{"id":2258,"date":"2023-11-30T17:30:24","date_gmt":"2023-11-30T15:30:24","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2258"},"modified":"2024-01-22T10:28:03","modified_gmt":"2024-01-22T08:28:03","slug":"tervisekaitse-spetsialisti-oppekava-vilistlaste-hinnang-hakkamasaamisele-toomaalimas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/tervisekaitse-spetsialisti-oppekava-vilistlaste-hinnang-hakkamasaamisele-toomaalimas\/","title":{"rendered":"Tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava vilistlaste hinnang hakkamasaamisele t\u00f6\u00f6maalimas"},"content":{"rendered":"\n<p>Tervisekaitse spetsialisti (TK) \u00f5ppekava on ainus omataoline \u00f5ppekava Eestis, mis avati Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis 2002. aastal. 2023. aasta maikuu seisuga oli \u00f5ppekava l\u00f5petanuid kokku 195. Varem koolitati analoogse sisuga \u00f5ppekaval sanitaar\u00advelskreid.<br><br>\u00d5ppekava uuendamine toimub v\u00e4hemalt iga viie aasta j\u00e4rel ning selleks kogutakse sisendit muuhulgas ka vilistlastelt. Seoses j\u00e4rjekordse \u00f5ppekava uuendamise protsessiga viidi 2023. aasta maikuus TK \u00f5ppekava vilistlaste seas l\u00e4bi k\u00fcsitlus, mis baseerus Sloveenia kolleegide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud k\u00fcsimustikule. Uuringu eesm\u00e4rgiks oli saada sisulisem \u00fclevaade, kuidas k\u00f5rgkoolis omandatu teotab hakkama saamist t\u00f6\u00f6maailmas ja kas t\u00f6\u00f6andja poolt on toetatud k\u00f5rgkooli vilistlaste erialane areng. Vastav tagasiside on lisaks \u00f5ppekava arenduslikele eesm\u00e4rkidele oluline ka rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 hoogustamiseks.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"811\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/rahulolu-joonis-811x1024.jpg\" alt=\"Tervisekaitse spetsialistid erialasel t\u00f6\u00f6l.\" class=\"wp-image-2139\" srcset=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/rahulolu-joonis-811x1024.jpg 811w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/rahulolu-joonis-238x300.jpg 238w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/rahulolu-joonis-768x970.jpg 768w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/rahulolu-joonis-1217x1536.jpg 1217w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/rahulolu-joonis-1622x2048.jpg 1622w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/rahulolu-joonis-scaled.jpg 2028w\" sizes=\"auto, (max-width: 811px) 100vw, 811px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Tervisekaitse spetsialistid erialasel t\u00f6\u00f6l.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><br>K\u00fcsitlusele vastas t\u00e4ies mahus 32 k\u00f5rgkooli tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava vilistlast, mis moodustab 16,4% k\u00f5ikidest \u00f5ppekava l\u00e4binud vilistlastest (esimene lend l\u00f5petas 2005. aastal). Vastanute hulgas oli \u00f5ppekava l\u00f5petanuid aastatest vahemikus 2005\u20132022, sh 3 meest, mis ilmestab kenasti meeste ja naiste osakaalu vilistlaste seas. Edasise kraadi\u00f5ppe magistritasemel oli uuringuhetkeks l\u00e4binud seitse vilistlast (peamiselt Maa\u00fclikoolis; n=5), magistri\u00f5pingud kestsid veel viiel uuritaval (kolmel Tartu \u00dclikoolis ja kahel Tallinna Tehnika\u00fclikoolis ehk TalTechis).<br><br>19 uuritavat (59,4%, k\u00f5ik naised) olid palgat\u00f6\u00f6lised \u00f5pitud erialal, lisaks omas \u00fcks neist erialast ettev\u00f5tet. Oma erialaga seonduvat t\u00f6\u00f6d ei tee hetkel 13 uuritavat, neist kahel oli ka \u00f5pitud erialaga mitteseonduv oma ettev\u00f5te. Uuritavate \u00fcldiseks t\u00f6\u00f6staa\u017eiks oli keskmiselt 10,2 aastat (\u00b16,8a); t\u00f6\u00f6staa\u017e praegusel ametikohal oli erialast t\u00f6\u00f6d tegevatel vilistlastel 4,6 \u00b14,6 aastat ja erialast t\u00f6\u00f6d mittetegevatel vilistlastel 10,6 \u00b14,7 aastat. J\u00e4rgnevalt anname \u00fclevaate erialast t\u00f6\u00f6d tegevate vilistlaste (n=19) kohta.<br><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Tervisekaitse spetsialistid erialasel t\u00f6\u00f6l<br><\/h3>\n\n\n\n<p>Erialaselt t\u00f6\u00f6tatakse nii avalikus (n=13 ehk 68,4%; viiel neist t\u00f6\u00f6andjaks Terviseamet) kui erasektoris (n=6), kusjuures neli erialaspetsialisti t\u00f6\u00f6tas juhtpositsioonil (sh t\u00f6\u00f6\u00fcksuse tasandil). Oma t\u00f6\u00f6d tehes tuntakse ennast enesekindla v\u00f5i pigem enesekindlana, vaid \u00fcks erialast t\u00f6\u00f6d tegev vilistlane tundis ennast t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel pigem ebakindlana. Arvatavasti on see seotud asjaoluga, et vaatamata oma 15-aastasele t\u00f6\u00f6kogemusele oli ta praegusel ametikohal t\u00f6\u00f6tanud vaid aasta.<br><br>Viie aasta jooksul pensioneerub arvatavasti vaid \u00fcks erialase t\u00f6\u00f6 tegija ning aasta jooksul plaanib t\u00f6\u00f6kohta t\u00f5en\u00e4oliselt vahetada kaks vilistlast. Peamiste p\u00f5hjustena toodi v\u00e4lja ebapiisavat t\u00f6\u00f6tasu ja suutmatust praegusel t\u00f6\u00f6kohal oma potentsiaali rakendada. Palgatase oli kaheksal \u00f5pitud erialast t\u00f6\u00f6d tegeval uuritaval vahemikus 1201\u20131700\u20ac ja kaheksal vahemikus 1701\u20132200\u20ac, kolme spetsialisti palk \u00fcletas 2201\u20ac. Palgaga oldi peamiselt rahul v\u00f5i pigem rahul, neli erialast t\u00f6\u00f6d tegevat spetsialisti (21%) oli palgaga pigem rahulolematu. M\u00e4rkuseks siinkohal, et Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aasta esimeses kvartalis keskmiseks brutokuupalgaks 1741\u20ac.<br>Peamiseks t\u00f6\u00f6valdkonnaks erialast t\u00f6\u00f6d tegevatel vilistlastel oli t\u00f6\u00f6tervishoid ja -ohutus, veidi \u00fcllatuslikult oli t\u00f6\u00f6 oluliseks osaks statistiline andmet\u00f6\u00f6tlus, mis n\u00e4itab antud p\u00e4devuse j\u00e4tkuvat olulisust \u00f5ppekavas.<br><br>Uuritavatel paluti hinnata, kui oluliseks v\u00f5i ebaoluliseks peetakse praegusel t\u00f6\u00f6kohal erinevaid ainevaldkondade ja \u00f5ppeainete \u00fcleseid p\u00e4devusi ehk n-\u00f6 \u00fcldp\u00e4devusi, nt \u00f5ppimisoskus, allikakriitilisus, digip\u00e4devus, kutse-eetika, suhtlemisoskus jt. Tulemused annavad selge signaali \u00fcldp\u00e4devuste olulisusest t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel ja on seega oluliseks sisendiks \u00f5ppekava arendusprotsessis.Tulemustest n\u00e4htub, et erialast t\u00f6\u00f6d tegevad spetsialistid on enim rahul suhetega t\u00f6\u00f6kaaslastega ning t\u00f6\u00f6tingimustega, samas m\u00f5nev\u00f5rra tagasihoidlikum hinnang antakse karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalustele ning v\u00f5imalusele n\u00e4idata oma juhtimisalaseid oskusi.<br><br>Tervisekaitse spetsialistid tunnetavad igap\u00e4evaselt oma kolleegide ja ka vahetu juhi tuge, kuid kahjuks ei saada toetust organisatsiooni v\u00f5i organisatsiooni\u00fcksuse juhilt, kuigi seda peetakse vajalikuks. COVID-19 m\u00f5ju erialal t\u00f6\u00f6tavad spetsialistid enam olulisel m\u00e4\u00e4ral ei tunneta, uudsete t\u00f6\u00f6tingimustega saadi kenasti hakkama, k\u00fcll aga m\u00e4rgati t\u00f6\u00f6koormuse suurenemist. Viimasel viiel aastal ei ole erialasel koolitusel osalenud viis (26,3%) erialase t\u00f6\u00f6 tegijat. K\u00f5igi vastanute hinnangul v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6andja ajaliselt koolitustel osalemist, kuid \u00fche uuritava hinnangul ei toeta t\u00f6\u00f6andja koolitusi rahaliselt. Uuritavate hinnangul ei pakuta piisavalt huvipakkuvaid erialaseid koolitusi. Enam soovitakse koolitusi t\u00f6\u00f6tervishoiust, t\u00f6\u00f6ohutusest (sh isikukaitsevahendid, desinfitseerimine) ja kriisijuhtimisest. Kindlasti on tegemist valdkondadega, mida peame ka \u00f5ppekava koostamisel oluliseks ning proovime l\u00fcnka koolitusmaastikul koost\u00f6\u00f6s n\u00e4iteks v\u00e4lispartneritega l\u00e4hiajal t\u00e4ita.<br><br>Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5ib \u00f6elda, et uurimistulemused andsid kinnitust \u00fcldp\u00e4devuste olulisusest \u00f5ppekaval, kuna need on \u00e4\u00e4rmiselt vajalikud igap\u00e4evaste t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel. Kuna tervisekaitse spetsialistid t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ga erinevates valdkondades ja kohati v\u00e4ga kitsal suunal, siis ongi \u00f5ppekava pigem laiahaardeline ja pakub j\u00e4tkuvalt v\u00f5imalust t\u00e4ita suuremal v\u00f5i v\u00e4iksemal m\u00e4\u00e4ral k\u00f5iki meie peamiste t\u00f6\u00f6andjate ootusi erialaste valdkondade osas. Vilistlased saavad enda hinnangul t\u00f6\u00f6maailmas kenasti hakkama, k\u00fcll aga on veidi m\u00f5tlemapanev vilistlaste m\u00f5ningane rahulolematus karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imaluste osas ning ebapiisav organisatsioonijuhi poolne toetus.<br><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Segadus \u00f5ppekava nimetusega<br><\/h3>\n\n\n\n<p>\u00d5ppekava nimetus \u201etervisekaitse spetsialist\u201c on saanud korduvalt tagasisidet, mh t\u00f6\u00f6andjatelt, et see ei n\u00e4ita \u00f5ppekava tegelikku sisu ja on erialakaugele inimesele v\u00f5\u00f5ras ning arusaamatu. Seega palusime vilistlastel hinnata, millist nimetust (tervishoiu spetsialist, tervisekaitse spetsialist, t\u00f6\u00f6tervishoiu spetsialist, tervisekaitse ja t\u00f6\u00f6tervishoiu spetsialist, tervishoiu ja tervisekaitse spetsialist, keskkonnatervise spetsialist v\u00f5i rahvatervise spetsialist) nad \u00f5ppekavale eelistaksid. K\u00f5ige k\u00f5rgema hinnangu nii kogu uuringugrupi kui ka erialal t\u00f6\u00f6tavatelt spetsialistidelt sai nimetus \u201etervisekaitse ja t\u00f6\u00f6tervishoiu spetsialist\u201c, selle j\u00e4rgnes \u201etervisekaitse spetsialisti\u201c ametinimetus. Tulemused annavad osakonna \u00f5ppej\u00f5ududele ja \u00f5ppekava n\u00f5ukogu liikmetele kindlasti m\u00f5tteainet, kuid suure t\u00f5en\u00e4osusega j\u00e4tkab \u00f5ppekava siiski tervisekaitse spetsialisti nimetusega.<br><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mis on tervisekaitse spetsialisti t\u00f6\u00f6\u00fclesanneteks?<br><\/h3>\n\n\n\n<p>Tervisekaitse spetsialisti \u00fclesandeks on erialane n\u00f5ustamine ja kontrolli teostamine tervisekaitse n\u00f5uetest kinnipidamise \u00fcle, vajadusel haldussunni rakendamine k\u00f5ikides tervisekaitse j\u00e4relevalve valdkondades, elanikkonna tervisekaitse alaste kaebuste lahendamine. Tervisekaitse spetsialist teeb riskianal\u00fc\u00fcsi abil kindlaks t\u00f6\u00f6keskkonna ohutegurid, hindab nende v\u00f5imalikku m\u00f5ju tervisele, seej\u00e4rel n\u00f5ustades t\u00f6\u00f6andjaid ja t\u00f6\u00f6tajaid tervist s\u00e4\u00e4stvate t\u00f6\u00f6tingimuste loomisel; aitab kaasa kutsehaiguste ja t\u00f6\u00f6ga seotud haigestumiste v\u00e4ltimisele, t\u00f6\u00f6tajate tervise ja t\u00f6\u00f6v\u00f5ime s\u00e4ilitamisele ning edendamisele. \u00dcks osa t\u00f6\u00f6st on seotud nakkushaiguste, nende ennetamise, esinemise ja puhangute anal\u00fc\u00fcsimise ning likvideerimisega. Samuti kuulub tervisekaitse spetsialisti t\u00f6\u00f6valdkonda v\u00e4lis- ja siseruumi keskkonna ohutegurite taseme v\u00e4ljaselgitamine, registreerimine ja riski juhtimine, ta on p\u00e4dev tegelema toitumisalase n\u00f5ustamise ja n\u00f5ustamisega toiduk\u00e4itleja enesekontrolli plaani koostamisel. Tervisekaitse spetsialist on orienteeritud kliendikesksusele ning koost\u00f6\u00f6le teiste spetsialistidega.<br><br>Tervisekaitse spetsialisti t\u00f6\u00f6 \u00fcldeesm\u00e4rgiks on n\u00f5ustamise ja j\u00e4relevalve abil luua eeldused tervisliku elu-, t\u00f6\u00f6- ja \u00f5pikeskkonna arendamiseks!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tervisekaitse spetsialisti (TK) \u00f5ppekava on ainus omataoline \u00f5ppekava Eestis, mis avati Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis 2002. aastal. 2023. aasta maikuu seisuga oli \u00f5ppekava l\u00f5petanuid kokku 195. Varem koolitati analoogse sisuga \u00f5ppekaval sanitaar\u00advelskreid. \u00d5ppekava uuendamine toimub v\u00e4hemalt iga viie aasta j\u00e4rel ning selleks kogutakse sisendit muuhulgas ka vilistlastelt. Seoses j\u00e4rjekordse \u00f5ppekava uuendamise protsessiga viidi 2023. aasta maikuus [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[210],"class_list":["post-2258","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":210,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"anna-liisa-tamm-professor-ulle-parm-inga-ploomipuu-oppejoud-kristi-vahur-fusioteraapia-ja-tervisekaitse-osakonna-juhataja","display_name":"Anna-Liisa Tamm (professor) \u00dclle Parm, Inga Ploomipuu (\u00f5ppej\u00f5ud) Kristi Vahur (f\u00fcsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2258","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2258"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2258\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2259,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2258\/revisions\/2259"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2258"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2258"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2258"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2258"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}