Kuna Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool ei ole keeltekool, on arusaadav, miks keelte \u00f5ppimiseks on ette n\u00e4htud nii v\u00e4he aega. Tulevased tervishoiut\u00f6\u00f6tajad m\u00f5istavad v\u00f5\u00f5rkeelte oskuse vajadust ja keele\u00f5petaja kohustus on maksimaalselt neid aidata.<\/p>\n\n\n\n
Kui vene keele maht on ainult 2 EAP-d, siis heade tulemuste saavutamiseks peavad m\u00f5lemad, nii \u00f5ppej\u00f5ud kui ka \u00fcli\u00f5pilased, olema v\u00e4ga usinad. \u00d5ppej\u00f5u t\u00f6\u00f6 algab juba kursuse \u00fclesehituse l\u00e4bim\u00f5tlemisest. 52 tunnist nn kontakttundide maht on tavaliselt pool sellest mahust ehk 26 tundi. \u00dclej\u00e4\u00e4nu jaotakse iseseisva t\u00f6\u00f6 ja e-\u00f5ppe vahel. Kuna spetsiifilise erialakeele e-\u00f5pet (nt \u00e4mmaemandatele, f\u00fcsioterapeutidele, radioloogiatehnikutele) pole eriti kuskilt v\u00f5tta, koostab \u00f5ppej\u00f5ud ise interaktiivseid harjutusi ja paigaldab need \u00fcli\u00f5pilastele tuttavasse keskkonda. Samuti iseseisva t\u00f6\u00f6na soovitab ta \u00fcldise meditsiini s\u00f5navara omandamiseks lehek\u00fclge internetis, kus huvitavate harjutuste abil (nagu s\u00f5navara- ja kuulamisviktoriin, trips-traps-trull jne) omandab \u00f5ppija selliseid teemasid v\u00f5\u00f5rkeeles nagu anatoomia, enesetunne jms kiiremini ja h\u00f5lpsamini.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks sellele m\u00e4ngivad osalejad kontakttundides rollim\u00e4nge, koostades dialooge tervishoiut\u00f6\u00f6taja ja patsiendi vahel. Ei pea kartma grammatikavigu, kui need ei takista arusaamist. Vene keel on piisavalt keeruline, et niiv\u00f5rd l\u00fchikese ajaga, nagu meie k\u00f5rgkoolis on, omandada nii grammatikat kui ka s\u00f5navara. Loomulikult grammatika on oluline, kuid sellesse ei saa me s\u00fcveneda ajanappuse t\u00f5ttu, vaid eelk\u00f5ige r\u00f5hutan s\u00f5navara \u00f5ppimist, et kiiremini alustada suhtlemist. \u201cKuigi grammatikat tundmata \u00f5pid sa \u00f5igesti k\u00f5nelema ainult emakeeles.\u201d (Lomb 2016: 41). R\u00e4\u00e4kimata vene t\u00e4hestikust, mis absoluutselt erineb ladina t\u00e4hestikust. Algajate r\u00fchmaga proovin ma v\u00e4lja m\u00f5elda nipid, mis v\u00f5imaldaksid minimaalselt t\u00e4hti tundes \u00f5ppida lugema ja r\u00e4\u00e4kima.
\u00d5ppimiseks kasutatav aeg ei ole piisav p\u00f5hjalike ja p\u00fcsivate teadmiste omandamiseks. V\u00f5\u00f5rkeelte mahtu v\u00f5iks k\u00fcll suurendada, muidu saavad meie \u00fcli\u00f5pilased ainult mingi aimduse tervishoiu keelest. Julgustan tudengeid valima k\u00f5rgema tasemega r\u00fchma, kui reaalsed teadmised lubavad, sest parem on p\u00fc\u00fcda k\u00f5rgema eesm\u00e4rgi poole.
Vahel meie r\u00fchmad on k\u00fcllalt suured ning nende r\u00fchmade puudus on aeglane edasiliikumine neile, kellel on \u00e4ge temperament, ja vastupidi: tund v\u00f5ib tunduda liiga pingeline \u00f5ppijale, kes on harjunud aeglasema tempoga (Lomb 2016).<\/p>\n\n\n\n
Me vaatame tunnis v\u00f5\u00f5rkeelseid videoid, sest kui me n\u00e4eme n\u00e4gu (miimikat, suu liigutusi), siis on lihtsam aru saada, mida r\u00e4\u00e4gitakse. Seega, koroonaajal on keerulisem pidada keeleloenguid auditooriumis mask ees, parem on siis olla Zoomis sissel\u00fclitatud kaameraga, ilma maskita.<\/p>\n\n\n\n
Usus magister est optimus \u2013 parim \u00f5petaja on praktika (lad. k.). See v\u00e4ljend kehtib ka v\u00f5\u00f5rkeelte puhul. Kui keelt ei kasutata, j\u00e4\u00e4b k\u00f5ik \u00f5pitu kiiresti passiivsesse s\u00f5navarra ja ajaga ununeb. Keelt tuleb pidevalt arendada. Siin toome v\u00e4lja m\u00f5ned soovitused v\u00f5\u00f5rkeelte edukaks omandamiseks toetudes Kato Lombi veendumustele, sest seda autorit v\u00f5ib usaldada, kuna ta valdab 16 keelt:<\/p>\n\n\n\n
Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli v\u00f5\u00f5rkeelsetel \u00f5ppuritel on v\u00f5imalus osaleda eesti keele s\u00fcva\u00f5ppes. K\u00f5ik, kes s\u00fcva\u00f5ppes k\u00e4ivad, on viidud s\u00fcva\u00f5ppesse ka Eesti Hariduse Infos\u00fcsteemis ning nende nominaalne \u00f5ppeaeg pikeneb. S\u00fcva\u00f5pe on seaduse kohaselt ette n\u00e4htud \u00fcli\u00f5pilastele, kelle eesti keele kui \u00f5ppekeele oskus ei vasta k\u00f5rgharidustasemel \u00f5ppimiseks esitatavatele n\u00f5uetele, \u00f5ppe maht on 30 EAP-d semestris. Need tudengid ei saa osaleda teistes loengutes, vaid \u00f5ppivad ainult eesti keelt.<\/p>\n\n\n\n
Lomb, K. (2016). Kuidas ma keeli \u00f5pin ehk kuutteist keelt oskava t\u00f5lgi m\u00e4rkmed. Kirjastus Verb. 2016.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuna Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool ei ole keeltekool, on arusaadav, miks keelte \u00f5ppimiseks on ette n\u00e4htud nii v\u00e4he aega. Tulevased tervishoiut\u00f6\u00f6tajad m\u00f5istavad v\u00f5\u00f5rkeelte oskuse vajadust ja keele\u00f5petaja kohustus on maksimaalselt neid aidata. Nutikad lahendused Kui vene keele maht on ainult 2 EAP-d, siis heade tulemuste saavutamiseks peavad m\u00f5lemad, nii \u00f5ppej\u00f5ud kui ka \u00fcli\u00f5pilased, olema v\u00e4ga usinad. […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":1691,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[151],"ppma_author":[124],"class_list":["post-1689","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","tag-vene-keel","wpautop"],"authors":[{"term_id":124,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"olga-jagintseva-oppejoud","display_name":"Olga Jagintseva, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1689","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1689"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1689\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1690,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1689\/revisions\/1690"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1691"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1689"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1689"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1689"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1689"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}