{"id":2275,"date":"2024-01-22T10:45:14","date_gmt":"2024-01-22T08:45:14","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2275"},"modified":"2024-01-22T10:45:21","modified_gmt":"2024-01-22T08:45:21","slug":"silmitsi-vahidiagnoosi-tegelikkusega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/silmitsi-vahidiagnoosi-tegelikkusega\/","title":{"rendered":"Silmitsi v\u00e4hidiagnoosi tegelikkusega"},"content":{"rendered":"\n<p>V\u00e4hidiagnoosi m\u00f5ju vaimsele tervisele on mitmek\u00fclgne ja v\u00f5ib erineda s\u00f5ltuvalt inimese individuaalsetest omadustest, haiguse t\u00fc\u00fcbist, raskusastmest ja raviprotsessist.<br><br>Olen onkoloogia osakonnas t\u00f6\u00f6tades n\u00e4inud, et v\u00e4hidiagnoos toob kaasa intensiivseid emotsioone. Patsiendid v\u00f5ivad kogeda \u0161okki, hirmu, \u00e4revust ja kurbust. V\u00e4hi diagnoosiga kaasneb sageli segadus ja teadmatus raviga seotud v\u00f5imaluste ja prognooside osas, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada emotsionaalset stressi. Patsiendid v\u00f5itlevad tulevikuhirmudega, muretsevad oma l\u00e4hedaste p\u00e4rast ning otsivad vastuseid elu ja surma k\u00fcsimustele. Emotsionaalsete v\u00e4ljakutsetega toimetulek on v\u00e4hihaiguse lahutamatu osa.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4revus ja depressioon on sageli v\u00e4hidiagnoosiga seotud inimeste vaimse tervise probleemiks. Pidev mure haiguse arengu, ravi tulemuste ebakindluse ja v\u00f5imalike k\u00f5rvaltoimete p\u00e4rast v\u00f5ib suurendada \u00e4revustunnet. Patsiendid v\u00f5ivad end leida \u00e4revate m\u00f5tete l\u00f5ksus, mis on raskesti kontrollitavad ja v\u00f5ivad tunda raskusi meelerahu leidmisel. Depressioon v\u00f5ib ilmneda kurbuse, lootusetuse tunde ja huvi kadumisena. \u00c4revus ja depressioon v\u00f5ivad oluliselt m\u00f5jutada patsientide elukvaliteeti ja nende v\u00f5imet tulla toime v\u00e4hiraviga seotud v\u00e4ljakutsetega.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4hk ja selle ravi v\u00f5ivad kaasa tuua f\u00fc\u00fcsilisi muutusi, mis m\u00f5jutavad patsientide kehapilti ja enesehinnangut. N\u00e4iteks v\u00f5ib juuste v\u00e4ljalangemine, kaaluk\u00f5ikumised, armid ja muud muutused v\u00e4limuses p\u00f5hjustada enesehinnangu langust ja tekitada ebakindlust. Patsiendid v\u00f5ivad tunda end omaenda kehas v\u00f5\u00f5rana ning olla mures, kuidas need muutused neid m\u00f5jutavad. Sellel teekonnal on oluline toetada patsiente enese aktsepteerimisel ja positiivse kehapildi arendamisel. Ravi k\u00e4igus v\u00f5ib patsientidel tekkida ka k\u00f5rvaltoimeid, mis v\u00f5ivad samuti m\u00f5jutada nende vaimset tervist. N\u00e4iteks keemiaravi v\u00f5ib p\u00f5hjustada iiveldust, v\u00e4simust ja n\u00f5rkust, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada patsiendi meeleolu ja enesetunnet. K\u00f5rvaltoimete t\u00f5ttu v\u00f5ib patsient m\u00f5elda, kas \u00fcldse peaks raviga j\u00e4tkama.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks ravi ajal esinevatele v\u00e4ljakutsetele v\u00f5ib v\u00e4hidiagnoos m\u00f5jutada ka patsiendi elukvaliteeti ja sotsiaalset elu. Patsiendid v\u00f5ivad kogeda isolatsiooni, piiratud f\u00fc\u00fcsilist aktiivsust ning muutust oma igap\u00e4evaelu rutiinis. See v\u00f5ib omakorda m\u00f5jutada nende vaimset heaolu ja enesetunnet. Sotsiaalne toetus ja v\u00f5imalus teiste inimestega suhelda v\u00f5ivad aga olla olulised tegurid patsientide vaimse tervise toetamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks eelnevalt mainitud emotsionaalsetele v\u00e4ljakutsetele v\u00f5ivad v\u00e4hidiagnoosiga patsiendid kogeda ka uneh\u00e4ireid, keskendumisprobleeme ja v\u00e4simust. Nende s\u00fcmptomite tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib vaimne heaolu veelgi halveneda.<br>V\u00e4hi m\u00f5ju vaimsele tervisele kestab ka p\u00e4rast ravi l\u00f5ppu. Patsiendid peavad toime tulema hirmu ja \u00e4revusega v\u00e4hi taas ilmnemise v\u00f5imaluse ees, kohanema eluga p\u00e4rast ravi ning hakkama saama pikaajaliste f\u00fc\u00fcsiliste ja emotsionaalsete v\u00e4ljakutsetega. Selles etapis on oluline pakkuda toetust ja juhendamist, et aidata patsientidel leida tasakaal ja arendada oma vastupidavust ning \u00f5ppida elama p\u00e4rast v\u00e4hidiagnoosi.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks patsiendile v\u00f5ib v\u00e4hidiagnoos m\u00f5jutada ka tema l\u00e4hedasi ja peret. L\u00e4hedased v\u00f5ivad kogeda stressi, \u00e4revust ja hirmu seoses patsiendi tervisega ning v\u00f5ivad end samuti emotsionaalselt kurnatuna tunda. Seet\u00f5ttu on oluline pakkuda tuge mitte ainult patsiendile, vaid ka tema l\u00e4hedastele, et nad saaksid oma emotsioonidega toime tulla ja olla patsiendile toeks.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Toetuse pakkumine kriisiolukorras<\/h2>\n\n\n\n<p>Mistahes viisil inimene kriisiolukorras ka ei reageeriks, on turvaliste ja tuge pakkuvate omaste v\u00f5i s\u00f5pradega r\u00e4\u00e4kimise v\u00f5imalus tavaliselt suureks toeks. Mitte alati ei ole selliseid inimesi l\u00e4heduses siis, kui neid vajatakse. Sel juhul on hea, kui saaks p\u00f6\u00f6rduda kas vabatahtlike abistajate v\u00f5i vastava ala professionaalide poole. H\u00e4sti v\u00f5ib m\u00f5juda ka samasuguseid kogemusi omavatest inimestest moodustatud r\u00fchmade koosviibimistel osalemine. T\u00f5sise haiguse t\u00f5ttu v\u00f5ib kriisi sattuda nii haigestunud inimene kui ka tema l\u00e4hedased. Kui soovitakse olla toeks kriisis olevale inimesele, peab pidama meeles, et toetada saab inimest ainult temale sobivatel tingimustel ja temale sobivas r\u00fctmis. Kriisist v\u00e4ljatulek vajab aega. Parim viis aitamiseks on olla inimese jaoks olemas, olla valmis teda kuulama. Asjadest peaks r\u00e4\u00e4kima v\u00f5imalikult ausalt, kuid siiski m\u00f5istes kui \u00f5rnade ja valusate teemadega on tegemist. Jutuajamiste olemus ja keskkond peab olema turvaline ja toetav. Selles peab olema ruumi paljudele erinevatele tunnetele ahistusest, hirmust ja vihast kuni l\u00e4hedustunde, lootuse ja armastuseni. On parem julgustada kriisi l\u00e4bivat inimest r\u00e4\u00e4kima oma tunnetest korduvalt, kui p\u00fc\u00fcda panna teda unustama raske olukord ja m\u00f5tlema millelegi muule. Nutminegi ei ole ohtlik, vaid kergendust pakkuv ja kriisi lahenemist soodustav.<\/p>\n\n\n\n<p>Asjade aus k\u00e4sitlemine n\u00f5uab ka kuulajalt vaprust, et omaenda tunnetega silmitsi olla. Kui m\u00f5ned asjad tunduvad liiga rasked, on hea seda ka avameelselt tunnistada.<\/p>\n\n\n\n<p>Vahel ollakse pettunud kui haigestunud inimene ei suhtugi pakutavasse abisse oodatud viisil, vaid t\u00f5rjub abi v\u00f5i t\u00f5mbub omaetteolemisse, kuigi l\u00e4hedased \u00fcritavad teda parimal moel toetada, kuulata ja aidata. Hoolimine ja toetus ei l\u00e4he sellegipoolest raisku. Paljud oma kriisist v\u00e4ljatulnud inimesed r\u00e4\u00e4givad hiljem, et m\u00e4letavad t\u00e4nulikult neid, kes suutsid pakkuda oma armastust ka siis, kui nemad ise jaksasid armastuseks k\u00f5ige v\u00e4hem p\u00f5hjust anda.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Allikas:<\/strong> <a href=\"http:\/\/kasvaja.net\">kasvaja.net<\/a><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">V\u00e4hk Eestis: haigestumus 2020, elulemus 2016\u20132020 ja hematoloogilised kasvajad 2011\u20132020<\/h2>\n\n\n\n<p>Aja jooksul on diagnoositud v\u00e4hijuhtude arv m\u00e4rgatavalt kasvanud. 2020. aastal registreeriti Eestis kokku 8342 v\u00e4hi esmasjuhtu, millest 4236 diagnoositi meestel ja 4106 naistel. J\u00e4ttes v\u00e4lja naha mittemelanoomi, oli juhtude koguarv 7128.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste hulgas olid eesn\u00e4\u00e4rme- ja kopsuv\u00e4hk, mis moodustasid vastavalt 25% ning 14% k\u00f5igist v\u00e4hi esmasjuhtudest meestel. Naiste hulgas diagnoositi k\u00f5ige sagedamini rinnav\u00e4hki ja naha mittemelanoomi, mis moodustasid vastavalt 19% ja 18% esmasjuhtudest. 2020. aastal registreeriti ligi 7% v\u00f5rra v\u00e4hem v\u00e4hijuhte kui 2019. aastal \u2013 selle peamiseks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib esialgu pidada alanud COVID-19 pandeemiat, mille t\u00f5ttu olid mitmed plaanilised tervishoiuteenused ja s\u00f5eluuringud piiratud.<\/p>\n\n\n\n<p>Pikaajalises vaates on pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtude absoluutarvu suurenemine seotud eesk\u00e4tt rahvastiku vananemisega: rohkem kui kolmandik k\u00f5igist juhtudest diagnoositi \u00fcle 75aastastel inimestel. Kuni 54-aasta vanuste naiste seas olid haigestumuskordajad veidi suuremad kui meestel, ent alates 55. eluaastast \u00fcletab meeste haigestumuskordaja m\u00e4rgatavalt naiste oma.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4hipaikmed varieerusid vanuser\u00fchmiti. Lastel vanuses 0\u201314 diagnoositi 2020. aastal 26 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu, neist k\u00f5ige sagedam oli nii poiste kui t\u00fcdrukute seas leukeemia. 15\u201334-aastastel meestel diagnoositi 2020. aastal k\u00f5ige sagedamini Hodgkini l\u00fcmfoomi, munandiv\u00e4hki, naha mittemelanoomi ja peaaju kasvajaid, naistel aga naha mittemelanoomi, rinnav\u00e4hki, emakakaelav\u00e4hki ja nahamelanoomi. Noorte keskealiste ehk 35\u201354-aastaste vanuser\u00fchmas leiti meestel k\u00f5ige sagedamini naha mittemelanoomi ning eesn\u00e4\u00e4rme- ja kopsuv\u00e4hki, naistel oli esikohal rinnav\u00e4hk. 55\u201374-aastaste ja \u00fcle 75-aastaste vanuser\u00fchmas domineerisid m\u00f5lema soo puhul samad v\u00e4hipaikmed, mis \u00fcldrahvastikuski \u2013 meestel eesn\u00e4\u00e4rme- ja kopsuv\u00e4hk ning naha mittemelanoom, naistel rinnav\u00e4hk ja naha mittemelanoom.<\/p>\n\n\n\n<p>2020. aastal kinnitus pahaloomulise kasvaja diagnoos mikroskoopilise uuringu p\u00f5hjal 90% patsientidel, mis peegeldab diagnoosimise head taset. Ainult surmatunnistuse alusel registreeriti 2% k\u00f5igist v\u00e4hijuhtudest. Ligi pooltel patsientidel diagnoositi lokaalne kasvaja, ent umbes 20% mees- ja 15% naissoost patsientidel leiti kaugmetastaasid juba haiguse diagnoosimise ajal. K\u00f5ige murettekitavamaks paikmeks v\u00f5ib pidada k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmev\u00e4hki, kuna ligi pooltel nii mees- kui naissoost patsientidel oli see diagnoosimise hetkeks andnud kaugmetastaase teistesse organitesse. Meeste seas oli sama olukord ka sapip\u00f5iev\u00e4hi puhul. Positiivse leiuna on 2019. aastaga v\u00f5rreldes veidi suurenenud I staadiumis diagnoositud kopsuv\u00e4hi ja nahamelanoomi juhtude osakaal ning IV staadiumis diagnoositud k\u00e4\u00e4r- ja p\u00e4rasoolev\u00e4hi juhtude osakaal on m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henenud.<\/p>\n\n\n\n<p>Viimasel aastak\u00fcmnel on vanusestandarditud koguv\u00e4hihaigestumus Eestis stabiliseerunud nii meeste kui ka naiste seas. Meeste seas on juba alates 1990. aastate l\u00f5pust v\u00e4henenud kopsuv\u00e4hi haigestumus, naiste seas n\u00e4itab see alles praegu stabiliseerumise m\u00e4rke, olles siiski meeste haigestumusest endiselt oluliselt madalam. Maov\u00e4hi haigestumus v\u00e4henes m\u00f5lema soo hulgas.<\/p>\n\n\n\n<p>Eelmise aastaga v\u00f5rreldes v\u00e4henes 2020. aastal k\u00f5ige rohkem ehk 20% nahamelanoomi juhtude arv. Rinna- ja j\u00e4mesoolev\u00e4hi juhtude arv v\u00e4henes ligi 8%, eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi puhul oli n\u00e4ha 7% langust. Emakakaelav\u00e4hi juhtude arv v\u00e4henes lausa kolmandiku v\u00f5rra, ent vajab t\u00e4psemat anal\u00fc\u00fcsi ja pikaajalisemat j\u00e4lgimist, kuiv\u00f5rd see oli seotud pandeemiast tingitud diagnoosimata j\u00e4\u00e4mise v\u00f5i ennetustegevusest tuleneva haigestumuse v\u00e4henemisega.<\/p>\n\n\n\n<p>2020. aasta 31. detsembri seisuga elas Eestis 67 683 inimest, nende seas 27 502 meest ja 40 181 naist, kellel oli kunagi elu jooksul diagnoositud pahaloomuline kasvaja. K\u00f5ige levinumad kasvajad olid sarnaselt varasematele aastatele eesn\u00e4\u00e4rme- ja rinnav\u00e4hk. K\u00f5igi Eestis diagnoositud v\u00e4hijuhtude \u00fche, viie ja k\u00fcmne aasta suhteline elulemus oli 2016\u20132020 vastavalt 78%, 65% ja 61%. Enamiku paikmete puhul olid naiste elulemusn\u00e4itajad suuremad kui meestel. V\u00f5rdluses<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00f5hjamaadega ilmneb Eesti v\u00e4hipatsientide elulemuse mahaj\u00e4\u00e4mus eriti pea- ja kaelapiirkonna v\u00e4hi (mehed), aga ka k\u00e4\u00e4r- ja p\u00e4rasoolev\u00e4hi, nahamelanoomi, rinnav\u00e4hi ja mitte-Hodgkini l\u00fcmfoomi puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Hematoloogilistest kasvajatest diagnoositi aastatel 2011\u20132015 ja 2016\u20132020 nii meeste kui naiste seas k\u00f5ige sagedamini B-rakulist kroonilist l\u00fcmfots\u00fc\u00fctleukeemiat\/v\u00e4ikerakkl\u00fcmfoomi ja difuusset B-suurrakkl\u00fcmfoomi. Nii meeste kui naiste seas oli viie aasta suhteline elulemus 2016\u20132020 aastatel k\u00f5rgeim Hodgkini l\u00fcmfoomi (89%) ja krooniliste m\u00fceloproliferatiivsete haiguste puhul (meestel 74%, naistel 87%). Viie aasta suhteline elulemus oli nii meestel kui naistel madalaim \u00e4gedate m\u00fceloidleukeemiate puhul (vastavalt 10% ja 15%).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Allikas:<\/strong> Zimmermann M-L, Innos K, Paapsi K, H\u00e4rmaorg P, M\u00e4gi M. (2023). V\u00e4hk Eestis: haigestumus 2020, elulemus 2016\u20132020 ja hematoloogilised kasvajad 2011\u20132020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00e4hidiagnoosi m\u00f5ju vaimsele tervisele on mitmek\u00fclgne ja v\u00f5ib erineda s\u00f5ltuvalt inimese individuaalsetest omadustest, haiguse t\u00fc\u00fcbist, raskusastmest ja raviprotsessist. Olen onkoloogia osakonnas t\u00f6\u00f6tades n\u00e4inud, et v\u00e4hidiagnoos toob kaasa intensiivseid emotsioone. Patsiendid v\u00f5ivad kogeda \u0161okki, hirmu, \u00e4revust ja kurbust. V\u00e4hi diagnoosiga kaasneb sageli segadus ja teadmatus raviga seotud v\u00f5imaluste ja prognooside osas, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada emotsionaalset stressi. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2140,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[159],"class_list":["post-2275","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":159,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"kelly-luikoja-3-kursuse-oe-oppekava-uliopilane","display_name":"Kelly Luikoja, 3. kursuse \u00f5e \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2275","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2275"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2275\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2276,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2275\/revisions\/2276"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2140"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2275"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2275"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2275"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2275"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}