{"id":2073,"date":"2023-06-15T14:24:00","date_gmt":"2023-06-15T12:24:00","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2073"},"modified":"2023-09-01T14:27:55","modified_gmt":"2023-09-01T12:27:55","slug":"vitamiinid-u-ja-k","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/vitamiinid-u-ja-k\/","title":{"rendered":"Vitamiinid: U ja K"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Martin Zimnitski, <em>radioloogiatehniku \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-drop-cap\">Paljud meist on kuulnud juba lapsep\u00f5lvest saadik erinevatest vitamiinidest ja nende kasust organismile. Iga\u00fcks on teadlik sellistest vitamiinidest nagu A-vitamiin (mis on kasulik meie n\u00e4gemisele, rakkude kasvamisele jms), B-vitamiin (vastutab n\u00e4iteks n\u00e4rvi- ja lihaskonnas\u00fcsteemi eest), C-vitamiin (arendab luid ja hambaid, on hea m\u00f5juga immuuns\u00fcsteemile jne) ja D-vitamiin (n\u00e4iteks aitab toidust imenduda kaltsiumil ja fosforil, on antioks\u00fcdantsete omadustega jms). Aga kui palju lugejatest on kuulnud sellisest vitamiinist nagu vitamiin U v\u00f5i milleks on vajalik vitamiin K?<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Mis on vitamiin U?<\/h2>\n\n\n\n<p>U-vitamiini teatakse 1950. aastatest, kus seda seostati \u00fchendiga, mida leidub toores kapsamahlas (Lappe 2020). Tegelikult on vitamiin U oma olemuselt aminohappe metioniini derivaat, mitte t\u00f5eline vitamiin (Choi jt 2019). U-vitamiin sai oma nimetuse t\u00e4nu sellele, et varem antud keemilise \u00fchendiga raviti peptilisi haavandeid (Begum 2023).<\/p>\n\n\n\n<p>Kust v\u00f5ib leida antud vitamiini? Selleks on kaks v\u00f5imalust: kas saada seda lisandite ehk tablettidega v\u00f5i t\u00e4istoiduna. U-vitamiini leidub n\u00e4iteks porgandis, kapsas, selleris, petersellis, rohelises sibulas, sparglis, peedis, kartulis, brokkolis, naeris, spinatis, lehtkapsas, lillkapsas (Lappe 2020), tomatis, nuikapsas ja graviolas (Begum 2023). On teada, et eriti just toorelt annavad need toiduained parimad tulemused haiguste ennetamisel. Samuti leidub U-vitamiini toores munakollases ning puhastes keskkonnatingimustes kasvatatud loomade piimas ja maksas (Lappe 2020).<\/p>\n\n\n\n<p>Vitamiin U on kasulik j\u00e4rgmiste seisundite korral:<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>U-vitamiin v\u00f5ib kaitsta <strong>peptiliste haavandite eest<\/strong>, kuna stimuleerib mao kaitsva limaskesta tootmist, on antioks\u00fcdandiks ning toetab mao paranemist (Begum 2023). Samuti pandi 1950. aastatel t\u00e4hele seda, et kui inimene joob p\u00e4evas umbes \u00fche liitri kapsamahla, toimub maohaavandite paranemine kiiremini v\u00f5rreldes standardraviga. Tegelikult ei olnud teada, kas see paranemine oli seotud just U-vitamiini v\u00f5i m\u00f5ne teise toiduainega (Lappe 2020). T\u00e4nap\u00e4eval juba kasutatakse peptiliste haavandite ravis v\u00e4ga t\u00f5husaid ravimeid, mida nimetatakse \u201cprootonpumba inhibiitoriteks\u201d (Begum 2023).<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00f5ib kaitsta <strong>kopse<\/strong>, <strong>maksa<\/strong> ja <strong>neere<\/strong> kahjustuste eest (Petre 2020).<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00f6\u00f6gitoru ja mao kahjustused, krooniline gastriit, haavandiline koliit ja herniad, kuna U-vitamiin m\u00f5jub positiivselt <strong>gastrointestinaaltrakti limaskestale<\/strong> (Lappe 2020).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>K\u00f5rge kolesterooli tase veres<\/strong> \u2013 vitamiin U aitab alandada \u00fcldise kolesterooli ja trigl\u00fctseriidide taset organismis (Lappe 2020). 1500 mg U-vitamiini p\u00e4evas alandab kolesterooli taset veres ja samuti suureneb k\u00f5rge tihedusega lipoproteiinide tase (Begum 2023).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Nahakahjustused<\/strong> \u2013 aitab parandada kahjustusi (Lappe 2020).<\/li>\n\n\n\n<li>Pakub kaitset p\u00e4ikese <strong>ultraviolettkiirguse<\/strong> (UV) eest (Petre 2020).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Reguleerib kollageeni taset organismis<\/strong> \u2013 vitamiin U suurendab kollageeni tootmist ja muudab naha elastsemaks (Begum 2023).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kuna uuringud on piiratud, siis ei ole kehtestatud soovitusi U-vitamiini annustamiseks, samuti ei ole tuvastatud \u00fchtegi \u00fcleannustamise juhtumit. Toiduga tarbides on see vitamiin arvatavasti ohutu ning \u00fcleannustamine on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline. Kui aga r\u00e4\u00e4kida U-vitamiini tablettidest, siis on v\u00e4he teada nende ohutusest ja samuti v\u00f5imalikest k\u00f5rvaltoimetest. On teada, et vitamiin v\u00f5ib p\u00f5hjustada silmade, naha v\u00f5i kopsude \u00e4rritust juhul, kui esineb \u00fchendi otsene kokkupuude elundiga \u2013 seega, kui inimene kasutab seda \u00fchendit sisaldavat toodet nahahoolduseks, tuleb olla ettevaatlik (Petre 2020).<\/p>\n\n\n\n<p>Veel ei ole piisavalt teadusliku informatsiooni U-vitamiini vastasm\u00f5ju kohta teiste ravimitega. Kui inimene kasutab ravimeid, siis enne selle vitamiini tarbimist peab ta konsulteerima oma raviarstiga (Petre 2020).<\/p>\n\n\n\n<p>Seega U-vitamiinil on olemas teatud kasulikud omadused, mis aitavad ennetada erinevaid vaevusi ning v\u00f5idelda m\u00f5nede haigustega. Puuduseks j\u00e4\u00e4b see, et ei ole teada, milline on selle vitamiini annustamisdoos. Lahenduseks v\u00f5ib olla m\u00f5\u00f5dukas tarbimine igap\u00e4evase toitumise kaudu. Sel juhul saab organism kasulikke ja vajalikke aineid ning puudub oht v\u00f5imalike k\u00f5rvaltoimete tekkeks.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Vitamiin K<\/h2>\n\n\n\n<p>Vitamiin K on \u00fchendite vorm, millest k\u00f5ige t\u00e4htsamad on vitamiin K1 ja vitamiin K2 (Griffin 2022). K-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide hulka (Ware 2018).<\/p>\n\n\n\n<p>K1-vitamiini on leitud suurtes kogustes rohelistes lehtk\u00f6\u00f6giviljades (nt lehtkapsas v\u00f5i lehtpeedis), samuti v\u00f5ib seda leida taime\u00f5lidest ja m\u00f5nedest puuviljadest. K2-vitamiini leidub aga lihas, piimatoodetes, munades ning jaapani natto\u2019s (k\u00e4\u00e4ritatud sojaubadest valmistatud toit) (Ware 2018). Lisaks on K-vitamiini leitud spinatist, sparglist, brokkolist ning v\u00e4iksemates kogustes munadest, maasikatest ja maksast (Griffin 2022).<\/p>\n\n\n\n<p>Teadaolevalt esineb K-vitamiini defitsiiti t\u00e4iskasvanutel harva, kuid vasts\u00fcndinute puhul on see v\u00e4ga sagedane. V\u00f5imalike verejooksude ennetamiseks s\u00fcstitakse vasts\u00fcndinutele \u00fchekordselt K-vitamiini (Griffin 2022).<\/p>\n\n\n\n<p>K-vitamiin on toatemperatuuril stabiilne ja seda ei ole vaja k\u00fclmutada. Keetmine seda ei h\u00e4vita, kuid valgus v\u00f5ib m\u00f5jutada negatiivselt antud vitamiini efektiivsust, mist\u00f5ttu peab seda sisaldavaid toiduaineid hoidma pimedas (Vitamin K i.a.).<\/p>\n\n\n\n<p>K-vitamiini p\u00e4evane annus s\u00f5ltub inimese vanusest ja soost. On v\u00e4lja toodud j\u00e4rgmised adekvaatsed annused mikrogrammidena:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Lapsed 0-6 kuud \u2013 2 \u03bcg p\u00e4evas;<\/li>\n\n\n\n<li>Lapsed 7-12 kuud \u2013 2,5 \u03bcg p\u00e4evas;<\/li>\n\n\n\n<li>Lapsed 1-3 aastat \u2013 30 \u03bcg p\u00e4evas;<\/li>\n\n\n\n<li>Lapsed 4-8 aastat \u2013 55 \u03bcg p\u00e4evas;<\/li>\n\n\n\n<li>Lapsed 9-13 aastat \u2013 60 \u03bcg p\u00e4evas;<\/li>\n\n\n\n<li>T\u00fcdrukud ja poisid 14-18 aastat \u2013 75 \u03bcg p\u00e4evas;<\/li>\n\n\n\n<li>Naised 19 aastat ja vanemad \u2013 90 \u03bcg p\u00e4evas;<\/li>\n\n\n\n<li>Mehed 19 aastat ja vanemad \u2013 120 \u03bcg p\u00e4evas;<\/li>\n\n\n\n<li>Rasedad ja imetavad naised 19-50 aastat \u2013 90 \u03bcg p\u00e4evas;<\/li>\n\n\n\n<li>Rasedad ja imetavad naised alla 19 aastat \u2013 75 \u03bcg p\u00e4evas (Griffin 2022).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Ware (2018) on toonud v\u00e4lja j\u00e4rgnevate toiduainete K-vitamiini sisalduse:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00dcks portsjon (85 g) <em>natto<\/em>\u2019t sisaldab 850 \u03bcg;<\/li>\n\n\n\n<li>Pool tassi k\u00fclmutatud ja keedetud lehtkapsast sisaldab 530 \u03bcg;<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dcks tassit\u00e4is toorest spinatit sisaldab 145 \u03bcg;<\/li>\n\n\n\n<li>10 oksa peterselli sisaldab 90 \u03bcg;<\/li>\n\n\n\n<li>1 spl soja\u00f5li sisaldab 25 \u03bcg;<\/li>\n\n\n\n<li>Pool tassi viinamarju sisaldab 11 \u03bcg;<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dcks k\u00f5vaks keedetud muna sisaldab 4 \u03bcg.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Teada on ka suur K-vitamiini sisaldus (Vitamin K, i.a.) j\u00e4rgmistes toiduainetes (100 g kohta): Cheddari juust \u2013 22 200 \u03bcg, rooskapsas ehk Br\u00fcsseli kapsas \u2013 1499 \u03bcg, roheline tee \u2013 11 \u03bcg, naeris \u2013 649,9 \u03bcg, kaer \u2013 488 \u03bcg, spinat \u2013 333 \u03bcg, sojaoad \u2013 299,9 \u03bcg, lillkapsas \u2013 277 \u03bcg, kapsas \u2013 249 \u03bcg, brokkoli \u2013199,9 \u03bcg.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Millist kasu toob K-vitamiin inimese organismile?<\/h2>\n\n\n\n<p>Peamised selle vitamiini kasulikud omadused on:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Positiivne m\u00f5ju kognitiivsetele funktsioonidele<\/strong> \u2013 pareneb episoodiline m\u00e4lu;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Aitab alandada verer\u00f5hku<\/strong> ennetades arterite kaltsifitseerumist;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ennetab verejookse<\/strong>, kuna aitab inimese organismil toota protrombiini, mis on vajalik vere h\u00fc\u00fcbimiseks (Ware 2018).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>K-vitamiini tuleb tarbida rohkem j\u00e4rgmiste seisundite korral: Crohni t\u00f5bi v\u00f5i ts\u00f6liaakia, alatoitumine, alkoholi kuritarvitamine (Griffin 2022), malabsorptsiooni s\u00fcndroom koos steatorr\u00f6aga, ts\u00fcstiline fibroos, laktoositalumatus, haavandiline koliit, pankreatiit, pankreatektoomia \u2013 kogu k\u00f5hun\u00e4\u00e4rme v\u00f5i selle osa eemaldamine, maksahaigused, sapijuha obstruktsioon, pikk ravikuur antibiootikumidega (Vitamin K i.a.), kolesteroolitaset alandavate ravimite kasutamine (Ware 2018).<\/p>\n\n\n\n<p>Paljude ravimite puhul on t\u00e4heldatud koostoimet K-vitamiiniga. Sellised ravimid on n\u00e4iteks antatsiidid; verevedeldajad ehk antikoagulandid; antibiootikumid; aspiriin ja v\u00e4hiravimid; krampidevastased ravimid raseduse ja imetamise ajal (negatiivne m\u00f5ju lootele v\u00f5i vasts\u00fcndinule, probleemid vitamiini K imendumisega); kolesteroolitaset alandavad ravimid. Juhul, kui kasutatakse neid ravimeid, tuleb enne K-vitamiini toidulisandina tarbimist konsulteerida oma raviarstiga (Griffin 2022).<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclempiiri K-vitamiini annusele ei ole kehtestatud. Kui inimene tarbib seda vitamiini sisaldavat toitu, siis toksilisus on haruldane ja ebat\u00f5en\u00e4oline, k\u00fcll aga v\u00f5ib p\u00f5hjustada toksilisust selle tarbimine tablettidena (Ware 2018). Samas on teada, et suukaudsel K-vitamiini manustamisel soovitatavates annustes on k\u00f5rvaltoimed haruldased (Griffin 2022).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/vitamiinid_Pixaba_-Anna-Sulencka-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2003\" srcset=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/vitamiinid_Pixaba_-Anna-Sulencka-1024x683.jpg 1024w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/vitamiinid_Pixaba_-Anna-Sulencka-300x200.jpg 300w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/vitamiinid_Pixaba_-Anna-Sulencka-768x512.jpg 768w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/vitamiinid_Pixaba_-Anna-Sulencka-1536x1024.jpg 1536w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/vitamiinid_Pixaba_-Anna-Sulencka.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Foto: Pixabay\/Anna Sulencka<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\"><br>Allikaloend:<\/h6>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Begum, J. (2023). Vitamin U: What Is It, Health Benefits and Sources. https:\/\/www.medicinenet.com\/vitamin_u_what_is_it_health_benefits_and_sources\/article.htm (13.02.2023)<\/li>\n\n\n\n<li>Choi, E-H., Lee, S-B., Lee, D-Y., Kim, G-T., Shim, S-M., Park, T-S. (2019). Increased Intestinal Absorption of Vitamin U in Steamed Graviola Leaf Extract Activates Nicotine Detoxification. Nutrients, 11 (6): 1-13. https:\/\/doi.org\/10.3390\/nu11061334 (13.02.2023)<\/li>\n\n\n\n<li>Griffin, M. (2022). Vitamin K. https:\/\/www.webmd.com\/vitamins-and-supplements\/supplement-guide-vitamin-k (14.02.2023)<\/li>\n\n\n\n<li>Lappe, S. (2020). The Vitamin (U) Often Don\u2019t Talk About. https:\/\/www.bistromd.com\/blogs\/nutrition\/vitamin-u-benefits (13.02.2023)<\/li>\n\n\n\n<li>Petre, A. (2020). Vitamin U: Benefits, Side Effects, Foods, and More. https:\/\/www.healthline.com\/nutrition\/vitamin-u (13.02.2023)<\/li>\n\n\n\n<li>Vitamin K (i.a.). https:\/\/www.urmc.rochester.edu\/encyclopedia\/content.aspx?contenttypeid=19&amp;contentid=VitaminK (14.02.2023)<\/li>\n\n\n\n<li>Ware, M. (2018). Health benefits and sources of vitamin K. https:\/\/www.medicalnewstoday.com\/articles\/219867 (14.02.2023)<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Martin Zimnitski, radioloogiatehniku \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane Paljud meist on kuulnud juba lapsep\u00f5lvest saadik erinevatest vitamiinidest ja nende kasust organismile. Iga\u00fcks on teadlik sellistest vitamiinidest nagu A-vitamiin (mis on kasulik meie n\u00e4gemisele, rakkude kasvamisele jms), B-vitamiin (vastutab n\u00e4iteks n\u00e4rvi- ja lihaskonnas\u00fcsteemi eest), C-vitamiin (arendab luid ja hambaid, on hea m\u00f5juga immuuns\u00fcsteemile jne) ja D-vitamiin (n\u00e4iteks [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2003,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[176,180],"ppma_author":[179],"class_list":["post-2073","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","tag-toitumine","tag-vitamiinid","wpautop"],"authors":[{"term_id":179,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"martin-zimnitski-radioloogiatehniku-oppekava-3-kursuse-uliopilane","display_name":"Martin Zimnitski, radioloogiatehniku \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2073","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2073"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2073\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2074,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2073\/revisions\/2074"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2003"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2073"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2073"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2073"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2073"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}