{"id":2301,"date":"2024-01-22T10:46:19","date_gmt":"2024-01-22T08:46:19","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2301"},"modified":"2024-04-25T14:46:41","modified_gmt":"2024-04-25T12:46:41","slug":"kuidas-diabeet-kolis-meile-elama-minu-nahtamatu-haigus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/kuidas-diabeet-kolis-meile-elama-minu-nahtamatu-haigus\/","title":{"rendered":"Kuidas diabeet kolis meile elama \u2013 minu n\u00e4htamatu haigus"},"content":{"rendered":"\n

Diabeet, mida varasemalt on nimetatud ka suhkurt\u00f5veks, on krooniline haigus, mida p\u00f5hjustab inimkehas v\u00e4hene insuliinitootmine v\u00f5i insuliini toime n\u00f5rgenemine ning insuliini eritumise puudulikkus. Tagaj\u00e4rjeks h\u00fcpergl\u00fckeemia ehk vere tavalisest suurem gl\u00fckoosisisaldus. Eristatakse 1. t\u00fc\u00fcpi ehk insuliins\u00f5ltuvat ja 2. t\u00fc\u00fcpi ehk insuliins\u00f5ltumatut diabeeti (Past ja Tammer-J\u00e4\u00e4tes 2016). Eestis on diabeedihaigeid ligikaudu 70 000 ning ollakse arvamusel, et umbes sama palju inimesi p\u00f5eb seda enda teadmata (Diabeedi esmahaigestumus\u2026. 2021).<\/p>\n\n\n

\n
\"Kuidas
Kuidas diabeet kolis meile elama \u2013 minu n\u00e4htamatu haigus.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Puudub ravi<\/h3>\n\n\n\n

Diabeedil puudub ravi, kuid pidevalt uuritakse v\u00f5imalusi olukorra parandamiseks. Hetkel \u00fcritatakse 1. t\u00fc\u00fcbi diabeedi ravis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada immunoteraapiat, mis aitaks immuuns\u00fcsteemil l\u00f5petada pankreases olevate insuliini tootvate ehk beetarakkude h\u00e4vitamist. Teise t\u00fc\u00fcbi puhul on t\u00f6\u00f6s kehakaalu puudutavad uurin\u00adgud, et aidata kaasa haiguse remissioonile. (Is there a \u2026 i.a.)<\/p>\n\n\n\n

1. t\u00fc\u00fcbi diabeet areneb kiiresti ning sellesse haigestuvad sagedamini nooremad inimesed, kelle k\u00f5hun\u00e4\u00e4rme insuliini tootvad rakud on kas kahjustunud v\u00f5i h\u00e4vinud ning pankreas ei ole v\u00f5imeline insuliini eritama (Halling 2021). Ainus viis edasi funktsioneerida on seda endale igap\u00e4evaselt enne iga s\u00f6\u00f6gikorda vastavalt raviskeemile juurde s\u00fcstida.<\/p>\n\n\n\n

2. t\u00fc\u00fcbi diabeedi areng on aeglane, kaebustevaene ning diagnoos v\u00f5ib saabuda alles aastate p\u00e4rast. Haiguse ilmnemist soodustavad p\u00e4rilik eelsoodumus ja \u00fcleliigne kehakaal. Insuliins\u00f5ltumatu diabeedi puhul suudab k\u00f5hun\u00e4\u00e4re eritada insuliini, kuid inimese organism ei jaksa seda haiguse alguses piisavalt otstarbekalt kasutada ning veresuhkur t\u00f5useb selle tulemusel. Hilisemas staadiumis kurnatakse beetarakud v\u00e4lja ning kujuneb insuliini puuduj\u00e4\u00e4k. Ravi koosneb erinevatest medikamentidest ning reeglina insuliin nende hulka ei kuulu, see v\u00f5ib lisanduda haiguse hilisemas staadiumis. (Halling 2021)<\/p>\n\n\n

\n
\"Kuidas
Kuidas diabeet kolis meile elama \u2013 minu n\u00e4htamatu haigus. <\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Elu diabeediga<\/h3>\n\n\n\n

Sain 1. t\u00fc\u00fcbi diabeedi diagnoosi 1998. aastal, olles 11-aastane. N\u00fc\u00fcd, 25 aastat hiljem olen t\u00e4nulik, et ei haigestunud nooremana. Algas uus elu t\u00e4is s\u00fcstimist ja pidevat veresuhkru j\u00e4lgimist. Vastutus oma elukvaliteedi s\u00e4ilitamise osas oli varasemasega v\u00f5rreldes \u00fcht\u00e4kki v\u00e4ga suur ja tundus nagu varem poleks \u00fchtki muret olnudki.<\/p>\n\n\n\n

Diagnoosile eelnes n\u00e4dalate pikkune s\u00f6\u00f6mata olek, v\u00e4simus, pidev vee tarbimine ja sage urineerimisvajadus. Kaal langes silmn\u00e4htavalt ja s\u00f6\u00f6ki n\u00e4hes hakkas k\u00f5hus keerama, harva suutsin midagi s\u00fc\u00fca. L\u00f5puks, 10. juunil 1998.a, l\u00e4ksime perearsti visiidile, kus uriiniproovis setet m\u00e4rgates suunati mind otsekohe Tartu Lastehaigla erakorralisse vastuv\u00f5ttu. Seal selgus, et HbA1c v\u00e4\u00e4rtus oli \u00fcle 27 mmol\/l, v\u00f5rdluseks normv\u00e4\u00e4rtus 4,8\u20135,9 mmol\/l (Leedo 2019), diabeedihaigel vahemikus 6,5\u20137 mmol\/l (Halling 2021). Lastehaiglasse j\u00e4eti mind n\u00e4dalaks statsionaarsele ravile, kus \u00f5petati ennast s\u00fcstima, veresuhkru v\u00e4\u00e4rtuseid m\u00f5\u00f5tma ja toituma.<\/p>\n\n\n\n

\n

Juba kolmek\u00fcmnendat aastat t\u00e4histatakse 14. novembril Rahvusvahelise Diabeedi F\u00f6deratsiooni (IDF) eestvedamisel maailma diabeedip\u00e4eva, mille t\u00e4navune teema on \u201e\u00dclemaailmne tervise tugevdamine.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Kodus algas tervel perel samuti uus elu \u2013 \u00f5ppisime k\u00f5ik eksisteerima diabeedi ja selle raviga. Esimese suurema \u0161oki saime neli aastat hiljem, kui langesin \u00f6\u00f6sel liiga madala veresuhkru tulemusena koomasse. H\u00e4daabi dispet\u0161er saatis v\u00e4lja kiirabi ja emal soovitati nende saabumiseni m\u00e4\u00e4rida mu igemetele mett, see taastas teadvuse. Kiirabimeeskonna poolt manustati ka veenisiseselt gl\u00fckoosi, et ei tekiks tagasilangust. P\u00f5hjuseks oli toidu, s\u00fcstekoguse ja f\u00fc\u00fcsilise koormuse valearvestus. Diabeetiku toidusoovituste eesm\u00e4rgiks on eelk\u00f5ige veresuhkru tasakaalu saavutamine ning s\u00fcsivesikute hulga ja insuliini annuse kokkusobitamine (Past ja Tammer-J\u00e4\u00e4tes 2016). Kui lisada sinna ka f\u00fc\u00fcsiline koormus, siis algajal suhkruhaigel v\u00f5ib see koguste arvutamine veidi \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ia. P\u00e4ris h\u00fcpogl\u00fckeemilist koomat pole mul rohkem esinenud, kuid peaaegu-koomasid on paaril korral ette tulnud ning nende s\u00fc\u00fcks v\u00f5ib pidada pigem elustiili.<\/p>\n\n\n\n

Eesti tervishoius\u00fcsteem on suuresti panustanud diabeedihaigete s\u00fcmptomite ning t\u00fcsistuste ohjeldamisse. Gl\u00fckomeetri saab diabeedidiagnoosiga isik apteegist tasuta ning testribade, insuliini, lansettide ja s\u00fcsten\u00f5elade puhul tasub Tervisekassa 90% piirhinnast, lisaks on ka nende m\u00e4\u00e4ratud kogused aastate jooksul t\u00f5usnud, muutes haiguse haldamise h\u00f5lpsamaks. (Diabeeditarvikute \u2026 i.a.)<\/p>\n\n\n\n

Terve diabeetikuna elatud elu olen m\u00f5elnud ka t\u00fcsistuste peale, mis on kerged tulema, kui dia\u00adbeeti kontrolli all hoida ei \u00f5nnestu v\u00f5i ei taheta. Kahjustuda v\u00f5ivad neerud, silmad, n\u00e4rvid, s\u00fcda ja veresooned. K\u00f5ige olulisem ongi hoida oma dia\u00adbeet kontrolli all, sest k\u00f5rgest veresuhkrust tingitud muutused saavad alguse eelk\u00f5ige n\u00e4rvides ning veresoontes (Halling 2021).<\/p>\n\n\n

\n
\"Kuidas
Kuidas diabeet kolis meile elama \u2013 minu n\u00e4htamatu haigus. <\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Diabeetikuna lapseootel<\/h3>\n\n\n\n

Enim tundsin hirmu t\u00fcsistuste ja k\u00f5rvaliste komplikatsioonide ees raseduse ajal. Esimesel kuul valdas mind paanika, sest teadsin, et HbA1c peab olema madalam kui 7,5 mmol\/l, et lootel ei hakkaks tekkima v\u00e4\u00e4rarengud. Sel hetkel polnud mul aimugi, milline mu n\u00e4it v\u00f5iks olla. Huvitaval kombel p\u00fcsis HbA1c raseduse v\u00e4ltel 5,5-6,5 mmol\/l vahemikus ehk tulemus oli hea. Rasedus m\u00f6\u00f6dus arstide pideva j\u00e4relvalve all. Kolmandal trimestril tuli juba igal n\u00e4dalal kontrollis k\u00e4ia \u2013 v\u00f5eti vere- ja uriiniproovid, teostati kardiotokograafia ja \u00fchel korral ka lisaultraheliuuring, mis osutus vajalikuks, kuna veresuhkur oli v\u00e4hem kui 2 mmol\/l. Rasedus l\u00f5ppes plaanilise keisril\u00f5ikega, mis ei olnud otseselt diabeediga seotud.<\/p>\n\n\n\n

Emaduse algus oli v\u00e4gagi kurnav. Veresuhkrun\u00e4itajad olid k\u00f5ikuvad eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et polnud aega tegeleda iseenda vajadustega. Taas k\u00f5rgkooli astumine on samuti hakanud m\u00f5jutama tervist sarnaselt emaduse algusajale. Karuteeneks on osutunud ka minu enda \u00fcliagarus \u2013 et k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d saaks tehtud enne \u00f5iget aega, pidev \u00f5ppimine ja selle k\u00f5rvalt ka pereelu organiseerimine \u2013 ehk \u00fcritan teha k\u00f5ike ja korraga, unustades sealjuures enesehoolitsuse ja puhkuse. Tihti esineb h\u00fcpogl\u00fckeemiat, sekka ka h\u00fcpergl\u00fckeemiat, sest \u00fclev\u00e4sinuna v\u00f5ib s\u00fcsti tegemine ununeda. Madalast veresuhkrust taastumine v\u00f5ib v\u00f5tta kuni kaks p\u00e4eva \u2013 see oleneb n\u00e4idust ning selle t\u00f5stmisele kulunud ajast. On p\u00e4evi, kui v\u00f5in kooli ilmuda nagu inimvare, kellel pole energiat ja kes ei jaksa inimestegagi suhelda. Siiski annan endast parima lootuses, et hiljem on kodus aega taastuda. Kuid kas ikka on..? H\u00fcpogl\u00fckeemia on diabeedi l\u00e4hit\u00fcsistus, mida iseloomustab teadmiste, t\u00e4helepanu, m\u00e4lu, probleemide lahendamise, arutlus- ja otsustusv\u00f5ime kahjustumine ning suhkruhaigel esineb see, kui veresuhkur langeb alla 4 mmol\/l (Randv\u00e4li ja Joost 2017).<\/p>\n\n\n\n

Piisavalt teadmisi omav s\u00f5ber v\u00f5i ka k\u00f5rvaline isik v\u00f5ib \u00e4ra tunda h\u00fcpogl\u00fckeemia. Kui dia\u00adbeetiku puhul saab t\u00e4heldada v\u00f5i ta ise kurdab m\u00f5nda j\u00e4rgnevatest s\u00fcmptomitest: segadusseisund, \u00e4revus, tasakaaluh\u00e4ired, n\u00e4gemish\u00e4ired, k\u00fclm higi, surin v\u00f5i tundetus keeles ja huultes, krambid, v\u00e4simus, t\u00fchja k\u00f5hu tunne, kiire pulss, peavalu, pearinglus, \u00e4\u00e4rmisel juhul teadvusekadu \u2013 siis on tegemist madala veresuhkruga ning seda oleks vaja v\u00f5imalikult ruttu t\u00f5sta n\u00e4iteks kommi v\u00f5i magusa joogiga, kasutades vajadusel ka k\u00f5rvalist abi. Teadvuse h\u00e4ire puhul tuleks m\u00e4\u00e4rida v\u00f5imalusel mett igemetele. V\u00e4ga ohtlikuks v\u00f5ivad osutuda \u00f6ised h\u00fcpogl\u00fckeemiad, millest haige ei pruugi ise teadlikki olla. Hommikuks v\u00f5ib suhkrutase end ise k\u00f5rgemaks ajada ning diabeetik v\u00f5ib tunda v\u00e4simust ja peavalu. Raske \u00f6ine h\u00fcpogl\u00fckeemia v\u00f5ib l\u00f5ppeda ka krampide ja teadvuseh\u00e4irega (Randv\u00e4li ja Joost 2017).<\/p>\n\n\n\n

Praegustele ja ka tulevastele Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5pilastele, \u00f5ppej\u00f5ududele ja personalile soovitan m\u00e4rgata inimest enda k\u00f5rval. Suhelge, uurige r\u00fchma- v\u00f5i t\u00f6\u00f6kaaslastelt, ega neil ei ole varjatud haigust v\u00f5i muid muresid, millest teisedki v\u00f5iks teadlikud olla. Minu puhul on suureks abiks r\u00fchma- ja seminarikaaslased, keda olen teavitanud oma diabeedist ja sellest, kuidas see v\u00f5ib mind m\u00f5jutada ning kuidas mind aidata, kui peaks tekkima h\u00fcpogl\u00fckeemia. Abi v\u00f5ib olla juba m\u00e4rkamisest, et k\u00f5ike on liiga palju ja soovitusest korraks istuda ja hinge t\u00f5mmata.<\/p>\n\n\n\n

November on diabeetikutele veidi m\u00e4rgilisem kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud aasta. Juba kolmek\u00fcmnendat aastat t\u00e4histatakse 14. novembril Rahvusvahelise Diabeedi F\u00f6deratsiooni (IDF) eestvedamisel maailma diabeedip\u00e4eva (Tammer-J\u00e4\u00e4tes 2020), mille t\u00e4navune teema on \u201e\u00dclemaailmse tervise tugevdamine\u201c (World Diabetes \u2026 i.a.). Kuup\u00e4evaks on sihilikult valitud 1921. aastal insuliini avastanud Sir Frederick Banting\u2019u s\u00fcnnikuup\u00e4ev ning p\u00e4eva eesm\u00e4rgiks on t\u00f5sta teadlikkust ja edendada dia\u00adbeedialast ennetust\u00f6\u00f6d elanikkonna hulgas (World Diabetes \u2026 i.a.). Diabeedip\u00e4eva ametlik v\u00e4rv on sinine, nii et toetuse avaldamiseks v\u00f5ivad kaasaelajad kasv\u00f5i s\u00f5rmek\u00fc\u00fcned siniseks lakkida. T\u00e4histagem koos n\u00e4htamatut haigust nimega diabeet!<\/p>\n\n\n\n

Allikad<\/h2>\n\n\n\n
    \n
  • Diabeedi esmahaigestumus on Eestis langustrendis. (2021). Tervise Arengu Instituut. https:\/\/www.tai.ee\/et\/uudised\/diabeedi-esmashaigestumus-eestis-langustrendis (20.09.2023).<\/li>\n\n\n\n
  • Diabeeditarvikute h\u00fcvitamine. Diabeedikool. https:\/\/diabeedikool.ee\/diabeeditarvikute-huvitamine\/ (20.09.2023).<\/li>\n\n\n\n
  • Halling, T. (2021). Neerud. Tallinn: Eesti Diabeediliit.<\/li>\n\n\n\n
  • Is there a cure for diabetes?Diabetes UK. https:\/\/www.diabetes.org.uk\/diabetes-the-basics\/is-there-a-cure (20.09.2023).<\/li>\n\n\n\n
  • Leedo, S. (2019). Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c). Tartu \u00dclikooli Kliinikum. https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/raamat\/Fg\/Glykohemoglobiin_ii.pdf (19.09.2023).<\/li>\n\n\n\n
  • Past, M., Tammer-J\u00e4\u00e4tes, U. (2016). Insuliinravi. Tallinn: Eesti Diabeediliit.<\/li>\n\n\n\n
  • Randv\u00e4li, M., Joost, U. (2017). H\u00fcpogl\u00fckeemia: patsiendijuhis. Diabeedispetsialistid.<\/li>\n\n\n\n
  • Tammer-J\u00e4\u00e4tes, U. (2020). Maailma Diabeedip\u00e4ev 2020. Eesti Diabeediliit. http:\/\/www.diabetes.ee\/tegevuskalender\/maailma-diabeedipaev-2020 (23.09.2023).<\/li>\n\n\n\n
  • World Diabetes Day 2023. SDG Resources. https:\/\/sdgresources.relx.com\/events\/world-diabetes-day-2023# (23.09.2023).<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Diabeet, mida varasemalt on nimetatud ka suhkurt\u00f5veks, on krooniline haigus, mida p\u00f5hjustab inimkehas v\u00e4hene insuliinitootmine v\u00f5i insuliini toime n\u00f5rgenemine ning insuliini eritumise puudulikkus. Tagaj\u00e4rjeks h\u00fcpergl\u00fckeemia ehk vere tavalisest suurem gl\u00fckoosisisaldus. Eristatakse 1. t\u00fc\u00fcpi ehk insuliins\u00f5ltuvat ja 2. t\u00fc\u00fcpi ehk insuliins\u00f5ltumatut diabeeti (Past ja Tammer-J\u00e4\u00e4tes 2016). Eestis on diabeedihaigeid ligikaudu 70 000 ning ollakse arvamusel, et umbes […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2103,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"ppma_author":[199],"class_list":["post-2301","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","wpautop"],"authors":[{"term_id":199,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"laura-liblik-oe-oppekava-2-kursuse-uliopilane","display_name":"Laura Liblik, \u00f5e \u00f5ppekava 2. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2301","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2301"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2301\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2559,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2301\/revisions\/2559"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2301"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2301"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2301"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2301"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}