{"id":1931,"date":"2023-03-18T16:10:58","date_gmt":"2023-03-18T14:10:58","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1931"},"modified":"2023-03-18T16:14:03","modified_gmt":"2023-03-18T14:14:03","slug":"onn-on-olla-onnelik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/onn-on-olla-onnelik\/","title":{"rendered":"\u00d5nn on olla \u00f5nnelik"},"content":{"rendered":"\n

Tahaksin teile tutvustada inimest, kes muutis minu maailmavaadet ning ellusuhtumist.\u00a0Kedagi, kes oma erivajaduse ning positiivse ellusuhtumisega teeb paljudele silmad ette.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tiia J\u00e4rvp\u00f5ld on 55-aastane, s\u00fcnnist saadik erivajadustega, s\u00e4rasilmne naisterahvas. Diagnoosiks on talle m\u00e4\u00e4ratud tserebraalparal\u00fc\u00fcs.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Meie teed kohtusid, kui asusin t\u00f6\u00f6le tema isikliku abistajana. Esmamulje Tiiast oli mul v\u00e4ga hea. Kirjavahetus sujus meil kenasti ja \u00f5ppisime teineteist kiirelt tundma.
M\u00e4letan p\u00e4eva, kui temaga kohtusin. Ta kutsus mind enda juurde t\u00f6\u00f6vestlusele. Ma tegelikult kartsin seda, kuna ei olnud p\u00e4ris kindel, kas olen selleks valmis. Nimelt on Tiia k\u00f5nest natukene raske aru saada, sest tal on h\u00e4\u00e4lduspuue. Kui aga oma k\u00f5rvu piisavalt teritada, siis ei pane seda t\u00e4helegi \u2013 asi on vaid tahtmises. Meie esimene t\u00f6\u00f6p\u00e4ev m\u00f6\u00f6dus koos tema teise isikliku abistajaga, kes oli mulle siis t\u00f5lgiks. Tundsin end vahel isegi halvasti, et ei suutnud ise vestlusele keskenduda, kuna ei olnud veel sellise situatsiooniga harjunud. Me tundsime koheselt, et v\u00f5iks koost\u00f6\u00f6d proovida ning nii see teekond algaski.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Oleme me nii m\u00f5negi seikluse koos \u00fcle elanud: r\u00f5\u00f5mud ja valud. Siiski peamiselt r\u00f5\u00f5mud. Tiia ei h\u00e4bene olla tema ise. Ta on selle \u00fcle isegi v\u00e4ga uhke ning viskab tihti ka enda \u00fcle nalja. Ta on suurep\u00e4rane naine, lisaks veel ema ja vanaema.<\/p>\n\n\n\n

Ma soovin, et inimesed ei m\u00f5tleks erivajadustega inimesest kohe kui n\u00f5rgemast isiksusest. Meil on neilt nii m\u00f5ndagi \u00f5ppida. Me elame oma elu nii nagu ise soovime ning tegelikult ei peata meid miski \u2013 v\u00f5ime teha seda, mida s\u00fcda ihkab. Kui elu vahel kaikad kodaratesse viskab, peame s\u00e4ilitama positiivsuse ja \u00f5ppima oma probleeme lahendama ning neist \u00f5ppima. Tiia on minu jaoks n\u00e4ide sellest, kuidas enesekindlus, elur\u00f5\u00f5m ning tahtej\u00f5ud m\u00e4ngib siin elus v\u00e4ga suurt rolli. Tema liikumisv\u00f5ime v\u00f5ib olla piiratud, kuid ta on oma elu jooksul saavutanud ning l\u00e4bi elanud rohkem, kui me ette kujutada suudame.<\/p>\n\n\n\n

Tiia, kas sa r\u00e4\u00e4giksid meile natukene endast?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mina olen Tiia, paljudele \u00fctleb see k\u00f5ik \u00e4ra. Olen ema ja vanaema. Ma tegelen saja kahek\u00fcmne kahe asjaga, vanasti \u00fctlesin saja k\u00fcmne asjaga, kuid n\u00fc\u00fcd on neid juba sada kaksk\u00fcmmend kaks. Ma tegelen maalimisega, kirjutamisega, m\u00f5tlemisega ning n\u00fc\u00fcdseks pool aastat, millest mitte keegi avalikult ei tea, olen ma oma maja korteri\u00fchistu juhatuses.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad, et ma olen v\u00e4ga eriline. Jah, ma olengi v\u00e4ga eriline \u2013 nagu me k\u00f5ik oleme! Kui me k\u00f5ik oleks \u00fchesugused, siis hakkaks meil jube igav. Mul on tserebraalparal\u00fc\u00fcs.
Ma maalin jala abil. Mitte jalaga, vaid jala abil. Ma ei ole \u00fchtegi maali varbaga teinud nagu tehakse m\u00f5ningaid n\u00e4pumaale. \u00c4kki kunagi proovin, ma veel ei tea.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Oma s\u00fcnnist olen kuulnud mitmeid variante, kuid kindel on see, et minu s\u00fcndimisel v\u00f5eti mul valest kohast tangidega kinni. Pigistati ilmselt mingi n\u00e4rv l\u00e4bi ning selle tulemusena ei saa ma k\u00f5ndida ja mul on ka kujunenud h\u00e4\u00e4lduspuue. Aga ma j\u00e4in ellu! Seesama \u00e4mmaemand, kes mind vastu v\u00f5ttis, v\u00f5ttis vastu ka minu esimese lapse. Ta r\u00e4\u00e4kis, et talle on minu s\u00fcndimine h\u00e4sti meelde j\u00e4\u00e4nud ja ma olevat juba oma s\u00fcnnihetkel olnud v\u00e4ga isep\u00e4ine.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Ega keegi ei ole mind\u00a0 \u00f5petanud jalgadega midagi tegema, see oli minu jaoks t\u00e4iesti loomulik kulgemine. Hakkasin ise isegi laua all jalgadega m\u00e4ngima. Ma ei tea \u00fchtegi t\u00f6\u00f6d, mida ma ei ole teinud, v\u00f5i ei saaks teha. K\u00f5ik maat\u00f6\u00f6d olen ma \u00e4ra proovinud. Vanaema \u00f5petas mind tikkima ja heegeldama, kuid nendega ma ei soovi tegeleda. K\u00fcpsetasime isegi koos pirukaid ning n\u00f5udepesu ei ole ka kunagi probleemiks olnud.<\/p>\n\n\n\n

Milline n\u00e4gi v\u00e4lja sinu lapsep\u00f5lv erivajadustega lapsena?\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Lapsep\u00f5lv oli \u00e4ge, lahe. V\u00f5in \u00f6elda, et olin \u00f5nnelik laps. Mind ei hellitatud, kuid ei hoitud ka vati sees. Olen mitu korda nurgas istunud \u2013 s\u00f5na otseses m\u00f5ttes mind pandi nurka istuma oma v\u00e4ikese lastetooliga. Ma ei saanud \u00e4ra ka p\u00f5geneda. Tahtsin nii v\u00e4ga \u00e4ra p\u00f5geneda, aga lihtsalt ei saanud. Ma ei saa \u00fche koha peal paigal istuda, pean kogu aeg midagi tegema.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mul oli h\u00e4sti palju s\u00f5pru, kuid mina olin ainuke, kes ei saanud k\u00f5ndida. Olin lausa uhke selle \u00fcle, et olin ainuke. S\u00f5brannad v\u00f5tsid mind v\u00e4ga tihti kahe vahele ja nii me h\u00fcppasime ning m\u00e4ngisime. Tollel ajal ei olnud lastele ratastoole, vaid meil oli endal lastek\u00e4ru \u2013 roheline, mis pidas kaua-kaua vastu, kuigi sai h\u00e4sti palju vatti.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tegime palju lollusi, aga mina ei j\u00e4\u00e4nud iialgi s\u00fc\u00fcdi. K\u00f5ik emad arvasid, et ega Tiia ei teinud pahandust. Tavaliselt olin mina see, kes \u00fctles, et l\u00e4hme teeme, aga keegi ei uskunud, et mina olin ka kambas. Tagantj\u00e4rele tahaksin k\u00f5igi nende k\u00e4est andeks paluda, sest m\u00f5tlesin alati, et teeme edasi, mina ei j\u00e4\u00e4 niikuinii vahele.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige \u00e4gedam oli see, et kui me maale kolisime, siis see m\u00f6ll hakkas alles pihta. K\u00e4isin oma vanematega igal pool kaasas: kontsertidel, teatrites, k\u00e4isime ka Musta mere \u00e4\u00e4res \u2013 seal, kus praegu on lahingud.\u00a0 Sain seal esimest korda \u0161oki ja teate miks? Avastasin, et mina ei olegi ainuke maailmas, kes ei saa k\u00f5ndida. Seal oli h\u00e4sti palju lapsi, kes olid ratastoolis ja ei saanud k\u00e4ia. Olin sellep\u00e4rast mingi aeg isegi omaette v\u00e4ga kurb. Ma ei r\u00e4\u00e4kinud sellest kellelegi, aga olin h\u00e4sti kurb, et ei olegi ainuke\u2026\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\n

“Ma soovin, et inimesed ei m\u00f5tleks erivajadustega inimesest kohe kui n\u00f5rgemast isiksusest.”<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kelleks sa soovisid lapsena saada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Emaks. Emaks ja lastearstiks. Ma arvan, et m\u00f5lemad soovid on mul praeguseks t\u00e4itunud. Emana nagunii, aga kuna ma olen \u00f5ppinud natukene ps\u00fchholoogiat ja ps\u00fchhodraamat, siis oskan lastele hingeasjades toeks olla.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mitte kunagi pole ma tahtnud hambaarstiks saada. Hambaarst on see arst, kelle juures olen k\u00f5ige rohkem k\u00e4inud. V\u00f5ib isegi naljaga \u00f6elda, et sain sellest v\u00e4ikese trauma. Kui mul \u00fckskord t\u00f5mmati kogemata vale hammas v\u00e4lja, siis see oli p\u00e4ris kohutav. Ma m\u00e4letan, et mul oli paar p\u00e4eva v\u00e4ga k\u00f5rge palavik \u2013 olin nagu laip voodis.\u00a0Nad tegid mulle ikka p\u00e4ris haiget. Ma ei tahtnud kunagi hakata lastele haiget tegema.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Kas sinu elus on olnud ka romantilisi suhteid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Praegu ongi hea aeg r\u00e4\u00e4kida, sest t\u00e4pselt 14. oktoobril kell 11.00 34 aastat tagasi, tuli minu prints mulle \u00e4kki ukse taha. Siis ma ei teadnud, kes ta on, kust ta tuleb, miks ta tuleb ning milleni see k\u00f5ik viib. Kuid see viis mind oma elu peale, mida tegelikult v\u00e4ga soovisin. Oma elu\u2026 Ma ei m\u00f5elnud kordagi, et j\u00e4\u00e4n kellegi kaela peale elama \u2013 ei ema juurde ega hooldekodusse. Tahtsin ikka k\u00f5ike ise teha.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Ma ei tea, kas see on probleem, aga olen v\u00e4ga aeglane armuja. Ma ei olnud oma noormehesse ikka t\u00fckk-t\u00fckk aega armunud, kuid tema minusse oli. Ta oli v\u00e4ga kannatlik ning ootas mind \u00e4ra. Meil oli v\u00e4ga ilus, kuid raske algus. Meie l\u00e4hedased olid v\u00e4ga vastu, eriti minu ema.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5istan oma ema ise ema olles \u2013 iga ema muretseb oma lapse p\u00e4rast. Kuid emad ka r\u00f5\u00f5mustavad oma laste \u00fcle \u2013 loodan seda oma emastki.<\/p>\n\n\n\n

Praegugi ei olda veel harjunud, et puuetega inimene v\u00f5ib, saab ja peab suhteid looma. Puudega inimene on samuti t\u00e4iesti tavaline inimene, kelle hing vajab armastust. Ilma armastuseta ei saa meie hing mitte midagi teha, mitte keegi ei \u00f5peta hinge armastama. Inimene peab oskama ennast v\u00e4\u00e4rtustada ning armastada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Kuidas m\u00f5jutas sinu elu emaks saamine?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ma arvan, et need kolm hetke ongi minu elu k\u00f5ige ilusamad hetked olnud. Ma tean, et iga ema, kes lapse s\u00fcnnitab, m\u00f5tleb: \u201eMida ma oma eluga teisiti teen?\u201c, \u201eKuidas mina saan lapsega hakkama?\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Ma arvan, et kasvasin koos lastega ning et iga vanem kasvab koos oma lastega. See on eriline kogemus iga lapse puhul. See pani lausa m\u00f5tlema, et ma ei olegi nii eriline.\u00a0
Tollel ajal meile ametlikult abi ei olnud ette n\u00e4htud, kuna see oli alles Eesti aja algus. Oleksin abi soovinud k\u00fcll, kuid tollel ajal ei saanud keegi aru, milleks seda vaja on \u2013 mul on ju mees olemas ning lapsed samuti \u2013 mida ma siis n\u00f5uan.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Kui lapsed olid v\u00e4ikesed, siis v\u00e4ga tihti olid nad mul vatitekiga p\u00f5randa peal. Kui nad roomama hakkasid, siis oli k\u00fcll natuke keeruline. Rinda olen ka andnud k\u00f5ikidele. V\u00e4he aega k\u00fcll, kuid nad said ikkagi emapiima ka.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige naljakam on see, et \u00fcks hetk tahtsid nad hakata minu jalgu j\u00e4rgi tegema. R\u00e4\u00e4kisin neile, et mul ei ole k\u00e4si, mille peale \u00fcks laps \u00fctles: \u201eEmme, miks sa valetad, sul on ju k\u00e4ed olemas?\u201c Ma t\u00f5esti ei saa \u00f6elda, et mul ei ole k\u00e4si, aga tee siis lastele selgeks, et ma ei saa neid kasutada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Kuidas n\u00e4gi sinu elu v\u00e4lja peale lahutust?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5in \u00f6elda, et v\u00e4givald tappis k\u00f5ik minu romantilised suhted oma mehega. Armastuse ka, sest mina lihtsalt ei j\u00f5udnud enam teda armastada. Mul oli valida, kas olla v\u00f5i mitte olla.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Ma olen sellele v\u00e4ga palju m\u00f5elnud. Kindlasti oli \u00fcks p\u00f5hjus seegi, et mul ei olnud abik\u00e4si, selleks et oleksin saanud rohkem olla abielunaine. Meil l\u00e4ksid rollid sassi \u2013 kas me oleme mees v\u00f5i naine? Hooldaja ja hooldatav? Ema ja isa? Ja siis oligi elu p\u00f5hjas. Ma arvan, et k\u00e4isin p\u00f5rgu p\u00f5hjas \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4na olen selle eestki t\u00e4nulik, sest see aeg muutis mind palju tugevamaks inimeseks \u2013 palju iseseisvamaks ning karastatumaks. Ma tean, mis on \u00f5nn ja sedagi, kui habras elu tegelikult on. Tihtipeale me ei m\u00f5tle sellele.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Oma laste isa ning eksmeest austan ma t\u00e4naseni v\u00e4ga, s\u00fcdames olen talle juba ammu andestanud. Elu l\u00e4heb siiski edasi. Mine tea, ehk leian veel romantilise suhte, kui soovin ja aega \u00fcle j\u00e4\u00e4b\u2026<\/p>\n\n\n\n

Olen peaaegu aasta aega oma vabast tahtest hooldekodus elanud. Terve selle aasta olin iseendale vang. See ei olnud minu koht, ma olin veel nii noor naine, alles 32-aastane. Isegi hooldekodu juhataja Vaike Lillem\u00e4e \u00fctles, et ma ei sobi siia. Ma ise ka ei teadnud, kuhu ma sobin v\u00f5i mida tahan.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Olin 23-aastane, kui emaks sain. K\u00e4isin siis ka \u00fclikoolis ja ma tean, mida t\u00e4hendab laste k\u00f5rvalt \u00f6\u00f6sel \u00f5ppimine. Olla k\u00f5igile olemas. Kuna abielu l\u00e4ks pauguga l\u00f5hki, siis ei saanud ma ka \u00fclikooli l\u00f5petada. Hooldekodus oleksin saanud edasi \u00f5ppida, kuid motivatsioon ning soov \u00f5ppimise vastu kadus \u2013 ma lihtsalt ei jaksanud enam sel hetkel. Mul kadus lausa eluisu, kuid pidin olema tugev, kuna mul olid lapsed.<\/p>\n\n\n\n

Mu s\u00f5branna \u00fctles tookord geniaalse lause: \u201eKui sa hooldekodusse j\u00e4\u00e4d, kas sa siis tahad oma hauale lilli viia?\u201c Ma ei tahtnud ja ma ei taha ka seda ka praegu teha.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\n

“Vahet ei ole, kas sa oled pikk v\u00f5i l\u00fchike, paks v\u00f5i peenike, ratastoolis v\u00f5i mitte, aga \u00f5nne on meil k\u00f5igil vaja.”<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kes oli sellel hetkel sinu toetuspunktiks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tollel hetkel, kui ma otsustasin hooldekodust Soome minna, istusin Soomes 3-4 tundi kiigel ning kiikusin m\u00f5tted selgeks. Ma tahtsin hooldekodust \u00e4ra. Mind aitas mamma, minu teine ema.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tulin tagasi Soomest isikliku abistaja koolituselt ja ei l\u00e4inudki enam hooldekodusse tagasi. Ma lasin s\u00f5na otseses m\u00f5ttes sealt jalga. See on minu elu \u00fcks minu hullemaid tempe. Kirjutasin avaldust veel neli korda \u00fcmber, et saaksin hooldekodust lahkuda. Kolm avaldust ei l\u00e4inud l\u00e4bi, kuna seal ei olnud kirjas, kes hakkab minu eest vastutama. Viimasesse avaldusse kirjutasin: \u201eL\u00e4hen koju ja vastutan iseenda eest.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kuidas sa leidsid oma kire kunsti vastu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selline kunstnik nagu Meelis Luks \u2013 tema on ka Eesti jalaga kunstnik. Meelis \u00f5ppis minu k\u00e4est jalaga maalimist, Haapsalu haiglas j\u00e4lgis mind, kui ma joonistasin jalaga. Mina olin veel jube tige, et miks see noormees mind kogu aeg vaatab. Ma ei tulnud selle pealegi, et ta vaatab minu jala tegevust. Tema r\u00e4\u00e4kis mulle \u00fclemaailmsest \u00fchingust. V\u00e4hemalt k\u00fcmme aastat ei julgenud sellele isegi m\u00f5elda. Mulle meeldis k\u00fcll v\u00e4ga joonistada, kuid ma ei olnud kunagi maalinud. Siis, 2006. aasta 23. m\u00e4rtsil, l\u00e4ksime Zeppelini poodi ning minu super hea abistaja viis mind Novaluxi ja andis ultimaatumi, et kas ma ostan l\u00f5uendi ning v\u00e4rvid \u00e4ra v\u00f5i j\u00e4\u00e4n \u00f6\u00f6seks poodi. Poe kinni panekuni oli k\u00fcmme minutit aega. Mul ei olnud valikut.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Kuna j\u00e4rgmisel p\u00e4eval oli minu isa 60. s\u00fcnnip\u00e4ev, m\u00f5tlesin, et m\u00e4kerdan talle mingi kingi kokku ja rohkem ma ei maali ka. M\u00f5tlesin, et t\u00f5estan oma s\u00f5pradele ja k\u00f5igile teistele, et ma ei oska maalida. V\u00e4lja tuli hoopis miskit muud\u2026<\/p>\n\n\n\n

Ma arvan, et kui ma ei oleks tollel hetkel seda ostu teinud, siis oleks olnud kaks v\u00f5imalust \u2013 kas oleksin alustanud maalimisega hiljem v\u00f5i ei oleks sellega mitte kunagi tegelema hakanud. Ma \u00fctlesin oma abistajale poes, et kunagi maalin ma sind oma l\u00f5uendile ja tegin selle \u00e4ra ka.\u00a0N\u00fc\u00fcd on ta igaveseks l\u00f5uendi peal.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mul on maale kokku umbes \u00fcle saja. K\u00f5ik need on maalitud 14 aasta jooksul. Mul l\u00e4ks vahepeal nende lugemine segamini. N\u00e4itusi on mul olnud kokku 77 ning kaks on veel sellel aastal tulemas. Minu n\u00e4itusi v\u00f5ib tihti leida erinevates kohtades, tihti kajastan neid ka oma blogis (www.tiiajarvpold.ee<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Kust sa kogud inspiratsiooni kunstiteoste jaoks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Inspiratsioon tuleb ikkagi vaimust. Vaim peab olema ning mingi hea m\u00f5te, mis hakkab looma. Loomulikult saan inspiratsiooni ka elust endast.<\/p>\n\n\n\n

Kes on sinu eeskujud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mulle meeldivad h\u00e4sti positiivsed inimesed. Nad k\u00f5ik on mulle midagi andnud ja mina neile ka. Neist saab nii palju r\u00f5\u00f5mu, mis hakkab ka minu sees looma. R\u00f5\u00f5m loob r\u00f5\u00f5mu.\u00a0
Mulle meeldivad ka inimesed, kes teavad mis nad tahavad ning loovad ise enda elu.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Milliste hobidega sa tegeled?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mulle meeldib lugeda ja kuulda universumit: seda maailma, mida me ei n\u00e4e.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Blogimisega olen ma tegelenud juba varsti 17. aastat. Minu blogi saab j\u00e4lgida tiiajarvpold.ee<\/a>. Sealt v\u00f5ib v\u00e4ga palju leida minu eluloost ja igap\u00e4evatoimetustest. Minu jaoks on uskumatu, et mu blogi loevad v\u00e4ga paljud inimesed.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Laulmine on samuti \u00fcks hullumeelne ettev\u00f5tmine. V\u00f5iks arvata, et see on minu jaoks v\u00e4listatud oma h\u00e4\u00e4lduspuudega, kuid ma laulan! 1,5 aastat olen ma k\u00e4inud ma German Javier Gholami Torres-Pardo laulutundides ja isegi saanud \u00fckskord kontserdil lauda. Esinemisega mina ise rahule ei j\u00e4\u00e4nud \u2013 arenemisruumi veel on! Olen k\u00fcll v\u00e4ga palju laval olnud, kuid seekord tundsin nagu ma ei oleks mitte kunagi varem lavale sattunudki. Pabistasin hirmsasti. V\u00f5ib-olla teised sellest aru ei saanud, kuid nii see oli. Mida rohkem laulnud olen, seda paremini on hakanud inimesed minu k\u00f5nest aru saama. Kindlasti olen \u00f5ppinud seet\u00f5ttu paremini hingama. Mulle ei ole mitte keegi sellist hingamist varem \u00f5petanud ja ma ei ole ka varem laulmist \u00f5ppinud. J\u00f5ulude ajal saab uuele kontserdile!<\/p>\n\n\n\n

Olen kirjutanud ka kaks raamatut: \u201e\u00c4rge l\u00f6\u00f6ge mind enam\u201c ning \u201eKohvi, jalaga palun\u201c. Ma olen aasta aega m\u00f5elnud kolmandale raamatule, mille pealkirjaks saab \u201eKaldtee hingeni\u201c.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tandemh\u00fcpe oli minu jaoks v\u00e4lk ja pauk! Kas s\u00fc\u00fca tatraputru v\u00f5i h\u00fcpata lennukist alla? Mis mul muud \u00fcle j\u00e4i, kui lennukile minna. Ma ei kahetse! Ma h\u00fcppaks veel! Poeg v\u00e4rises, et \u00e4kki ma kukun alla, kuid k\u00f5ik l\u00e4ks v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n\n\n\n

Kindlasti ei l\u00e4heks ma sukelduma. Mulle meeldib ujuda, aga mitte vee all.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Kui mul oleks oma maja, siis ma teeks sinna omaenda koolituste- v\u00f5i \u00f5ppimisruumi(d). Ma hea meelega koolitaks isiklikke abistajaid v\u00f5i isegi meditsiinit\u00f6\u00f6tajaid, kes ei oska v\u00f5i ei taha minuga suhelda.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Ma tegelen veel vestlus\u00f5htutega EEEE: Eriti Eriline EraElu. V\u00e4ga keerulistest asjadest saame v\u00e4ga naljaka loo. Seal on ka muusikat ning seal ma n\u00e4itan ka tavaliselt kohapeal, kuidas ma maalin.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Kas sul on nippe, kuidas s\u00e4ilitada positiivsust ja r\u00f5\u00f5msa tujuga p\u00e4ikselisse kevadesse j\u00f5uda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Minu enda lause on minu teise raamatu l\u00f5pus: \u201e\u00d5nn on olla \u00f5nnelik!\u201c Vahet ei ole, kas sa oled pikk v\u00f5i l\u00fchike, paks v\u00f5i peenike, ratastoolis v\u00f5i mitte, aga \u00f5nne on meil k\u00f5igil vaja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tahaksin teile tutvustada inimest, kes muutis minu maailmavaadet ning ellusuhtumist.\u00a0Kedagi, kes oma erivajaduse ning positiivse ellusuhtumisega teeb paljudele silmad ette.\u00a0 Tiia J\u00e4rvp\u00f5ld on 55-aastane, s\u00fcnnist saadik erivajadustega, s\u00e4rasilmne naisterahvas. Diagnoosiks on talle m\u00e4\u00e4ratud tserebraalparal\u00fc\u00fcs.\u00a0 Meie teed kohtusid, kui asusin t\u00f6\u00f6le tema isikliku abistajana. Esmamulje Tiiast oli mul v\u00e4ga hea. Kirjavahetus sujus meil kenasti ja \u00f5ppisime […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1927,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"ppma_author":[163],"class_list":["post-1931","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-persoon","wpautop"],"authors":[{"term_id":163,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"egle-ivanova-oe-oppekava-2-kursuse-uliopilane","display_name":"Egle Ivanova, \u00f5e \u00f5ppekava 2. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1931","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1931"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1931\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1932,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1931\/revisions\/1932"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1927"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1931"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1931"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1931"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}