{"id":2217,"date":"2024-01-22T10:25:47","date_gmt":"2024-01-22T08:25:47","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2217"},"modified":"2024-01-22T10:25:57","modified_gmt":"2024-01-22T08:25:57","slug":"arteriaalse-hupertensiooniga-patsiendid-vajavad-terviklikku-kasitlust-modifitseeritavate-riskitegurite-osas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/arteriaalse-hupertensiooniga-patsiendid-vajavad-terviklikku-kasitlust-modifitseeritavate-riskitegurite-osas\/","title":{"rendered":"Arteriaalse h\u00fcpertensiooniga patsiendid vajavad terviklikku k\u00e4sitlust modifitseeritavate riskitegurite osas"},"content":{"rendered":"\n

Arteriaalne h\u00fcpertensioon (AH) on levinud haigus, mis t\u00f5stab oluliselt riski kardiovaskulaarseks haigestumuseks ja suremuseks. Vastavalt Euroopa Kardioloogide Seltsi ja Euroopa H\u00fcpertensiooni \u00dchingu ravijuhendile defineeritakse AH kui s\u00fcstoolne verer\u00f5hk \u2265140 mmHg ja\/v\u00f5i diastoolne verer\u00f5hk \u226590 mmHg, mis t\u00fcsistub ennek\u00f5ike isheemilise s\u00fcdamehaigusena.

L\u00e4htuvalt t\u00f5endusp\u00f5hisest kirjandusest on AH mitte-modifitseeritavateks riskiteguriteks vanus, sugu ja p\u00e4rilikkus, kuid modifitseeritavateks riskiteguriteks elustiili tegurid (ebatervislik toitumine, kehaline inaktiivsus, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine) ning normist k\u00f5rgem kehamassiindeks. Lisaks eeltoodule on AH kujunemine olulisel m\u00e4\u00e4ral seotud pikajalise kroonilise ps\u00fchhosotsiaalse stressi ja isiksuseomadustega. Isiksuseomadustest v\u00f5ivad madal meisterlikkuse ja enesehinnangu tase olla kas mediaatoriteks v\u00f5i moderaatoriteks, mille kaudu ps\u00fchhosotsiaalsed tegurid avaldavad negatiivset m\u00f5ju indiviidi tervisele.

K\u00e4esolev artikkel p\u00f5hineb autori doktoriv\u00e4itekirjal, mille raames tehti longituuduuring Eestis ja Rootsis. M\u00f5lema riigi poliitiline ja sotsiaalmajanduslik areng on olnud erinev ja kajastub ka statistilistes n\u00e4itajates. Viimase 30 aasta jooksul on inimarengu indeks olnud Eestis madalam kui Rootsis. N\u00e4iteks 2018. aastal oli see Eestis 0,89 ja Rootsis 0,94 ning Euroopa regiooni riikides keskmiselt 0,84 (UNDP, 2022). M\u00f6\u00f6dunud 30 aasta jooksul on vanusele standarditud AH levimus 30\u221279-aastaste t\u00e4iskasvanute hulgas Eestis v\u00e4henenud 46,3%-lt 1993. aastal 40,3%-le 2018. aastal (Rootsis vastavalt 38,9%-lt 30,8%-le) (WHO, 2022a). Vanusele standarditud suremus (100 000 inimese kohta) vereringeelundite haigustesse on v\u00e4henenud 712-lt 1993. aastal 310-le 2016. aastal (Rootsis vastavalt 320-lt 151-le) (WHO, 2022b).

AH levimuse ja kardiovaskulaarse suremuse ning nendega seotud riskitegurite laiemaks m\u00f5istmiseks kavandati Eestis ja Rootsis (SWESTONIA) prospektiivne uuring kahe lainega. Riskiteguritest keskenduti ps\u00fchhosotsiaalsetele teguritele, isiksuseomadustele, elustiili teguritele ja tervisen\u00e4itajatele. Uuringu uudsus seisnes selles, et Eestis uuriti ps\u00fchhosotsiaalsete tegurite ja isiksuseomaduste seost AH-ga esimest korda. Lisaks andsid uuringu tulemused v\u00f5imaluse v\u00f5rrelda Eestit ja Rootsit kui erineva poliitilise ja sotsiaalmajandusliku arenguga riiki.<\/p>\n\n\n\n

Doktoriv\u00e4itekirja \u00fcldeesm\u00e4rgiks <\/strong>oli saada t\u00f5endusp\u00f5hine \u00fclevaade AH levimusest, kardiovaskulaarsest suremusest ning nendega seotud riskiteguritest Eesti ja Rootsi 35- ja 55-aastaste kohortides 13-aastase prospektiivse longituuduuringuga.<\/p>\n\n\n\n

Metoodika<\/strong>. SWESTONIA uuring jaotati p\u00f5hi- ja alamuuringuks. P\u00f5hiuuring viidi l\u00e4bi Tartus (Eesti) ja Sollentunas (Rootsi) 35- ja 55-aastaste meeste ja naiste hulgas. Alamuuring viidi l\u00e4bi 55-aastaste meeste ja naiste hulgas ainult Tartus. Primaarsed andmed saadi Eesti ja Rootsi Rahvastikuregistritest 35- ja 55-aastaste isikute kohta. Uuringuvalim moodustati juhuvaliku alusel ja uuringusse kutsuti kummaski riigis 100 meest ja 100 naist m\u00f5lemast vanuskohordist (n=800). Uuringu I laines osales kokku 549 uuritavat (277 Eestis ja 272 Rootsis). Alamuuringu valim moodustati Eesti Rahvastikuregistrist saadud andmetele 55-aastaste isikute kohta, kes kutsuti juhuvaliku teel uuringusse Tartus 250 meest ja 250 naist (n=500), kellest osales uuringus I laines 330.

Uuringu II laines moodustasid algse valimi samad isikud, kes osalesid uuringu I laines, nii Eesti kui Rootsi kohortides. Vastavalt m\u00f5lema riigi Rahvastikuregistritest saadud andmetele oli uuringu II laine alguseks surnud 36 uuringu I laines osalenut, neist Eestist neli isikut 35-aastaste ja 27 isikut 55-aastaste kohordist ning Rootsist viis isikut, k\u00f5ik 55-aastaste kohordist. SWESTONIA p\u00f5hiuuringu II laines oli t\u00e4psustamata vastamism\u00e4\u00e4r Eestis 35-aastaste kohordis (kes olid saanud 48-aastaseks) 54,7% ja 55-aastaste kohordis (kes olid saanud 68-aastaseks) 81,5% ning Rootsis vastavalt 73,6% ja 86,6%. Uuringu II laines alamuuringu kontekstis oli Eesti Rahvastikuregistrist saadud andmete j\u00e4rgi II laine alguseks surnud 44 isikut. T\u00e4psustamata vastamism\u00e4\u00e4r alamuuringu II laines oli 76,7%.

Uuringu II laines kasutati sekundaarsete andmetena haigestumise andmeid Eesti Haigekassast ja Rootsi Rahvuslikust Patsientide Registrist k\u00f5igi I laines osalejate kohta diagnoosikoodide I00\u2013I99 (vereringeelundite haigused) Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni versioon 10 (RHK-10) j\u00e4rgi. Suremuse andmed saadi Eesti ja Rootsi Surmap\u00f5hjuste Registritest ning surmap\u00f5hjused jagati kardiovaskulaarseteks ja mitte-kardiovaskulaarseteks RHK-10 tuginedes.<\/p>\n\n\n\n

Andmete kogumisel<\/strong> uuringu I laines teostati m\u00f5lema riigi uuringukohortides kehaline hindamine (kehamassiindeks; s\u00fcstoolne ja diastoolne verer\u00f5hk) ning v\u00f5eti vereanal\u00fc\u00fcs kardioloogiliste biomarkerite osas Tartu \u00dclikooli Kliinikumis Eestis ja Karolinska \u00dclikooli haiglas Rootsis. Lisaks paluti uuritaval t\u00e4ita k\u00fcsimustik, milles taustategurite k\u00f5rval kasutati rahvusvaheliselt valideeritud m\u00f5\u00f5dikuid, et hinnata uuritavate ps\u00fchhosotsiaalseid tegureid (negatiivsed stressitekitavad elus\u00fcndmused, depressiivne meeleolu ja elukvaliteet), isiksuseomadusi (sh Pearlin\u2019i meisterlikkuse skaalat kasutades) ning elustiili tegureid (toitumine, kehaline aktiivsus, alkoholi tarbimine, suitsetamine). Uuringu II laines jaotati uuritavad AH-ga ja AH-ta kohortidesse. AH-ga kohorti kuulusid uuritavad, kellel esines 13-aastase j\u00e4lgimisperioodi jooksul raviteenuste arvetel diagnoosikood I10 (raskusaste I\u2013III) v\u00f5i I11 (raskusaste I\u2013III) ja oli v\u00e4ljastatud v\u00e4hemalt \u00fcks retsept antih\u00fcpertensiivsele ravimile (v\u00e4ljaostetud). Uuringu II laines ei teostatud kehalist hindamist, kuid uuringus osalejad t\u00e4itsid k\u00fcsimustiku, mis oli identne uuringu I laines kasutatud ankeediga.<\/p>\n\n\n\n

Tulemused.<\/strong> Uuringutulemustest selgus, et nii 35- kui 55-aastaste uuritavate hulgas oli Eesti uuringukohordis v\u00f5rreldes Rootsi uuringukohordiga oluliselt k\u00f5rgem depressiivne meeleolu skoor ja negatiivsete stressitekitavate elus\u00fcndmuste m\u00f5ju, kuid madalam \u00fcldine elukvaliteet nii uuringu I kui II laines. AH levimus oli p\u00e4rast 13-aastast j\u00e4lgimisperioodi Eesti kohordis oluliselt k\u00f5rgem kui Rootsi kohordis. T\u00e4psemalt, AH levimus oli 35-aastaste kohordis Eestis 21,4% ja Rootsis 4,8% (p<0,001) ning 55-aastaste kohordis vastavalt 52,3% ja 37.3% (p<0,001). V\u00f5rreldes AH diagnoosiga 55-aastaseid Rootsi kohordis oli sama diagnoosiga Eesti kohordis uuringu II laines negatiivsete stressitekitavate elus\u00fcndmuste m\u00f5ju oluliselt k\u00f5rgem ja meisterlikkuse tase oluliselt madalam.

Regressioonanal\u00fc\u00fcs (p\u00e4rast soole, perekonnaseisule ja haridustasemele kohandamist) n\u00e4itas, et AH-ga 55-aastastel eestlastel oli kogetud negatiivsete stressitekitavate elus\u00fcndmuste m\u00f5ju ja isiksuseomadustest meisterlikkus seotud depressiivse meeleoluga (p<0,001). Madalam meisterlikkuse tase n\u00e4itas k\u00f5rgemat depressiivset meeleolu kogetud negatiivsetest stressitekitavatest elus\u00fcndmustest. Rootslastel taolist seost ei leitud (p=0,07). Eesti 55-aastaste vanuskohordis oli negatiivsetest stressitekitavatest elus\u00fcndmustest suurim m\u00f5ju isiklikul haigusel ja finantsprobleemidel. Rootsi kohordis ei ilmnenud domineerivat stressitekitavat elus\u00fcndmust AH-ga 55-aastaste kohordis.

Eesti alamuuringu 55-aastaste kohordis n\u00e4itasid mitmed ps\u00fchhosotsiaalsed ja elustiili tegurid ning tervisen\u00e4itajad s\u00f5ltumatut seost AH-ga, kuid logistiline regressioonmudel kinnitas, et rasvumus (KMI\u226530,0 kg\/m\u00b2) ennustas neli korda k\u00f5rgemat \u0161anssi (p=0,03) AH kujunemiseks v\u00f5rreldes normkaalus uuritavatega (KMI\u226424,9 kg\/m\u00b2).

13-aastase j\u00e4lgimisperioodi jooksul suri \u00fcks viiendik Eesti ja Rootsi 55-aastaste meeste kohordis (n=137), valdav enamus neist olid eestlased. T\u00e4psustusena olgu mainitud, et Eesti ja Rootsi 55-aastaste naiste kohordis (n=131) suri 13-aastase j\u00e4lgimisperioodi jooksul kokku kaks naist, mist\u00f5ttu anal\u00fc\u00fcsiti surmap\u00f5hjuste osas ainult meeskohorti. Ligi pooled meeste kohordi surmap\u00f5hjustest olid tingitud kardiovaskulaarsetest haigustest. Cox\u2019i v\u00f5rdeliste riskide mudeli tulemustest selgus, et t\u00f5en\u00e4osus surra kardiovaskulaarhaigustesse oli 6,4 korda suurem suitsetajatel ja 2,1 korda suurem k\u00f5rge interleukiin-6 tasemega isikutel; mittekardiovaskulaarse suremuse korral olid vastavad riskide suhted 4,6 ja 1,7.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4reldused.<\/strong> SWESTONIA p\u00f5hiuuringus leiti, et p\u00e4rast 13-aastast j\u00e4lgimisperioodi oli AH levimus oluliselt k\u00f5rgem Eestis kui Rootsis. M\u00f5lemas riigis oli AH seotud mitmete ps\u00fchhosotsiaalsete tegurite ja isiksuseomadustega. Eesti alamuuringu II laines leiti, et 55-aastaste kohordis oli rasvumine peamine AH teket ennustav riskitegur. Kardiovaskulaarne suremus Eesti ja Rootsi 55-aastaste meeste kohordis oli SWESTONIA p\u00f5hiuuringu j\u00e4lgimisperioodi l\u00f5pus oluliselt k\u00f5rgem Eestis kui Rootsis.

Doktoriv\u00e4itekirjal p\u00f5hinevad praktilised soovitused<\/strong>. SWESTONIA uuringu tulemused on kasulikud esmaseks ja teiseseks ennetuseks. Riskitegurite j\u00e4tkusuutlik k\u00e4sitlus on oluline AH haigestumuse ja sellega seotud kardiovaskulaarse suremuse v\u00e4hendamiseks Eestis.
T\u00f6\u00f6l p\u00f5hinevad t\u00e4psemad praktilised soovitused on j\u00e4rgmised:

Ps\u00fchhosotsiaalsed tegurid ja isiksuseomadused v\u00f5iks v\u00e4lja s\u00f5eluda AH primaarse ja sekundaarse ennetuse v\u00e4ltel;
Pearlini meisterlikkuse skaala on soovitav lisada AH k\u00e4sitluse juhendisse, et hinnata indiviidi eneseusku toime tulla ps\u00fchhosotsiaalse stressiga;

Elustiili teguritest tuleb erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata rasvumise ja suitsetamise ennetamisele ning suitsetamisest loobumisele indiviidi-, r\u00fchma- ja rahvastikup\u00f5hise l\u00e4henemise abil;

AH riskir\u00fchma kuuluvaid isikuid tuleb avastada ja ravida varakult kasutades selleks terviklikku l\u00e4henemist k\u00f5igi riskitegurite osas.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Allikaloend<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n