{"id":2304,"date":"2024-01-04T09:32:00","date_gmt":"2024-01-04T07:32:00","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2304"},"modified":"2024-01-22T10:46:55","modified_gmt":"2024-01-22T08:46:55","slug":"insuliiniresistentsus-mitte-ainult-diabeetikute-mure","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/insuliiniresistentsus-mitte-ainult-diabeetikute-mure\/","title":{"rendered":"Insuliiniresistentsus \u2013 mitte ainult diabeetikute mure"},"content":{"rendered":"\n<p>Veresuhkur ja sellega seonduvad muutused j\u00e4\u00e4vad sageli m\u00e4rkamatuks kuni hetkeni, mil inimesel diagnoositakse diabeet. Vastupidiselt iganenud uskumusele, et insuliiniresistentsus esineb vaid suhkurt\u00f5be p\u00f5devatel, \u00fclekaalulistel ja p\u00e4riliku eelsoodumusega inimestel, v\u00f5ib insuliiniresistentsus esineda k\u00f5igil inimestel.<\/p>\n\n\n\n<p>Tihtipeale arvatakse, et veresuhkrut peaksid j\u00e4lgima vaid suhkruhaiged, kuid mida rohkem areneb meditsiin ja tervisealased teadmised, seda enam levib ka teadmine, et veresuhkrut oleks kasulik j\u00e4lgida neilgi, kellel suhkurt\u00f5be diagnoositud pole.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mis on insuliiniresistentsus ja mis seda p\u00f5hjustab?<\/h3>\n\n\n\n<p>Insuliiniresistentsus on seisund, mille korral keha ei reageeri insuliinile korralikult ega saa verest saadavat gl\u00fckoosi energia saamiseks kasutada. Selle kompenseerimiseks toodab k\u00f5hun\u00e4\u00e4re oluliselt rohkem insuliini, et liigne gl\u00fckoos edasi keharakkudesse aidata. Kuna keha ei saa verest kogu gl\u00fckoosi k\u00e4tte, siis t\u00f5useb aja jooksul ka veresuhkru tase ehk tekib diabeedieelne seisund, mis v\u00f5ib hiljem viia diabeedi tekkeni. Erinevate andmete kohaselt kannatavad kuni 85% inimestest insuliiniresistentsuse all. (Insuliiniresistentsus i.a.)<\/p>\n\n\n\n<p>Diabeedist ehk suhkurt\u00f5vest erineb viimane aga selle poolest, et insuliiniresistentsus v\u00f5ib kesta nii l\u00fchiajaliselt kui ka krooniliselt. Insuliiniresistentsuse peamisteks p\u00f5hjustajateks p\u00e4rilikkuse k\u00f5rval peetakse kaht t\u00e4nap\u00e4eva kiire elustiiliga seonduvat faktorit: \u00fcles\u00f6\u00f6mine ja v\u00e4hene f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus.<\/p>\n\n\n\n<p>Istuv eluviis koos \u00fcles\u00f6\u00f6misega v\u00f5ib p\u00f5hjustada rasva ladestumist nii lihastes kui ka meie organites (eriti maksas), mis muudab meie keha ja koed insuliinile v\u00e4hem reageerivamaks. Eriti ohtlik on vistseraalne rasv, st rasva ladestumine k\u00f5hupiirkonna elut\u00e4htsatesse elunditesse ja nende \u00fcmber, kuna peale insuliiniresistentsuse seostatakse vistseraalset rasva ka s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste ja s\u00fcdameinfarktiga. Vistseraalse rasva t\u00f5ttu v\u00e4heneb insuliinitundlikkus ning see omakorda t\u00f5stab ka 2. t\u00fc\u00fcpi diabeeti haigestumise t\u00f5en\u00e4osust.<\/p>\n\n\n\n<p>Tihtipeale j\u00e4\u00e4b insuliiniresistentsus t\u00e4helepanuta, kuna ei osata m\u00e4rgata peamiseid s\u00fcmptomeid v\u00f5i aetakse need segi m\u00f5ne teise terviseprobleemiga. Palju on ka n\u00e4ha, et inimesed on kroonilise v\u00e4simuse ja energiatasemete k\u00f5ikumistega nii \u00e4ra harjunud, et ei osata enam arvata, et miski v\u00f5iks valesti olla. V\u00e4simuse korral haaratakse esimese asjana pigem kohvi ja magustatud energiajookide j\u00e4rgi, kuid kuna kofeiin soodustab kortisooli eritumist, siis v\u00f5ib see olemasolevat probleemi vaid s\u00fcvendada.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuidas veresuhkru k\u00f5ikumisi \u00e4ra tunda?<\/h3>\n\n\n\n<p>Kindlasti on paljud meist tundnud peale s\u00f6\u00f6mist end j\u00e4rsult v\u00e4sinuna ja unisena. Tihti on just see peamiseks s\u00fcmptomiks veresuhkru k\u00f5ikumisest ning v\u00f5ib olla m\u00e4rgiks, et s\u00f6\u00f6dud toit oli liiga s\u00fcsivesiku- ja rasvarohke.<\/p>\n\n\n\n<p>Sagedasemad insuliiniresistentsuse s\u00fcmptomid on:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>diagnoositud 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet;<\/li>\n\n\n\n<li>\u00fclekaalulisus;<\/li>\n\n\n\n<li>k\u00f5rge verer\u00f5hk (130\/80 mmHg ja rohkem);<\/li>\n\n\n\n<li>kardiovaskulaarsed haigused;<\/li>\n\n\n\n<li>diagnoositud mittealkohoolne rasvmaksahaigus (nepatoos, steatoos);<\/li>\n\n\n\n<li>metaboolne s\u00fcndroom ehk ainevahetuss\u00fcndroom;<\/li>\n\n\n\n<li>vere gl\u00fckoosisisalduse t\u00f5us (t\u00fchja k\u00f5huga \u00fcle 5,5 mmol\/l);<\/li>\n\n\n\n<li>depressiivne h\u00e4ire, keskendumish\u00e4ired, suurenenud \u00e4revus;<\/li>\n\n\n\n<li>nahamoodustised (tedret\u00e4hnid, s\u00fcnnim\u00e4rgid, t\u00fc\u00fckad nahal, seborroiline keratoos, healoomuline lentiigo);<\/li>\n\n\n\n<li>tumedad sametised laigud kaela, rinna, kaenlaaluse v\u00f5i kubeme piirkonnas;<\/li>\n\n\n\n<li>pol\u00fcts\u00fcstiliste munasarjade s\u00fcndroom;<\/li>\n\n\n\n<li>peavalud, migreen;<\/li>\n\n\n\n<li>suurenenud s\u00f6\u00f6giisu;<\/li>\n\n\n\n<li>tihe urineerimine;<\/li>\n\n\n\n<li>akne ja muutused naha pigmentatsioonis;<\/li>\n\n\n\n<li>sageli esinevad infektsioonid ja p\u00f5letikulised reaktsioonid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Veresuhkrus\u00f5bralikud toidukorrad peaks olema uus trend<\/h3>\n\n\n\n<p>Insuliiniresistentsuse korral saame enda tervise jaoks palju ise \u00e4ra teha. Lihtne koht kust alustada, on vaadata \u00fcle oma toidukorrad ja s\u00f6\u00f6gilaud. Meeles tuleks pidada, et k\u00f5ik s\u00fcsivesikud (sh suhkrud ehk lihts\u00fcsivesikud) muutuvad seedides gl\u00fckoosiks. Kiudained, rasvad ja valgud aitavad aga meie veresuhkrut stabiilsena hoida ning hoiavad k\u00f5hu kauem t\u00e4is. K\u00fcll aga pole \u00fchegi toidugrupi t\u00e4ielik v\u00e4lja j\u00e4tmine lahendus probleemile.<\/p>\n\n\n\n<p>Et v\u00e4ltida suuri veresuhkru k\u00f5ikumisi, tuleks igal toidukorral keskenduda suuremas osas valgu, kiudainete ja kasulike rasvade osakaalule. Kui veresuhkru k\u00f5ikumistele ollakse juba tundlikud, siis v\u00f5ib n\u00e4iteks traditsiooniline \u201cmagustoit peale igat soolast s\u00f6\u00f6ki\u201d olla liig. K\u00fcll aga on magustoidu s\u00f6\u00f6mine peale soolast s\u00f6\u00f6ki tervislikum kui magusa s\u00f6\u00f6mine eraldi toidukorrana.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5ned teadusuuringud n\u00e4itavad ka \u00f5unasiidri\u00e4\u00e4dika kasulikku m\u00f5ju veresuhkru madaldamisel. N\u00e4iteks \u00fches 2010. aastal tehtud uuringus leiti, et vees lahjendatud \u00f5unasiidri\u00e4\u00e4dika tarbimine vahetult enne v\u00f5i p\u00e4rast s\u00fcsivesiku- ja suhkrurikkaid toidukordi aitas 1. t\u00fc\u00fcpi diabeeti p\u00f5devatel patsientidel hoida veresuhkru madalamana v\u00f5rreldes nende patsientidega, kes \u00f5unasiidri\u00e4\u00e4dikat ei tarbinud (Mitrou jt 2010).<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4\u00e4dikas sisaldab etaanhapet, mis aeglustab seda, kui kiiresti s\u00fcsivesikud lagundatakse organismis gl\u00fckoosiks ning suurendab gl\u00fckoosi imendumist lihaste poolt. Tulemuseks on v\u00e4iksem gl\u00fckoosi t\u00f5us. (Santos jt. 2019)<br>Suureks abiliseks ja teejuhiks on siinkohal ka inimese enda enesetunne \u2013 tuleks j\u00e4lgida, kuidas end peale igat toidukorda tuntakse. V\u00e4hene unisus ja v\u00e4simus on osa s\u00f6\u00f6misj\u00e4rgsest seedimisprotsessist, kus keha hakkab energia tootmise eesm\u00e4rgil toitaineid l\u00f5hustama, samuti on m\u00f5ned toidud mis sisaldavad melatoniini \u2013 unehormooni, mis reguleerib meie bioloogilist \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi. Probleemiga v\u00f5ib tegemist olla aga siis, kui s\u00f6\u00f6misj\u00e4rgne v\u00e4simus hakkab segama igap\u00e4evatoiminguid ja inimese \u00fcle\u00fcldist toimetulekut.<\/p>\n\n\n\n<p>Veresuhkrut aitavad stabiilsemana hoida ka:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>5-10 minutiline jalutusk\u00e4ik peale igat toidukorda;<\/li>\n\n\n\n<li>magusa hommikus\u00f6\u00f6gi asemel soolase s\u00f6\u00f6mine;<\/li>\n\n\n\n<li>kohvi joomine alles peale hommikus\u00f6\u00f6ki;<\/li>\n\n\n\n<li>k\u00f6\u00f6giviljade s\u00f6\u00f6mine eelroana;<\/li>\n\n\n\n<li>toidukordade ette planeerimine, et oleks meeles p\u00e4eva jooksul regulaarselt iga kolme tunni tagant s\u00fc\u00fca;<\/li>\n\n\n\n<li>kiudainerikkad toiduained nagu n\u00e4iteks oad, l\u00e4\u00e4tsed, kikerherned, porgandid, brokkoli, \u00f5unad, t\u0161iiaseemned ja p\u00e4hklid, t\u00e4isteratooted;<\/li>\n\n\n\n<li>\u00fcle\u00fcldine stressitasemete kontrolli all hoidmine (kortisool t\u00f5stab veresuhkrut vabastades talletatud gl\u00fckoosivarusid).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Suur v\u00f5it energia ja unekvaliteedi osas<\/h3>\n\n\n\n<p>Et m\u00f5ista, kuidas veresuhkru tasakaalustamine meie tervist toetab, tuleb meil enne m\u00f5ista kuidas t\u00f6\u00f6tab meie kehas insuliin.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Kui gl\u00fckoos satub meie vereringesse, saab meie k\u00f5hun\u00e4\u00e4re signaali insuliini vabastamiseks.<\/li>\n\n\n\n<li>Insuliin liigub l\u00e4bi meie vere lihas- ja rasvarakkudesse ning seondub rakumembraanide retseptoritega.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui insuliin seondub retseptoritega, siis saadab see signaali mis paneb spetsiaalsed GLUT4 transportvalgud liikuma raku seest raku v\u00e4liskestale.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui see j\u00f5uab rakumembraanini, t\u00f6\u00f6tavad GLUT4 transporterid kanalina, v\u00f5imaldades gl\u00fckoosil vereringest rakku sattuda. Kui gl\u00fckoos siseneb rakkudesse, langeb veresuhkru tase tagasi normaalse vahemikuni, kuna k\u00f5ik toidust saadud gl\u00fckoosimolekulid imenduvad rakkudesse.<\/li>\n\n\n\n<li>Rakud saavad seej\u00e4rel gl\u00fckoosi s\u00e4ilitada maksas ja lihastes v\u00f5i kasutada seda kohe energia tootmiseks, olenevalt sellest, mida sel hetkel vajatakse.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Gl\u00fckoos on meie rakkude peamine ja eelistatud energiaallikas. See t\u00e4hendab, et insuliini p\u00f5hi\u00fclesanne on s\u00e4ilitada veresuhkru hom\u00f6ostaasi (tasakaalu) meie kehas ja vereringes \u2013 s.t tagada, et toidust saadav gl\u00fckoos j\u00f5uaks \u00f5igesse kohta (meie rakkudesse) ja seda saaks kasutada. T\u00e4nu veresuhkru tasakaalustamisele on meil seega v\u00e4hem isusid, s\u00fcgavam ja kvaliteetsem uni, stabiilsem energiatase ning tunneme end seel\u00e4bi ka emotsionaalselt stabiilsema ja rahulolevamana.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kasutatud materjalid:<\/h2>\n\n\n\n<p><em>All you need to know about insulin resistance.<\/em> https:\/\/www.yourlifestylemedics.com\/blog\/all-you-need-to-know-about-insulin-resistance (19.10.2023). <br><em>The Benefits Of Blood Sugar Balance.<\/em> https:\/\/www.penarthnutrition.co.uk\/blog\/the-benefits-of-blood-sugar-balance (19.10.2023).<br>Diabeeti haigestumine on t\u00f5usutrendis. Perearst Sergey Saadi: s\u00fc\u00fcakse nii, nagu sellele j\u00e4rgneks 8-tunnine raske t\u00f6\u00f6 p\u00f5llu peal. Tervise<br>Geenius. https:\/\/tervise.geenius.ee\/blogi\/novo-nordiski-blogi\/diabeeti-haigestumine-on-tousutrendis-perearst-sergey-saadi-suuakse-nii-nagu-sellele-jargneks-8-tunnine-raske-too-pollu-peal\/ (19.10.2023).<br><em>Insuliiniresistentsus.<\/em> EnnetusMeditsiini Kliinik. https:\/\/ennetusmeditsiinikliinik.ee\/insuliiniresistentsus (19.10.2023).<br><em>Insulin Resistance. <\/em>https:\/\/my.clevelandclinic.org\/health\/diseases\/22206-insulin-resistance (19.10.2023)<br>Mitrou, P., Raptis, A. E., Lambadiari, V., Boutati, E., Petsiou, E., Spanoudi, F., Papakonstantinou, E., Maratou, E., Economopoulos, T., Dimitriadis, G., Raptis, S. A. (2010). Vinegar Decreases Postprandial Hyperglycemia in Patients With Type 1 Diabetes. Diabetes Care, 33 (2): e27.<br>Santos, H.O., de Moraes, W. M. A. M., da Silva, G. A. R., Prestes J., Schoenfeld, B. J. (2019). Vinegar (acetic acid) intake on glucose metabolism: A narrative review. Clin Nutr ESPEN, 32: 1-7.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Veresuhkur ja sellega seonduvad muutused j\u00e4\u00e4vad sageli m\u00e4rkamatuks kuni hetkeni, mil inimesel diagnoositakse diabeet. Vastupidiselt iganenud uskumusele, et insuliiniresistentsus esineb vaid suhkurt\u00f5be p\u00f5devatel, \u00fclekaalulistel ja p\u00e4riliku eelsoodumusega inimestel, v\u00f5ib insuliiniresistentsus esineda k\u00f5igil inimestel. Tihtipeale arvatakse, et veresuhkrut peaksid j\u00e4lgima vaid suhkruhaiged, kuid mida rohkem areneb meditsiin ja tervisealased teadmised, seda enam levib ka teadmine, et [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1814,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_ppma_block_editor_authors":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[200],"class_list":["post-2304","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":200,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"hanna-kuusksalu-2-kursuse-ammaemanda-oppekava-uliopilane","display_name":"Hanna Kuusksalu, 2. kursuse \u00e4mmaemanda \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","author_category":"","user_url":"","last_name":"","first_name":"","job_title":"","description":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2304","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2304"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2304\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2307,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2304\/revisions\/2307"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1814"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2304"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2304"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2304"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2304"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}