{"id":2066,"date":"2023-06-01T14:03:20","date_gmt":"2023-06-01T12:03:20","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2066"},"modified":"2023-09-01T14:10:46","modified_gmt":"2023-09-01T12:10:46","slug":"miks-tegelikult-ka-peaks-sooma-rohkem-taimset-toitu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/miks-tegelikult-ka-peaks-sooma-rohkem-taimset-toitu\/","title":{"rendered":"Miks tegelikult ka peaks s\u00f6\u00f6ma rohkem taimset toitu?"},"content":{"rendered":"\n

Irina Tamme, tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kes meist poleks kuulnud v\u00f5i n\u00e4inud soovitust: s\u00f6\u00f6 p\u00e4evas viis peot\u00e4it puu- ja k\u00f6\u00f6givilju. Seda s\u00f5numit on p\u00fc\u00fctud erinevate kampaaniatega inimesteni tuua, sest toitumine on murekoht. Eesti inimesed peaksid t\u00f5esti s\u00f6\u00f6ma rohkem taimset toitu \u2013 l\u00e4biviidud toitumise uuringud on n\u00e4idanud, et s\u00fc\u00fcakse soovituslikust oluliselt v\u00e4hem k\u00f6\u00f6givilju ja teraviljatooteid ning kiputakse hoopis liialdama liha, magusate ja soolaste n\u00e4kside ning suhkrurikaste mahla- ja karastusjookidega. Kui tervisliku toitumise p\u00fcramiidi j\u00e4rgi peaksid puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad, marjad, teraviljatooted ning kartul moodustama peamise osa keskmise inimese n\u00e4dalamen\u00fc\u00fcst ning tagama organismile vajalikud toitained, vitamiinid ja mineraalained, ent tegelikkus sellele ei vasta, ongi oht erinevate toitainete defitsiidi tekkeks. See pole siiski ainus p\u00f5hjus, miks peaks s\u00f6\u00f6ma rohkem taimset toitu. Miks see siis ikkagi nii t\u00e4htis on? Allj\u00e4rgnevalt toon v\u00e4lja kuus olulist p\u00f5hjust:<\/p>\n\n\n\n

Kiudained<\/h2>\n\n\n\n

Kiudained on seedumatud s\u00fcsivesikud ning neid leidub vaid taimses toidus. Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja mittelahustuvateks ning organism vajab neid m\u00f5lemaid suhteliselt v\u00f5rdselt. Headeks vees lahustuvateks kiudainete allikateks on kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, k\u00f6\u00f6giviljad ja kaunviljad (herned, l\u00e4\u00e4tsed, oad). Headeks vees lahustumatute kiudainete allikateks on t\u00e4isteratooted (rukkileib, sepik, tangud, t\u00e4isterahelbed, t\u00e4isterariis).<\/p>\n\n\n\n

Kiudainetel on organismis mitmeid olulisi funktsioone. N\u00e4iteks on neid tarvis normaalse seedetegevuse tagamiseks, kuna need kiirendavad soolesisu edasiliikumist ja on toiduks soolestikus elavatele \u201eheadele\u201c bakteritele. \u00d5ige bakterite tasakaal sooles tagab normaalse mikrofloora ja korras seedimise. \u00d6eldakse ju, et soolestik on teine aju. See t\u00e4hendab, et just soolestikus olevate mikroobide kooslus on tugevalt seotud meie enesetunde, \u00fcldise tervise, keskendumisv\u00f5ime ja n\u00e4rvis\u00fcsteemi toimimisega. Kiudained m\u00f5jutavad ka kolesterooli v\u00e4ljutamist organismist ning nende piisavas koguses tarbimist seostatakse mitmete erinevate haiguste ennetamisega nagu n\u00e4iteks II t\u00fc\u00fcpi dia\u00adbeet, soolev\u00e4hk ja s\u00fcdame-veresoonkonnahaigused.<\/p>\n\n\n\n

Kiudainete tarbimisel on v\u00e4ga oluline roll ka kaalu langetamisel v\u00f5i tervisliku kaalu s\u00e4ilitamisel, sest kiudained aeglustavad s\u00fcsivesikutest saadava gl\u00fckoosi imendumist aidates seel\u00e4bi hoida veresuhkrut tasakaalus. Tasakaalus veresuhkur aga aitab v\u00e4ltida n\u00e4ljatunnet ja erinevate isude tekkimist. Lisaks imavad kiudained soolestikus vedelikku ning seel\u00e4bi tekib t\u00e4isk\u00f5hutunne kiiremini. T\u00e4iskasvanud inimene vajab keskmiselt 25-35 g kiudaineid p\u00e4evas. Et seda kogust k\u00e4tte saada, tulebki suurendada taimse toidu osakaalu oma men\u00fc\u00fcs.<\/p>\n\n\n\n

Vitamiinid <\/h2>\n\n\n\n

Vitamiinid on inimesele v\u00e4ga olulised mikrotoitained. Kuigi need ei anna energiat, on nad v\u00e4ga vajalikud organismi normaalseks toimimiseks. N\u00e4iteks osalevad nad ainevahetusega seotud protsessides, luu- ja lihaskoe moodustamisel, reguleerivad n\u00e4rvide t\u00f6\u00f6d ning kaitsevad viirus- ja nakkushaiguste eest. Vitamiine leidub ka loomsetes toiduainetes (D- ja B12-vitamiini taimsetes toitudes ei olegi), kuid just taimsed toiduaineid on v\u00e4ga head vitamiinide allikad. Seega selleks, et saada vitamiine piisavas koguses, on v\u00e4ga oluline tarbida igap\u00e4evaselt piisavalt puu- ja k\u00f6\u00f6givilju \u2013 soovituslikult v\u00e4hemalt kolm peot\u00e4it k\u00f6\u00f6givilju ning kaks peot\u00e4it puuvilju\/marju.<\/p>\n\n\n\n

Vitamiinid jagunevad rasvlahustuvateks (A-, D-, E- ja K-vitamiinid) ning vesilahustuvateks (B1-, B2-, B6-, B12-, C-vitamiinid, niatsiin ja folaadid). Oluline on tarbida erinevaid taimseid toiduaineid \u2013 k\u00f6\u00f6gi- ja puuvilju ning marju, \u00f5livilju, seemneid ja p\u00e4hkleid, sest nii saame ka erinevaid vajalikke vitamiine. N\u00e4iteks A-vitamiini s\u00fcnteesiks vajalikke karotenoide saame erinevatest oran\u017eidest, kollastest ja rohelistest puu- ja k\u00f6\u00f6giviljadest ning marjadest. Nende headeks allikateks on porgand, spinat, k\u00f5rvits, brokkoli, apelsin, hurmaa, bataat, kibuvitsamarjad. E-vitamiini saame \u00f5lidest, seemnetest, p\u00e4hklitest, avokaadost, paprikast. K-vitamiini saame maitsetaimedest, rooskapsast, spinatist, lillkapsast, rapsi\u00f5list, kapsast, kartulist, kaerast. B-grupi vitamiine (v.a. B12) seemnetest, p\u00e4hklitest, teraviljatoodetest. K\u00f5ige enam C-vitamiini saame kibuvitsa- ja astelpajumarjadest, paprikast, mustast s\u00f5strast ja petersellist. Niatsiini saame n\u00e4iteks p\u00e4hklitest ja teraviljatoodetest ning folaate spinatist, ubadest, maap\u00e4hklitest.<\/p>\n\n\n\n

Taimsed valgud<\/h2>\n\n\n\n

Valkudel on organismis t\u00e4ita mitmeid t\u00e4htsaid funktsioone, n\u00e4iteks ehitusfunktsioon ja kaitsefunktsioon. Valgud on rakkude ehitusmaterjaliks ning v\u00f5\u00f5rkehade vastu s\u00fcnteesitakse valgulised antikehad. Samuti on valkudel roll hormoonide tootmises ning paljude \u00fchendite transportimisel. Ka kaalu langetamisel ning tervisliku kaalu hoidmisel on valkude tarbimine oluline, sest need aitavad tagada t\u00e4isk\u00f5hutunnet pikemaks ajaks. Valke saame nii loomsest kui taimsest toidust ning hea oleks, kui men\u00fc\u00fcs oleks m\u00f5lemad variandid esindatud. Oluline on mitmekesisus ja tasakaal \u2013 millegagi liialdamine pole hea. Nagu juba eelnevalt sai mainitud, on Eesti elanikel aga see tasakaal veidi paigast. Kiputakse liialdama liha tarbimisega, kuid taimse toidu s\u00f6\u00f6mine j\u00e4\u00e4b liialt tagasihoidlikuks. Liigne liha tarbimine v\u00f5ib suurendada riski kolesteroolitaseme t\u00f5usuks, mis omakorda on riskiks s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste tekkimisel. Need on aga paraku Eesti inimeste peamiseks surma p\u00f5hjuseks.<\/p>\n\n\n\n

Seega meie riigi elanikel loomsete valkude saamisega probleeme olla ei tohiks, k\u00fcll aga tuleks rohkem j\u00e4lgida, et men\u00fc\u00fcsse saaksid ka taimsed valgud. Taimsete valkude parimateks allikateks on kaunviljad, p\u00e4hklid, seemned ja teraviljatooted. Head taimse valgu allikad on n\u00e4iteks l\u00e4\u00e4tsed, herned, oad, k\u00f5rvitsa-, seesami- ja kanepiseemned, maap\u00e4hklid, kikerherned, mandlid, sojaoad ehk edamame oad, kaerakliid, spargel, peedilehed, rooskapsas, t\u00e4isteraleib, t\u00e4isteramakaronid.<\/p>\n\n\n\n

Antioks\u00fcdandid<\/h2>\n\n\n\n

Antioks\u00fcdandid on \u00fchendid, mis aeglustavad v\u00f5i takistavad kehas vabade radikaalide ehk oks\u00fcdatiivsete stressorite teket. Kuidas vabad radikaalid tekivad? Need tekivad nii kehasisestes protsessides, n\u00e4iteks energia tootmisel, p\u00f5letikuprotsesside ja immuunreaktsioonide tagaj\u00e4rjel, aga ka kehav\u00e4listes protsessides, n\u00e4iteks kiirguste, raskemetallide, tubakasuitsu, alkoholi, t\u00f6\u00f6deldud toidu ja kemikaalidega kokkupuutumisel. Organismis peab olema antioks\u00fcdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Kui pole piisavalt antioks\u00fcdante, mis vabu radikaale neutraliseeriks, tekib oks\u00fcdatiivne stress. Viimane pole aga kindlasti organismile hea, sest v\u00f5ib olla paljude terviseprobleemide p\u00f5hjuseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib oks\u00fcdatiivne stress p\u00f5hjustada v\u00e4hkkasvajaid, immuunpuudulikkust, \u00fclekaalu, hingamisteede haigusi, s\u00fcdame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist ja juuste kadu.<\/p>\n\n\n\n

Antioks\u00fcdante on palju erinevaid liike ning osa neist toodab keha ka ise, n\u00e4iteks koens\u00fc\u00fcm Q-10-t ja melatoniini. Kuid ka just paljud vitamiinid ja taimedest saadavad f\u00fctotoitained \u2013 bioflavonoidid ja pol\u00fcfenoolid \u2013 on antioks\u00fcdantsete omadustega. Seega selleks, et organismi toetada v\u00f5itluses vabade radikaalide vastu, tasub s\u00fc\u00fca rohkem taimset toitu, eriti puu- ja k\u00f6\u00f6givilju ning marju. Tasub teada, et antioks\u00fcdantide sisaldus viljades suureneb paralleelselt nende k\u00fcpsemisega.<\/p>\n\n\n\n

Energiatihedus<\/h2>\n\n\n\n

Paljud taimsed toiduaineid, eelk\u00f5ige just puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad ning marjad, on v\u00e4iksema energiatihedusega kui loomsed toiduained, mis t\u00e4hendab, et koguseliselt sisaldavad nad v\u00e4hem toiduenergiat. Energiatihedus n\u00e4itab, kui palju kaloreid saab \u00fchest grammist tarbitud toidust. Kuna nii Eestis kui ka paljudes teistes maailma riikides on \u00fclekaalulisus ja rasvumine suureks probleemiks, v\u00f5ib toidu energiatihedusega arvestamine olla oluline tegur tervisliku kaalu saavutamisel. Tuues oma men\u00fc\u00fcsse erinevaid puu- ja k\u00f6\u00f6givilju ning marju, saab oma toiduportsjonid kasvatada suuremaks ilma, et kasvaks suureks nendest saadav toiduenergia hulk.<\/p>\n\n\n\n

Toitu taldrikule t\u00f5stes tasub meeles pidada taldrikureeglit, mis n\u00e4eb ette, et pool taldrikust kataksid erinevad k\u00f6\u00f6giviljad, veerand oleks kala, liha, muna v\u00f5i piimatoodete all ning veerand kartuli, makaronide, riisi, tatra vms all. Seega s\u00fc\u00fces rohkem just k\u00f6\u00f6givilju saab k\u00f5hu t\u00e4is, kuid ei pea muretsema liigse toiduenergia p\u00e4rast ning nende suurem osakaal men\u00fc\u00fcs aitab vajadusel kaalu langetada v\u00f5i tervislikku kehakaalu hoida.<\/p>\n\n\n\n

Keskkonna s\u00e4\u00e4stmine<\/h2>\n\n\n\n

Kui j\u00e4tta korraks k\u00f5rvale taimse toidu vajalikkus ja kasulikkus inimese organismile, siis ka keskkonna seisukohalt on oluline muuta praegust olukorda, kus s\u00fc\u00fcakse soovituslikust rohkem liha, kuid liiga v\u00e4he puu- ja k\u00f6\u00f6givilju ning teraviljatooteid. See, et liha tootmine p\u00f5hjustab taimse toidu tootmisega v\u00f5rreldes oluliselt suuremat keskkonnakoormust, on juba teada-tuntud fakt. Ometigi Eesti inimeste armastus liha s\u00f6\u00f6mise vastu ei rauge. Siiski v\u00f5iksid k\u00f5ik korraks m\u00f5elda lihatootmisega kaasnevale tohutus koguses vee raiskamisele ja kasvuhoonegaaside tootmisele. Isegi kui meie p\u00f5lvkond saab keskkonna seisukohalt veel suhteliselt valutult oma elu \u00e4ra elatud, siis tuleks m\u00f5elda ka oma lastele ja nende j\u00e4reltulevatele p\u00f5lvedele.<\/p>\n\n\n\n

Eesm\u00e4rk ei peaks olema liha t\u00e4ielik v\u00e4listamine oma toidulaual, sest organism vajab ka loomsest toidust saadavaid toitaineid, vitamiine ja mineraale. K\u00fcll aga looks keskkonna seisukohast muutuse juba see, kui iga\u00fcks meist teeks n\u00e4dalas p\u00e4eva-paar lihavabaks. Nagu juba eelnevalt sai mainitud, on oluline mitmekesisus ja tasakaal ning mitte millegagi ei peaks liialdama. Kuna praegu on meil Eestis see tasakaal paigast \u00e4ra, tuleks k\u00f5igil pingutada, et see taastada ning seda nii meie endi tervise kui ka keskkonna s\u00e4\u00e4stmise nimel.<\/p>\n\n\n\n

Hapendamine annab toidule erilise v\u00e4\u00e4rtuse<\/h2>\n\n\n\n

Hapendamine ei ole lihtsalt \u00fcks vanimaid toidu s\u00e4ilitamise viise, vaid sellega on v\u00f5imalik anda toidule veelgi rohkem v\u00e4\u00e4rtust, millel on oluline m\u00f5ju ka tervisele. Fermentatsioon ehk hapendamine ja k\u00e4\u00e4ritamine, on toidu v\u00f5i joogiga seotud protsess, milles osalevad mikroorganismid \u2013 p\u00e4rmid, bakterid ja hallitused. Nende abil muudetakse toidu v\u00f5i joogi sensoorset kvaliteeti, toitev\u00e4\u00e4rtust ja m\u00f5ju. Hapendamise terminit kasutatakse enamasti toidu ning k\u00e4\u00e4ritamise terminit joogi kohta. Fermentatsiooniprotsessi alustajaks v\u00f5ib olla tooraine ise v\u00f5i lisand \u2013 juuretis v\u00f5i starterkultuurid. Sellest tulenevalt eristatakse metsikut fermentatsiooni v\u00f5i n-\u00f6 kaasa aidatud fermentatsiooni.<\/p>\n\n\n\n

Ilmselt esimesed toidud, mis hapendamisega seoses enamikule meelde tulevad, on hapukapsas ja hapukurk. K\u00f6\u00f6giviljad on t\u00f5esti ehk sellised, mida enim ise kodus hapendatakse ning lisaks hapukurgile ja -kapsale saab hapendada nii porgandit, peeti, lillkapsast, paprikat, nuikapsast kui ka muid k\u00f6\u00f6givilju. Kuid k\u00f6\u00f6giviljad ei ole ainsad fermenteeritud toidud meie toidulaual. Sageli on men\u00fc\u00fcs just fermenteeritud piimatooteid: juust, keefir, jogurt, hapukoor, pett. Samuti on fermenteeritud tooted ka juuretisega k\u00fcpsetatud leib, sojakaste, miso, tempeh, laagerdunud liha, v\u00fcrtsikilu, kohv, tee, kakao, aga ka oliivid ja aina enam populaarsust koguv Koreast p\u00e4rit hapendatud v\u00fcrtsikas kapsasalat ehk kimchi<\/em>. K\u00e4\u00e4ritatud joogid on n\u00e4iteks teeseenejook ehk kombucha<\/em> ja kali, aga ka vein, \u00f5lu ja siider.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige selle k\u00f5rval, et hapendamine on v\u00f5imalus pikendada toidu s\u00e4ilivust, suurendada k\u00f6\u00f6giviljade tarbimist ja nautida p\u00f5nevaid maitseid, on tulemuseks n-\u00f6 elus toode, millel on oluline m\u00f5ju meie tervisele. Selle asemel, et v\u00f5tta probiootikume purgist, v\u00f5iks s\u00fc\u00fca rohkem hapendatud toite, sest just nendest saabki naturaalsel kujul pro- ja prebiootikume, mida pole olnud tarvis kuhugi kapslisse pista. Ning nende peamine olulisus organismi jaoks seisneb nende m\u00f5jus inimese mikrobioomile ehk soolestikus elavate mikroorganismide kooslusele. Mikrobioomi olulisus ja m\u00f5ju tervisele ning enesetundele sai juba ka eelpool mainitud. Probiootikum tuleneb ladinakeelsest s\u00f5nast \u201epro bios<\/em>\u201c, mis t\u00e4hendab elu heaks ning just probiootiliste toitude tarbimine aitabki mikrobioomi tasakaalus hoida.<\/p>\n\n\n\n

Hapendamine on midagi sellist, mida iga\u00fcks v\u00f5ib kodus soovi korral katsetada. Kindlasti on oluline meeles pidada, et hapendamiseks sobiv n\u00f5u on klaasist v\u00f5i plastikust, kuid kindlasti mitte metallist, sest see v\u00f5ib p\u00f5hjustada m\u00fcrgistust! Samuti on oluline meeles pidada, et fermentatsiooniks ei sobi jodeeritud ega PAN-sool, vaid tuleks kasutada meresoola v\u00f5i Himaalaja soola.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/h2>\n\n\n\n

Taimset toitu s\u00fc\u00fces saame tervise seisukohast v\u00e4ga palju kasu, mist\u00f5ttu soovitust, et see peaks moodustama suurema osa meie toidulauast, tasub t\u00f5siselt v\u00f5tta. Selleks, et saada piisavalt kiudaineid, vitamiine, taimseid valke ja antioks\u00fcdante ning sealjuures tervislikku kaalu s\u00e4ilitada, lisa oma igap\u00e4evamen\u00fc\u00fcsse rohkem taimseid toiduaineid \u2013 puu- ja k\u00f6\u00f6givilju, marju, teraviljatooteid, p\u00e4hkleid ja seemneid. Selleks:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • J\u00e4lgi, et s\u00f6\u00f6ksid iga p\u00e4ev t\u00e4isteratooteid, n\u00e4iteks t\u00e4isterahelvestest puder, t\u00e4isteraleib, t\u00e4isteramakaronid;<\/li>\n\n\n\n
  • J\u00e4rgi taldrikureeglit ning seda, et k\u00f6\u00f6giviljad moodustaksid poole sinu toidukorrast;<\/li>\n\n\n\n
  • S\u00f6\u00f6 iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt kolm peot\u00e4it k\u00f6\u00f6givilju ning kaks peot\u00e4it puuvilju v\u00f5i marju;<\/li>\n\n\n\n
  • Lisa men\u00fc\u00fcsse kaunvilju \u2013 neid on hea panna hautistesse ja pajaroogadesse, lisada pastaroogadele ning valmistada nendest erinevate lisanditega taimseid v\u00f5ileivam\u00e4\u00e4rdeid;<\/li>\n\n\n\n
  • Vahepaladeks on hea valik puuviljad v\u00f5i marjad p\u00e4hklite v\u00f5i seemnetega;<\/li>\n\n\n\n
  • Hoia toidulaud mitmekesine ja tarbi v\u00f5imalikult palju erinevaid taimseid toiduaineid;<\/li>\n\n\n\n
  • J\u00e4lgi, et sinu men\u00fc\u00fcs oleks rohkem fermenteeritud toite.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
    \n
    \"\"
    Foto: toitumine.ee<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"
    Foto: toitumine.ee<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    KIMCHI<\/em><\/h1>\n\n\n\n

    Kimchi <\/em>puhul on tegemist v\u00fcrtsika roaga. Seega kes v\u00fcrtsi v\u00e4ga palju ei armasta, v\u00f5ib julgelt t\u0161illipulbri kogust v\u00e4hendada. Eks endale sobiv t\u0161illipulbri kogus selgub katsetamise k\u00e4igus. Kuna kimchi<\/em> on traditsiooniline Korea roog, siis kasutatakse selles just gochugaru<\/em> ehk Korea t\u0161illipulbrit. Klassikaline kimchi<\/em> on valmistatud Hiina kapsaga, kuid v\u00e4ga levinud on ka peakapsa kimchi. Retsept on \u00fchesugune, valida tuleb lihtsalt meelep\u00e4rane kapsas.<\/p>\n\n\n\n

    Koostisosad klassikalise kimchi <\/em>valmistamiseks <\/strong>(kui kasutad v\u00e4hem v\u00f5i rohkem kapsast, tuleb ka muud kogused \u00fcmber arvutada):<\/p>\n\n\n\n

      \n
    • 2000 g Hiina kapsast<\/li>\n\n\n\n
    • 120 g soola soolamiseks (meresoola v\u00f5i Himaalaja soola)<\/li>\n\n\n\n
    • 30 g ingverit<\/li>\n\n\n\n
    • 45 g k\u00fc\u00fcslauku<\/li>\n\n\n\n
    • 80 g gochugaru t\u0161illipulbrit \u2013 kui v\u00e4ga v\u00fcrtsikas ei meeldi, v\u00f5id kogust julgelt v\u00e4hendada v\u00e4hemalt 20%<\/li>\n\n\n\n
    • 40 g kalakastet \u2013 vegan versiooni valmistamiseks asenda sojakastmega<\/li>\n\n\n\n
    • 15 g suhkrut<\/li>\n\n\n\n
    • 15 g soola (meresoola v\u00f5i Himaalaja soola)<\/li>\n\n\n\n
    • 150 g vett<\/li>\n\n\n\n
    • 120 g porrut<\/li>\n\n\n\n
    • 200 g valget redist v\u00f5i porgandit<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      Valmistamine:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        \n
      • L\u00f5ika Hiina kapsas t\u00fckkideks (ei ole vaja teha v\u00e4ga peenikesi ribasid).<\/li>\n\n\n\n
      • Kuivsoola kapsas \u2013 lisa sool ja sega korralikult l\u00e4bi.<\/li>\n\n\n\n
      • J\u00e4ta seisma 2-3 tunniks, seej\u00e4rel pese korralikult k\u00fclma veega l\u00e4bi, et liigsest soolast vabaneda. N\u00f5ruta.<\/li>\n\n\n\n
      • Kaalu kokku ingver, k\u00fc\u00fcslauk, t\u0161illipulber, kalakaste (v\u00f5i sojakaste), sool ja suhkur ning lisa vesi. Valmista neist blenderi v\u00f5i saumikseri abil \u00fchtlane pasta.<\/li>\n\n\n\n
      • Haki porru ja valge redis (v\u00f5i porgand). Soovi korral v\u00f5id redist v\u00f5i porgandit ka riivida v\u00f5i l\u00f5igata peenikesteks ribadeks. Lisa need n\u00f5rutatud kapsa t\u00fckkidele.<\/li>\n\n\n\n
      • Sega k\u00f5ik eelnevalt valmistatud pastaga hoolikalt kokku kasutades k\u00e4si. Masseeri ja pigista \u00f5rnalt, et eralduks mahla.<\/li>\n\n\n\n
      • Laota kimchi <\/em>purkidesse nii, et surud \u00f5rnalt. Oluline on, et kimchi<\/em> oleks tihedalt purgis ning eralduks natuke vedelikku. Kindlasti \u00e4ra lao purki \u00e4\u00e4reni t\u00e4is, vaid j\u00e4ta \u00fclemisse ossa natuke ruumi vedeliku eraldumiseks fermentatsioonil.<\/strong><\/li>\n\n\n\n
      • Laota peale toidukile ning aseta peale raskus (kaant peale pole tarvis panna).<\/li>\n\n\n\n
      • J\u00e4lgi, et k\u00f5ik k\u00f6\u00f6giviljad oleks kogu hapendamise protsessi ajal vee all. Kui n\u00e4ed, et vedelikku v\u00e4he, siis lisa juurde veidi keedetud jahutatud vett.<\/li>\n\n\n\n
      • Hoia v\u00e4hemalt 5-7 p\u00e4eva toatemperatuuril (k\u00fclmal aastaajal l\u00e4heb rohkem aega, soojal v\u00e4hem). Maitse ja kui maitse on sobiv, keera kaas peale ja aseta k\u00fclmikusse.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
        \"\"
        Kimchi. Foto: Erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
        Kasutatud allikad:<\/h6>\n\n\n\n
          \n
        • Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Eesti rahvastiku toitumise uuring 2014. https:\/\/statistika.tai.ee\/pxweb\/et\/Andmebaas\/Andmebaas__05Uuringud (28.02.2023)<\/li>\n\n\n\n
        • Tervise Arengu Instituut. https:\/\/toitumine.ee\/ (28.02.2023)<\/li>\n\n\n\n
        • Moghaddam, O.M. (2011). Probiotics in critically ill patients. https:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pmc\/articles\/PMC4335740\/ (28.02.2023)<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

          Irina Tamme, tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane Kes meist poleks kuulnud v\u00f5i n\u00e4inud soovitust: s\u00f6\u00f6 p\u00e4evas viis peot\u00e4it puu- ja k\u00f6\u00f6givilju. Seda s\u00f5numit on p\u00fc\u00fctud erinevate kampaaniatega inimesteni tuua, sest toitumine on murekoht. Eesti inimesed peaksid t\u00f5esti s\u00f6\u00f6ma rohkem taimset toitu \u2013 l\u00e4biviidud toitumise uuringud on n\u00e4idanud, et s\u00fc\u00fcakse soovituslikust oluliselt v\u00e4hem k\u00f6\u00f6givilju ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2041,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[177,138,176],"ppma_author":[178],"class_list":["post-2066","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","tag-nouanne","tag-retsept","tag-toitumine","wpautop"],"authors":[{"term_id":178,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"irina-tamme-tervisekaitse-spetsialisti-oppekava-3-kursuse-uliopilane","display_name":"Irina Tamme, tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2066","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2066"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2066\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2072,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2066\/revisions\/2072"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2041"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2066"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2066"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2066"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2066"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}