{"id":1893,"date":"2023-01-31T15:31:27","date_gmt":"2023-01-31T13:31:27","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1893"},"modified":"2023-01-31T15:33:49","modified_gmt":"2023-01-31T13:33:49","slug":"elu-aktiivsus-ja-tahelepanuhairega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/elu-aktiivsus-ja-tahelepanuhairega\/","title":{"rendered":"Elu aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4irega"},"content":{"rendered":"\n

Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire l\u00fchemaks variandiks on eestikeelses kirjanduses ATH. ATH ei ole haigus, vaid h\u00e4ire. H\u00e4iritud on keskendumine ja t\u00e4helepanu koondamine vaimset pingutust n\u00f5udvale tegevusele. ATH levimuseks on lastel 4-8% ning t\u00e4iskasvanutel 3-5%.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mida kujutab endast reaalsuses elu ATH-ga? Intervjueerisin kahte tudengit, Marianni (21) ning Steni (22), kes r\u00e4\u00e4givad oma kogemusest aktiivus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4irega.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Fotod: Pixabay\/Mohamed Hassan<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Millised on Sinu peamised s\u00fcmptomid?<\/h4>\n\n\n\n

Mariann: <\/strong>\u00dcks valdavamaid s\u00fcmptomeid on minu puhul alati olnud halb m\u00e4lu \u2013 peamiselt m\u00f5tlen selle all l\u00fchim\u00e4lu ehk kuhu midagi panin v\u00f5i mis m\u00f5te mul just oli, aga ka pikaajaline m\u00e4lu on mul pigem kehv. Lisaks tunnen tihti, et mul on korraga liiga palju erinevaid m\u00f5tteid peas \u2013 need vahetuvad tihti, ei ole omavahel seotud ja arenevad eri suundades, mis on m\u00f5neti eelmainitud l\u00fchim\u00e4lu probleemide p\u00f5hjuseks. Samas on ka hetki, kus mul nagu oleks palju m\u00f5tteid, ent ma ei suuda \u00fchelegi piisavalt keskenduda, et neist aru saada. \u2019Brain fog\u2019 on v\u00e4ga hea v\u00e4ljend selle jaoks. Tean, et need m\u00f5tted on olemas, aga ma justkui ei n\u00e4e neid. Veel samm edasi on \u2019zoning out<\/em>\u2019, kus ma k\u00fcll n\u00e4iliselt teen, vaatan v\u00f5i kuulan midagi, aga tegelikult on mu pea m\u00f5tetest t\u00e4iesti t\u00fchi.<\/p>\n\n\n\n

Samuti on minu jaoks alati olnud v\u00e4ga keeruline alustada mingi t\u00e4iesti uue tegevusega. Tihti on selleks igasugused kirjalikud koolit\u00f6\u00f6d, mis on vaja t\u00e4htajaks esitada. Need t\u00f6\u00f6d tunduvad nii suuremahulised, nende tegemine n\u00e4ib v\u00f5imatuna. Samas aga on m\u00f5nel hetkel huvi pakkuva tegevusega alustamine lihtne, kuid tihti kaob t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus see \u00f5hin \u00e4ra ning projekt j\u00e4\u00e4bki igavesti poolikuks.<\/p>\n\n\n\n

Viimaseks lisan sellise m\u00f5iste nagu \u2019fidgeting<\/em>\u2019 (eesti k. \u2019nihelemine\u2019). Teen seda \u00fcsna palju ja enamasti ise t\u00e4hele panemata. See on rohkem nagu refleks.<\/p>\n\n\n\n

Sten:<\/strong> Minu peamine s\u00fcmptom on m\u00e4luh\u00e4ire. Mu m\u00e4lu on v\u00e4ga halb ja mulle ei j\u00e4\u00e4 asjad meelde. N\u00e4iteks unustan igap\u00e4evategevused ja \u00f5ppimise. \u00dches\u00f5naga v\u00f5in k\u00f5ik k\u00f5ige lihtsamad asjad \u00e4ra unustada \u2013 n\u00e4iteks mida ma t\u00e4na tegema pidin v\u00f5i mida just paar minutit tagasi tegin \u2013 sellep\u00e4rast, et mingi teine asi segas vahele.
Minu t\u00e4helepanu on ka v\u00e4ga lihtne k\u00f5rvale juhtida. N\u00e4iteks, kui vaatan telekat ning n\u00e4en, et mu telefoni tuli teavitus, pean seda kohe vaatama. V\u00f5i kui loengus olen ja keegi kl\u00f5psutab pastakaga, siis on see ainus asi, millele keskenduda suudan. V\u00f5i siis, kui m\u00f5ni inimene haiseb, suudan rohkem tema haisule keskenduda kui loengule endale. <\/p>\n\n\n\n

\u00dches\u00f5naga, minu t\u00e4helepanu on \u00fclimalt lihtne k\u00f5rvale juhtida.<\/p>\n\n\n\n

H\u00fcperaktiivus mul puudub, ent ps\u00fchhiaatri ja ps\u00fchholoogi s\u00f5nul on minu m\u00e4lu ja muud s\u00fcmptomid 99% halvemad kui teistel samas vanusegrupis.<\/p>\n\n\n\n

Millal said ATH diagnoosi? Mida tundsid p\u00e4rast diagnoosi saamist?<\/h4>\n\n\n\n

Mariann:<\/strong> Diagnoosi sain umbes poolteist aastat tagasi, 2021. aasta m\u00e4rtsis, peale ps\u00fchhiaatri k\u00fclastust. Mul on nii sotsiaalne \u00e4revus kui ka ATH. Peale diagnoosi saamist tundsin nagu suur raskus oleks \u00f5lgadelt langenud. L\u00f5puks ometi sain ma aru, et ei ole lihtsalt teistest rumalam v\u00f5i arglikum, vaid mu aju ongi teistsugune ja seet\u00f5ttu on minu kogemused samuti olnud teistsugused. Varasem lootusetus ja eneses\u00fc\u00fcdistamine kadusid, olen olnud enda vastu sellest ajast saadik lahkem.<\/p>\n\n\n\n

Sten:<\/strong> ATH diagnoosi sain selle aasta veebruaris ja tundsin siis leevendust. Varem pidasin ennast lihtsalt rumalaks, aga n\u00fc\u00fcd tean, et sellel on p\u00f5hjus.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas teid on ravitud?<\/h4>\n\n\n\n

Mariann:<\/strong> Ps\u00fchhiaater kirjutas mulle v\u00e4lja sertraliini, mis leevendas m\u00f5nesid s\u00fcmptomeid p\u00e4ris h\u00e4sti. Eelk\u00f5ige aitas see minu kiirustavate m\u00f5tete ja m\u00e4luprobleemide puhul. Suutsin sagedamini keskenduda \u00fchele m\u00f5ttele korraga ja seda kauem peas hoida. Seet\u00f5ttu ei ununenud enam asjad suvalistesse kohtadesse ja suutsin keskenduda tegevustele, mida soovisin alustada. Ehk siis mu pea oli selgem.<\/p>\n\n\n\n

Ps\u00fchhoteraapiasse olen alles ootej\u00e4rjekorras, kuid olen selle aja jooksul leidnud ise m\u00f5ned nipid nagu n\u00e4iteks s\u00fcsteemide ja listide loomine ning suuremate t\u00f6\u00f6de v\u00e4ikesteks osadeks jaotamine, mis on mind \u00fcsna palju aidanud.<\/p>\n\n\n\n

Sten:<\/strong> Mind on ravitud kahe erineva ravimiga. \u00dcks neist oli Elontril, mis minu meelest ei toiminud \u00fcldse. K\u00f5rvaln\u00e4hud olid esimesed 24 tundi ja siis need kadusid. Edaspidi ei t\u00e4heldanud ma ei k\u00f5rvaln\u00e4hte ega ka muud m\u00f5ju. Kokkuv\u00f5ttes oli see ravim minu jaoks t\u00e4iesti kasutu.<\/p>\n\n\n\n

Teine ravim oli Atominex, mis oli v\u00e4ga kallis: 56 tabletti sisaldav pakk maksis 80\u20ac. K\u00f5rvaln\u00e4hud kestsid v\u00e4ga pikalt, ca kuu aega ja need ei leevenenud kogu ravimi v\u00f5tmise aja jooksul. Peamised k\u00f5rvaln\u00e4hud olid j\u00e4semete v\u00e4risemine, kontrollimatu janu, k\u00fclmav\u00e4rinad ja iiveldus. Seega ka see ravi minu meelest tulemust ei andnud.<\/p>\n\n\n\n

Ps\u00fchhoteraapiat ei ole ma veel proovinud. Ps\u00fchhiaater \u00fctles, et mul pole selleks vajadust, aga v\u00f5in seda teha, kui ise soovin. Kahjuks on see peaaegu v\u00f5imatu, kuna ootej\u00e4rjekord on v\u00e4ga pikk ja j\u00e4rjekorras on prioriteediks suitsiidsed patsiendid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Kuidas ATH Sinu elu m\u00f5jutab?<\/h4>\n\n\n\n

Mariann:<\/strong> K\u00f5ige suuremat m\u00f5ju olen alati tundnud koolis ja n\u00fc\u00fcd siis \u00fclikoolis. Peamiselt m\u00f5tlen selle all erinevate kodut\u00f6\u00f6de tegemist. Nimelt tean ma tihti mitu kuud ette, millal on m\u00f5ne t\u00f6\u00f6 esitamise t\u00e4htaeg ning m\u00f5tlen enamasti sellele iga p\u00e4ev, kuid t\u00f6\u00f6 maht tundub nii suur, et isegi vaid sellele m\u00f5tlemine tekitab minus stressi. Seet\u00f5ttu tunnen ennast pidevalt v\u00e4sinuna ja pean puhkama, kuigi tegelikult ei ole ma muret tekitava t\u00f6\u00f6ga isegi veel algust teinud. Niiviisi j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik suuremahulised \u00fclesanded viimasele minutile, mis tekitab omakorda lisa\u00adstressi ja l\u00f5puks on t\u00e4htaegadele vaja pikendust k\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n

Hobidega ei suuda ma samuti j\u00e4rjepidevalt tegeleda, vaid puhangutena iga m\u00f5ne kuu tagant. Enamasti on selleks hobiks kunst. Mitu kuud ei ole mul mingit motivatsiooni ega inspiratsiooni midagi luua, kuid siis j\u00e4rsku tuleb palju m\u00f5tteid korraga. Seej\u00e4rel tegelen hobiga iga p\u00e4ev, kuni see muutub j\u00e4lle \u00fcksluiseks ja tuleb j\u00e4rgmine pikem paus. Aeg-ajalt tekivad m\u00f5ned uued huvid ka, kuid need on enamasti l\u00fchiajalised \u2013 kestavad n\u00e4dal v\u00f5i kaks. Mida v\u00e4hem on mul v\u00f5imalust nendega tegeleda, n\u00e4iteks midagi saab otsa, seda on vaja juurde osta ja seet\u00f5ttu tuleb oodata, seda kiiremini huvi kaob.<\/p>\n\n\n\n

Suhteid minu ATH kuigi palju ei m\u00f5juta. V\u00e4lja tooksin vaid selle, et m\u00f5nikord on perioodid, kus on suhtlust v\u00e4ga palju ning see v\u00e4sitab mu emotsionaalselt nii \u00e4ra, et ma ei taha enam n\u00e4iteks s\u00f5numitele vastata. Kui ma aga kohe ei vasta, siis unustan vastamise \u00fcldse pikemaks ajaks ning kui see mulle meelde tuleb, on nii palju aega m\u00f6\u00f6das, et enam ei ole sobilik vastata. Tunnen ennast sellep\u00e4rast v\u00e4ga halvasti. See seostub ka eelpool mainitud pideva edasil\u00fckkamisega. Lisaksin v\u00f5ib olla veel, et mul on ebameeldiv komme pidevalt veidi hilineda kohtumistele s\u00f5prade ja l\u00e4hedastega. Hakkan end tihti piisava varuajaga valmis s\u00e4ttima, kuid enne lahkumist meenuvad alati v\u00e4ikesed tegevused, mida tahan kodus enne \u00e4ra teha: riided pesumasinasse panna, kotist asjad v\u00e4lja t\u00f5sta ja \u00f5iged asemele panna, pr\u00fcgi v\u00e4lja viia jne. Tean, et inimesed on pahased, kui mind ootama peavad ja v\u00e4ga raske on selgitada, miks ma hilinesin.<\/p>\n\n\n\n

Sten:<\/strong> Koolis on mul v\u00e4ga raske loengutes keskenduda. Iga v\u00e4ikseimgi asi viib mu m\u00f5tted eemale. Raske on teha ka kodut\u00f6id, sest alati m\u00f5tlen juba ette, et see v\u00f5i teine asi on raske ja nii ma ei alustagi seda, vaid l\u00fckkan edasi, palju edasi\u2026 V\u00e4ga, v\u00e4ga, v\u00e4ga palju edasi. Kui l\u00f5puks kodut\u00f6\u00f6d tegema hakkan, siis teen selle tuhinaga \u00e4ra, nagu oleksin robot. Siis teen ma selle t\u00f5esti kiiresti \u00e4ra \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5in 1200-s\u00f5nalise essee kirjutada valmis paari tunniga.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6l unustan tihtipeale taskusse erinevaid asju. Pidevalt toon endale koju nuge ja pliiatseid. Kuigi mul on t\u00f6\u00f6l rutiin olemas, unustan seal siiski m\u00f5ningaid asju teha.
Mu elukaaslasel on raske minu ATH-ga toime tulla. Ta pigem pahandab minuga ning ei suuda sellega toime tulla, et mul on m\u00e4luh\u00e4ire. Ma ei saa tihti lihtsamaidki kodut\u00f6id tehtud. N\u00e4iteks pr\u00fcgi v\u00e4lja viidud, kuna mul l\u00e4heb see lihtsalt meelest \u00e4ra. Minu kohta kehtib selline hea \u00fctlemine: out of sight – out of mind<\/em>. Kui ma n\u00e4en tegemist vajavat asja, siis ma v\u00f5ib-olla teen seda, aga kui ma seda ei n\u00e4e, siis ma kohe kindlasti ei tee seda ning isegi ei m\u00f5tle sellele. N\u00e4iteks on meil m\u00f5nikord umbes n\u00e4dal aega pesu pesemata ja peaksin teadma, et meil see pesu seal on, aga kuna ma seda pidevalt ei n\u00e4e, siis ma seda t\u00e4hele ei pane. Nii see must pesu v\u00f5ibki sinna j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n\n\n\n

Hobidega tegelen spurtidena. K\u00f5ige lihtsam n\u00e4ide on arvutim\u00e4ngud. N\u00e4iteks m\u00e4ngin \u00fchte m\u00e4ngu 20 tundi j\u00e4rjest, aga j\u00e4rgmisel p\u00e4eval vaatan sama m\u00e4ngu ning see ei meeldi mulle enam \u00fcldse. V\u00f5i siis m\u00f5ni hobi n-\u00f6 takerdub minusse. Kunagi m\u00e4ngisin airsoft<\/em>i ning ainus asi, millest ma m\u00f5tlesin, oligi airsoft<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kas sinu s\u00f5brad, tuttavad ja t\u00f6\u00f6kaaslased teavad Sinu ATH diagnoosist ja kuidas sellesse suhtutakse?<\/h4>\n\n\n\n

Mariann:<\/strong> K\u00f5ige l\u00e4hedasemad teavad, ehk ema ja m\u00f5ned s\u00f5brad. Keegi neist ei ole suhtunud sellesse halvasti ning mulle tundub, et see on pigem asi, mis lihtsalt v\u00f5etakse teadmiseks. Mida selle infoga v\u00e4ga ikka muud peale hakata. V\u00f5in loota, et ehk aitab see teadmine mind ja minu tegevusi natuke paremini m\u00f5ista.<\/p>\n\n\n\n

Sten:<\/strong> K\u00f5ik teavad minu diagnoosist, kuid kedagi minu diagnoos v\u00e4ga ei huvita.<\/p>\n\n\n\n

Mis on k\u00f5ige halvem ATH osa?<\/h4>\n\n\n\n

Mariann:<\/strong> Minu jaoks on see kindlasti pidev tegevuste edasil\u00fckkamine. Ma tekitan sellega endale v\u00e4ga palju lisastressi ja k\u00f5ige hullem ongi vist see, et ma pidevalt m\u00f5tlen, kui v\u00e4ga mul on vaja midagi teha. Tunnen ennast nendel hetkedel t\u00e4iesti halvatuna \u2013 ma ei saa oma keha liigutada, et teha esimesed vajalikud sammud, saan vaid m\u00f5elda ja ette kujutada nende tegemist. Tihti ei saa ma kellelegi sellest ka kurta, sest tavalise reaktsioonina k\u00fcsitakse kohe, et miks sa siis varem ei alustanud. V\u00e4ga raske on oma olukorda seletada inimesele, kes seda kunagi tundnud ei ole. Pidev tegevuste ja asjade ununemine ei ole samuti kuigi meeldiv.<\/p>\n\n\n\n

Sten:<\/strong> Halb m\u00e4lu. See segab k\u00f5iki minu igap\u00e4evaseid tegevusi. Mul on raske oma p\u00e4evaga normaalselt toime tulla. Asjad, millega peaks iga t\u00e4iskasvanud inimene hakkama saama \u2013 mina nendega hakkama ei saa, sest mul lihtsalt l\u00e4heb meelest \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas saaksid teised inimesed Sinuga rohkem arvestavad ja m\u00f5istvamad olla?<\/h4>\n\n\n\n

Mariann: <\/strong>Tahaksin vaid, et l\u00e4hedased v\u00f5taksid kasv\u00f5i teadmiseks, isegi kui nad t\u00e4pselt ei m\u00f5ista, et ma ei saa lihtsalt k\u00e4tte v\u00f5tta ja kohe tegutseda. See peab juhtuma minu enda valmisolekul, n\u00e4iteks ma ei saa neid tegevusi enne kodust v\u00e4ljumist tegemata j\u00e4tta, sest siis ei tee ma neid kunagi ja ma ei saa oma koolit\u00f6id lihtsalt alustada. Teadvustamine, et meie m\u00f5ttemaailmad toimivad t\u00e4iesti erinevalt, oleks minu jaoks juba suur lohutus. Lisaks pidev meenutamine, et mul on midagi tegemata, tundub minu jaoks m\u00f5nikord nagu m\u00f5nitamine ja ei aita \u00fcldse. Ma tean, et selle taga on hea tahe, kuid see teeb vaid mu enesetunde kehvemaks, kuna tunnen siis, et olen pettumuse valmistanud. Ma tean, millised mu kohustused on ja ma kindlasti kavatsen neid t\u00e4ita, kuid kahjuks lihtsalt viimasel hetkel.<\/p>\n\n\n\n

Sten:<\/strong> Ega tegelikult v\u00e4ga ei saagi. Kui nad teavad, et ma olen midagi \u00e4ra unustanud, siis nad v\u00f5iksid olla rohkem m\u00f5istvamad, aga ei saa ju kedagi survestada ka. Inimestel ongi raske m\u00f5ista midagi, mis ei ole piisavalt kajastatud ja on niiv\u00f5rd aladiagnoositud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire l\u00fchemaks variandiks on eestikeelses kirjanduses ATH. ATH ei ole haigus, vaid h\u00e4ire. H\u00e4iritud on keskendumine ja t\u00e4helepanu koondamine vaimset pingutust n\u00f5udvale tegevusele. ATH levimuseks on lastel 4-8% ning t\u00e4iskasvanutel 3-5%. Mida kujutab endast reaalsuses elu ATH-ga? Intervjueerisin kahte tudengit, Marianni (21) ning Steni (22), kes r\u00e4\u00e4givad oma kogemusest aktiivus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4irega. Millised […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1891,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[159],"class_list":["post-1893","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":159,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"kelly-luikoja-3-kursuse-oe-oppekava-uliopilane","display_name":"Kelly Luikoja, 3. kursuse \u00f5e \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1893","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1893"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1893\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1896,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1893\/revisions\/1896"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1891"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1893"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1893"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1893"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1893"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}