{"id":2024,"date":"2023-06-30T13:44:12","date_gmt":"2023-06-30T11:44:12","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2024"},"modified":"2023-07-04T13:44:43","modified_gmt":"2023-07-04T11:44:43","slug":"ettevotete-ja-korgharidusasutuste-koostoost","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/ettevotete-ja-korgharidusasutuste-koostoost\/","title":{"rendered":"Ettev\u00f5tete ja k\u00f5rgharidusasutuste koost\u00f6\u00f6st"},"content":{"rendered":"\n<p>Eesti riigi strateegilistes dokumentides on \u00fcha enam juttu ettev\u00f5tete ja k\u00f5rgharidusasutuste koost\u00f6\u00f6st. Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on juhtinud \u201eEesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettev\u00f5tluse arengukava 2021\u20132035\u201c koostamist. Juba arengukava nimetus annab aimu, et \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on koost\u00f6\u00f6 teaduse ja ettev\u00f5tluse vahel. K\u00f5rgkoolil on selles vallas juba edukaid n\u00e4iteid, kuid koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tlusega vajab veel arendamist ja lahtim\u00f5testamist.<\/p>\n\n\n\n<p>Siinkohal on oluline m\u00f5elda, kuidas k\u00f5rgkool saaks ennast antud teemal positsioneerida ja mitte ainult selle m\u00f5ttega, kuidas oma dokumente (nt j\u00e4rgmist arengukava) \u00fcmber s\u00f5nastada. Tuleks m\u00f5elda, kuidas me saaks toetada k\u00f5rgkooli koost\u00f6\u00f6d ettev\u00f5tetega, kuidas ennast selles osas arendada ja mida saame omalt poolt ettev\u00f5tetele pakkuda. Lisaks on ju ka tore saada riigilt tuge ettev\u00f5tluskoost\u00f6\u00f6 edendamiseks \u2013 see tuleb ASTRA+ meetmega 2023. aasta II pooles. Kindlasti kerkib esile k\u00fcsimus, et milleks see k\u00f5ik?<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">K\u00f5rgkooli mitmek\u00fclgne roll<\/h2>\n\n\n\n<p>Vastus on v\u00e4ga mitmetahuline ning paari lehek\u00fcljega ma isegi ei \u00fcrita sellest teemast t\u00e4it \u00fclevaadet anda. K\u00f5rgharidusasutuste roll globaliseeruvas maailmas ei ole ainult \u00f5petamine, teadustegevus ja panustamine kogukonna teenimisse, mida meie k\u00f5rgkool teeb superh\u00e4sti \u2013 neilt eeldatakse ka panustamist kohaliku majanduse arengusse lisand\u00adv\u00e4\u00e4rtuse pakkumise ja innovatsiooni kaudu. Lisaks muutub teadustegevus \u00fcha interdistsiplinaarsemaks \u2013 erasektori ja k\u00f5rgharidusasutuste uurimisteemad kattuvad \u00fcha enam.<br>Paljudes riikides on teatud erialadel n\u00e4ha tudengite arvu ning riikliku rahastuse langust, mist\u00f5ttu on vaja otsida lisatulu teenimise v\u00f5imalusi. Ettev\u00f5tliku k\u00f5rgkooli roll oleks sel juhul anda oma tudengitele teadmised ja oskused, kuidas olla ettev\u00f5tlik. Samas peab k\u00f5rgkool ka ise arenema \u2013 n\u00e4iteks leidma v\u00f5imalusi, kuidas oma teadmisi turul pakkuda. Ettev\u00f5tete jaoks on \u00fcheks olulisemaks konkurentsieeliseks teadmised ning nende hankimisel on \u00fcheks t\u00e4htsaks kanaliks v\u00e4ljaspool oma p\u00f5hitegevust esile kerkinud just k\u00f5rgharidusasutused. On tekkinud olukord, kus ettev\u00f5tetel pole majasiseseid teadmisi piisavalt v\u00f5i ei ole v\u00f5imekust ega m\u00f5tet nendesse v\u00e4ga palju investeerida. Siinkohal v\u00f5iksime k\u00f5rgkoolina m\u00f5elda, missuguseid teadmisi saame tervishoiuvaldkonna ettev\u00f5tetele omalt poolt pakkuda.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>&#8220;Ettev\u00f5tete ja k\u00f5rgkoolide teadmised on m\u00f5nev\u00f5rra erinevad, kuid t\u00e4iendavad \u00fcksteist ja t\u00e4nu sellele on v\u00f5imalik taotleda rahastust meetmetest, mida eraldiseisvalt ei saaks teha.&#8221;<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Kindlasti on ettev\u00f5tete ja k\u00f5rgharidusasutuste koost\u00f6\u00f6 kohta v\u00f5imalik leida h\u00e4id n\u00e4iteid Euroopast ja USAst, eriti kui tegemist on alusuuringutele keskendunud suurte \u00fclikoolide ja TA-mahukate (TA ehk teadus- ja arendustegevus \u2013 toim.) ettev\u00f5tete koost\u00f6\u00f6ga. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool ei ole suur \u00fclikool ning seet\u00f5ttu ei tohi ka tekkida arusaam, et suuri \u00fclikoole ja rakendusk\u00f5rgkoole peaks sarnaselt hindama. K\u00f5rgkool annab igal aastal oma panuse Eesti riigi arengusse, koolitades v\u00e4lja tulevasi spetsialiste, seejuures pole ju tegelikult vahet, kas tervishoiuasutused on aktsiaseltsid v\u00f5i sihtasutused. See vahe on sees aga ASTRA+ meetmes, kus v\u00f5tmeindikaator on koost\u00f6\u00f6 erasektoriga, mitte mittetulundus\u00fchingu v\u00f5i sihtasutusega.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">K\u00f5nekad n\u00e4ited<\/h2>\n\n\n\n<p>Huvitavaid koost\u00f6\u00f6n\u00e4iteid n\u00e4gin tudengite rakenduslike teadus- ja arendust\u00f6\u00f6de konkursil, mida eelmisel aastal korraldasid Tallinna Strateegiakeskus ja SA Eesti Rakendusk\u00f5rgkoolid. Need n\u00e4ited on seotud ettev\u00f5tete tootmisprotsessi efektiivsuse t\u00f5stmisega, uute teenuste ja toodete arendamisega. Konkursi v\u00f5idut\u00f6\u00f6 oli Sven-Erik M\u00e4ndmaa (Eesti Ettev\u00f5tlusk\u00f5rgkool Mainor) koostatud \u2013 ta aitas ettev\u00f5ttel Cleveron arendada robotkullereid. T\u00f6\u00f6 tulemusena valmis andmekogu, mis aitab treenida masin\u00f5ppe mudelit. Loodud protsess v\u00f5imaldab t\u00e4iendada liiklusm\u00e4rkide andmekogu ning arendada liiklusm\u00e4rkide tuvastamise s\u00fcsteemi. Auhinnatud t\u00f6\u00f6de hulgas oli ka Ingrit Roosilehe (Eesti Lennuakadeemia) t\u00f6\u00f6 \u201eTartu piirkonna \u00f5huruumi anal\u00fc\u00fcs mehitamata \u00f5hus\u00f5iduki s\u00fcsteemide testala loomiseks\u201d, mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada, kuhu on otstarbekas arendada testala Tartu mehitamata \u00f5hus\u00f5idukite jaoks. Mehitamata \u00f5hus\u00f5idukeid kasutatakse \u00fcha enam nii avalikus kui ka erasektoris.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks oli konkursil veel v\u00e4ga palju praktilisi t\u00f6id. N\u00e4iteks kaardistasid tudengid (Elerin Kaasik ja Kethlin Visas, Tallinna Tehnikak\u00f5rgkool) tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid efektiivsema tootmisprotsessi organiseerimiseks ettev\u00f5ttes Wendre AS. Viidi l\u00e4bi j\u00e4\u00e4tmemajanduse anal\u00fc\u00fcs, leidmaks kitsaskohad, mille abil teha parendusettepanekuid efektiivsemaks tootmisprotsessiks (efektiivsuse kasv kuni 10% aastas). Uurimise eesm\u00e4rk oli v\u00e4hendada nende tekstiilij\u00e4\u00e4tmete hulka, mis suunatakse ladestamiseks j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itleja juurde.<br>Natuke veel lugemist, enne kui tulevad tervishoiualased n\u00e4ited. N\u00e4iteks Eliisa Saare ja Geithy Tamme (Tallinna Tehnikak\u00f5rgkool) konkursile esitatud t\u00f6\u00f6 on minu arvates v\u00e4ga praktiline ning aitab ka kirjeldada riigi innovatsioonis\u00fcsteemi. T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli ergonoomiliste katsete hindamismeetodi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine P\u00e4\u00e4steameti eri- ja kaitser\u00f5ivastuse kasutusmugavuse, l\u00f5ikelise lahenduse ja materjali sobivuse m\u00e4\u00e4ramiseks, mida oleks v\u00f5imalik lisada hanken\u00e4idiste hindamiss\u00fcsteemi. N\u00f5udluspoolse innovatsioonipoliitika \u00fcheks n\u00e4iteks on just riigihanked, mis on suunatud uute toodete v\u00f5i teenuste arendamiseks v\u00f5i olemasolevate t\u00e4iustamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Antud juhul t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja lahendus, mis aitab P\u00e4\u00e4steametil koostada hanked nii, et selle tulemusena saavad nad endale ergonoomilised r\u00f5ivaid. Ettev\u00f5te, kes taolisi r\u00f5ivaid valmistab, peab leidma lahendusi, kuidas neid r\u00f5ivad vastavalt tellija vajadusele arendada ja toota. Avalik sektor kulutab igap\u00e4evaselt keskmiselt 19,1 miljonit eurot hangetele (s\u00f5lmides 58 lepingut p\u00e4evas). Selle hulka kuuluvad kohalike omavalitsuste hanked \u2013 koolitoit, teehooldus, ehitust\u00f6\u00f6d. Siinkohal on v\u00f5imalik ja vajalik m\u00f5elda, kuidas hankida ettev\u00f5ttetelt tooteid ja teenuseid selliselt, et avaliku sektori poolt pakutavad teenused oleksid senisest efektiivsemalt, s\u00e4\u00e4stlikumalt, innovaatilisemalt ning tervise- ja keskkonnateadlikumalt korraldatud.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnevalt on v\u00e4lja toodud tudengite t\u00f6\u00f6d, mis haakuvad rohkemal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral tervishoiu v\u00f5i meie k\u00f5rgkooliga. Kes soovivad pikemat tutvustust, palun kirjutage mulle (jaanlooga@nooruse.ee).<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Serli Raudseping (Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkool), \u201eT\u00f6\u00f6tervishoius t\u00f6\u00f6tavate \u00f5dede iseseisva vastuv\u00f5tu tegevusjuhendi koostamine AS Qvalitas Arstikeskuse n\u00e4itel\u201c<\/li>\n\n\n\n<li>Brenda Jaup (Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkool), \u201eKoeri kaasav tegevusteraapia insuldi l\u00e4bi p\u00f5denud patsientide taastusravis\u201c<\/li>\n\n\n\n<li>Monika Oolep (Eesti Ettev\u00f5tlusk\u00f5rgkool Mainor), \u201eEesti tipprestoranide turun\u00f5udluse v\u00e4ljaselgitamine KBFI toiduanal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rele White Guide 2022 p\u00f5hjal\u201c<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Paljude eelpool nimetatud n\u00e4idete p\u00f5hjal saab \u00f6elda, et koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tetega v\u00f5ib aset leida mitmel moel. N\u00e4iteks on v\u00f5imalik k\u00fcsida ettev\u00f5tetelt uurimist\u00f6\u00f6 teemasid, mida tudengitele v\u00e4lja pakkuda v\u00f5i hoopis arendada ettev\u00f5tete teenuseid k\u00f5rgkoolide vahelise koost\u00f6\u00f6 tulemusena. Samuti v\u00f5ib ettev\u00f5te ise p\u00f6\u00f6rduda k\u00f5rgkooli poole mingi kindla probleemiga, mida lahendada.<\/p>\n\n\n\n<p>Missugune on k\u00f5rgkooli kasu koost\u00f6\u00f6st ettev\u00f5tetega? L\u00fchidalt kokkuv\u00f5ttes saab v\u00e4lja tuua j\u00e4rgmisi aspekte: teadus- ja arendustegevuse alane koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tetega v\u00f5imaldab k\u00f5rgkoolil saada uusi teadmisi ja ligip\u00e4\u00e4su uutele uurimist\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimise v\u00f5imalustele uute meetodite ja seadmete abil, samuti on uurimist\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimise protsess iseenesest teistsugune. Selline koost\u00f6\u00f6vorm on samas ka rakendusliku iseloomuga, mida USA-s n\u00e4hakse hea publitseerimise v\u00f5imalusena. P\u00f5hjuseks on asjaolu, et ettev\u00f5tlusega seotud teema puhul ei ava ainult \u00fclikoolide koostatud artiklid teemaga seotud lahendusi piisavalt p\u00f5hjalikult, mist\u00f5ttu nende m\u00f5ju \u00fchiskonnale j\u00e4\u00e4b n\u00f5rgemaks. Samuti on oluline r\u00f5hutada, et ettev\u00f5tetega koost\u00f6\u00f6s loodud lahendused j\u00f5uavad suurema t\u00f5en\u00e4osusega turule ning niimoodi v\u00f5idab sellest ka \u00fchiskond. Lisaks toob edukas koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tetega kasu uute uurimisteemade n\u00e4ol ning avardab v\u00f5imalusi projektidele rahastuse leidmiseks. Ettev\u00f5tete ja k\u00f5rgkoolide teadmised on m\u00f5nev\u00f5rra erinevad, kuid t\u00e4iendavad \u00fcksteist ja t\u00e4nu sellele on v\u00f5imalik taotleda rahastust meetmetest, mida eraldiseisvalt ei saaks teha.<\/p>\n\n\n\n<p>Loo l\u00f5petuseks soovin, et m\u00f5tleksite erinevate ettev\u00f5tluskoost\u00f6\u00f6 v\u00f5imaluste peale. Samuti tegevuste peale, mida me v\u00f5iks k\u00f5rgkoolina paremini teha, et olla atraktiivne koost\u00f6\u00f6partner. K\u00f5ik m\u00f5tted on teretulnud minu e-postile jaanlooga@nooruse.ee.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti riigi strateegilistes dokumentides on \u00fcha enam juttu ettev\u00f5tete ja k\u00f5rgharidusasutuste koost\u00f6\u00f6st. Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on juhtinud \u201eEesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettev\u00f5tluse arengukava 2021\u20132035\u201c koostamist. Juba arengukava nimetus annab aimu, et \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on koost\u00f6\u00f6 teaduse ja ettev\u00f5tluse vahel. K\u00f5rgkoolil on selles vallas juba edukaid n\u00e4iteid, kuid koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tlusega [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2022,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[170],"class_list":["post-2024","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":170,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"jaan-looga-teadustegevuse-koordinaator","display_name":"Jaan Looga, teadustegevuse koordinaator","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2024","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2024"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2024\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2025,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2024\/revisions\/2025"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2022"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2024"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2024"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2024"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2024"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}