Juba \u00fcle kahe aasta on kogu maailm elanud koos koroonaviirusega. Juhtumite koguarv maailmas oli 16. m\u00e4rtsi seisuga \u00fcle 462 miljoni. Pandeemia on toonud muutusi ka meie elustiili. Distants\u00f5pe on \u00f5pilaste, \u00fcli\u00f5pilaste ja nende vanemate jaoks muutunud igap\u00e4evaseks, kohtumised s\u00f5pradega Zoomi, Discordi v\u00f5i Skype\u2019i vahendusel pole enam haruldus ning kontorit\u00f6\u00f6tajad t\u00f6\u00f6tavad sagedamini kodus ja l\u00e4hevad kontorisse harvemini. Praegune olukord tekitab mulje, et selle aja jooksul pole midagi head juhtunud. Kuid selles artiklis tahaksin v\u00e4lja tuua m\u00f5ned asjad, mis on meie elu paremaks muutnud. See artikkel toob esile seitse tervishoius ja argielus olulist uuendust.<\/p>\n\n\n\n
Pandeemia ajal hakkasid inimesed oma tervise eest rohkem hoolt kandma, eriti aga k\u00e4te ja pindade puhtuse eest. Rutiinne k\u00e4tepesu ja desinfitseerimine oli ja on k\u00f5igile tervishoiut\u00f6\u00f6tajatele kohustuslik, samas ei ole see nii tavaelanikkonna seas. N\u00fc\u00fcd aga v\u00f5ib \u00f6elda, et suurel osal elanikkonnast on tekkinud harjumus desinfitseerida k\u00e4si enne ja p\u00e4rast mistahes asutuse k\u00fclastamist. Loomulikult on sellele kaasa aidanud desinfektsioonivahendite paigaldamine peaaegu k\u00f5ikidesse asutustesse.
Bradley Corporationi uuringu kohaselt teatas 2020. aasta aprilli seisuga 90% t\u00e4iskasvanutest, et pesevad k\u00e4si varasemast sagedamini. K\u00e4te puhtana hoidmine on \u00fcks olulisemaid samme, mida saame teha, et v\u00e4ltida haigestumist ja teiste nakatamist.<\/p>\n\n\n\n
Nimetus \u201etelemeditsiin\u201c on kreekakeelse t\u00fcvega, tulenedes s\u00f5nast \u201etele\u201c (kaugel\/eemal). See on suhteliselt uus valdkond, mis on Covid-19 pandeemia ajal astunud suure sammu edasi.
Telemeditsiin on meditsiiniteenuste, sealhulgas uuringute ja konsultatsioonide kaugpakkumine telekommunikatsiooni infrastruktuuri kaudu. Covid-19 pandeemia ajal on kohustuslik sotsiaalne distantseerumine ja t\u00f5husate ravimeetodite puudumine muutnud telemeditsiini k\u00f5ige turvalisemaks interaktiivseks s\u00fcsteemiks nii nakatunud kui ka nakatumata patsientide ja arstide vahel.
Enne koroonaviiruse pandeemiat oli telemeditsiin paljude arstide jaoks e-tervise lisateenus, mida oli tore omada, kuid mille kasutamine polnud kohustuslik. T\u00e4nap\u00e4eval on sellest saanud elanikkonnale meditsiiniteenuste osutamise oluline osa. Arstid, tervishoiueksperdid ja patsiendid on seisukohal, et p\u00e4rast pandeemiat j\u00e4\u00e4b kiirelt arenev telemeditsiin meile alles ning areneb j\u00f5udsalt edasi.<\/p>\n\n\n\n
Koos Covid-19 pandeemiaga on j\u00e4rsult suurenenud vajadus meditsiiniseadmete ja tervisetoodete, eriti isikukaitsevahendite j\u00e4rele. Meditsiiniseadmete t\u00f6\u00f6stus seisab silmitsi kasvava n\u00f5udlusega ning vajadust lihtsa, odava ja kiire tootmismetoodika j\u00e4rele tuntakse rohkem kui kunagi varem.
P\u00fc\u00fcdes seda probleemi lahendada on tootjad p\u00f6\u00f6rdunud 3D-printimise poole, et rahuldada n\u00f5udlust ja suurendada meditsiiniseadmete tootmist. Pandeemia algusaegadel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja kasutatud t\u00fc\u00fcpiliste seadmete hulka kuuluvad k\u00e4ed-vabad ukseavajad, n\u00e4omaskid, visiirid, hingamisaparaadid ja vahendid Covid-19 testimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Mitme ohutu ja t\u00f5husa Covid-19 vaktsiini v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist v\u00e4hem kui aastaga v\u00f5ib ilmselt tulevikus meenutada kui \u00fcht suurimat teaduse edusamme inimkonna ajaloos. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et seni konkureerinud ettev\u00f5tted on hakanud koost\u00f6\u00f6d tegema ning p\u00fc\u00fcavad teha k\u00f5ik endast oleneva viiruse alistamiseks.
L\u00fchidalt \u00f6eldes on suur osa teadusmaailmast fokusseerunud Covid-19 ravimeetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele. M\u00f5ned ravimite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise lihtsustatud regulatsioonid v\u00f5ivad Covid-19 pandeemiaga kaduda, kuid uuenduslikud l\u00e4henemisviisid testimises ja koost\u00f6\u00f6s j\u00e4\u00e4vad teadusele kasutada ka edaspidi.<\/p>\n\n\n\n
Pandeemiast inspireeritud desinfitseerimistehnoloogiad on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ikjal. Lisaks k\u00e4tepuhastusvahenditele, ruumide m\u00e4rgpuhastustele ning esemete ja erinevate pindade desinfitseerimisele igap\u00e4evaste toodete abil on meil vajadus viiruste vastu v\u00f5itlemiseks ka teiste meetodite ja vahendite j\u00e4rele.
Selle aja jooksul on tekkinud neid v\u00e4ga erinevaid, antimikroobsetest seljakottidest kuni t\u00f5eliselt \u00e4gedate robotiteni, mis eraldavad ultraviolettkiirgust ja puhastavad \u00f5hku. Samuti on kaasaskantavad UV-puhastusvahendid autole, prillidele v\u00f5i muule. Alates filtreerivatest n\u00e4omaskidest kuni baktereid h\u00e4vitavate ultraviolettkiirteni \u2013 see k\u00f5ik on loodud desinfitseerimiseks ja bakterite eest kaitsmiseks \u2013 seepi pole vajagi! Isegi vidinaid, mille otsene puhastamine varem oli problemaatiline, kavandatakse n\u00fc\u00fcd nii, et puhastamine oleks kiirem ja t\u00f5husam: telefoni\u00fcmbrised, ekraanikaitsed, s\u00fclearvutid ja puutetundlikud ekraanid on n\u00fc\u00fcd valmistatud antimikroobsest materjalist, mida on v\u00f5imalik kiirelt desinfitseerida.<\/p>\n\n\n\n
Elame tehnikaajastul ja tavalise nutitelefoni kasutamine igap\u00e4evasteks asjadeks, n\u00e4iteks kohvi keetmiseks v\u00f5i majas tulede kustutamiseks, ise linna teises otsas viibides, on meil \u00fcsna mugav ja sageli kasutatav lahendus. Seet\u00f5ttu ei kujunenud pandeemia programmeerijate jaoks takistuseks, vaid vastupidi \u2013 p\u00f5hjuseks uute mobiilirakenduste loomisel.
Mitmed riigid on oma kodanikele v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud rakendused, mis teavitavad selle kasutajat koroonaviiruse puhangutest ja v\u00f5imalikust kokkupuutest nakatunutega. Nii s\u00fcndisid Soome programm \u201cKoronavilkku\u201d, Saksa \u201cCorona-Warn-App\u201d, Austraalia \u201cCOVIDSafe\u201d, Taani \u201cSmittestop\u201d ja paljud teised. Selliste rakenduste hulgas on meil ka kodumaise tootja programm HOIA. Alates 2020. aastast on see allalaadimiseks saadaval k\u00f5igile GooglePlay ja AppStore\u2019i kasutajatele. Seda programmi saab seni kasutada vaid Eestis. Teave nakkuse kohta j\u00f5uab kasutajani \u00fchest telefonist teise Bluetoothi \u200b\u200bkaudu.
Samal ajal on arendajad p\u00f6\u00f6ranud olulist t\u00e4helepanu iga kasutaja andmete turvalisusele. See t\u00e4hendab, et nii teave haiguse kohta kui ka kasutajate telefoninumbrid on konfidentsiaalsed ning neid ei saa kasutada programmi arendajad ega telefonitootjad. Vaid \u00fche n\u00e4dalaga laadis rakenduse alla umbes 65 000 inimest, kellest viis inimest m\u00e4rkis end selles rakenduses nakatunuks. Kindlasti vajab ka see rakendus veel t\u00e4iustamist.<\/p>\n\n\n\n
Meditsiin ei seisa kunagi paigal ja areneb pidevalt, kohandudes keskkonnatingimuste, inimeste vajaduste ja hetkeolukorraga maailmas. V\u00e4lja on t\u00f6\u00f6tatud mitmeid uusi seadmeid, mis aitavad tervishoiut\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6d lihtsustada.
Selliste uuenduste hulgas on ka pulssoks\u00fcmeeter. See seade on pandeemia ajal muutunud v\u00e4ga populaarseks ning paljud on selle ka koduseks kasutamiseks ostnud. On teada, et Covid-19 infektsiooni levinuim t\u00fcsistus on kopsup\u00f5letik, mis toob kaasa vere hapnikusisalduse languse. Pulssoks\u00fcmeeter v\u00f5imalda naha terviklikkust rikkumata kiiresti hapnikupuudust tuvastada.
Meditsiiniliste tarvikute juures tuleb \u00e4ra mainida ka n\u00e4ovisiirid. Tegemist ei ole k\u00f5rgtehnoloogiliste seadmetega, vaid mugavate isikukaitsevahenditega. L\u00e4bipaistev klaasist v\u00f5i plastikust visiir hoiab \u00e4ra pritsmete ja ka n\u00e4iteks l\u00e4hedalasuva inimese aevastusest pihustunud aerosooli sattumise n\u00e4o nahale ja limaskestadele. Lisaks meditsiinilistele visiiridele on olemas prillid, ripp- ja p\u00f5randakaitsed. Visiirid olid algselt suunatud Covid-19 patsientidega tegelevatele tervishoiut\u00f6\u00f6tajatele, kuid neid saavad kasutada ka teenindajad ja kassapidajad.
Senisest suurema populaarsuse on saavutanud infrapunatermomeetrid. Lennujaamades on kontaktivabad infrapunatermomeetrid juba m\u00f5nda aega olnud kasutusel sea- ja linnugripihaigete tuvastamisel. Nende termomeetrite eeliseks on kiire ja t\u00e4pne kontaktivaba kehatemperatuuri m\u00f5\u00f5tmine. Laste puhul on see eriti mugav, kuiv\u00f5rd lapsed kipuvad meidtsiinilisi protseduure kartma.<\/p>\n\n\n\n
Medical Technology Scools (2022). https:\/\/www.medicaltechnologyschools.com\/medical-lab-technician\/top-new-health-technologies (17.03.2022).
Bradley Corporation (2020). Vast Majority of Americans Increase Handwashing Due to Coronavirus. https:\/\/www.bradleycorp.com\/news\/vast-majority-of-americans-increase-hand-washing-due-to-coronavirus (17.03.2022).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Juba \u00fcle kahe aasta on kogu maailm elanud koos koroonaviirusega. Juhtumite koguarv maailmas oli 16. m\u00e4rtsi seisuga \u00fcle 462 miljoni. Pandeemia on toonud muutusi ka meie elustiili. Distants\u00f5pe on \u00f5pilaste, \u00fcli\u00f5pilaste ja nende vanemate jaoks muutunud igap\u00e4evaseks, kohtumised s\u00f5pradega Zoomi, Discordi v\u00f5i Skype\u2019i vahendusel pole enam haruldus ning kontorit\u00f6\u00f6tajad t\u00f6\u00f6tavad sagedamini kodus ja l\u00e4hevad kontorisse […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":1681,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[142,141,143],"ppma_author":[109],"class_list":["post-1680","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","tag-innovatsioon","tag-meditsii","tag-pandeemia","wpautop"],"authors":[{"term_id":109,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"sofiia-bernadska-oe-oppekava-1-kursuse-uliopilane","display_name":"Sofiia Bernadska (\u00f5e \u00f5ppekava 1. kursuse \u00fcli\u00f5pilane)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1680","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1680"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1680\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1682,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1680\/revisions\/1682"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1681"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1680"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1680"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1680"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1680"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}