{"id":2250,"date":"2024-01-04T16:23:49","date_gmt":"2024-01-04T14:23:49","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2250"},"modified":"2024-01-22T10:26:44","modified_gmt":"2024-01-22T08:26:44","slug":"kopp-kopp-kes-on-ammaemand","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/kopp-kopp-kes-on-ammaemand\/","title":{"rendered":"Kopp-kopp! Kes on? \u00c4mmaemand!"},"content":{"rendered":"\n<p>Lapsesaamine \u2013 milline tore s\u00fcndmus naisele, partnerile, tervele perele! Paraku on s\u00fcndimus Eestis langustrendis, kuigi riik on loonud suurep\u00e4rased tingimused lapse saamiseks. Meil on rahalised rasedusaegsed toetused, tagatakse naise ravikindlustus ja see j\u00e4tkub kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Meil on tasustatud pikaajaline emapuhkus ja isapuhkus ning lapsele tagatud koht lasteaias. Meil on kergesti k\u00e4ttesaadavad tervishoiuteenused ja arstiabi \u2013 tegemist oleks justkui ideaalse olukorraga.<br><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Arengukriis naise elus<br><\/h3>\n\n\n\n<p>Siiski ei saa salata, et lapsesaamine ise p\u00f5hjustab stressi ja on naise elus ka arengukriisiks. Lapseootus ja s\u00fcnnitusj\u00e4rgne aeg on naistele ja peredele \u00fcleminekuaeg, et kohaneda f\u00fc\u00fcsiliste, ps\u00fchholoogiliste ja sotsiaalsete muutustega ning uue olukorraga elus. Terviklikus inimk\u00e4sitluses on patsiendikogemus oluline komponent. S\u00fcnnitanud naised on kirjeldanud, et esimesel kahel s\u00fcnnitusj\u00e4rgsel kuul kogevad nad mitmeid emadusega seotud kohanemis- ja terviseprobleeme, mis v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da m\u00e4rkamata infovahetuse, teenuse k\u00e4ttesaadavuse v\u00f5i selle osutamise korralduse t\u00f5ttu. Naised on tajunud, et tervishoiut\u00f6\u00f6tajad ei teadvusta sageli nende isiklikke kogemusi, millega nad s\u00fcnnitusj\u00e4rgse perioodiga kohanemisel kokku puutuvad. Lisanduda v\u00f5ib ebakindlus tervishoiut\u00f6\u00f6tajate p\u00e4devuse ja \u00fchtlustamata soovituste osas, mis suunab naisi otsima teavet allikatest, mis ei ole sageli t\u00f5endusp\u00f5hist praktikat toetavad. Ebakindlust p\u00f5hjustavatest teemadest on emad olulisematena nimetanud rinnaga toitmist ja enesehooldust.<br><\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Iga kolmas pere vajab t\u00e4iendavat professionaalset toetust ja n\u00f5uandeid kodus p\u00e4rast lapse s\u00fcndi.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><br>Kaasajal on suurenenud rasedate arv, kellel esineb m\u00f5ni kaasuv terviserisk: s\u00fcnnitusj\u00e4rgsed v\u00f5i rasedusaegsed vaimse tervise probleemid ning kaasuvad kroonilised haigused (n\u00e4iteks h\u00fcpertensioon v\u00f5i diabeet), on sagenemas. Riskitegurid vajavad j\u00e4lgimist ja naise seisund ravi v\u00f5i hilisemat ravi korrigeerimist. S\u00fcnnitus kui keskne s\u00fcndmus v\u00f5ib tekitada olukorra, kus fookus ei ole s\u00fcnnituse j\u00e4rgselt enam naisel.<br>S\u00fcnnitusj\u00e4rgne hooldus peab olema terviklik, k\u00e4ttesaadav, kultuuriliselt sobiv ning vestlusp\u00f5hine tervishoiuteenus. \u00c4mmaemand on selle teenuse pakkumiseks ideaalne spetsialist. ICM (International Confederation of Midwives) definitsiooni j\u00e4rgi on \u00e4mmaemand diplomeeritud spetsialist, kes t\u00f6\u00f6tab koost\u00f6\u00f6s naistearsti, perearsti, pere\u00f5e, sotsiaalt\u00f6\u00f6taja, vaimse tervise spetsialisti ja teiste perinataalperioodiga seotud tervishoiut\u00f6\u00f6tajate ning naistega, pakkudes viimasele vajalikku tuge, hoolt ja n\u00f5u raseduse ja s\u00fcnnituse ajal ning s\u00fcnnitusj\u00e4rgsel perioodil. Ta juhib normaalselt kulgeva raseduse ja s\u00fcnnituse protsessi ning jagab vasts\u00fcndinu ja imiku eest hoolitsemisega seotud infot. Hooldus h\u00f5lmab terviseennetust, normaalse s\u00fcnnituse populariseerimist, ema ja lapse terviseriskide avastamist, arsti- v\u00f5i muu asjakohase abi k\u00e4ttesaadavuse v\u00f5imaldamist.<br><br>Hoolimata hetkel toimivast s\u00fcnnitus- ja \u00e4mmaemandusabi mudelist, mille k\u00e4igus pakutakse naisele ja perele personaalset l\u00e4henemist raseduse j\u00e4lgimisel, s\u00fcnnitusel ja esimestel s\u00fcnnitusj\u00e4rgsetele p\u00e4evadel haiglas, j\u00e4\u00e4b tugi s\u00fcnnitusj\u00e4rgsel perioodil tagasihoidlikuks. Esmatasandi t\u00f6\u00f6korralduse kohaselt toimub 5.-7. s\u00fcnnitusj\u00e4rgsel p\u00e4eval vasts\u00fcndinule suunatud pere\u00f5e, perearsti v\u00f5i \u00e4mmaemanda 30-minutiline visiit, mida v\u00f5ib osutada perearstikeskuses v\u00f5i kodus. Koduvisiidi teenust ei osutata seega s\u00fcsteemselt ja see ei ole k\u00e4ttesaadav k\u00f5ikidele emadele. Sageli asendatakse see ambulatoorse visiidiga. Edasi j\u00e4tkub lapse j\u00e4lgimine \u00fche kuu vanuselt 30-minutilise visiidiga lapse tervise kontrollimiseks ning sarnaselt edasi iga j\u00e4rgneva elukuu t\u00e4itumisel. Konkreetselt naise seisundi hindamisele keskendub \u00e4mmaemand alles s\u00fcnnitusj\u00e4rgses kontrollis 6-8 n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes ning kuna visiidi broneerimine on naise vastutusel, v\u00f5ib see keerulises olukorras j\u00e4\u00e4da tegemata. Sellest saab selgelt j\u00e4reldada, et s\u00fcnnitusj\u00e4rgselt on naised ebav\u00f5rdses olukorras ning \u00f5igeaegset probleemide m\u00e4rkamist s\u00fcsteem ei toeta.<br><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-style-rounded\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"819\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/ammaemand1-1024x819.jpg\" alt=\"Jana Meier, \u00e4mmaemand, Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli juhtivlektor\" class=\"wp-image-2251\" srcset=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/ammaemand1-1024x819.jpg 1024w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/ammaemand1-300x240.jpg 300w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/ammaemand1-768x614.jpg 768w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/ammaemand1-1536x1229.jpg 1536w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/ammaemand1-2048x1638.jpg 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Jana Meier, \u00e4mmaemand, Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli juhtivlektor<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u00c4mmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel<br><\/h3>\n\n\n\n<p>Olukorra lahendamiseks korraldas Sotsiaalministeerium 2021. aastal projektikonkursi rasedusaegsete ja s\u00fcnnitusj\u00e4rgsete riskitegurite v\u00e4ljaselgitamiseks ning v\u00e4ljakutse v\u00f5ttis vastu SA Lapse Heaolu Arengukeskus koost\u00f6\u00f6s Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli ja \u00e4mmaemandatega. Minul oli \u00e4mmaemanda \u00f5ppekava lektorina suurep\u00e4rane v\u00f5imalus selles meeskonnas kaasa l\u00fc\u00fca, seda enam, et projekt sai alguse juba 2020. aastal minu kaitstud magistri\u00f5ppe arendusprojektist.<br><\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>K\u00f5ige enam vajatakse korduvat \u00e4mmaemanda koduvisiiti seoses k\u00f5rgenenud ps\u00fchhosotsiaalsete riskide, lapse v\u00e4hese kaalu-iibe (sh imetamise) ning ema ebakindluse t\u00f5ttu.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><br>Projekti \u201e\u00c4mmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel\u201c tulemustest selgus, et iga kolmas pere vajab kodus t\u00e4iendavat professionaalset toetust ja n\u00f5uandeid p\u00e4rast lapse s\u00fcndi. Haiglast lahkumisel, st olukorras, kus k\u00f5ik vajalik info oli igati k\u00e4ttesaadav, ei oska pere olukorra muutust ette n\u00e4ha. Koduses keskkonnas tekivad teistmoodi v\u00e4ljakutsed. Kohanemist toetavad n\u00f5uanded nagu igap\u00e4evane elukorraldus, turvalisuse ja p\u00e4evar\u00fctmi kavandamine, vaimne ja f\u00fc\u00fcsiline taastumine ning enesehooldus, vajavad lahti r\u00e4\u00e4kimist. Sellel muutusterohkel perioodil peab olema tagatud mitmek\u00fclgne vajadusp\u00f5hine toetusteekond igale vanemale, et uued teadmised ja oskused oleksid neile k\u00e4ttesaadavad ning tervise ja kohanemisega seotud \u00e4revus saaks maandatud.<br><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Projekt \u201e\u00c4mmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel\u201c<\/h2>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Projekti \u201e\u00c4mmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel\u201d eesm\u00e4rk oli v\u00f5imalike ema, lapse ja pere heaolu m\u00f5jutavate tegurite varajane m\u00e4rkamine ja toetuse pakkumine. Sooviti arendada olemasoleva teenuse sisu naise- ja perekesksemaks, tugevdada koost\u00f6\u00f6d erinevate spetsialistide vahel, et muuta naisele ja perele pakutav toetus h\u00f5lpsalt k\u00e4ttesaadavaks ning s\u00e4ilitada selle j\u00e4rjepidevus. Projekt viidi l\u00e4bi perioodil 01.03.2022\u201331.08.2023.<\/li>\n\n\n\n<li>Kahe k\u00fcsimustiku abil hinnati lapse ja pere heaolu m\u00f5jutavaid tegureid ning l\u00e4htuvalt tulemustest pakuti toetavaid teenuseid. Projekti k\u00e4igus l\u00e4biviidav uuring koosnes kahest osast: naise heaolu hindamisest raseduse ajal ning \u00e4mmaemanda koduvisiitidest p\u00e4rast lapse s\u00fcndi.<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00fcnnitusj\u00e4rgselt tegid \u00e4mmaemandad k\u00f5igile projektis osalevatele naistele koduvisiidi, mille eesm\u00e4rk oli pakkuda tuge vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise, imetamise ja lapse eest hoolitsemise, koduse keskkonna kohandamise ning peret toetava v\u00f5rgustiku loomiseks ja kaasamiseks.<\/li>\n\n\n\n<li>Pilootprojekti l\u00f5puks valmib l\u00f5pphinnang \u00e4mmaemandate koduvisiitide tegevusmudeli sobivuse kohta Eesti tervishoiu- ja sotsiaals\u00fcsteemi osana.<\/li>\n\n\n\n<li>Projekti algatas Sotsiaalministeerium. Projekti viib ellu Lapse Heaolu Arengukeskus koost\u00f6\u00f6s Eesti \u00c4mmaemandate \u00dchinguga. K\u00fcsimuste korral saab \u00fchendust v\u00f5tta e-posti teel: info@lapseheaolu.ee.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><br>Koduvisiitide eesm\u00e4rk on toetada lapse arengut, ennetada v\u00e4\u00e4rkohtlemist ja hooletusse j\u00e4tmist ning toetada vanemaharidust ja vanemlikke oskusi, abistada naist s\u00fcnnitusj\u00e4rgse perioodiga kohanemisel ja anda soovitusi toimetulekuks nii f\u00fc\u00fcsilise kui ka vaimse tervisega. \u00c4mmaemandate koduvisiidid esimestel s\u00fcnnitusj\u00e4rgsetel p\u00e4evadel pakuvad v\u00f5imaluse ema ja vasts\u00fcndinu seisundi hindamiseks, tervisekasvatuseks, imiku toitmise toetamiseks, emotsionaalseks v\u00f5i praktiliseks toeks ning vajadusel suunamiseks teiste spetsialistide juurde. Samuti toetavad need oluliselt emade tervist ja heaolu ning aitavad lahendada vasts\u00fcndinu hooldusega seotud murekohti nagu vannitamine, h\u00fcgieeni\u00f5petus, nabak\u00f6ndi ja naha hooldus. Lisaks on v\u00f5imalik koduvisiitide k\u00e4igus tuvastada sotsiaalse heaolu ja olukorraga seotud tingimusi, mis n\u00f5uavad t\u00e4iendavat toetust, hooldust v\u00f5i kontrolli, n\u00f5ustamist ema v\u00f5imestamiseks ja informeerimiseks, millal ema ja vasts\u00fcndinu peaksid tervishoiuasutusse p\u00f6\u00f6rduma. Koduvisiit ei h\u00f5lma mitte ainult f\u00fc\u00fcsiliste probleemidega tegelemist, vaid ka ema vaimse tervise j\u00e4lgimist, perekondlike asjaolude l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimist v\u00f5i koduse keskkonna hindamist.<br><br>S\u00fcnnitusj\u00e4rgselt vajab naine mitte ainult \u00e4mmaemandat ja professionaalset v\u00f5rgustikku, vaid tema jaoks on olulisel kohal ka l\u00e4hedased. Liiga v\u00e4hene v\u00f5i ebaj\u00e4rjekindel toetus on seotud s\u00fcnnitusj\u00e4rgse rahulolematusega. Naised ootavad partnerite ja perede tuge ning leiavad, et seda toetust peab pakkuma ise, ilma k\u00fcsimata. Suurimate v\u00e4ljakutsetena tuuakse v\u00e4lja isikliku hooldusega seotud p\u00f5hivajaduste t\u00e4itmist, majapidamist\u00f6id ja uneprobleeme. Keeruliseks v\u00f5ib osutuda ka teiste laste eest hoolitsemine ja iseenda f\u00fc\u00fcsiline tervis nagu s\u00fcnnitusj\u00e4rgne valu v\u00f5i ebamugavustunne rinnaga toitmise ajal. Madal sotsiaalne toetus suurendab lisaks ka s\u00fcnnitusj\u00e4rgse depressiooni s\u00fcmptomeid. Nende p\u00f5hivajaduste t\u00e4itmine on naiste jaoks esmat\u00e4htis, sest alles seej\u00e4rel suudavad nad olla enesekindlamad, tulemaks toime s\u00fcnnitusj\u00e4rgsele perioodile omaste f\u00fc\u00fcsiliste ja emotsionaalsete stressi tekitajatega.<br><\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u00c4mmaemanda s\u00fcnnitusj\u00e4rgne koduvisiit ei ole mitte luksusteenus, vaid inim\u00f5igus ja peab seet\u00f5ttu olema k\u00e4ttesaadav igale s\u00fcnnitanud<br>naisele \u00fcle riigi.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><br>Projekti k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tasime v\u00e4lja tegevusmudeli, mis aitab hinnata ja leevendada lapseootel ja lapse saanud pere heaolu m\u00f5jutavaid riske \u00e4mmaemanda s\u00fcnnitusj\u00e4rgsete koduvisiitide kaudu. Koolitasime v\u00e4lja 42 \u00e4mmaemandat, sh l\u00e4bisid t\u00e4iendkoolituse ka m\u00f5ned V kursuse \u00e4mmaemandustudengid, kes olid valmis t\u00f6\u00f6turule suundudes juba koduvisiite l\u00e4bi viima. \u00c4mmaemandad k\u00fclastasid 327 perekonda \u00fcle Eesti ja k\u00e4isid kodudes 486 korral. Koduvisiite saime kahe aasta jooksul katsetada seitsmes maakonnas (Tartu, Valga, V\u00f5ru, Ida-Viru, L\u00e4\u00e4ne-Viru, Harju ja Saare maakond). Koduvisiidi keskmine kestus oli 73 minutit. 100% koduvisiitidele tagasisidet andnud naistest t\u00f5desid, et neil oli \u00e4mmaemanda koduvisiidist abi ja tuge.<br><br>\u00c4mmaemandate koduvisiitide projekti k\u00e4igus testiti naise toetusteekonda lapseootuse ajal ning peale lapse s\u00fcndi. T\u00f5hus ennetustegevus ja varajane m\u00e4rkamine algab juba raseduse ajal ning j\u00e4tkub p\u00e4rast s\u00fcnnitusosakonnast lahkumist siis, kui \u00e4mmaemand teeb esmase s\u00fcnnitusj\u00e4rgse koduvisiidi. Vajadusel kavandab \u00e4mmaemand toetusteekonna, kaasates ka teisi spetsialiste. Nii on perele tagatud j\u00e4rjepidev tugi, mis aitab ennetada v\u00f5imalikke probleeme ja lihtsustada pere toimetulekut.<br>Nagu alguses mainitud, ei ole \u00e4mmaemanda s\u00fcnnitusj\u00e4rgne koduvisiit mitte luksusteenus, vaid inim\u00f5igus ning peab seet\u00f5ttu olema k\u00e4ttesaadav igale s\u00fcnnitanud naisele \u00fcle terve riigi. Veidi on selleni veel minna!<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:100%\">\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"has-small-font-size\"><em>\u00c4mmaemand peab omama tugevat n\u00e4rvi<br>Ja armastama veripuhast v\u00e4rvi<br>Naban\u00f6\u00f6ri peab suutma ta l\u00f5igata<br>Ja keset valuhooge innustavalt h\u00f5igata<br>Ta naise keha anatoomiat peab valdama<br>Ja s\u00fcnnitusprotsessi une pealt haldama<br>Ka beebisid tal nunnutada tuleb<br>Kui valu v\u00f5i v\u00e4simus v\u00e4rsket ema pureb<\/em><br><br>(tundmatu autor)<\/p>\n<\/blockquote>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lapsesaamine \u2013 milline tore s\u00fcndmus naisele, partnerile, tervele perele! Paraku on s\u00fcndimus Eestis langustrendis, kuigi riik on loonud suurep\u00e4rased tingimused lapse saamiseks. Meil on rahalised rasedusaegsed toetused, tagatakse naise ravikindlustus ja see j\u00e4tkub kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Meil on tasustatud pikaajaline emapuhkus ja isapuhkus ning lapsele tagatud koht lasteaias. Meil on kergesti k\u00e4ttesaadavad tervishoiuteenused ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2143,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[188],"class_list":["post-2250","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":188,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"jana-meier-ammaemand-tartu-tervishoiu-korgkooli-juhtivlektor","display_name":"Jana Meier, \u00e4mmaemand, Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli juhtivlektor","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2250","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2250"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2250\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2255,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2250\/revisions\/2255"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2143"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2250"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2250"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2250"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2250"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}