{"id":2280,"date":"2024-01-10T19:41:08","date_gmt":"2024-01-10T17:41:08","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2280"},"modified":"2024-01-22T10:24:04","modified_gmt":"2024-01-22T08:24:04","slug":"opirande-kogemusnagu-tartu-maraton-parast-vaikest-pausitahaks-jalle-minna","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/opirande-kogemusnagu-tartu-maraton-parast-vaikest-pausitahaks-jalle-minna\/","title":{"rendered":"\u00d5pir\u00e4nde kogemusnagu Tartu maraton \u2013p\u00e4rast v\u00e4ikest pausitahaks j\u00e4lle minna"},"content":{"rendered":"\n

Pole \u00fcllatav, et t\u00e4nap\u00e4eval kuulub \u00fclikooli\u00f5pingute juurde \u00fche v\u00f5i kahe semestri veetmine v\u00e4lismaal. Minnakse kas \u00f5ppima, praktikale v\u00f5i kombineeritakse m\u00f5lemat. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli tudengid k\u00e4ivad enamasti just v\u00e4lispraktikal. See v\u00f5ib nii m\u00f5neski tekitada palju k\u00fcsimusi ning pisut hirmu. Intervjuus Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5pir\u00e4nde koordinaator Krista Sta\u0161kevit\u0161iga arutleme murede ja r\u00f5\u00f5mude \u00fcle, mis vahetus\u00fcli\u00f5pilaseks olemisega kaasnevad.<\/p>\n\n\n\n

Krista Sta\u0161kevit\u0161, mis on Teie meelest v\u00e4lismaale vahetus\u00fcli\u00f5pilaseks minemise juures kolm k\u00f5ige positiivsemat aspekti?
<\/strong>Need on m\u00f5nes m\u00f5ttes sellised kli\u0161eelikud vastused, aga ma tegelikult usun neid. Esiteks v\u00f5imalus kogeda teist kultuuri ja riiki nii, et sa ei ole p\u00e4ris turist. Teiseks kindlasti erialased kogemused. Isegi kui me m\u00f5nes osas arvame, et oleme Eestis teistest riikidest eespool, siis sa ikkagi n\u00e4ed midagi teistsugust ja saad tulevasest t\u00f6\u00f6elust vahetult osa. Kolmandana tooksin v\u00e4lja isikliku arengu aspekti, sest enamasti oled kusagil mujal ju ikkagi ise enda eest vastutav ja pead oma murede ja r\u00f5\u00f5mudega suuresti ise hakkama saama. Ma arvan, et seegi on v\u00e4ga oluline osa.<\/p>\n\n\n\n

Millised on erinevate erialade tudengite v\u00f5imalused v\u00e4lismaale \u00f5ppima v\u00f5i praktikale minna?
<\/strong>V\u00f5ime \u00f6elda, et meil on olemas partnerid iga eriala jaoks ja t\u00f5esti on iga eriala \u00fcli\u00f5pilasel v\u00f5imalus minna v\u00e4lispraktikale. \u00d5pingute osas on asi keerulisem, sest kuigi partnerid meil ju on, oleneb \u00f5ppet\u00f6\u00f6 puhul ikkagi palju keeleoskusest ja meil tahetakse ikkagi minna pigem praktikale.<\/p>\n\n\n\n

Millistesse riikidesse tahetakse enim minna ja millised on pigem ebapopulaarsed? Miks see nii v\u00f5ib olla?
<\/strong>Ma \u00fctleks, et populaarsed on m\u00f5nes m\u00f5ttes ootusp\u00e4rased riigid nagu Itaalia, Hispaania ja Portugal. Mitte vaid seep\u00e4rast, et seal on soe ja tore, vaid just et minna ja kogeda midagi Eestist erinevat. Sama on \u00f6elnud ka sealtpoolt meile tulevad tudengid \u2013 kui k\u00fcsida, miks nad tulevad just Eestisse, siis selleks, et kultuuri ja igap\u00e4evaelu aspektist midagi teistsugust kogeda.
Mis ei ole populaarne, on juba raskem \u00f6elda. Meil tegelikult p\u00e4ris nii ei ole, et ei tahetaks kuhugi minna, aga p\u00f5hjamaadesse lihtsalt on viimasel ajal v\u00e4ga raske midagi korraldada. Sinna minemise vastu on \u00fcle Euroopa suur huvi ning seet\u00f5ttu neil lihtsalt ei jagu praktikakohti.<\/p>\n\n\n\n

Kui palju on Erasmus+ programmiga v\u00e4lismaale \u00f5ppima v\u00f5i praktikale suundujate arv ajaga muutunud?
<\/strong>Mis meie k\u00f5rgkooli v\u00e4ga m\u00f5jutas, oli Covid. Kui muudes \u00f5ppeasutustes mindi \u00f5ppima, siis \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ikkagi sai toimuda. Sa v\u00f5isid vahetus\u00fcli\u00f5pilasena \u00f5ppimist j\u00e4tkata ka isolatsioonis olles, samamoodi nagu koolit\u00f6\u00f6 Eestiski j\u00e4tkus. Kuna meie \u00f5ppurid soovivad ikkagi enamasti praktikale minna, siis v\u00e4lispraktikaid pandeemia ajal sisuliselt ei toimunud ja minu arvates selle m\u00f5ju kestab siiamaani. See, et osad asjad kas j\u00e4id \u00e4ra v\u00f5i edasi l\u00fckkusid, on entusiasmi kindlasti kahandanud. Korralduslikus m\u00f5ttes m\u00f5jutab see meid samuti praeguseni ja proovime j\u00f5uda arvuliselt endisele tasemele.<\/p>\n\n\n\n

Kui palju on praegu Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis v\u00e4listudengeid ja paljud on siit v\u00e4lispraktikale l\u00e4inud?
<\/strong>Hetkel ehk siis selle \u00f5ppeaasta s\u00fcgissemestril on meil praktikal viis \u00f5enduse ja viis bioanal\u00fc\u00fctika \u00f5ppekava tudengit. Kaks bioanal\u00fc\u00fctika tudengit Kreekast on tulnud meile \u00f5ppima ning proovime nende \u00f5ppet\u00f6\u00f6d kuidagi korraldada. M\u00f5ned valikained meil neile ikkagi pakkuda on.

Meie enda \u00f5ppuritest on praegu v\u00e4lja l\u00e4inud kuus \u00f5enduse ja \u00fcks f\u00fcsioteraapia \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane.
S\u00fcgisel on tulemas veel \u00fcks intensiivkursus Kaunases (WellTour \u2013 Promotion of wellness tourism \u2013 T.A.) ja kolm hooldust\u00f6\u00f6tajat l\u00e4hevad v\u00e4lispraktikale Jenasse (Saksamaal \u2013 T.A.). Niisiis \u00fcldiselt liigub meil \u00f5ppureid nii sisse kui ka v\u00e4lja semestri jooksul suhteliselt v\u00f5rdne arv.
Mis valmistab Erasmus+ koordineerimise juures enim raskusi? Missuguste probleemidega on \u00fcli\u00f5pilased Teie poole enim p\u00f6\u00f6rdunud?
See on tingitud eelk\u00f5ige meie k\u00f5rgkooli erip\u00e4rast, et kuna meilt minnaksegi peamiselt praktikale, on selle korraldamine nii sissetulevate kui v\u00e4ljaminevate \u00f5ppurite puhul suuresti selline r\u00e4tsepat\u00f6\u00f6. Ei ole nii, et kui otsustan minna kolmandal aastal teiseks semestriks v\u00e4lismaale, siis lihtsalt l\u00e4hen ja olen seal, teen neid asju, mida seal sellel semestril teha saab, ja tulen tagasi. Ma \u00fctleks, et praktikate puhul on korraldamine m\u00e4rksa n\u00fcansirohkem, kuna meil on k\u00fcll palju partnereid k\u00f5rgkoolide hulgas, aga praktikakoht on enamasti ikkagi kusagil mujal \u2013 kas m\u00f5nes vastuv\u00f5tvas haiglas v\u00f5i teises asutuses.

Selline osapoolte rohkus toob rohkem sisse ka muutujaid \u2013 mida, kus ja millal saab teha, kas need vastastikku sobivad nii vastuv\u00f5tjale kui ka \u00fcli\u00f5pilasele ning kas see omakorda sobib meie \u00f5ppekava vajadustega ja kas asjadest saadakse \u00fchtemoodi aru. Selliseid n\u00fcansse tekib nii palju juurde ja seet\u00f5ttu j\u00f5uamegi tihti praktikaalase kokkuleppeni k\u00f5ikide osapoolte vahel viimasel momendil, mis omakorda hakkab pidurdama igap\u00e4evaeluga seotud asjaajamisi. Puhtalt korralduslikult ei saa s\u00f5lmida rahastuslepingut enne \u00f5ppelepingu allkirjastamist ja kui \u00fcli\u00f5pilasel rahastuslepingut ei ole, siis on riskantne hakata tegelema igasuguste rahalist poolt puudutavate k\u00fcsimustega, nagu majutus, lennupiletid ja k\u00f5ik muu taoline.
<\/p>\n\n\n

\n
\"Erasmus+.
Erasmus+. Foto: Triinu Avans<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Teine keeruline n\u00fcanss, mitte ainult meie k\u00f5rgkoolis, vaid \u00fcldiselt, on see, et pidevalt t\u00f5usva elukalliduse t\u00f5ttu on j\u00e4rjest raskem Erasmuse toetusega toime tulla ka h\u00e4sti majandades. Kui varem tuli endal minimaalselt juurde panustada, siis praegu on ikkagi pigem juba ette teada, et need kulud l\u00e4hevad suuremaks. See on aga midagi niisugust, millele mina koordinaatorina otseselt midagi parata ei saa.<\/p>\n\n\n\n

Ka minu enda hiljutine kogemus Hispaanias oli teatud hetkedel pigem keeruline. Natuke oli abi sealsest Buddy System mentorluss\u00fcsteemist. Mida Teie soovitaksite keerulistes olukordades teha ja kelle poole p\u00f6\u00f6rduda?
<\/strong>Eks see natuke oleneb probleemi laadist \u2013 kui ei ole tegemist m\u00f5ne erakorralise meditsiinilise k\u00fcsimusega, vaid \u00f5ppimist ja olmet puudutavaga, v\u00f5iks esimene kontakt meilt v\u00e4ljal\u00e4inud \u00fcli\u00f5pilase jaoks ikkagi olla meie kooli koordinaator ehk siis tuleks p\u00f6\u00f6rduda minu v\u00f5i vastuv\u00f5tvas organisatsioonis oleva koordinaatori poole. Ja see on kindlasti ka osalt kultuuriline k\u00fcsimus, kuna m\u00f5nes vastuv\u00f5tvas riigis saad v\u00e4ga t\u00e4pse nimekirja, kuidas asjad toimivad ja millal on vaja midagi teha ning teises kohas tulebki kaasa minna suhtumisega, et k\u00fcll k\u00f5ik laheneb. Seda on v\u00e4ga raske taluda ka koordinaatorina, et m\u00f5nel juhul ootadki vastuseid viimse hetkeni, kuid see on \u00fcks neist aspektidest, millega tuleb juba eelnevalt arvestada.

Mentorlus ongi \u00fcks teema, millest meil vastuv\u00f5tjana on natuke puudu. Just sellep\u00e4rast, et kui \u00f5ppurid tulevad meile, siis k\u00f5iki neid me Tartus v\u00f5\u00f5rustada ei saa. Samamoodi nagu meie enda \u00f5ppurid l\u00e4hevad praktikale erinevatesse paikadesse Eestis, on samamoodi ka v\u00e4listudengitega, mist\u00f5ttu on neile mentors\u00fcsteemi veidi keeruline korraldada. P\u00fc\u00fcame selles osas samuti pidevalt paremaid lahendusi leida ja edasi areneda.<\/p>\n\n\n\n

On Teil endal v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaseks olemise kogemusi?
<\/strong>Minul kahjuks ei ole kogemust v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilasena. Olen k\u00fcll juba 15 aastat tegelenud erinevas vanuses ja erineva tasemega \u00f5ppijate v\u00e4lismobiilsusega erinevate projektide raames. Olen olnud koordinaatorina t\u00e4iskasvanud kutse\u00f5ppurite saatjaks, aga endal jah kogemus \u00f5ppijana puudub ning sellest on v\u00e4ga kahju. Usun, et koordinaatori t\u00f6\u00f6s oleks sellest v\u00e4ga palju kasu. S\u00fcdames olen ikkagi \u00f5pir\u00e4ndur ja p\u00fc\u00fcan selles osas innustada nii meie \u00f5ppureid kui ka oma l\u00e4hikondseid. Kui mina olin \u00fcli\u00f5pilane, siis oli niisuguseid v\u00f5imalusi veel lihtsalt nii v\u00e4he, et ma kahjuks ei j\u00f5udnud selleni.

Olen kuulnud, et paljud on mures keelebarj\u00e4\u00e4ri p\u00e4rast omast kogemusest v\u00f5in \u00f6elda, et alati ainult inglise keelest ei piisa. Kas Teie meelest oleks v\u00f5imalik selles osas midagi ette v\u00f5tta, et tudengeid aidata ja julgustada neid siiski v\u00e4lismaale minema?
\u00dcks asi, mida ma kindlasti soovitan, on see, et kui oled \u00fcli\u00f5pilasena natukenegi m\u00f5elnud, et tahaksid v\u00e4lispraktikale v\u00f5i -\u00f5pingutele minna, siis v\u00f5iks juba hakata keelt \u00f5ppima. Kui sul on mingi plaan, kuhu tahaksid minna, siis saad ju keelt \u00f5ppima hakata ka varem.

Teine asi on see, et kui l\u00e4hed v\u00e4lis\u00f5pilaseks, siis Erasmus ise pakub keele\u00f5ppetuge veebikoolistusena ning sealt saad valida keele, mida vajad. Kui juhtub nii, et praktikat saab ka inglise keeles teha, on v\u00f5imalus t\u00e4iendada ka oma inglise keelt. Suurem osa meie partneritest on v\u00e4idetavalt ikkagi valmis praktikat korraldama inglise keelse juhendamisega, kuid neid kohti on ilmselt lihtsalt v\u00e4hem. Tean n\u00e4iteks, et
Austrias ollakse valmis v\u00f5tma vastu inglise keele baasil, kuid nad soovivad siiski teada, kas \u00fcli\u00f5pilasel on v\u00f5i ei ole saksa keele oskus. Siis v\u00f5ib ollagi nii, et neid juhendajaid lihtsalt pole enam saadaval. See on \u00fcsna keeruline koht, et meie v\u00e4ikese riigina ju tegelikult v\u00f5tame k\u00f5ik vastu ainult inglise keele baasil. Me ju ei \u00fctle, et \u00f5ppuril peab olema eesti keele oskus B2 tasemel, kuid sinna ei ole midagi teha.<\/p>\n\n\n\n

Mis on Teie jaoks \u00f5pir\u00e4nde koordinaatori t\u00f6\u00f6s k\u00f5ige toredam ja kuidas siis ikkagi \u00fcli\u00f5pilasi julgustada seda teekonda ette v\u00f5tma?
<\/strong>K\u00f5ige toredam on see, kui \u00f5pir\u00e4ndur\/\u00fcli\u00f5pilane tuleb \u00f5pir\u00e4ndelt tagasi ja on rahulolev. Igakord ei pruugi asjad minna 100% plaanitult ja ikka tuleb raskusi ette, aga see on nagu Tartu maratoniga \u2013 kui oled v\u00e4ikese puhkepausi v\u00f5tnud, m\u00f5tled, et l\u00e4heks j\u00e4lle, on mul hea meel. Muidugi on h\u00e4sti oluline seegi, kui palju saad sealt oma \u00f5ppekava \u00f5piv\u00e4ljundeid ja kas planeeritud praktika saab tehtud nii nagu vaja. Elukogemusena on suurem osa \u00f5pir\u00e4nnetest loodetavasti ikkagi v\u00e4\u00e4rtuslikud.

Minu juurde polegi keegi tulnud ja \u00f6elnud, et tahaks nagu minna, aga ei tea ka. Olen alati julgustanud v\u00f5tma kontakti nendega, kes on \u00f5pir\u00e4ndes juba k\u00e4inud. Arvan, et see on k\u00f5ige vahetum, kuna siis saad ikkagi oma kaaslastelt otsest ja ausat tagasisidet, et mis l\u00e4ks h\u00e4sti, mis mitte. Mina saan k\u00fcll innustada, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt on kasulikum, kui jagatakse enda kogemust sarnase probleemi lahendamisest, olgu siis positiivselt v\u00f5i negatiivselt. See on parem kui lihtsalt \u00f6elda inimestele, et nad ei peaks muretsema ja k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti. Kuigi see ei pruugi alati juhtuda, saame sellega siiski toime tulla.<\/p>\n\n\n\n

Minu kogemused Hispaanias<\/h2>\n\n\n\n

V\u00e4lismaaga on mul isiklikult palju kogemusi. Peale selle, et olen aasta aega elanud Itaalias, k\u00e4isin varasemate magistri\u00f5pingute ajal aasta aega Prantsusmaal vahetus\u00fcli\u00f5pilasena \u00f5ppimas ning praeguste f\u00fcsioteraapia \u00f5pingute ajal sattusin kolmeks kuuks Hispaaniasse M\u00e1laga \u00dclikooli. Esimese praktika tegin \u00fclikooli juures, \u00fclej\u00e4\u00e4nud kaks \u00fclikooli haiglas. Meditsiiniasutusse saamine l\u00e4ks aga v\u00e4ga raskelt ja k\u00e4\u00e4nulist rada m\u00f6\u00f6da. Nimelt ei tahetud mind alguses haiglasse \u00fcldse lasta, kuna seal n\u00f5uti hispaania keele oskust v\u00e4hemalt B1 tasemel. L\u00f5una-eurooplastega asjade ajamine on \u00fcldse paras peavalu, kuna b\u00fcrokraatia on tihti keeruline ja asjad v\u00f5tavad v\u00e4ga kaua aega. Eriti v\u00e4lismaalane peab ise olema j\u00e4rjekindel ja neid isegi pisut tagant utsitama. Paljudes \u00fclikoolides pakutakse mentorlust (Buddy System\/Program), mille kohta tasub kindlasti uurida. Kohalik tudeng v\u00f5ib paljuski toeks olla ning annab v\u00f5imaluse ka v\u00f5\u00f5ras kohas esimene tuttav leida.<\/p>\n\n\n

\n
\"Triinu
Triinu Avans, f\u00fcsioterapeudi \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Hispaania haiglas praktikal olles l\u00e4ks aga k\u00f5ik \u00fcsna sujuvalt. Inimesed olid s\u00f5bralikud ja saadud kogemus positiivne. Olin vahepeal ka hispaania keelega juba niipalju harjunud, et kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud praktika toimuski t\u00e4ielikult hispaania keeles. Keele\u00f5ppeks soovitaksin mina kasutada tuntud Duolingo nimelist \u00e4ppi ja suurep\u00e4rane avastus minu jaoks oli ka \u00e4pp Tandem, kus saab vestelda inimestega \u00fcle kogu maailma.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4lispraktikale soovijatel oleks m\u00f5istlik m\u00f5elda ka, millist erialast kogemust nad soovivad ja mida erinevad riigid potentsiaalselt pakkuda saavad. F\u00fcsioteraapia \u00f5ppekava tudengina v\u00f5in \u00f6elda, et mida rohkem l\u00f5una poole Euroopas liikuda, seda passiivsem on teraapia k\u00e4sitlus. V\u00f5rreldes Eestiga on nende l\u00e4henemine kindlasti teistsugune ja tingimused samuti m\u00f5nev\u00f5rra erinevad.<\/p>\n\n\n\n

Mina soovitan kindlasti k\u00f5igil v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilase elu j\u00e4rgi proovida. Kuigi vahel v\u00f5ivad l\u00f5unamaa inimesed suurt stressi tekitada, on nad siiski toredad ja avatud ning see kogemus on kindlasti seiklust v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pole \u00fcllatav, et t\u00e4nap\u00e4eval kuulub \u00fclikooli\u00f5pingute juurde \u00fche v\u00f5i kahe semestri veetmine v\u00e4lismaal. Minnakse kas \u00f5ppima, praktikale v\u00f5i kombineeritakse m\u00f5lemat. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli tudengid k\u00e4ivad enamasti just v\u00e4lispraktikal. See v\u00f5ib nii m\u00f5neski tekitada palju k\u00fcsimusi ning pisut hirmu. Intervjuus Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5pir\u00e4nde koordinaator Krista Sta\u0161kevit\u0161iga arutleme murede ja r\u00f5\u00f5mude \u00fcle, mis vahetus\u00fcli\u00f5pilaseks olemisega kaasnevad. […]<\/p>\n","protected":false},"author":15,"featured_media":2119,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"ppma_author":[98],"class_list":["post-2280","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-valispilk","wpautop"],"authors":[{"term_id":98,"user_id":15,"is_guest":0,"slug":"triinu-avans","display_name":"Triinu Avans (f\u00fcsioterapeudi \u00f5ppekava 1. kursuse \u00fcli\u00f5pilane)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/06f39ba47dc8ad945d402433a302f08892ecc162f87158244bbb120b4b1964e8?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2280","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/15"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2280"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2280\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2283,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2280\/revisions\/2283"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2119"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2280"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2280"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2280"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2280"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}