{"id":1687,"date":"2022-05-21T06:28:49","date_gmt":"2022-05-21T04:28:49","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1687"},"modified":"2022-05-21T06:30:00","modified_gmt":"2022-05-21T04:30:00","slug":"vooli-oma-aju","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/vooli-oma-aju\/","title":{"rendered":"Vooli oma aju"},"content":{"rendered":"\n

Kas oled arvamusel, et aju areng peatub 25. eluaastal? Oled oma elukaarel sellele l\u00e4henemas ning m\u00f5tled hirmuga, mis saab edasi? V\u00f5i oled ehk vanem ja leppinud, et uue eriala \u00f5ppimiseks on liiga hilja? Sellisel juhul on mul Sulle hea uudis. Kuigi noorusea muutused ajus t\u00f5epoolest l\u00f5ppevad 25. eluaastaks, toimub areng edasi ja seda iga p\u00e4ev ning iga hetk. Protsessi, mille k\u00e4igus aju morfoloogia v\u00e4liskeskkonna stiimulite m\u00f5jul muutub, nimetatakse neuroplastilisuseks.<\/p>\n\n\n\n

Loomad s\u00fcnnivad suuresti eelh\u00e4\u00e4lestatud ajuga ja on seet\u00f5ttu v\u00f5imelised v\u00e4ga varakult liikuma ning vanemate hoole alt lahkuma. Paraku teeb see neid v\u00e4hem arenemisv\u00f5imeliseks ning uude keskkonda sattudes loomad tihti hukkuvad. Pikalt peeti ka inimese aju geneetiliselt paika panduks, kuid Ameerika juhtiv neuroteadlane Michael Merzenich, kes oma uurimisr\u00fchmaga 1970. aastatel ahvide aju kaardistas, murdis selle v\u00e4\u00e4rarusaama. Valminud ajukaardid j\u00e4eti ajutiselt k\u00f5rvale ning nende juurde tagasi p\u00f6\u00f6rdudes ja kaarte ahvide aju hetkeseisuga v\u00f5rreldes selgus, et n\u00e4rviv\u00f5rgustikud olid l\u00fchikese aja jooksul m\u00e4rgatavalt muutunud.<\/p>\n\n\n\n

Kas andekaks s\u00fcnnitakse?<\/h3>\n\n\n\n

Paraku ei ole teadmine, et aju on v\u00f5imeline \u00fcmberkorralduma ning edenema, j\u00f5udnud laiemasse \u00fchiskonda ning ollakse endiselt seisukohal, et andekaks s\u00fcnnitakse ning p\u00e4rast 25. eluaastat areng lakkab. V\u00f5ib-olla arvad Sinagi, et oled oma olemuselt halb suhtleja, matemaatikas kehv v\u00f5i ei oska laulda?
Meil k\u00f5igil on n\u00f5rgemaid ja tugevaid k\u00fclgi, kuid me ei ole k\u00f5igi nendega s\u00fcndinud. Juba lapsest saati on meile vanemate ja \u00f5petajate poolt p\u00e4he istutatud m\u00f5tteid, et me ei saa \u00fche v\u00f5i teise tegevusega hakkama. Kuigi k\u00f5igi aju ei ole s\u00fcndides samasugune, ei eksisteeri sellist n\u00e4htust nagu kunstniku, muusiku v\u00f5i matemaatiku aju. K\u00f5igest 0,001% rahvastikust s\u00fcnnib sellise peaajuga, mis m\u00f5nest haigusseisundist v\u00f5i s\u00fcndroomist p\u00f5hjustatuna m\u00f5jutab kogu nende edasist elu. Teistel oleneb nende v\u00f5imekus sellest, millistes valdkondades on tegutsetud ja milliseid k\u00fclgi tugevdatud.<\/p>\n\n\n\n

IQ-uurija Anders Ericsson on aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel tehtud t\u00f6\u00f6 jooksul j\u00f5udnud veendumuseni, et Mozart, Newton ja Einstein ei olnud mitte geeniused, vaid j\u00f5udsid suurep\u00e4raste tulemusteni l\u00e4bi raske t\u00f6\u00f6. Seega ei maksa kurvastada, kui m\u00f5ni \u00f5ppej\u00f5ud Sind andetuks nimetab. Tegelikult tuleb lihtsalt rohkem \u00f5ppida ja harjutada, et s\u00fcnaptilised \u00fchendused saaksid tugevneda ning sinu edukus t\u00f5useks.
Iga maha peetud vestlus, keerutatud tants ja \u201eNetflix and chill\u201c k\u00e4igus vaadatud film vormib Sinu aju. Need pidevalt toimuvad muutused ei v\u00e4ljendu enamasti ajurakkude juurde tootmises, sest hiiglasliku palli kandmine \u00f5lgadel ei m\u00f5juks h\u00e4sti ei tasakaalule, naiste s\u00fcnnitusteedele ega oleks ka kuigi ilus vaadata.<\/p>\n\n\n\n

Muutused toimuvad p\u00f5hiliselt uusi neuronite vahel uusi \u00fchendusi luues v\u00f5i juba olemasolevaid tugevdades. S\u00fcnnihetkel asetsevad neuronid eraldatult ja nende vahel ei ole \u00fchendusi. Kahe esimese eluaasta jooksul luuakse kiiresti suurel hulgal dendriite vastavalt v\u00e4ljastpoolt saadavale sensoorsele informatsioonile. Teiseks eluaastaks on lapsel rohkem kui sada triljonit s\u00fcnapsit. Edasi kasvades v\u00e4heneb \u00fchenduste arv ligi 50% v\u00f5rra; tugevnevad need, mida kasutatakse ning kaovad need, mida ei kasutata. Sellist protsessi, mille k\u00e4igus uusi \u00fchendusi luuakse, nimetatakse positiivseks neuroplastilisuseks ning sellist, mille k\u00e4igus \u00fchendused n\u00f5rgenevad ja kaovad \u2013 negatiivseks neuroplastilisuseks.<\/p>\n\n\n\n

Kui tunned f\u00fc\u00fcsika \u00fclesandeid lahendades, et tegevus muutub keeruliseks, siis see on hetk, kui ei tohi alla anda, vaid tuleb edasi pingutada. Aju areng toimub siis, kui on raske.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n

T\u00e4iskasvanute ajus toimuvad muutused edasi vastavalt sellele, millistes valdkondades tegutsetakse, n\u00e4iteks hiina keelt r\u00e4\u00e4kides v\u00f5i klaverit m\u00e4ngides tugevnevad vastavad n\u00e4rvi\u00fchendused ning kaovad j\u00e4llegi unarusse j\u00e4etud itaalia keele ja kitarrim\u00e4ngu seosed.
Hea n\u00e4ide t\u00e4iskasvanu aju v\u00f5imekusest edeneda on Londoni taksojuhtide hipokampused. Traditsiooniliste mustade taksode juhid peavad oskama Londonis orienteeruda abivahendeid kasutamata. Selle jaoks \u00f5pitakse neli aastat, mille jooksul peavad nad meelde j\u00e4tma kogu suurlinna teedev\u00f5rgustiku. Viimaks sooritavad nad testi \u201eKnowledge of London\u201c, mis h\u00f5lmab 320 erinevat teekonda, 25 000 t\u00e4navat ning 20 000 vaatamisv\u00e4\u00e4rsust.<\/p>\n\n\n\n

Taksojuhid peavad olema v\u00f5imelised mis tahes linnaosas viibides minema oma m\u00e4lule tuginedes mis tahes kliendi soovitud asukohta. Londoni \u00dclikooli Kolled\u017ei neuroteadlased skaneerisid m\u00f5ne taksojuhi aju ning avastasid, et nende hipokampuse tagumine osa oli f\u00fc\u00fcsiliselt suurem kui nendel, kes sellel t\u00f6\u00f6kohal ei t\u00f6\u00f6tanud. Aju arengule t\u00f6\u00f6protsessi k\u00e4igus vihjas asjaolu, et mida kauem oli taksojuht oma ametipostil viibinud, seda suuremad olid muutused hipokampuses.<\/p>\n\n\n\n

\u00c4ra ela alla enda v\u00f5imete!<\/h3>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4ne kultuuris on juurdunud m\u00fcrgine t\u00f5ekspidamine, et v\u00e4ljapaistvateks tulemusteks on v\u00f5imelised vaid \u00fcksikud ja seet\u00f5ttu elatakse t\u00f5siselt alla oma v\u00f5imete. T\u00e4htis on m\u00f5ista, et inimene areneb ja muutub pidevalt ning edu ja v\u00f5imekus on suuresti Sinu enda k\u00e4tes.
Lisaks sellele, et andekust peetakse v\u00e4heste privileegiks, arvatakse, et mehed v\u00f5i naised on \u00fches v\u00f5i teises valdkonnas teisest sugupoolest v\u00f5imekamad. Jennifer Brich, San Marcoses asuva California osariigi \u00fclikooli matemaatikalabori direktor kuulis kord k\u00f5rvalkabinetis nuttu ning professorit \u00fctlemas \u201ePole midagi. Te olete naisterahvas. Naiste aju erineb meeste omast, sellep\u00e4rast ei pruugigi te sellest kohe aru saada ja midagi pole ka katki, kui te ei hakkagi sellest aru saama.\u201c Selline uskumus on loonud maailma, kus mehed ongi matemaatikas v\u00f5imekamad, kuid mitte seet\u00f5ttu, et nende aju oleks vastavalt programmeeritult, vaid seep\u00e4rast, et paljud t\u00fcdrukud loobuvad pingutamast.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi Sa v\u00f5id arendada end mistahes valdkondades vaatamata oma vanusele, tuleb meeles pidada, et positiivsed muutused n\u00f5uavad aega ja pingutust. Kui tunned f\u00fc\u00fcsika \u00fclesandeid lahendades, et tegevus muutub keeruliseks, siis see on hetk, kui ei tohi alla anda, vaid tuleb edasi pingutada. Aju areng toimubki just siis, kui on raske. Selleks, et oma aju potentsiaali v\u00f5imalikult h\u00e4sti \u00e4ra kasutada, tuleb teadlik olla, mis aitab kaasa positiivsele neuroplastilisusele ning mis v\u00f5ib kaasa tuua negatiivse neuroplastilisuse.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Positiivne plastilisus:<\/h2>\n\n\n\n
  • F\u00fc\u00fcsiline aktiivsus, eriti aeroobne treening<\/li>
  • \u00dcle\u00fcldine tervislik eluviis \u2013 tervislik toitumine, piisav uni<\/li>
  • Liigse stressi, depressiooni ja \u00e4revuse v\u00e4ltimine<\/li>
  • \u00d5ppimine, eriti k\u00f5rghariduse omandamine<\/li>
  • Muusikainstrumendi m\u00e4ngimine<\/li>
  • V\u00f5\u00f5rkeele \u00f5ppimine<\/li>
  • Uute tegevuste proovimine<\/li>
  • Mittedominantse k\u00e4ega tegutsemine \u2013 nt n\u00f6\u00f6pide kinni panemine<\/li>
  • Vaheldus \u2013 proovi erinevaid s\u00f6\u00f6ke, mine t\u00f6\u00f6le uut teed pidi; k\u00fclasta kohvikut, kus varasemalt pole k\u00e4inud<\/li>
  • Suhtlemine<\/li>
  • M\u00f5istatuste lahendamine jms ajutreening \u2013 n\u00e4iteks rists\u00f5nad ja IQ-testid<\/li><\/ul>\n\n\n\n

    Negatiivne plastilisus:<\/h2>\n\n\n\n
    • Halb tervis<\/li>
    • V\u00e4hene uni<\/li>
    • Kehv toitumine ja vitamiinide puudus<\/li>
    • Depressioon<\/li>
    • \u00c4revus<\/li>
    • Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine<\/li><\/ul>\n\n\n\n


      Allikad:<\/h3>\n\n\n\n

      Boaler, J. (2019). \u00d5ppida, juhtida ja elada t\u00f5keteta. Lk 21-62.
      Eagleman, D. (2015). Aju. Sinu lugu. Lk 12-25.
      Vance, D.E., Roberson, A.J., McGuinness, T.M, Fazeli, P.L. (2010). How Neuroplasticity and Cognitive Reserve Protect Cognitive Functioning. Journal of Psychosocial Nursing. 48(4): 23-30.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Kas oled arvamusel, et aju areng peatub 25. eluaastal? Oled oma elukaarel sellele l\u00e4henemas ning m\u00f5tled hirmuga, mis saab edasi? V\u00f5i oled ehk vanem ja leppinud, et uue eriala \u00f5ppimiseks on liiga hilja? Sellisel juhul on mul Sulle hea uudis. Kuigi noorusea muutused ajus t\u00f5epoolest l\u00f5ppevad 25. eluaastaks, toimub areng edasi ja seda iga p\u00e4ev […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":1583,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[150],"ppma_author":[118],"class_list":["post-1687","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","tag-aju","wpautop"],"authors":[{"term_id":118,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"merily-riin-ruus-bioanaluutiku-oppekava-2-kursuse-uliopilased","display_name":"Merily-Riin Ruus (bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekava 2. kursuse \u00fcli\u00f5pilased)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1687","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1687"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1687\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1688,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1687\/revisions\/1688"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1583"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1687"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1687"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1687"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1687"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}