{"id":2260,"date":"2023-12-07T18:19:41","date_gmt":"2023-12-07T16:19:41","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2260"},"modified":"2024-01-05T15:56:55","modified_gmt":"2024-01-05T13:56:55","slug":"tohus-opetamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/tohus-opetamine\/","title":{"rendered":"T\u00f5hus \u00f5petamine"},"content":{"rendered":"\n<p>Kasvades muutub laps nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka kognitiivselt, see on nagu \u00fche medali kaks poolt. Kui soovime, et laps areneks \u00fchtlaselt, omandades samaaegselt vaimseid teadmisi ja f\u00fc\u00fcsilisi oskusi, peame arvestama tema vanusega, millele on omased teatud aju ja keha arenguetapid. Kuidas saab \u00f5petaja toetada arenevat last?<br><br>\u00d5ppimist v\u00f5ib v\u00f5rrelda plastikakirurgiaga. Ainuke vahe on selles, et pole vaja midagi l\u00f5igata, vaid m\u00f5jutada aju leebemate meetoditega. \u201c<em>Plastikos<\/em>\u201d t\u00e4hendab kreeka keeles \u201clooma (kuju)\u201d. \u00d5petaja on nagu kirurg, kes \u00fclekantud t\u00e4henduses muudab \u00f5pilase aju struktuuri ja kuju, eesm\u00e4rgiga lihtsustada tal uute teadmise omandamist.<br><br>Olen vene, eesti ja ladina keele \u00f5ppej\u00f5ud Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis ja \u00fctlen alati \u00fcli\u00f5pilastele, et kuuldes uut v\u00f5\u00f5rkeelt, isegi kui sa sellest absoluutselt aru ei saa, toimub su ajus aktiivne neuronite t\u00f6\u00f6, mis loob omakorda uusi \u00fchenduste mustreid, mis vastutavad selle v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5ppimise eest \u00a0\u00a0\u2013 aju muutub vastuv\u00f5tlikumaks t\u00e4nu t\u00f6\u00f6le erinevatel tasemetel.<br><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Olulised on variatiivusus ja t\u00e4helepanu<br><\/h3>\n\n\n\n<p>Meil k\u00f5igil on kaks m\u00e4lut\u00fc\u00fcpi: t\u00f6\u00f6- ehk l\u00fchiajaline m\u00e4lu ja pikaajaline m\u00e4lu. Kui soovime, et \u00f5ppimine oleks maksimaalselt t\u00f5hus, peame valdama m\u00f5nd nippi. N\u00e4iteks \u00fcksluine ja seep\u00e4rast igavav\u00f5itu tund ei soodusta kiiret meeldej\u00e4tmist, kuid \u00f5petlik nali (kasv\u00f5i \u00f5petaja enda elust) v\u00f5i \u00f5igeaegne kiitus kuuluvad positiivsete emotsioonide hulka, mis ajuteadlase Jaan Aru (2018) v\u00e4itel aitab saata ajju signaali ja soodustab \u00f5pitu salvestumist mustriteks. Kuid pole v\u00f5imalik terve tunni v\u00e4ltel nalju visata ja kiita k\u00f5iki ilma p\u00f5hjuseta. Emotsioonidest tugevam t\u00f6\u00f6riist on t\u00e4helepanu. Peab olema \u00fcsna nutikas, et \u00f5pilased s\u00e4ilitaksid oma t\u00e4helepanu tunni l\u00f5puni ega l\u00e4heks m\u00f5tetes r\u00e4ndama. Nii lapsed kui ka t\u00e4iskasvanud ei suuda keskenduda uue materjali omandamisele liiga kaua, seega tuleb tunni jooksul kasutada erinevaid \u00f5ppemeetodeid, et \u00f5ppurite t\u00e4helepanu k\u00f6ita. Mina \u00f5ppej\u00f5una hoian eesti ja vene keele tundides nende meeli erguna niiviisi: dialoogide ettelugemise j\u00e4rel tuleb meil paarist\u00f6\u00f6 v\u00f5i \u00fchine arutelu, siis rollim\u00e4ng v\u00f5i hoopis testimine, millest tuleb juttu allpool.<br><br>\u00d5petan keeli ja mul on olnud erinevaid r\u00fchmi: p\u00e4ris algajad, kes pole kunagi varem vene keelt \u00f5ppinud ja vilunud keelekasutajad. Viimasesse r\u00fchma kuulujatel on juba olemas eelteadmised selle keele \u00f5ppimisest ning need on head abilised v\u00f5\u00f5rkeele omandamisel. Isegi \u00fches (edasij\u00f5udnute) r\u00fchmas olles on iga\u00fchel oma eelteadmised ja seep\u00e4rast saab \u00fcks \u00fcli\u00f5pilane teemast aru paremini kui teine v\u00f5i j\u00e4tab uued s\u00f5nad kiiremini meelde.<br><br>Nagu v\u00e4idab Jaan Aru (2018): \u201cUus teadmine haakub omandatud teadmisega\u201d. \u00d5petades vene keelt tervishoiuvaldkonnas (anatoomia terminoloogiat) k\u00fcsin tudengite k\u00e4est: \u201cKuidas on k\u00fcpsis, k\u00fclaline ja helistama vene keeles?\u201d Kuna nad on \u00f5ppinud p\u00f5hikoolis v\u00f5i g\u00fcmnaasiumis \u00fcldkeelt, vastavad nad sellele k\u00fcsimusele: \u201c\u041f\u0435\u0447\u0435\u043d\u044c\u0435, \u043a\u043e\u0441\u0442\u044c, \u043f\u043e\u0437\u0432\u043e\u043d\u0438\u0442\u044c\u201d. Mina siis j\u00e4tkan: \u201c\u00d5ige! N\u00fc\u00fcd j\u00e4tke meelde, et maks on \u043f\u0435\u0447\u0435\u043d\u044c, luu on \u043a\u043e\u0441\u0442\u044c ja l\u00fclisammas \u043f\u043e\u0437\u0432\u043e\u043d\u043e\u0447\u043d\u0438\u043a.\u201c<br><br>Mida ma tegin? Ma l\u00f5in nende peas seosed varasemate teadmistega, mis lihtsustab ka nende uute s\u00f5nade \u00f5ppimist. Samas peab ka tunni planeerimisel v\u00f5tma arvesse \u00f5ppurite eelnevaid teadmisi. Ladina keele kursuse edukalt l\u00e4binud \u00fcli\u00f5pilane peab oskama k\u00e4\u00e4nata kahe ja enama s\u00f5nalisi meditsiinitermineid. Eesm\u00e4rgi saavutamiseks alustame nimis\u00f5nast, j\u00e4rgmises tunnis k\u00e4sitleme omaduss\u00f5na k\u00e4\u00e4namist ja alles kolmandas seminaris proovivad \u00fcli\u00f5pilased k\u00e4\u00e4nata s\u00f5na\u00fchendeid. Kuna t\u00f6\u00f6m\u00e4lu v\u00f5imekus on iga\u00fchel erinev, peab \u00f5petades arvestama sedagi.<br><br>\u201cV\u00f5\u00f5rkeel on kindlus, mida peab r\u00fcndama igalt poolt: ajalehtede lugemine, raadio kuulamine, filmide vaatamine, loengute k\u00fclastamine, kirjavahetuse pidamine, suhtlemine s\u00f5pradega, kelle jaoks on see keel emakeel\u201d (Lomb, 2016:106). Need k\u00f5ik on \u00fche keti l\u00fclid, mida v\u00f5ib nimetada ka erinevateks tajuviisideks. Maria Tamm (2017) r\u00f5hutab, et \u00f5ppimise t\u00f5husus s\u00f5ltub sellest, kuidas me tajume uut informatsiooni \u2013 seda, mida juba teame, tajume h\u00f5lpsamini. Sellep\u00e4rast on v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5petamine nullist palju keerulisem kui t\u00f6\u00f6 edasij\u00f5udnutega.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Individuaalne l\u00e4henemine<\/h3>\n\n\n\n<p><br>Iga \u00f5petaja peab olema teatud m\u00e4\u00e4ral ka ps\u00fchholoog ja l\u00e4henema igale \u00f5pilasele individuaalselt. K\u00f5igepealt peab uue materjali esitlemise kiirus olema koosk\u00f5las \u00f5ppurite \u00f5ppematerjali omandamise kiirusega. Lisaks peab ta v\u00f5imaldama \u00f5ppuritel rakendada saadud teadmisi praktikas. Grete Arro nimetab seda tavam\u00f5isteks ja teadusm\u00f5isteks. Sellest l\u00e4htuvalt v\u00e4idan, et tuupimine (n\u00e4iteks luuletuste v\u00f5\u00f5rkeeles p\u00e4he \u00f5ppimine) ei too endaga midagi head kaasa. Palju efektiivsem on kui \u00f5pilane saab kasutada uusi s\u00f5nu dialoogi koostamisel.<br><br>Tunni l\u00f5pus on hea teha l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud teemast testi vormis kokkuv\u00f5te. T\u00f6\u00f6juhiseid peab s\u00f5nastama selgelt ja v\u00f5imalikult arusaadavalt, et mitte koormata t\u00f6\u00f6m\u00e4lu (Uusberg, s.a.). Pakun \u00fcli\u00f5pilastele m\u00e4ngimiseks Kahoot\u2019i (valikvastustega m\u00e4ng veebis), mille abil saavad nad kohe teada, kui palju \u00f5pitust meelde j\u00e4i. Peale v\u00e4sitavat \u00f5ppetundi soovitatakse ka puhata, kuna just une ajal (Aru, 2018) teeb aju restardi ja uuel p\u00e4eval \u00e4rkab inimene v\u00e4ljapuhanu ja targana, sest une ajal korrastab aju teadmisi ja seostab uusi asju vanadega. Kinnistumiseks vajab meie aju pausi. Sellep\u00e4rast ei ole t\u00f5hus teha n\u00e4iteks kuus eesti v\u00f5i vene keele tundi j\u00e4rjest. Tajumine vajab rahu ja aega. Kahjuks suure osa \u00f5pitust me unustame. Selleks, et seda meeles pidada, tuleb teha l\u00e4biv\u00f5etud teemal tunnikontroll, sest just \u00fchele konkreetsele teemale p\u00fchendatud s\u00f5navara (nt \u201cKehaosad\u201d) j\u00e4\u00e4b paremini meelde, kui \u00f5ppida s\u00f5nu, mis ei ole omavahel seotud. Kasvades suureneb lapsel ka t\u00f6\u00f6m\u00e4lu maht, mis v\u00f5imaldab panna ta meelde j\u00e4tma rohkem uut infot ja teha keerulisemaid harjutusi. F\u00fc\u00fcsiline areng k\u00e4ib oma teed pidi.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kasutatud kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Arro, G. (s.a). M\u00f5tlemine ja m\u00f5isted. . https:\/\/vimeo.com\/250227625<\/li>\n\n\n\n<li>Aru, J. (2018). Kuidas aju \u00f5pib. . https:\/\/vimeo.com\/user8298326<\/li>\n\n\n\n<li>Lomb, K. (2016). Kuidas ma keeli \u00f5pin ehk kuutteist keelt oskava t\u00f5lgi m\u00e4rkmed. Kirjastus Verb.<\/li>\n\n\n\n<li>Tamm, M. (2017). Taju ja \u00f5ppimine. . https:\/\/vimeo.com\/250181754<\/li>\n\n\n\n<li>Uusberg, A. (s.a). \u00d5petamine t\u00f6\u00f6m\u00e4lule. . https:\/\/vimeo.com\/145611050<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kasvades muutub laps nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka kognitiivselt, see on nagu \u00fche medali kaks poolt. Kui soovime, et laps areneks \u00fchtlaselt, omandades samaaegselt vaimseid teadmisi ja f\u00fc\u00fcsilisi oskusi, peame arvestama tema vanusega, millele on omased teatud aju ja keha arenguetapid. Kuidas saab \u00f5petaja toetada arenevat last? \u00d5ppimist v\u00f5ib v\u00f5rrelda plastikakirurgiaga. Ainuke vahe on selles, et [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2141,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[124],"class_list":["post-2260","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":124,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"olga-jagintseva-oppejoud","display_name":"Olga Jagintseva, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2260","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2260"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2260\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2262,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2260\/revisions\/2262"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2141"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2260"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2260"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2260"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2260"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}