku taustaga juhataja Kristi Vahur maandab pingeid n\u00e4pud mullas<\/h3>\n\n\n\n<\/h3>\n\n\n\n
Kristi, kuidas Sina j\u00f5udsid Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli?
<\/strong>Tulin siia bioanal\u00fc\u00fctikuks \u00f5ppima ning kui l\u00f5petasin, asusin kohe ka \u00f5petama.
Milliseid aineid Sa siis \u00f5petasid?
<\/strong>Algul \u00f5petasin h\u00fcgieeni ja keskkonnatervisega seotud aineid.
Kui kaua Sa oled Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis kokku olnud?
<\/strong>Kaksk\u00fcmmend aastat.
Kelleks Sa lapsena saada tahtsid?
<\/strong>Ilmselt tahtsin saada kas bioloogiks v\u00f5i aednikuks.
Mis on k\u00f5rgkoolis nii toredat, et siin kaks aastak\u00fcmmet olla?
<\/strong>\u00d5hkkond, inimesed, tudengid \u2013 k\u00f5ik see kokku. \u00dctlen ausalt, et kui ma olin v\u00e4ike, siis poleks ma never ever arvanud, et hakkan \u00f5petama. \u00d5petajaamet ei olnud kohe kindlasti mu top k\u00fcmnes. Tollase Tartu Meditsiinikooli teisel kursusel tekkis aga tunne, et v\u00f5iksin ka \u00f5petada ja kui Mai Treial hakkas samuti r\u00e4\u00e4kima, et ma v\u00f5iksin sellega tegeleda, siis nii juhtuski.
Kas Sa praegu ka midagi \u00f5petad?
<\/strong>Jah, \u00f5petan praegu ainet \u201eJoogivee kvaliteet ja selle tagamine\u201c.
Kas Sul on kahju ka, et n\u00fc\u00fcd f\u00fcsioteraapia ja terviskaitse osakonna juhatajana v\u00e4hem \u00f5petad?
<\/strong>Natukene k\u00fcll, jah. Kuigi \u2013 see uus koht, kus ma natukene \u00fcle aasta t\u00f6\u00f6tanud olen, on j\u00e4llegi teistpidi huvitav, onju! \u00d5petamisse ma aga t\u00f5esti enam nii palju ei saa panustada: p\u00e4evas ei ole nii palju tunde ja doktori\u00f5pingud v\u00f5tavad ka oma aja.
\u00dctlesid, et inimesed on need, kelle p\u00e4rast Sa siin k\u00f5rgkoolis t\u00f6\u00f6tad. Millised need inimesed siis on?
<\/strong>Minu meelest on inimesed siin v\u00e4ga nutikad ja s\u00f5bralikud. Kuidagi kodune \u00f5hkkond on. Minu jaoks on see h\u00e4sti sobiv.
Sa ise juba \u00fctlesid ka, et sa \u00f5pid doktori\u00f5ppes. Miks?
<\/strong>Karj\u00e4\u00e4riredeli seisukohalt on edasi\u00f5ppimine vajalik, sellep\u00e4rast doktorantuur ka mu ellu tuli.
Aga mille poolest erineb \u00f5ppej\u00f5ud sellest vaatest, kas tal on bakalaureuseharidus v\u00f5i doktorikraad?
<\/strong>Esiteks kindlasti v\u00f5imekusest juhendada ja \u00f5petada magistrante \u2013 kui meil ei ole doktorikraadiga \u00f5ppej\u00f5ude, ei olegi v\u00f5imalik magistri\u00f5ppekavasid avada.
Kas Sa tunned ennast praegu rohkem nagu f\u00fcsioterapeut, tervisekaitse spetsialist v\u00f5i bioanal\u00fc\u00fctik?
<\/strong>Hetkel ei tunne ma ennast otseselt ei \u00fche, teise ega kolmandana. Kunagi tundsin ennast h\u00e4sti bioanal\u00fc\u00fctikuna, siis hakkasin tervisekaitse aineid andma ja n\u00fc\u00fcd\u2026 F\u00fcsioterapeudina ma ennast ei tunne, kuid h\u00e4sti palju ressurssi p\u00fchendan just sellele teemale seoses rahvusvahelise magistri\u00f5ppekava avamisega. Pigem tunnen ennast praegu lihtsalt juhina.
Mis tunne on olla juht?
<\/strong>Algul oli p\u00e4ris harjumatu, aga olen n\u00fc\u00fcd juba veidi \u00fcle aasta f\u00fcsioteraapia ja tervisekaitse osakonda juhtinud ning tunnen ennast p\u00e4ris h\u00e4sti.
Kuidas meeskond Sind on vastu v\u00f5tnud?
<\/strong>\u00dcleminek v\u00f5tta mind vastu teises rollis oli keeruline nii mulle endale kui ka meeskonnale, aga usun, et oleme n\u00fc\u00fcdseks selle paika saanud. Ma ei ole kindlasti autoritaarne, vaid pigem kaasav juht.
Kes Sa tahaksid olla k\u00fcmne aasta p\u00e4rast?
<\/strong>Ma tunnistan ausalt, et olen enda t\u00e4iskasvanueas sellistele asjadele v\u00e4he m\u00f5elnud. Elan p\u00f5him\u00f5tteliselt p\u00e4ev korraga. Fookus on sellel, et s\u00e4ilitada vaimne tasakaal ja otsest ambitsiooni, et tahan kellekski saada, mul ei ole.
Kuidas Sa vaimset tasakaalu s\u00e4ilitad ja mida enda hinge jaoks teed?
<\/strong>Soojemate ilmadega meeldib mulle k\u00f5ik vabad hetked koos oma poegadega aias veeta. Mulle meeldib tegelikult aias k\u00f5ike teha. Kui ma v\u00e4iksena sisuliselt vihkasin rohimist, sest see oli selline vastik kohustus, siis n\u00fc\u00fcd teen seda p\u00e4eva l\u00f5pus suurima heameelega. Minu salaoskus on puude ja p\u00f5\u00f5saste p\u00fcgamine.
Sport meeldib mulle ka, ent seda ma enam varasemal tasemel ei tee. Meditsiinikoolis \u00f5ppides ning \u00f5ppej\u00f5una m\u00e4ngisin korvpalli ja olen esindanud k\u00f5rgkooli nii korv- kui ka v\u00f5rkpalliv\u00f5istlustel ja vedanud eest ka k\u00f5rgkooli sporditegevusi. Siis s\u00fcndisid aga lapsed ja ei j\u00e4\u00e4nud enam aega palju sporti teha. Laiskus tuli ka. Kes seda teab, kumb nendest p\u00f5hjustest rohkem v\u00f5imust sai, et ma enam nii palju spordiga ei tegele. Keha ei ole samuti enam v\u00e4ga valmis pallim\u00e4ngude valu ja v\u00f5lu taluma.
Sinu osakonnas on v\u00e4ga mitmeid doktorikraadiga \u00f5ppej\u00f5ude. M\u00f5ned, sealhulgas Sa ise, olete doktorantuuris. Millest see tuleneb, et olete doktorikraadi omandamist selliselt v\u00e4\u00e4rtustanud?
<\/strong>Me ilmselt oleme sellised t\u00e4nu sellele, et meie eelmine juht (k\u00f5rgkooli professor Anna-Liisa Tamm \u2013 toim.<\/em>) v\u00e4ga soosis ja r\u00f5hutas vajadust doktorikraadi j\u00e4rgi. Meile on antud v\u00f5imalus areneda ja teadust teha ning enamus meist ongi h\u00e4sti \u00f5pihimulised ja teadusele orienteeritud. V\u00e4ga mitmed on seda ka kohe-kohe l\u00f5petamas v\u00f5i doktorantuuri astumas.
Eks see on valdkonna teema samuti. Seet\u00f5ttu avame ka f\u00fcsioteraapias magistri\u00f5ppekava, et selle valdkonna spetsialistidel oleks v\u00f5imalus saavutada j\u00e4rgmine tase, juhtida meeskondi ja arendusi. Tavaf\u00fcsioterapeudi t\u00f6\u00f6 jaoks piisab bakalaureuse tasemel haridusest ka, aga arenduse ja innovatsiooni jaoks on vaja minna magistri\u00f5ppesse ja sealt edasi doktorantuuri.
Miks peaksid f\u00fcsioterapeudid Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli f\u00fcsioteraapia magistri\u00f5ppesse tulema?
<\/strong>Lisaks k\u00f5igile eelnevalt mainitud p\u00f5hjustele on meie pluss see, et \u00f5ppekava fookuses on skeletilihass\u00fcsteemi f\u00fcsioteraapia. \u00d5pe on \u00fcles ehitatud selle hindamisele, ravimisele ja ennetustegevusele.
Kui vaadata statistikat, siis t\u00e4nap\u00e4eval enamus t\u00f6\u00f6ga seotud haigestumisi on seotud just skeleti-lihass\u00fcsteemi vaevustega \u2013 see on sisuliselt epideemia. Seet\u00f5ttu peaksime leidma v\u00f5imalusi, kuidas haigestumisi nii t\u00f6\u00f6- kui ka kodukeskkonnas ennetada ja m\u00f5tlema, mida teha nendega, kes on haigestunud. Teoorias on see h\u00e4sti lihtne, praktikas v\u00f5ib-olla alati ei \u00f5nnestu veel nii h\u00e4sti.
Milliseks hindad neid ennetustegevusi Eestis v\u00f5rreldes muu maailmaga?
<\/strong>Oleneb kellega me ennast v\u00f5rdleme: P\u00f5hjamaadest oleme t\u00f5en\u00e4oliselt ennetuse m\u00f5ttes veel j\u00e4tkuvalt maas, aga mitte nii palju kui aastak\u00fcmneid tagasi. Samas teistest Balti riikidest ehk eespool. Kogu esmatasandi perearstiabi suunab pilgu sellele, et inimesed oleksid teadlikumad ja vastutaksid ise enda tervise eest ja poleks enam nii palju suhtumist, et k\u00fcll keegi teine minu eest v\u00f5imleb. Seda tuleb ikka ise teha, et terve olla! Kuna ka f\u00fcsioterapeutidel on tervishoius\u00fcsteemis j\u00e4rjest enam iseseisvust, on neil v\u00f5imalus patsiente aina rohkem harida ning heas m\u00f5ttes m\u00f5jutada.
Kas Sinu doktorit\u00f6\u00f6 teema on ka sellega kuidagi seotud?
<\/strong>Minu doktorit\u00f6\u00f6 teemaks on meditsiinilabori t\u00f6\u00f6tajate luu- ja lihaskonna vaevused ja ergonoomikaline sekkumine.
Oma doktorit\u00f6\u00f6s kaardistasin meditsiinilabori t\u00f6\u00f6tajatel esinevaid luu- ja lihaskonna vaevused ja viisin l\u00e4bi sekkumistegevused: v\u00f5imlemised, t\u00f6\u00f6koha kujundamise ergonoomiliseks ning ergonoomika koolitused. N\u00fc\u00fcd on vaja veel andmed \u00e4ra anal\u00fc\u00fcsida, koostada nende p\u00f5hjal artiklid ja ongi doktorikraad olemas. Eesti kontekstis ei ole laboris t\u00f6\u00f6tavaid inimesi sellises fookuses varem uuritud. Kui vaadata tervishoiut\u00f6\u00f6tajate seas tehtud uuringuid, siis \u00f5dede seas on neid h\u00e4sti palju tehtud. Ilmselt ka seet\u00f5ttu, et \u00f5dede kontsentratsioon tervishoius\u00fcsteemis on v\u00f5rreldes teiste spetsialistidega niiv\u00f5rd suur. Samas on j\u00e4llegi laboris rida erinevaid f\u00fcsioloogilisi ohutegureid, korduvliigutused jms ohutegurid.
Neid luu-lihaskonna vaevusi esineb tegelikult \u00fcksjagu ka f\u00fcsioterapeutidel. Ise nad \u00fchelt poolt tegelevad ennetamise ja sekkumisega, aga teisalt on nad tervishoius\u00fcsteemis ehk lausa topp kolmes nende hulgas, kel on vajadus enda abiks: nad ju kogu aeg tegelevad f\u00fc\u00fcsiliselt patsiendiga, t\u00f6\u00f6seaduse m\u00f5istes tegelevad igap\u00e4evaselt raskuste k\u00e4sitsi teisaldamisega, v\u00e4ga palju on korduvliigutusi ja eks see ole ka omajagu raske t\u00f6\u00f6. 2021. a tehti Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis l\u00f5put\u00f6\u00f6 f\u00fcsioterapeutide luu- ja lihaskonna vaevustest. Selgus, et tegelikult on neil h\u00e4dasid terve hulk ning m\u00f5ned neist kaaluvad sellest tulenevalt ka t\u00f6\u00f6koha vahetust.
Sama on tegelikult laborit\u00f6\u00f6tajatega: ka neil on ikkagi p\u00e4ris palju luu- ja lihaskonna vaevusi. P\u00f5hilised kehapiirkonnad, mis laboris kahjustada saavad, on alaselg ja kael. \u00dcle pooltel on v\u00e4hemalt kahe kehapiirkonna valu pidevalt ning need on samas inimesed, kes t\u00f6\u00f6tavad ise meditsiinis teiste inimeste, patsientide, heaolu nimel!
Miks f\u00fcsioterapeutide magistri\u00f5pe on rahvusvaheline?
<\/strong>Eelk\u00f5ige just sellep\u00e4rast, et seda \u00f5pet v\u00f5imestada ja leida \u00fchiseid teadus- ja koost\u00f6\u00f6kohti. Eesti on iseenesest maailma kontekstis suhteliselt v\u00e4ike ja magistri\u00f5ppe kontekstis v\u00f5ikski vaadata valdkonnale juba laiemalt. P\u00f5hiteadmised tulevad bakalaureuse\u00f5ppe tasemelt, aga \u00f5pingute rikastamiseks on vajalikud ka muude riikide kogemused. Teiselt poolt on meil vaja j\u00e4lgida, et meie tervishoius\u00fcsteemis ei tekiks olukorda, kus meil \u00fchel hetkel t\u00f6\u00f6tajaid ei ole. Kolmandaks on meil vaja j\u00e4relkasvu nii rakendusk\u00f5rghariduse kui ka magistri\u00f5ppe taseme \u00f5ppej\u00f5udude n\u00e4ol. Vastasel juhul v\u00f5ib \u00fchel hetkel tekkida tervishoiuvaldkonnas valitseva t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduse t\u00f5ttu olukord, kus meil ei ole inimesi, kes k\u00f5rghariduse tasemel tulevasi spetsialiste \u00f5petavad.
Kas Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis v\u00f5iks f\u00fcsioterapeutidel kunagi olla ka doktori\u00f5pe?
<\/strong>Kunagi kindlasti, jah. See ei juhtu l\u00e4hiaastatel, aga v\u00f5ib-olla l\u00e4hiaastak\u00fcmnetel. Esmalt on vaja magistri\u00f5pe korralikult k\u00e4ima saada, alles siis saame edasi vaadata.
Mis plaanid on tervisekaitse spetsialistidel, kas nemad ei ole m\u00f5elnud magistri\u00f5ppe peale?
<\/strong>See on juba h\u00fcpoteetiliselt kuskilt l\u00e4bi k\u00e4inud, aga pole paberile kindla m\u00f5ttena formuleeritud. M\u00f5ned meie vilistlased on k\u00fcsinud, et millal avatakse tervisekaitse magistri\u00f5pe \u2013 seega huvi on olemas. \u00d5ppe avamine v\u00f5i mitteavamine ilmselt s\u00f5ltub sellestki, kuidas meil f\u00fcsioteraapia magistri\u00f5pe \u00f5nnestub. Siis saame juba kaaluda j\u00e4rgmisena vajadust ka tervisekaitse spetsialisti magistrantide j\u00e4rgi. Praegu l\u00e4hevad meie rakendusk\u00f5rghariduse tasemel tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava l\u00f5petanud magistrantuuri edasi \u00f5ppima peamiselt kas siis Tartu \u00dclikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituuti v\u00f5i siis Eesti Maa\u00fclikooli ergonoomikasse.
Tegelikult on k\u00f5ikidel j\u00e4relevalveametnikel nii Terviseametis, T\u00f6\u00f6inspektsioonis ja mujal teatud tasemest ametijuhendis sees, et nad peavad olema magistrikraadiga. Selles m\u00f5ttes oleks magistri\u00f5ppe arendamine selles valdkonnas spetsialistide karj\u00e4\u00e4riredelil liikumiseks oluline. Nende t\u00f6\u00f6kohad on muidugi v\u00e4ga-v\u00e4ga erinevates valdkondades: kui meie k\u00f5rgkoolis on teised \u00f5ppekavad v\u00e4ga tihti piiratud ikkagi tervishoiuga (olgu siis erasektoris v\u00f5i riigiasutustes), siis tervisekaitse spetsialistidel on v\u00e4ljundiks j\u00e4relevalvega seotud ametikohad ja eraettev\u00f5tlus. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool on aga ainuke \u00f5ppeasutus Eestis, kus tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekaval \u00fcldse sellises mahus t\u00f6\u00f6tervishoiu alaseid aineid \u00f5petatakse.<\/p>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/persoon_kristivahur-683x1024.jpg\")
<\/figure>\nKristi Vahur<\/h2>\n\n\n\n
S\u00fcnniaeg 9. aprill 1981
T\u00f6\u00f6kohad<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n- 01.01.2023\u2013 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, f\u00fcsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja<\/li>\n\n\n\n
- 2011\u20132022 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, vanemlektor<\/li>\n\n\n\n
- 2010\u20132011 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, keskkonnatervise lektor<\/li>\n\n\n\n
- 2006\u20132009 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, laboriainete vanemassistent<\/li>\n\n\n\n
- 2003\u20132006 Tamme Erakliinik, laborant<\/li>\n\n\n\n
- 2003\u20132006 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, \u00f5petaja<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
Haridus<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n- 01.09.2020\u2013 Eesti Maa\u00fclikool, doktori\u00f5pe (ergonoomika)<\/li>\n\n\n\n
- 2003\u20132006 Tartu \u00dclikool, rahvatervise magister<\/li>\n\n\n\n
- 1999\u20132003 Tartu Meditsiinikool, bioanal\u00fc\u00fctik<\/li>\n\n\n\n
- Kahe poja ema.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kui Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli radiograafia magistri\u00f5pe sai Eesti K\u00f5rg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurilt heakskiidu 2017. aasta suvel, siis 2023. aasta detsembris allkirjastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas k\u00e4skkirja, mille kohaselt on k\u00f5rgkoolil \u00f5igus koolitada ka magistritasemel f\u00fcsioterapeute. 1. augustini saabki esmakordselt kandideerida Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli kahele rahvusvahelisele magistri\u00f5ppekavale: radiograafiasse ja f\u00fcsioteraapiasse. Kui need kaks moodustavad k\u00f5rgkoolis […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2392,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"ppma_author":[33],"class_list":["post-2388","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-persoon","wpautop"],"authors":[{"term_id":33,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"jaanika-niinepuu","display_name":"Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3429ecb05f7ecdce2d6903530c5181ef472cbce200e16335243a11355bc44b13?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2388","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2388"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2388\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2546,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2388\/revisions\/2546"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2392"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2388"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2388"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2388"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2388"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
<\/figure><\/p>\n\n\n\n
Triin Aasm\u00e4e<\/h2>\n\n\n\n
S\u00fcnniaeg 25. aprill 1988<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6kohad<\/strong><\/p>\n\n\n\n Haridus<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n 1. augustini on v\u00f5imalus kandideerida Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli ingliskeelsele radiograafia magistri\u00f5ppekavale. Triin, miks on oluline v\u00f5imalus \u00f5ppida just rahvusvahelises radiograafia magistri\u00f5ppes?<\/strong> Kristi, kuidas Sina j\u00f5udsid Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli? <\/p>\n\n\n\n Haridus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli radiograafia magistri\u00f5pe sai Eesti K\u00f5rg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurilt heakskiidu 2017. aasta suvel, siis 2023. aasta detsembris allkirjastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas k\u00e4skkirja, mille kohaselt on k\u00f5rgkoolil \u00f5igus koolitada ka magistritasemel f\u00fcsioterapeute. 1. augustini saabki esmakordselt kandideerida Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli kahele rahvusvahelisele magistri\u00f5ppekavale: radiograafiasse ja f\u00fcsioteraapiasse. Kui need kaks moodustavad k\u00f5rgkoolis […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2392,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"ppma_author":[33],"class_list":["post-2388","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-persoon","wpautop"],"authors":[{"term_id":33,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"jaanika-niinepuu","display_name":"Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3429ecb05f7ecdce2d6903530c5181ef472cbce200e16335243a11355bc44b13?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2388","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2388"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2388\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2546,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2388\/revisions\/2546"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2392"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2388"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2388"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2388"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2388"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n
<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n
Radiograafia valdkond on niiv\u00f5rd lai, et kogu sellega seonduv temaatika bakalaureuse taseme \u00f5ppekavale nii v\u00f5i teisiti ei mahu. Selleks, et antud valdkonnas tekkiksid spetsialiseerumised ja s\u00fcgavamad teadmised erinevatest modaliteetidest, ongi vaja magistri\u00f5pet.
Rahvusvaheline \u00f5ppekava annab v\u00f5imaluse kaasata erinevatest riikidest just selle valdkonna v\u00f5i spetsialiteediga tegelevaid eksperte, kes teavad sellest teemast k\u00f5ige rohkem ning saavad tudengitele parimad teadmised edasi anda.
Miks on hetkel selle \u00f5ppekava spetsialiseerumise suunaks just kiiritusravi?
<\/strong>Peamine p\u00f5hjus on, et see on radioloogiatehnikute puhul k\u00f5ige hiljem lisandunud spetsialiseerumissuund ning s\u00fcvateadmised valdkonnast on vajalikud, et meil oleks piisavalt spetsialiste. Kiiritusravi ehk radioteraapia kujutab endast pahaloomuliste kasvajate ravimist ioniseeriva kiirgusega ning see on \u00fcks kolmest peamisest kasvajate vastasest ravist kirurgilise ja s\u00fcsteemse ravi k\u00f5rval.
Kui vaadata Euroopa inimeste demograafilist olukorda, siis elanikkond vananeb ja paraku on vanematel inimestel igasuguseid haigusi ka rohkem. Seet\u00f5ttu arvan, et tervishoiuvaldkonnas on nii praegu kui ka tulevikus \u00fcliolulised k\u00f5ik spetsialistid, nende hulgas ka radioloogiatehnikud \u2013 vahet pole kas kiiritusravi v\u00f5i muu spetsialiseerumissuunaga.
Sa \u00fctlesid, et radioloogiatehnikute p\u00f5hi\u00f5ppes olev kiiritusravi ainete maht ei anna v\u00e4ga laiap\u00f5hjalisi teadmisi, aga samas meil on ju ka praegu haiglates t\u00f6\u00f6l kiiritusravi valdkonna spetsialistid, kellel ei ole magistrikraadi. Miks see nii on?
<\/strong>See on nii osalt seet\u00f5ttu, et keegi peab t\u00f6\u00f6 ka praegu \u00e4ra tegema. Loomulikult oleks nii valdkonna arengu kui parema ravikvaliteedi tagamise seisukohast oluline, et haiglates oleks t\u00f6\u00f6l paremini informeeritud ja haritud spetsialistid. Selle \u00f5ppekava eesm\u00e4rk ongi, et teadmine ja teadlikkus j\u00f5uaks spetsialistideni praegusest laiemalt.
Mulle teadaolevalt on kiiritusravi osakonnad olemas ainult kahes Eesti haiglas, Tartu \u00dclikooli Kliinikumis ning P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglas. Kas need kaks kiiritusravi v\u00f5imekusega haiglat koos kiiritusravi spetsialistidega on Eestile piisav?
<\/strong>Spetsialistide arv ei ole kindlasti piisav, kuna praegugi on spetsialiste puudu, et juba olemasolevaid seadmeidki maksimaalselt \u00e4ra kasutada. Kuna valdkond ja raviv\u00f5imekus aina paranevad, on plaan seadmeid ka juurde soetada, kuid spetsialiste napib.
Mida siis teha, et olukord lahendada?
<\/strong>Suurim t\u00f6\u00f6 on kogu eriala tutvustamine, sest inimene t\u00e4navalt \u00fcldjuhul ei tea, kes on radioloogiatehnik v\u00f5i mis t\u00f6\u00f6d ta teeb. Radioloogiatehnik on tervishoiuasutustes t\u00f6\u00f6tav spetsialist, kes teostab radiodiagnostilisi ja -terapeutilisi protseduure, et edendada ja s\u00e4ilitada inimeste tervist ning ennetada ja diagnoosida haigusi. Selleks, et n-\u00f6 n\u00e4ha inimkeha sisse, kasutab ta erinevaid seadmeid: r\u00f6ntgeniaparaati, mammograafi, ultraheliaparaati, ortopantomograafi, magnetresonantstomograafi jne. See k\u00f5ik on tegelikult kohutavalt p\u00f5nev! Ega minagi enne radiograafia ja bioanal\u00fc\u00fctika osakonna juhatajana t\u00f6\u00f6le asumist sellest kuigi palju teadnud. Selle \u00fche aasta jooksul olen n\u00e4inud, kui huvitav see on. Nii kaua, kui on maailmas inimesi, on vaja k\u00f5iki tervishoiuspetsialiste \u2013 niisamuti radioloogiatehnikuid. Omakorda paeluv on seegi, et radiograafias on v\u00f5imalik valida valdkonna sees oma suund ning karj\u00e4\u00e4ri jooksul erinevates modaliteetides spetsialiseeruda. Erinevaid valdkondi ja v\u00f5imalusi on siin v\u00e4ga palju.
Millised valdkonnad on k\u00f5ige populaarsemad?
<\/strong>Ma ei oskagi v\u00e4lja tuua, mis on populaarsemad. Eks iga\u00fcks leiab oma, mis talle meeldib, olgu selleks siis magnetresonantstomograafia, kompuutertomograafia, konventsionaalne radiograafia, nukleaarmeditsiin, kiiritusravi v\u00f5i midagi muud.
Miks peaks siis bakalaureuse tasemel haridusega radioloogiatehnik minema edasi \u00f5ppima just kiiritusravisse?
<\/strong>Sest see avab j\u00e4rgmised uksed! \u00dche vilistlase kogemusest v\u00f5ib \u00f6elda, et see on p\u00f5hjus, miks tema on j\u00f5udnud siia k\u00f5rgkooli \u00f5ppej\u00f5uks \u2013 ta on saanud teadmised ja oskused n\u00e4iteks kiiritusravi planeerimise kohta, mida bakalaureuse\u00f5ppes ei saa ning tema v\u00f5imalused teha karj\u00e4\u00e4ri selles valdkonnas kas erialaselt, juhtimisalaselt v\u00f5i akadeemilises maailmas, on magistri\u00f5ppe l\u00e4bimise j\u00e4rgselt t\u00f5esti v\u00e4ga head.
Mis Sa arvad, millisel tasemel on radiograafia magistri\u00f5pe meil v\u00f5rreldes teiste riikidega?
<\/strong>Ma arvan, et v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsel tasemel v\u00f5i isegi parem, sest kui vaadata meie tervishoius\u00fcsteemi \u00fcldiselt, on see meil ju tegelikult p\u00e4ris heal tasemel. \u00d5ppej\u00f5ud, kes siin \u00f5petavad, on oma valdkonna eksperdid, mitmed neist on v\u00e4lismaalased v\u00f5i toonud muudest riikidest sisse need teadmised, mida nad n\u00fc\u00fcd siin edasi jagavad. Seega ma arvan, et tase on v\u00e4ga hea. M\u00f5ned \u00f5ppej\u00f5ududest \u00f5pivad ise ka doktori\u00f5ppes edasi.
<\/p>\n\n\n<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
\u00d5ppekaval on juba kuus vilistlast. Mis nendest edasi on saanud?
<\/strong>Enamik neist t\u00f6\u00f6tavad minu teada sellessamas valdkonnas praegugi, kas siin v\u00f5i oma kodumaal, sest meil on l\u00f5petanuid olnud n\u00e4iteks L\u00e4tist v\u00f5i ka kolmandatest riikidest. K\u00f5ik nad on omal alal v\u00e4ga hinnatud eksperdid.
Mis Sa arvad, kas on jumet m\u00f5ttel, et tervishoiualadele v\u00f5iks tulla \u00f5ppima tudengid kolmandatest riikidest, kes j\u00e4\u00e4ksid siia ka t\u00f6\u00f6le?
<\/strong>Ma arvan, et see on v\u00e4ga individuaalne. Kui tudeng suudab siin kohaneda ja eesti keele piisaval tasemel selgeks \u00f5ppida, siis mina ei n\u00e4e probleemi selles, et ta v\u00f5iks siin t\u00f6\u00f6tada. Kas ta aga suudab ja tahab siin kohaneda, s\u00f5ltub pigem isiksusest, kuna meilt saadav haridus annab k\u00f5ik eeldused, vajalikud teadmised ja oskused siin t\u00f6\u00f6tamiseks. Omaette k\u00fcsimus on seegi, kas meie \u00fchiskond v\u00f5i riigis\u00fcsteemid on valmis neid vastu v\u00f5tma. Kui t\u00f5ele otsa vaadata, siis t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus on meil ju v\u00e4ga suur.
Kuidas tavaline Eesti inimene sellesse suhtuks, kui kohtab haiglas v\u00f5\u00f5rast riigist p\u00e4rit spetsialisti?
<\/strong>Alguses kindlasti mitte h\u00e4sti, kuid l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on ju valida, kas keegi ravib neid v\u00f5i mitte \u2013 t\u00e4pselt sellised need v\u00f5imalused ongi.
Missugune inimene sobib t\u00f6\u00f6tama radioloogiatehnikuna?
<\/strong>Sellel inimesel peab olema hea suhtlemisoskus, empaatiav\u00f5ime ning oskus n\u00e4ha suuremat pilti \u2013 mitte ainult enda poolt tehtava protseduuri p\u00f5hiselt, vaid oskus n\u00e4ha patsienti kui tervikut.
Radioloogiatehnikud on kindlasti v\u00e4ga hinnatud spetsialistid ja teevad tervishoius\u00fcsteemis v\u00e4ga olulist t\u00f6\u00f6d vaatamata sellele, et nad ei ole tervishoiut\u00f6\u00f6tajad. Eesti Radioloogiatehnikute \u00dching on korduvalt \u00fcritanud m\u00f5jutada erinevaid instantse selles suunas, et radioloogiatehnikud saaksid tervishoiut\u00f6\u00f6tajateks. Loodame, et \u00fchel p\u00e4eval see juhtub.
Huvitav, et radioloogiatehnikud ei ole tervishoiut\u00f6\u00f6tajad. Kohati tundub radioloogiatehniku t\u00f6\u00f6 justkui nagu keerulisem ja suuremat vastutust n\u00f5udvam kui n\u00e4iteks \u00f5e oma.<\/strong>
Ma arvan, et see nii siiski ei ole, et \u00fcks on vastutusrikkam kui teine: m\u00f5lemad on v\u00e4ga vastutusrikkad ametid. Vastutus on siinjuures v\u00f5ib-olla erinev, kuna tegevused v\u00f5i protseduurid, mida \u00fchte v\u00f5i teist eriala esindav spetsialist teeb, on natuke erinevad. Mina ei t\u00f5staks siinkohal \u00fchte teisest k\u00f5rgemale: ka \u00f5de peab teadma, milliseid ravimeid manustada nagu radioloogiatehnik peab teadma, et teeb protseduuri inimesele ohutult ning erinevaid v\u00f5imalikke ohtusid minimeerima.
Kas kiiritusravi kui valdkond v\u00f5ib olla ka spetsialistile endale kahjulik?
<\/strong>T\u00f6\u00f6ohutuse seisukohast on paika pandud n\u00f5uded, mida tuleb igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s t\u00e4ita. Samamoodi on radioloogiatehniku t\u00f6\u00f6kohal vahendid, mis m\u00f5\u00f5davad kiirgusdoosi ning tagavad, et \u00fckski t\u00f6\u00f6taja ei saaks seda \u00fcleliigselt. Protseduuri ajal ei viibi radioloogiatehnik ju ka otseselt patsiendi juures. Niisiis ei ole see amet kindlasti ohtlikum kui m\u00f5ni teine ning on tehtud k\u00f5ik selleks, et see oleks k\u00f5ikidele osapooltele ohutu.
Triin, Sa olid varasemalt Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekava \u00f5ppej\u00f5ud ning n\u00fc\u00fcd aasta aega t\u00f6\u00f6tanud radiograafia ja bioanal\u00fc\u00fctika osakonna juhatajana. Millised on olnud selle aja jooksul suurimad v\u00e4ljakutsed?
<\/strong>\u00dcks v\u00e4ljakutse ongi olnud see, kuidas ennast radioloogiatehnikute poolega kurssi viia, sest mina olen ju bioanal\u00fc\u00fctik ning ei teadnud radioloogiatehnikutest v\u00f5i nende \u00f5ppekavast eriti midagi.
Veel v\u00f5ib nimetada v\u00e4ljakutseks leppimist asjaoluga, et kui varem olin \u00fche v\u00e4iksema meeskonna liige, siis n\u00fc\u00fcd on v\u00e4ga palju erinevaid inimesi, kellega pean nii k\u00f5rgkooli siseselt kui ka v\u00e4ljaspool pidevalt suhtlema. Samuti on igap\u00e4evane t\u00f5demus, et inimesed ja nende arusaamad ongi v\u00e4ga erinevaid ja sellega tuleb kuidagi toime tulla. Vahest on see keeruline.
Alguses ma tegelikult kartsin ka seda, et bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekava meeskonnaga olen juba pikalt koos t\u00f6\u00f6tanud, aga radioloogiatehniku \u00f5ppekava \u00f5ppej\u00f5ududega pole kokkupuudet eriti olnud, kuid kohanemine nendega on l\u00e4inud \u00fcle ootuste h\u00e4sti.
Kui Sa oleks radioloogiatehnik, siis missugune valdkond Sulle huvi pakuks?
<\/strong>V\u00f5ib-olla magnetresonantstomograafia, sest mulle tundub k\u00f5ige huvitavam topograafiline anatoomia ehk kuidas saada aru sellest mustvalgest pildist. N\u00fc\u00fcd saab kindlasti k\u00fcsida, et miks mitte kiiritusravi (naerab<\/em>). See valdkond on ilmselt vaimselt raske, sest need patsiendid, kes sinna satuvad, on ikkagi tihtilugu raskes seisus, ent magnetresonantstomograafiat kasutatakse ka p\u00f5lvevalu korral, mis aga ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt selline asi, mis v\u00f5ib su elu l\u00f5petada. Kiiritusravis seevastu on onkoloogilised patsiendid, kellest v\u00e4ga paljud saavad \u00f5nneks terveks, aga siiski mitte k\u00f5ik ja see arvatavasti m\u00f5juks mulle vaimselt raskemalt. P\u00e4ris t\u00e4pselt ma seda tegelikult ei tea, kuna ma ei ole ju kummaski valdkonnas t\u00f6\u00f6tanud.
Kas k\u00f5rgkoolil on plaan avada radiograafia magistri\u00f5ppes ka teisi spetsialiseerumissuundi peale kiiritusravi?
<\/strong>Pikas perspektiivis on kindlasti plaan avada ka teisi spetsialiseerumisi, et teisteski valdkondades see j\u00e4rgmine, k\u00f5rgem, teadmiste tase saavutada. Kuna Eesti on nii v\u00e4ike, siis on ikkagi ilmselt m\u00f5istlikum teha needki \u00f5ppekavad rahvusvahelised, kuna meil ei ole igas valdkonnas siin nii palju inimesi, et suudaksime oma j\u00f5ududega \u00f5ppekava t\u00e4ita.
Kas kunagi v\u00f5iks selles valdkonnas Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis ka doktori\u00f5pe olla?
<\/strong>Vot see on raske k\u00fcsimus, et millal. K\u00f5igepealt on ikkagi eesm\u00e4rk luua t\u00e4iendavad spetsialiseerumised magistri\u00f5ppesse, kiiritusravi k\u00f5rvale ja sealt edasi saaks juba m\u00f5elda doktori\u00f5ppe peale. Varem veel mitte, kuigi unistada v\u00f5ib ikka.
Aga magistri\u00f5pe bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekaval?
<\/strong>Bioanal\u00fc\u00fctikutel v\u00f5iks loomulikult olla erialaspetsiifiline magistri\u00f5pe. Seal on samamoodi v\u00f5imalik luua mitmeid erinevaid spetsialiseerumissuundi ning see on \u00fcks suundadest, kuhu tulevikus liikuda tuleb. Millisest valdkonnast alustame, ongi siis n\u00e4ha, kuid magistri\u00f5pe on oluline nii eriala kui ka k\u00f5rgkooli arengusuundade seisukohast.
Kelleks Sa ise v\u00e4iksena saada tahtsid?
<\/strong>Ikkagi \u00f5petajaks. Vahepeal oli ka periood, kui m\u00f5tlesi, et tahaksin teha hoopis t\u00f6\u00f6d, kus ei peaks teiste inimestega suhtlema \u2013 seep\u00e4rast tulingi bioanal\u00fc\u00fctikuks \u00f5ppima. Aga \u2013 vot, mis juhtus! \u2013 n\u00fc\u00fcd teen seda iga p\u00e4ev.
Kelleks Sa n\u00fc\u00fcd tahad saada?
<\/strong>Praegu tahaksin olla iga p\u00e4ev parem inimene, kui olin eile. M\u00f5nikord see \u00f5nnestub, aga mitte alati.
Kas Sa oled bioanal\u00fc\u00fctikuna t\u00f6\u00f6tanud ka?
<\/strong>Ei ole, sest ma \u00f5ppisin siin k\u00f5rgkoolis ja sain peale \u00f5pingute l\u00f5petamist ka siia laborisse t\u00f6\u00f6le.
Mis valdkond Sind bioanal\u00fc\u00fctikuna k\u00f5ige rohkem huvitas?
<\/strong>Kindlasti hematoloogia, kuna mulle v\u00e4ga meeldis lugeda veren\u00e4itajaid v\u00f5i rakkude morfoloogiat ning lugeda erinevat liiki vererakke kokku. Ka mikrobioloogia meeldis seet\u00f5ttu, et seal on k\u00fcllaltki palju k\u00e4sitsi tegemist. See masinaoperaatori pool mulle niiv\u00e4ga ei meeldi.
Kas Sa puudust ei tunne sellisest n-\u00f6 k\u00e4tega nikerdamisest?
<\/strong>N\u00fc\u00fcd ma teen seda pigem kodus \u2013 mulle v\u00e4ga meeldib igasuguse k\u00e4sit\u00f6\u00f6 ja kunstiga tegeleda. Puudust tunnen sellest, et laboris v\u00f5i \u00f5ppej\u00f5una t\u00f6\u00f6tades panid \u00f5htul ukse kinni ja t\u00f6\u00f6p\u00e4ev saigi l\u00e4bi.
Sa oled r\u00e4\u00e4kinud ja n\u00e4en ka k\u00f5rvalt, et Sinu t\u00f6\u00f6s tuleb palju suhelda ja v\u00e4ga erinevaid olukordi lahendada. Kuidas Sa sellega kaasneva pingega toime tuled v\u00f5i mis on need asjad, mis Sulle vabal ajal r\u00f5\u00f5mu toovad?
<\/strong>Mul on ju tore pere, kelle juurde \u00f5htul koju minna. Aga \u00fcks asi on k\u00fcll teisiti \u2013 ma ei ole mitte kunagi elus nii palju trenni teinud kui praegu. Arvan, et see kompenseerib vaimset pinget, mis p\u00e4evat\u00f6\u00f6ga kaasas k\u00e4ib. K\u00e4in kas j\u00f5usaalis, m\u00f5nes r\u00fchmatreeningus v\u00f5i hoopis koeraga metsa vahel jooksmas. Siis aju puhkab ning see aitab ka pinget tasakaalustada.
Samuti olen \u00fcle kahe aasta tegelenud talisuplusega. \u00dcldjuhul k\u00e4in koos m\u00f5ne tuttavaga, n\u00e4iteks esmasp\u00e4eva l\u00f5una ajal k\u00e4ime koos Anne kanalis. V\u00f5i k\u00e4ime naabrinaisega enne sauna j\u00e4rves ujumas. Ei tea, kas sel p\u00f5hjusel, kuid k\u00fclmetushaigusi on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll v\u00e4hem olnud v\u00f5i pigem \u00fcldse mitte. Covidi eest see k\u00f5ik muidugi ei kaitse \u2026<\/p>\n\n\n\n\n<\/figure>\n<\/div>\n\n\nF\u00fcsioteraapia ja tervisekaitse osakonna bioanal\u00fc\u00fctiku taustaga juhataja Kristi Vahur maandab pingeid n\u00e4pud mullas<\/h3>\n\n\n\n
<\/h3>\n\n\n\n
<\/strong>Tulin siia bioanal\u00fc\u00fctikuks \u00f5ppima ning kui l\u00f5petasin, asusin kohe ka \u00f5petama.
Milliseid aineid Sa siis \u00f5petasid?
<\/strong>Algul \u00f5petasin h\u00fcgieeni ja keskkonnatervisega seotud aineid.
Kui kaua Sa oled Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis kokku olnud?
<\/strong>Kaksk\u00fcmmend aastat.
Kelleks Sa lapsena saada tahtsid?
<\/strong>Ilmselt tahtsin saada kas bioloogiks v\u00f5i aednikuks.
Mis on k\u00f5rgkoolis nii toredat, et siin kaks aastak\u00fcmmet olla?
<\/strong>\u00d5hkkond, inimesed, tudengid \u2013 k\u00f5ik see kokku. \u00dctlen ausalt, et kui ma olin v\u00e4ike, siis poleks ma never ever arvanud, et hakkan \u00f5petama. \u00d5petajaamet ei olnud kohe kindlasti mu top k\u00fcmnes. Tollase Tartu Meditsiinikooli teisel kursusel tekkis aga tunne, et v\u00f5iksin ka \u00f5petada ja kui Mai Treial hakkas samuti r\u00e4\u00e4kima, et ma v\u00f5iksin sellega tegeleda, siis nii juhtuski.
Kas Sa praegu ka midagi \u00f5petad?
<\/strong>Jah, \u00f5petan praegu ainet \u201eJoogivee kvaliteet ja selle tagamine\u201c.
Kas Sul on kahju ka, et n\u00fc\u00fcd f\u00fcsioteraapia ja terviskaitse osakonna juhatajana v\u00e4hem \u00f5petad?
<\/strong>Natukene k\u00fcll, jah. Kuigi \u2013 see uus koht, kus ma natukene \u00fcle aasta t\u00f6\u00f6tanud olen, on j\u00e4llegi teistpidi huvitav, onju! \u00d5petamisse ma aga t\u00f5esti enam nii palju ei saa panustada: p\u00e4evas ei ole nii palju tunde ja doktori\u00f5pingud v\u00f5tavad ka oma aja.
\u00dctlesid, et inimesed on need, kelle p\u00e4rast Sa siin k\u00f5rgkoolis t\u00f6\u00f6tad. Millised need inimesed siis on?
<\/strong>Minu meelest on inimesed siin v\u00e4ga nutikad ja s\u00f5bralikud. Kuidagi kodune \u00f5hkkond on. Minu jaoks on see h\u00e4sti sobiv.
Sa ise juba \u00fctlesid ka, et sa \u00f5pid doktori\u00f5ppes. Miks?
<\/strong>Karj\u00e4\u00e4riredeli seisukohalt on edasi\u00f5ppimine vajalik, sellep\u00e4rast doktorantuur ka mu ellu tuli.
Aga mille poolest erineb \u00f5ppej\u00f5ud sellest vaatest, kas tal on bakalaureuseharidus v\u00f5i doktorikraad?
<\/strong>Esiteks kindlasti v\u00f5imekusest juhendada ja \u00f5petada magistrante \u2013 kui meil ei ole doktorikraadiga \u00f5ppej\u00f5ude, ei olegi v\u00f5imalik magistri\u00f5ppekavasid avada.
Kas Sa tunned ennast praegu rohkem nagu f\u00fcsioterapeut, tervisekaitse spetsialist v\u00f5i bioanal\u00fc\u00fctik?
<\/strong>Hetkel ei tunne ma ennast otseselt ei \u00fche, teise ega kolmandana. Kunagi tundsin ennast h\u00e4sti bioanal\u00fc\u00fctikuna, siis hakkasin tervisekaitse aineid andma ja n\u00fc\u00fcd\u2026 F\u00fcsioterapeudina ma ennast ei tunne, kuid h\u00e4sti palju ressurssi p\u00fchendan just sellele teemale seoses rahvusvahelise magistri\u00f5ppekava avamisega. Pigem tunnen ennast praegu lihtsalt juhina.
Mis tunne on olla juht?
<\/strong>Algul oli p\u00e4ris harjumatu, aga olen n\u00fc\u00fcd juba veidi \u00fcle aasta f\u00fcsioteraapia ja tervisekaitse osakonda juhtinud ning tunnen ennast p\u00e4ris h\u00e4sti.
Kuidas meeskond Sind on vastu v\u00f5tnud?
<\/strong>\u00dcleminek v\u00f5tta mind vastu teises rollis oli keeruline nii mulle endale kui ka meeskonnale, aga usun, et oleme n\u00fc\u00fcdseks selle paika saanud. Ma ei ole kindlasti autoritaarne, vaid pigem kaasav juht.
Kes Sa tahaksid olla k\u00fcmne aasta p\u00e4rast?
<\/strong>Ma tunnistan ausalt, et olen enda t\u00e4iskasvanueas sellistele asjadele v\u00e4he m\u00f5elnud. Elan p\u00f5him\u00f5tteliselt p\u00e4ev korraga. Fookus on sellel, et s\u00e4ilitada vaimne tasakaal ja otsest ambitsiooni, et tahan kellekski saada, mul ei ole.
Kuidas Sa vaimset tasakaalu s\u00e4ilitad ja mida enda hinge jaoks teed?
<\/strong>Soojemate ilmadega meeldib mulle k\u00f5ik vabad hetked koos oma poegadega aias veeta. Mulle meeldib tegelikult aias k\u00f5ike teha. Kui ma v\u00e4iksena sisuliselt vihkasin rohimist, sest see oli selline vastik kohustus, siis n\u00fc\u00fcd teen seda p\u00e4eva l\u00f5pus suurima heameelega. Minu salaoskus on puude ja p\u00f5\u00f5saste p\u00fcgamine.
Sport meeldib mulle ka, ent seda ma enam varasemal tasemel ei tee. Meditsiinikoolis \u00f5ppides ning \u00f5ppej\u00f5una m\u00e4ngisin korvpalli ja olen esindanud k\u00f5rgkooli nii korv- kui ka v\u00f5rkpalliv\u00f5istlustel ja vedanud eest ka k\u00f5rgkooli sporditegevusi. Siis s\u00fcndisid aga lapsed ja ei j\u00e4\u00e4nud enam aega palju sporti teha. Laiskus tuli ka. Kes seda teab, kumb nendest p\u00f5hjustest rohkem v\u00f5imust sai, et ma enam nii palju spordiga ei tegele. Keha ei ole samuti enam v\u00e4ga valmis pallim\u00e4ngude valu ja v\u00f5lu taluma.
Sinu osakonnas on v\u00e4ga mitmeid doktorikraadiga \u00f5ppej\u00f5ude. M\u00f5ned, sealhulgas Sa ise, olete doktorantuuris. Millest see tuleneb, et olete doktorikraadi omandamist selliselt v\u00e4\u00e4rtustanud?
<\/strong>Me ilmselt oleme sellised t\u00e4nu sellele, et meie eelmine juht (k\u00f5rgkooli professor Anna-Liisa Tamm \u2013 toim.<\/em>) v\u00e4ga soosis ja r\u00f5hutas vajadust doktorikraadi j\u00e4rgi. Meile on antud v\u00f5imalus areneda ja teadust teha ning enamus meist ongi h\u00e4sti \u00f5pihimulised ja teadusele orienteeritud. V\u00e4ga mitmed on seda ka kohe-kohe l\u00f5petamas v\u00f5i doktorantuuri astumas.
Eks see on valdkonna teema samuti. Seet\u00f5ttu avame ka f\u00fcsioteraapias magistri\u00f5ppekava, et selle valdkonna spetsialistidel oleks v\u00f5imalus saavutada j\u00e4rgmine tase, juhtida meeskondi ja arendusi. Tavaf\u00fcsioterapeudi t\u00f6\u00f6 jaoks piisab bakalaureuse tasemel haridusest ka, aga arenduse ja innovatsiooni jaoks on vaja minna magistri\u00f5ppesse ja sealt edasi doktorantuuri.
Miks peaksid f\u00fcsioterapeudid Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli f\u00fcsioteraapia magistri\u00f5ppesse tulema?
<\/strong>Lisaks k\u00f5igile eelnevalt mainitud p\u00f5hjustele on meie pluss see, et \u00f5ppekava fookuses on skeletilihass\u00fcsteemi f\u00fcsioteraapia. \u00d5pe on \u00fcles ehitatud selle hindamisele, ravimisele ja ennetustegevusele.
Kui vaadata statistikat, siis t\u00e4nap\u00e4eval enamus t\u00f6\u00f6ga seotud haigestumisi on seotud just skeleti-lihass\u00fcsteemi vaevustega \u2013 see on sisuliselt epideemia. Seet\u00f5ttu peaksime leidma v\u00f5imalusi, kuidas haigestumisi nii t\u00f6\u00f6- kui ka kodukeskkonnas ennetada ja m\u00f5tlema, mida teha nendega, kes on haigestunud. Teoorias on see h\u00e4sti lihtne, praktikas v\u00f5ib-olla alati ei \u00f5nnestu veel nii h\u00e4sti.
Milliseks hindad neid ennetustegevusi Eestis v\u00f5rreldes muu maailmaga?
<\/strong>Oleneb kellega me ennast v\u00f5rdleme: P\u00f5hjamaadest oleme t\u00f5en\u00e4oliselt ennetuse m\u00f5ttes veel j\u00e4tkuvalt maas, aga mitte nii palju kui aastak\u00fcmneid tagasi. Samas teistest Balti riikidest ehk eespool. Kogu esmatasandi perearstiabi suunab pilgu sellele, et inimesed oleksid teadlikumad ja vastutaksid ise enda tervise eest ja poleks enam nii palju suhtumist, et k\u00fcll keegi teine minu eest v\u00f5imleb. Seda tuleb ikka ise teha, et terve olla! Kuna ka f\u00fcsioterapeutidel on tervishoius\u00fcsteemis j\u00e4rjest enam iseseisvust, on neil v\u00f5imalus patsiente aina rohkem harida ning heas m\u00f5ttes m\u00f5jutada.
Kas Sinu doktorit\u00f6\u00f6 teema on ka sellega kuidagi seotud?
<\/strong>Minu doktorit\u00f6\u00f6 teemaks on meditsiinilabori t\u00f6\u00f6tajate luu- ja lihaskonna vaevused ja ergonoomikaline sekkumine.
Oma doktorit\u00f6\u00f6s kaardistasin meditsiinilabori t\u00f6\u00f6tajatel esinevaid luu- ja lihaskonna vaevused ja viisin l\u00e4bi sekkumistegevused: v\u00f5imlemised, t\u00f6\u00f6koha kujundamise ergonoomiliseks ning ergonoomika koolitused. N\u00fc\u00fcd on vaja veel andmed \u00e4ra anal\u00fc\u00fcsida, koostada nende p\u00f5hjal artiklid ja ongi doktorikraad olemas. Eesti kontekstis ei ole laboris t\u00f6\u00f6tavaid inimesi sellises fookuses varem uuritud. Kui vaadata tervishoiut\u00f6\u00f6tajate seas tehtud uuringuid, siis \u00f5dede seas on neid h\u00e4sti palju tehtud. Ilmselt ka seet\u00f5ttu, et \u00f5dede kontsentratsioon tervishoius\u00fcsteemis on v\u00f5rreldes teiste spetsialistidega niiv\u00f5rd suur. Samas on j\u00e4llegi laboris rida erinevaid f\u00fcsioloogilisi ohutegureid, korduvliigutused jms ohutegurid.
Neid luu-lihaskonna vaevusi esineb tegelikult \u00fcksjagu ka f\u00fcsioterapeutidel. Ise nad \u00fchelt poolt tegelevad ennetamise ja sekkumisega, aga teisalt on nad tervishoius\u00fcsteemis ehk lausa topp kolmes nende hulgas, kel on vajadus enda abiks: nad ju kogu aeg tegelevad f\u00fc\u00fcsiliselt patsiendiga, t\u00f6\u00f6seaduse m\u00f5istes tegelevad igap\u00e4evaselt raskuste k\u00e4sitsi teisaldamisega, v\u00e4ga palju on korduvliigutusi ja eks see ole ka omajagu raske t\u00f6\u00f6. 2021. a tehti Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis l\u00f5put\u00f6\u00f6 f\u00fcsioterapeutide luu- ja lihaskonna vaevustest. Selgus, et tegelikult on neil h\u00e4dasid terve hulk ning m\u00f5ned neist kaaluvad sellest tulenevalt ka t\u00f6\u00f6koha vahetust.
Sama on tegelikult laborit\u00f6\u00f6tajatega: ka neil on ikkagi p\u00e4ris palju luu- ja lihaskonna vaevusi. P\u00f5hilised kehapiirkonnad, mis laboris kahjustada saavad, on alaselg ja kael. \u00dcle pooltel on v\u00e4hemalt kahe kehapiirkonna valu pidevalt ning need on samas inimesed, kes t\u00f6\u00f6tavad ise meditsiinis teiste inimeste, patsientide, heaolu nimel!
Miks f\u00fcsioterapeutide magistri\u00f5pe on rahvusvaheline?
<\/strong>Eelk\u00f5ige just sellep\u00e4rast, et seda \u00f5pet v\u00f5imestada ja leida \u00fchiseid teadus- ja koost\u00f6\u00f6kohti. Eesti on iseenesest maailma kontekstis suhteliselt v\u00e4ike ja magistri\u00f5ppe kontekstis v\u00f5ikski vaadata valdkonnale juba laiemalt. P\u00f5hiteadmised tulevad bakalaureuse\u00f5ppe tasemelt, aga \u00f5pingute rikastamiseks on vajalikud ka muude riikide kogemused. Teiselt poolt on meil vaja j\u00e4lgida, et meie tervishoius\u00fcsteemis ei tekiks olukorda, kus meil \u00fchel hetkel t\u00f6\u00f6tajaid ei ole. Kolmandaks on meil vaja j\u00e4relkasvu nii rakendusk\u00f5rghariduse kui ka magistri\u00f5ppe taseme \u00f5ppej\u00f5udude n\u00e4ol. Vastasel juhul v\u00f5ib \u00fchel hetkel tekkida tervishoiuvaldkonnas valitseva t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduse t\u00f5ttu olukord, kus meil ei ole inimesi, kes k\u00f5rghariduse tasemel tulevasi spetsialiste \u00f5petavad.
Kas Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis v\u00f5iks f\u00fcsioterapeutidel kunagi olla ka doktori\u00f5pe?
<\/strong>Kunagi kindlasti, jah. See ei juhtu l\u00e4hiaastatel, aga v\u00f5ib-olla l\u00e4hiaastak\u00fcmnetel. Esmalt on vaja magistri\u00f5pe korralikult k\u00e4ima saada, alles siis saame edasi vaadata.
Mis plaanid on tervisekaitse spetsialistidel, kas nemad ei ole m\u00f5elnud magistri\u00f5ppe peale?
<\/strong>See on juba h\u00fcpoteetiliselt kuskilt l\u00e4bi k\u00e4inud, aga pole paberile kindla m\u00f5ttena formuleeritud. M\u00f5ned meie vilistlased on k\u00fcsinud, et millal avatakse tervisekaitse magistri\u00f5pe \u2013 seega huvi on olemas. \u00d5ppe avamine v\u00f5i mitteavamine ilmselt s\u00f5ltub sellestki, kuidas meil f\u00fcsioteraapia magistri\u00f5pe \u00f5nnestub. Siis saame juba kaaluda j\u00e4rgmisena vajadust ka tervisekaitse spetsialisti magistrantide j\u00e4rgi. Praegu l\u00e4hevad meie rakendusk\u00f5rghariduse tasemel tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava l\u00f5petanud magistrantuuri edasi \u00f5ppima peamiselt kas siis Tartu \u00dclikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituuti v\u00f5i siis Eesti Maa\u00fclikooli ergonoomikasse.
Tegelikult on k\u00f5ikidel j\u00e4relevalveametnikel nii Terviseametis, T\u00f6\u00f6inspektsioonis ja mujal teatud tasemest ametijuhendis sees, et nad peavad olema magistrikraadiga. Selles m\u00f5ttes oleks magistri\u00f5ppe arendamine selles valdkonnas spetsialistide karj\u00e4\u00e4riredelil liikumiseks oluline. Nende t\u00f6\u00f6kohad on muidugi v\u00e4ga-v\u00e4ga erinevates valdkondades: kui meie k\u00f5rgkoolis on teised \u00f5ppekavad v\u00e4ga tihti piiratud ikkagi tervishoiuga (olgu siis erasektoris v\u00f5i riigiasutustes), siis tervisekaitse spetsialistidel on v\u00e4ljundiks j\u00e4relevalvega seotud ametikohad ja eraettev\u00f5tlus. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool on aga ainuke \u00f5ppeasutus Eestis, kus tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekaval \u00fcldse sellises mahus t\u00f6\u00f6tervishoiu alaseid aineid \u00f5petatakse.<\/p>\n\n\n\n<\/figure>Kristi Vahur<\/h2>\n\n\n\n
S\u00fcnniaeg 9. aprill 1981
T\u00f6\u00f6kohad<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n
\n