{"id":1676,"date":"2022-05-20T14:33:46","date_gmt":"2022-05-20T12:33:46","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1676"},"modified":"2022-05-20T14:33:57","modified_gmt":"2022-05-20T12:33:57","slug":"filosoofiadoktor-merle-varikdementsusega-inimeste-tugigrupid-pakuvad-tuge-ning-moistmist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/filosoofiadoktor-merle-varikdementsusega-inimeste-tugigrupid-pakuvad-tuge-ning-moistmist\/","title":{"rendered":"Filosoofiadoktor Merle Varik:
dementsusega inimeste tugigrupid pakuvad tuge ning m\u00f5istmist"},"content":{"rendered":"\n

22. veebruaril kaitses Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli vanemlektor Merle Varik Tallinna \u00dclikoolis \u00fchiskonnateaduste instituudist doktorit\u00f6\u00f6d \u00abEmpowering Informal Caregivers of People with Dementia Through Support Groups: A Participatory Action Research Study\u00bb (\u201eDementsusega inimeste omastehooldajate v\u00f5imestamine tugigruppide abil \u2013 osalustegevusuuring\u201c).<\/p>\n\n\n\n


Merle, kuidas sa j\u00f5udsid doktori\u00f5pingute ja sellise uurimisteemani?
<\/strong>Doktorantuuri kandideerisin sisemisest enesearengu soovist. \u00d5pingute alustamisel olid mul olemas professionaalsed kogemused, kuidas toetada ja hooldada dementsusega inimesi, sest olin t\u00f6\u00f6tanud \u00f5ena, hooldekodu juhina ning \u00f5petan geriaatriat ja gerontoloogiat. Seet\u00f5ttu olin teadlik dementsusega inimeste hoolduse ja heaoluga seonduva olukorra kitsaskohtadest ning arenguvajadusest Eestis. Eelnev ajendas mind panustama teemavaldkonna parendamisse, liitusin MT\u00dc Elu Dementsusega ning n\u00f5nda sai koost\u00f6\u00f6 alguse.<\/p>\n\n\n\n

Tahtsin suureks saades olla lihtsalt \u00f5nnelik. Ja see unistus on t\u00e4itunud, sest \u00f5nn peitub ju v\u00e4ikestes asjades ning oma m\u00f5ttemaailmas.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n


Millised on doktorit\u00f6\u00f6 p\u00f5hilised j\u00e4reldused?\u00a0
<\/strong>Doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli arendada v\u00e4lja dementsusega inimeste l\u00e4hedaste vajadustest l\u00e4htuv tugigrupi formaat, luua tugigrupid Eestis ning selgitada, kuidas toetavad tugigrupid v\u00f5imestamist \u00fcksikisiku, kogukonna ja poliitilise tasandi seisukohast. Tulemustes selgub, et omastehooldajate jaoks on t\u00e4htis dementsuse diagnoosimine l\u00e4hedasel \u2013 see v\u00f5imaldab m\u00f5ista tema k\u00e4itumises tekkinud muutusi. Samuti kogeti vajaliku teabe ja n\u00f5ustamise puudumist selle kohta, kuidas haigus edasi kulgeb, missugused muutused on l\u00e4hedase igap\u00e4evatoimingute sooritamisel ees ootamas ning kust saada vajaduse korral tuge ja n\u00f5uandeid, kuidas tagada l\u00e4hedase heaolu.<\/p>\n\n\n\n

Uuringu tulemused n\u00e4itasid, et omastehooldajatele suunatud tugigrupid on j\u00e4tkusuutlikud.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n


Suurimat hoolduskoormust kogeti hooldaja rolli sattumise alguses ja olukord oli stressirohke, kui puudus varasem hoolduskogemus. Kuna hooldust ja t\u00f6\u00f6tamist on keeruline \u00fchitada, vajavad omastehooldajad erinevaid tugiteenuseid, mis v\u00f5imaldaksid neil \u00fchendada ning tasakaalustada oma t\u00f6\u00f6 ja pikaajalise hoolduse. Oma kogemusi jaganud omastehooldajad t\u00f5desid, et nende teised rollid muutusid teisej\u00e4rgulisemaks, n\u00e4iteks lastelastega aja veetmine v\u00f5i suhtlemine tuttavatega, seet\u00f5ttu kogeti \u00fcksildust ja vajadust oma isiklikku elu v\u00e4ga hoolikalt planeerida, n\u00e4iteks loobuda hobidega tegelemisest. Sellele vaatamata eelistati hoolitseda oma l\u00e4hedase eest kodus nii kaua kui v\u00f5imalik, vajades seejuures kodus hooldamist toetavaid teenuseid, sealhulgas infotehnoloogilisi abivahendeid, intervallhoolduse teenust, p\u00e4evahoidu, samuti n\u00f5ustamist, emotsionaalset tuge ja asjakohaseid soovitusi. N\u00e4iteks r\u00f5hutati, et p\u00e4evakeskus, mis osutas teenust dementsusega inimestele, v\u00f5imaldas omastehooldajatel j\u00e4tkata oma t\u00f6\u00f6elu v\u00f5i saada aega enda jaoks. Kuigi p\u00e4evakeskuste k\u00e4ttesaadavus oli piirkonniti erinev, olid seda teenust saanud intervjueeritavad kohalikule omavalitsusele v\u00e4ga t\u00e4nulikud.<\/p>\n\n\n\n

Dementsuse s\u00f5bralikus linnas, vallas v\u00f5i asutuses on avalike ruumide ning linna planeerimisel v\u00f5etud arvesse disainip\u00f5him\u00f5tteid, mis v\u00f5imaldavad dementsusega inimestel tunda ennast turvaliselt.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n


Uuringu tulemused n\u00e4itasid, et omastehooldajatele suunatud tugigrupid on j\u00e4tkusuutlikud \u2013 koost\u00f6\u00f6s MT\u00dc Elu Dementsusega loodud esialgne tugigruppide arv, 17, on k\u00e4esolevaks ajaks kasvanud ligi 30-ni. Tugigruppides osalemine parandas omastehooldajate p\u00e4devusi, sest koos kogeti emotsionaalset toetust, kuuluvustunnet ja enesekindlust ning seel\u00e4bi v\u00e4henes sotsiaalne eraldatus ja \u00fcksindus. Samuti aitas tugigruppides osalemine kaasa kodanikuaktiivsuse ja -julguse kasvule. Liikumine \u00fcksikisikult kollektiivsele tegevusele kodanikuaktiivsuse intensiivistamise ja organisatsioonide arendamise kaudu toob huvir\u00fchmade h\u00e4\u00e4le j\u00f5ulisemalt esile ning m\u00f5jutab strateegia kujundamist.<\/p>\n\n\n\n

\"Foto:
Foto: Silva-Sille Silgu<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n


Milliseks hindad tugigruppide t\u00f5husust dementsusega inimeste omastehooldajate v\u00f5imestamisel?
<\/strong>See on \u00fcks v\u00f5imalus pakkuda omastehooldajatele ps\u00fchhosotsiaalset toetust, teavet, teadmisi haigusest ning oskusi hoolduse paremaks korraldamiseks on tugigrupid, mis on laialdaselt levinud \u00fcle maailma. Inglise keeles v\u00f5ib kohata m\u00f5isteid, nagu self-help groups, mutual aid groups, peer-support groups. Tugigrupis osalemine aitab kohaneda omastehooldaja rolliga, aitab paremini m\u00f5ista oma vajadusi, julgustab jagama oma lugusid ning emotsioone sarnaste kogemustega grupikaaslastega, aitab leida \u00fcles sisemised j\u00f5uvarud ja m\u00f5jub positiivselt eneseusule ning enesehinnangule. Peale selle aitab kogemuste jagamine leevendada sotsiaalset isolatsiooni, sest tugigruppides kogetakse emotsionaalset toetust, saadakse vajalikku infot ning omandatakse teadmisi ja oskusi, mida rakendada l\u00e4hedaste hooldamisel.<\/p>\n\n\n\n

\"Olulisel
Olulisel kohal on kontaktide v\u00f5rgustiku loomine. Olles sta\u017eeerimas Southamptoni \u00dclikoolis palus Merle Varik \u00fcheks doktorit\u00f6\u00f6 opponendiks professor Ruth Bartletti (paremal). Foto on tehtud 2018. aastal.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n


Tugigruppide formaadid on erinevad \u2013 sagedamad n\u00e4ited rahvusvahelisest praktikast on isiklikul kogemusel p\u00f5hinevad grupid v\u00f5i spetsialistide juhitud tugigrupid. Samuti on erinevusi selles osas, kas grupp on avatud k\u00f5igile osalejatele v\u00f5i on suletud liikmelisusega; piiramatu v\u00f5i konkreetsete toimumiskordade arvuga; struktureeritud \u00fclesehitusega, tuginedes v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud programmile v\u00f5i k\u00e4sitledes vajadusp\u00f5hiseid teemasid; grupis toimuvad kohtumised n\u00e4ost n\u00e4kku, virtuaalselt v\u00f5i kombineeritult.<\/p>\n\n\n\n


Mis tugigruppides \u00fcle\u00fcldse toimub?
<\/strong>Tugigrupis osalemine pakub osalejatele tuge ning m\u00f5istmist, aitab kohaneda hooldaja rolliga, loob sotsiaalset v\u00f5rgustikku, parandab omastehooldajate p\u00e4devust sh saadakse vajalikku teavet ning oskusi ja annab juurde enesekindlust. Jagades oma lugusid ning kuulates teisi, kogetakse kuuluvustunnet ning saadakse emotsionaalset tuge.
Tugigruppides keskendutakse ka hooldusprotsessi positiivsetele k\u00fclgedele, mis on t\u00e4htsad stressiga toimetulekuks. Konkreetsete k\u00fcsimuste korral kutsutakse j\u00e4rgmisele kohtumisele m\u00f5ni valdkonna spetsialist. N\u00e4iteks meie Tartu tugigrupis on k\u00e4inud ps\u00fchholoog, aroomiterapeut, f\u00fcsioterapeut invaabivahendite keskusest, Tartu linnavalituse sotsiaalabiosakonna sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad, samuti oleme k\u00fclastanud hooldekodu ning dementsusega inimeste p\u00e4evakeskust.
<\/p>\n\n\n\n

Millised on p\u00f5hilised probleemid, millega dementsusega inimeste omastel tuleb rinda pista?\u00a0
<\/strong>Eestis on pikaajaline hooldus tugevasti seotud perekondliku vastutusega. L\u00e4hedased, kes on omastehooldaja rollis, kogevad hooldusprotsessis nii negatiivseid kui ka positiivseid k\u00fclgi, kuid arvukad uuringud on r\u00f5hutanud dementsusega l\u00e4hedase eest hoolitsemise stressirohket olemust ja suurt hoolduskoormust. F\u00fc\u00fcsilised, vaimsed, sotsiaalsed v\u00f5i majanduslikud raskused m\u00f5juvad omakorda negatiivselt peresuhetele, hooldaja heaolule ja tervisele ning v\u00f5ib tekkida olukord, kus ollakse silmitsi ka t\u00f6\u00f6koormuse v\u00e4hendamise v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohast loobumisega.
Vajadused on nii rahalise toetuse kui ka sobivate sotsiaalteenuste j\u00e4rele, mis aitaksid leevendada hoolduskoormust ja kohaneda omastehooldaja rolliga. T\u00e4htis on saada teavet, n\u00f5uandeid ja soovitusi, kuidas hooldada ja toetada dementsusega l\u00e4hedast ning kuidas iseennast v\u00f5imestada.
Dementsuse Infoliinil t\u00f6\u00f6tamise kogemusest tuleb t\u00f5deda, et dementsusega patsienti ei osata veel piisavalt toetada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna t\u00f6\u00f6tajate poolt ning ei keskenduta dementsusega inimese j\u00f5uvarule.
Vajadus on arendada nii toetavaid sotsiaalteenuseid, n\u00e4iteks dementsusega inimeste p\u00e4evakeskuseid kui ka koduteenuseid, et inimesed saaksid elada kodus nii kaua kui v\u00f5imalik ning hajutada l\u00e4hedaste hoolduskoormust. Samuti on vajadus nn mobiilsete palliatiivravi meeskondade teenuse j\u00e4rele kodus. Teemavaldkonna arengule aitaks kaasa M\u00e4lukliinikute v\u00f5rgustiku loomine, kus dementsuse diagnoosimisel j\u00e4lgitakse regulaarselt ka haiguse d\u00fcnaamikat ning kus t\u00f6\u00f6tab erialadevaheline meeskond, tegeletakse juhtumikorralduse ning perekonna n\u00f5ustamisega.<\/p>\n\n\n\n


Palun kirjelda, mis toetaks paremini dementsusega inimesi kogukonnas.
<\/strong>Dementsuse m\u00f5istmine h\u00f5lmab endas meie m\u00f5ttemaailma paradigma muutust, kus haiguskeskselt l\u00e4henemiselt keskendutaks inimesele ning toetataks tema heaolu, v\u00f5imaldades tema kaasamist \u00fchiskonda ning kogukonda. Dementsuse s\u00f5bralikus linnas, vallas v\u00f5i asutuses on avalike ruumide ning linna planeerimisel v\u00f5etud arvesse disainip\u00f5him\u00f5tteid, mis v\u00f5imaldavad dementsusega inimestel tunda ennast turvaliselt. Klienditeenindajad ning kogukonna liikmed on n\u00e4iteks kauplustes v\u00f5i \u00fchistranspordi kasutamisel teadlikud sellest, et dementsusega inimesed v\u00f5ivad kogeda \u00fcmbritsevat neist erinevalt ja oskavad neid vajaduse korral suunata ning abi pakkuda.
Kui diagnoosimise v\u00f5imalused paranevad, v\u00f5ib eeldada, et see muudab ka dementsusega inimeste aktiivse osalemise valdkonna arengu perspektiivis v\u00f5imalikuks. Teiste riikide n\u00e4idetele tuginedes on dementsusega inimesed ja nende l\u00e4hedased edukalt kaasatud teenuste arendamisse ning t\u00f6\u00f6r\u00fchmadesse. Neil on kogemusi ning ettepanekuid, kuidas spetsialistid, teenuseosutajad, kogukonna- ja pereliikmed saaksid neid t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku elu j\u00e4tkamisel toetada. Olles dementsusega inimeste huvikaitse eestk\u00f5nelejad, on nende kogemuslood julgustavad nii dementsusega inimestele kui ka nende peredele ning need parandavad \u00fchiskonna liikmete teadlikkust dementsusest.<\/p>\n\n\n\n

2003. aastal kaitsesid magistrit\u00f6\u00f6 teemal \u201eKlientide rahulolu elukorraldusega Tartu maakonna nelja \u00fcldhooldekodu n\u00e4itel\u201c. Mis sa arvad, kas vahepealsete aastatega v\u00f5iks olla Eesti hooldekodude klientide rahulolu pigem kasvanud v\u00f5i kahanenud?\u00a0
<\/strong>Ma arvan, et me oleme sellel teekonnal, kus eesm\u00e4rgiks on klientide rahulolu. Samas on veel pikk maa minna, et me j\u00f5uaksime inimkesksuse ja klientide autonoomia tagamiseni. Institutsionaalses hoolekandes on mitmeid tegureid, mis \u00fcksteist m\u00f5jutavad, sh nii asutuse sisemised kui ka poliitilised ning sotsiaalmajanduslikud aspektid.<\/p>\n\n\n\n

\""Ahvenate
“Ahvenate \nmerereis”\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n


Millistest riikidest ja mis aspektides v\u00f5iks Eesti eakate toetamisel eeskuju v\u00f5tta?\u00a0
<\/strong>Minu jaoks on innustavalt m\u00f5junud Hollandi ja P\u00f5hjamaade kogemused, kus kesksel kohal on kaasav ja toetav suhtumine, innovaatilised lahendused ning aktiivsena vananemise toetamine.
Doktorikraad on n\u00fc\u00fcd olemas ning akadeemilises m\u00f5ttes justkui on \u00f5ppimise v\u00f5imalused seega ammendunud. Siiski \u2013 mida plaanid j\u00e4rgmiseks \u00f5ppima hakata?\u00a0
Ma tegelikult sooviksin teha ka postdoktorantuuri ning saada kogemus rahvusvahelises uurimisr\u00fchmas t\u00f6\u00f6tamisest. Aga t\u00f5mbaks esmalt veidi hinge.<\/p>\n\n\n\n

\"Foto
Foto Merle Variku gobel\u00e4\u00e4nist “Lendj\u00e4rv” on avaldatud ka Soomes v\u00e4lja antud raamatu kaanel.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n


Millised on sinu hobid, millega vabal ajal hea meelega tegeled?\u00a0
<\/strong>Olen varasemalt tegelenud gobel\u00e4\u00e4ni kudumisega, samuti on olnud kodus suured eestiaegsed kangasteljed. N\u00fc\u00fcd, doktorit\u00f6\u00f6 kirjutamise ajal hoidsingi meeltes m\u00f5tet, et kui v\u00e4itekiri on kaitstud, ostan portatiivsemad kangasteljed ning l\u00f5imin ka gobel\u00e4\u00e4niraami. Tunnen naudingut ka heast teatrietendusest, lemmiklavastajaks on Hendrik Toompere, tema lavastusi p\u00fc\u00fcan v\u00f5imalusel vaadata.
Ja suvel meeldib mulle t\u00f5esti niisama molutada oma maakodus.<\/p>\n\n\n\n


Kui lihtne v\u00f5i keeruline on sinu jaoks \u00fchildada pere-, t\u00f6\u00f6- ja koolielu?
<\/strong>Doktorantuuri ajal olid lapsed juba suured ning seet\u00f5ttu tunduvalt lihtsam. Aga selle kolme komponendi (pere-t\u00f6\u00f6-\u00f5pingud) olemasolu on tegelikult ka toetav, v\u00e4hemalt mina m\u00f5tlesin selle vahepeal tugevuseks. Loomulikult tundus ajuti, et tegemata t\u00f6\u00f6de nimekiri ei saagi otsa. Mind aitas v\u00e4ga ajaplaneerimine. Ehk siis aeg omandas kullav\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n\n\n\n


Kelleks sa v\u00e4iksena saada tahtsid? Millise hinnangu annad sellele, kui paljud lapsep\u00f5lve unistused ka p\u00e4riselt t\u00e4itunud on?
<\/strong>Tahtsin saada kosmonaudiks, sest nii v\u00e4ga oli soov teada saada ja n\u00e4ha mis on kuu ja t\u00e4htede peal. Unistus, nagu n\u00e4ha, \u00f5nneks t\u00e4ide ei l\u00e4inud. M\u00e4letan aga seda, et tahtsin suureks saades olla lihtsalt \u00f5nnelik. Ja see unistus on t\u00e4itunud, sest \u00f5nn peitub ju v\u00e4ikestes asjades ning oma m\u00f5ttemaailmas.<\/p>\n\n\n\n

CV: Merle Varik<\/h2>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n