{"id":1474,"date":"2022-03-05T15:26:46","date_gmt":"2022-03-05T13:26:46","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1474"},"modified":"2022-03-05T15:29:47","modified_gmt":"2022-03-05T13:29:47","slug":"vilistlaslood","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/vilistlaslood\/","title":{"rendered":"Vilistlaslood"},"content":{"rendered":"\n

Vilistlaste lood: Robert Trink<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Velskri eriala l\u00f5petaja aastast 1950<\/h3>\n\n\n\n

Robert Trink (03. juuni 1929 \u2013 30. juuni 2019) s\u00fcndis Venemaal Vjatka kubermangus eestlaste k\u00fclas, kuhu tema vanavanemad 1907. aastal olid elama asunud. Algkooli (neli klassi) l\u00f5petas 1940. aastal. Kooli l\u00f5petamisel soovitas \u00f5petaja Roberti vanematele, et poiss peab kindlasti edasi \u00f5ppima. Siis tulid vahele s\u00f5ja-aastad ja \u00f5pingutega sai j\u00e4tkata alles 1944. aastal Gordinos. Kool oli kodust kaugel ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 toimus vene keeles. Gordino koolis \u00f5ppis Robert kaks aastat. P\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu koliti Eestisse ja 7. klassi l\u00f5petas ta juba eestikeelses koolis Tabiveres. Robert oli terane ja taibukas ja tahtis v\u00e4ga edasi \u00f5ppida.<\/p>\n\n\n\n

Lisaraskusi valmistas, et alghariduse oli Robert saanud vene keeles ja eestikeelsed terminid olid k\u00f5ik uued. Hea vene keele oskus andis siiski edaspidiseks teadust\u00f6\u00f6ks suure eelise, sest sel ajal oli peamiseks teaduskeeleks Eestis vene keel.<\/p>\n\n\n\n

\"II
II kursuse velskrid Tartus 20. nov.1948<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

\u00d5pingud j\u00e4tkusid Tartu Meditsiini Keskkoolis velskri erialal. Kooli l\u00f5petas Robert 1950. aastal kiitusega. Edasi \u00f5ppima l\u00e4ks ta Tartu Riikliku \u00dclikooli arstiteaduskonda, mille l\u00f5petas 1956. aastal. P\u00e4rast \u00fclikooli pidi Robert j\u00e4\u00e4ma Tartusse teadust\u00f6\u00f6le, aga parasjagu kohta ei olnud ja l\u00e4ks ajutiselt Rakverre. T\u00f6\u00f6tas seal jaoskonnaarstina ja sisearstina. Asjaolud muutusid ja teadust\u00f6\u00f6d hakkas ta tegema hoopis P\u00e4rnus. Aastast 1961 oli Robert Trink P\u00e4rnus Eesti Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi kurortoloogia osakonna teadur ja 1968. aastast vanemteadur.<\/p>\n\n\n\n

\"Robert
Robert Trink, Liidia Veinpalu, Endel Veinpalu<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Tema peamine uurimisvaldkond oli erinevate ravimudade uurimine ja nendest valmistatud preparaatide toime ja efektiivsuse selgitamine reumaatiliste haiguste korral. T\u00f6\u00f6s kasutati meremuda Haapsalu ja Mullutu Suurlahest, j\u00e4rvemuda V\u00e4rska ja Ermistu j\u00e4rvest. Ta oli F\u00fcsioteraapia ja Kurortoloogia Teadusliku Seltsi sekret\u00e4r ja Vabariikliku Ravimudade Ekspertkomisjoni liige.<\/p>\n\n\n\n

Kaitses v\u00e4itekirja teemal: \u201eHaigusprotsessi aktiivsuse ja neerupealiste koore talitluse muutused reuma- ja reumatoidartriidihaigetel kompleksse kuurortravi toimel Haapsalu meremuda kasutamise korral\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Miks just meditsiinikool? Roberti vanem poeg vastas j\u00e4rgnevalt. Peres oli viis last ja majanduslik olukord keeruline. Eks algkooli l\u00f5pus oli kodus peamurdmist, kuidas edasi. Raha ju ei olnud. \u00dcks variant oli merekool, et riie, toit ja \u00f6\u00f6maja riigi poolt. Sattus aga kellegagi kaasa \u201emedkooli\u201d \u00fchikasse. Kaarte m\u00e4ngima. Ja nii ta l\u00e4ks…. Brid\u017ei m\u00e4ngis hiljem ka.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Vilistlaste lood: T\u00e4hti Kips (Kolk)<\/h2>\n\n\n\n

Velsker-laborandi eriala l\u00f5petaja aastast 1962<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Minu kooliaeg meditsiinikoolis algas 1960. aasta septembris ja l\u00f5ppes 1962. aasta kevadel. \u00d5ppisin velsker-laborandi erialal keskkooli baasil. Nii alustasime teiselt kursuselt, kuna keskkool oli meil l\u00e4bitud. Sisseastumiseksamiteks olid eesti keeles kirjand ja NSV Liidu ajalugu. Kirjand sai paljudele komistuskiviks ja ajalooeksamile nad enam ei p\u00e4\u00e4senud.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchiselamukohti oli v\u00e4ga v\u00e4he ja nii tuli ise elupaik otsida. Asusime \u00fche teise neiuga otsima ja paari p\u00e4evaga leidsime eluj\u00e4rje \u00fche toreda memme k\u00f6\u00f6ginurgas kardina taga. \u00dcks \u00f6\u00f6 tuli siiski tukkuda rongijaamas.<\/p>\n\n\n\n

\"\u00d5ppepraktikal
\u00d5ppepraktikal kalakombinaadis 1961. aasta kevadel Tartus. Pildil 2. kursuse velskerlaborandid T\u00e4hti Kolk (parmalt), Viire Peterson ja Helgi Ollino. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kooli direktoriks oli tol ajal r\u00f5\u00f5msameelne ja s\u00f5bralik dr. Villu Parvet. Meile ta tunde ei andnud. Tema toimetas rohkem \u00f5dedega. Meie kursuse juhataja oli dr. Talussaar, tema \u00f5petas meile mikrobioloogiat, mis oli \u00fcheks p\u00f5hiaineks. Meisse suhtus ta v\u00e4ga osav\u00f5tlikult, aitas meie muresid lahendada.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige v\u00e4rvikam \u00f5ppej\u00f5ud laborantidele oli dr. Eugen Allik. Temale v\u00f5lgnesime oma \u00f5pihimu ja distsipliinitunde ning seda alates esimesest loengust, kuigi seal ainult konspekteerisime. J\u00e4rgmisel tunnil asus dr. Allik k\u00fcsima, mida oleme esimesest loengust omandanud. Keegi ei osanud midagi karta enne, kui hakkasid \u201elendama\u201c \u00fched ja kahed. Kas keegi positiivset hinnet sai, seda ma ei tea, aga kahe sai, kes m\u00f5ne s\u00f5nagi julges \u00f6elda, \u00fche sai kohe see, kellel p\u00fcsti t\u00f5usmisega aega l\u00e4ks. Edaspidi jalad v\u00e4risesid juba enne tundi, hiljem harjusime \u00e4ra. Ainult need vaesekesed, kes esimesel korral halvad hinded said \u2013 neid k\u00fcsiti rohkem. Meie hirmud tegid \u00f5petajale nalja. Kui \u00fcleminekueksamil \u00f6eldi esimese punkti vastamise ajal \u201ekaks\u201c, siis t\u00e4hendas see, et tuleb teist punkti vastama hakata, aga mitte \u00e4ra ehmatada… Riigieksamil enam nalja ei tehtud, seal oli kohal riiklik komisjon eesotsas Tartu Sanitaarepidemioloogia Jaama juhataja dr. Tammega. Tookord vastasid k\u00f5ik h\u00e4sti ja v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n\n\n\n

\"Tartu
Tartu Meditsiinikooli \u00f5ppejoone P\u00e4lsoni t\u00e4naval<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kliiniliste uuringute praktikumi \u00f5petas meile \u00f5petaja Kottisse, kes oli ise noor ja armas inimene. Temaga k\u00e4isime kuu aega Laeva sovhoosis kartuleid noppimas.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja, kes meile k\u00f5ik keemiatarkused selgeks tegi, oli \u00f5petaja Kuiv. Keemiat oli meil p\u00e4ris palju: anorgaaniline, orgaaniline, anal\u00fc\u00fctiline ja biokeemia. \u00d5petaja Kuiv oli range, kuid \u00f5iglane.<\/p>\n\n\n\n

\"Velsker-laborandid
Velsker-laborandid Tartu Meditsiinikoolist 1962. aasta aprillis Vabariikliku Keskhaigla laboris.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

\u00dcks meeldej\u00e4\u00e4vam \u00f5petaja oli \u00f5petaja Korb. Tema v\u00f5ttis meid vastu sisseastumiseksamil ajaloos. Korb \u00f5petas meile ladina keelt ja N\u00f5ukogude Liidu Kommunistliku Partei ajalugu. Tema tunnid olid v\u00e4ga huvitavad. \u00d5petaja Korb v\u00f5is aeg-ajalt tunniteema unustada ja r\u00e4\u00e4kida meiega igal teemal, need v\u00f5isid olla kasv\u00f5i linnauudised. \u00d5petaja oskas k\u00f5ik nii huvitavaks teha ja nii l\u00e4ks vahel terve tund, nii et l\u00f5puks \u00fctles \u00f5petaja, et loeksime ise edasi. \u00d5ppeaine ise oli v\u00e4ga t\u00e4htis, sest l\u00f5ppes eksamiga.<\/p>\n\n\n\n

\"1961.
1961. aasta talvel p\u00fchade meeleolus.\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"1961.
1961. aasta kevadel \u00f5ppepraktikal Maarjam\u00f5isas. Siin toimusid sisehaiguste praktikumid, samuti labori jt praktikumid.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

\u00d5ppet\u00f6\u00f6 koolis toimus kahes majas. Meie klassi loengud olid P\u00e4lsoni t\u00e4nava koolimajas. Praktikumid aga Burdenko t\u00e4nava koolimajas. Ma arvan, et see v\u00f5is olla ajalooline Baeri maja, v\u00e4ga huvitava arhitektuuriga. Tol ajal oli see maja rohelise hoovi sees. Allkorrusel olid klassid \u00f5dedele, teisel korrusel \u00e4rklikambris asusid meie laborid kliiniliste uuringute, mikrobioloogia ja h\u00fcgieeni laboratoorseteks t\u00f6\u00f6deks. Samuti toimusid seal histoloogia ja parasitoloogia praktikumid. Ainet \u00f5petas meile kooli \u00f5ppealajuhataja. Kutsusime teda papa Horniks, tema proua \u00f5petas meile sisehaiguste praktikumi Maarjam\u00f5isas. \u00d5ppepraktika toimus meil samuti Maarjam\u00f5isas, veterinaarinstituudis, Tartu leiva-, liha- ja kalakombinaadis. Esimest korda n\u00e4gime Maarjam\u00f5isas FEK-i (foto elektri kolorimeetrit) ja meile v\u00e4ga meeldis, et see \u201eimemasin\u201c luges nii kiiresti kokku er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid, mis oli v\u00e4ga aegan\u00f5udev t\u00f6\u00f6 mikroskoobiga Gorjajevi kambris. Haiglatel l\u00e4ks veel kaua aega, kui saadi muretseda FEK-id.<\/p>\n\n\n\n

\"Ajaleheartikkel
Ajaleheartikkel 12.04.1962 \u00d5htulehes. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Tootmispraktika, nagu sel ajal nimetati enne riigieksameid toimuvat praktikat, l\u00e4bisime linnades \u00fcle Eesti \u2013 kuhu meist keegi sattus. Mina olin Tallinna Vabariiklikus Keskhaiglas ja Tallinnas Sanitaarepidemioloogia Jaamas. P\u00e4rast riigieksameid olime valmis t\u00f6\u00f6le asuma. Mina l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6le Saaremaa Haiglasse, kus t\u00f6\u00f6tasin k\u00fcmme aastat. Elukoha muutmisel sain t\u00f6\u00f6d Paide Haiglas, sealt j\u00e4in pensionile.<\/p>\n\n\n\n

Koolist saime kaasa hindamatu pagasi, mida j\u00e4tkus kogu eluks. Ei saa unustada, et k\u00e4ed tuleb pesta alati enne laborist lahkumist. Praktikumi ajal olla ikka esireas, et n\u00e4ha, mida \u00f5petatakse ja ise ka \u00e4ra proovida, kui v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused Meditsiinikoolist ja \u00f5petajatest on mind saatnud kogu elu ja kui kursusekaaslastega kokku juhtume, alati meenutame kooliaega.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Vilistlaste lood: Helvi Avans<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Aku\u0161\u00f6\u00f6ri eriala l\u00f5petaja aastast 1962<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Olen juba varasest lapsep\u00f5lvest teadlik, et minu vanaema Helvi Avans (snd. Helemets) on me- ditsiinilise haridusega. Ka minu m\u00e4nguasjade hulka kuulusid igasugused meditisiinivahendid \u2013 stetoskoop, s\u00fcstlad, vere\u00fclekande kott jne.<\/p>\n\n\n\n

Minu enda esimeseks k\u00f5rghariduseks sai hoopis prantsuse keel ja kirjandus Tartu \u00dclikoolist. N\u00fc\u00fcd aga olen leidnud tee Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli (TTHKK) f\u00fcsioterapeudi erialale. Sellega seoses tekkis mul veelgi suurem huvi oma samas koolis \u00f5ppinud vanaema \u00f5pingute ja kogemuste vastu.<\/p>\n\n\n\n

\"L\u00f5pupilt,
L\u00f5pupilt, kus on koos nii \u00e4mmaemandad kui ka sanitaarvelskrid. Keskel mustas on direktor Villu Parvet, minu vanaema Helvi Avans on \u00fcleval viimases reas vasakult neljas. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kui palun oma vanaemal meenutada, mis ja kuidas tollal kooli\u00f5pingud ja elu Tartus oli, j\u00e4\u00e4b ta m\u00f5ttesse. Esialgu tundub, nagu polekski niiv\u00e4ga millestki erilisest r\u00e4\u00e4kida. Jutu arenedes m\u00f5istan, et tegelikult on seal minu jaoks ikka v\u00e4ga palju huvitavat.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas tollal \u00f5pingud v\u00e4lja n\u00e4gid<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Praegu peab TTHKK-sse sisseastumiseks sooritama \u00fcldteadmiste testi, lisaks on m\u00f5nel erialal vestlus (nt \u00e4mmaemandad) ja f\u00fcsioterapeudi erialale soovijad pidid sellel aastal l\u00e4bima ka kehalised katsed. Minu vanaema alustas meditsiinikooli \u00f5pinguid s\u00fcgaval n\u00f5ukogude ajal, peale keskkooli l\u00f5petamist 1959. aastal aku\u0161\u00f6\u00f6ri ehk t\u00e4nap\u00e4evase nimetusega \u00e4mmaemanda erialal. Kool kandis sel ajal Tartu Meditsiinilise Kooli nime. Sisseastumiseks tuli teha eksamid ajaloos, keemias ja eesti keeles ning lisaks viidi isiklikult k\u00f5igiga l\u00e4bi vestlus. Kokku alustas sel erialal \u00f5pinguid umbes 25 inimest.<\/p>\n\n\n\n

Koolimaja asus siis Burdenko t\u00e4naval, mis oli nime saanud arst Nikolai Burdenko j\u00e4rgi. Praegu on see Veski t\u00e4nav. Meditsiinikooli \u00fchiselamu oli aga \u00dclikooli t\u00e4naval.<\/p>\n\n\n\n

\"Farmakoloogiatund
Farmakoloogiatund 1960. aasta aprillis.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Nagu praegugi, oli ka siis kindel tunniplaan, mida pidi j\u00e4rgima. Kui praegu on \u00fcli\u00f5pilastel v\u00f5imalus oma soovi kohaselt siiski lisaks valik- ja vabaained v\u00f5tta, siis tollal mingeid valikaineid polnud, t\u00e4ita tuli t\u00e4pselt etteantud \u00f5ppeainetega \u00f5ppekava.<\/p>\n\n\n\n

Tunnid kestsid kella kaheksast kuni kolme-neljani. Vanaema diplomist n\u00e4en, et \u00f5ppekava on aja jooksul m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral muutunud, kahe ja poole aastane \u00f5pe on pikenenud nelja ja poole aasta peale. Samuti on erinevusi \u00f5ppeainetes. Sarnasustena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua nt ladina keele ning erialased ained anatoomia ja f\u00fcsioloogia, g\u00fcnekoloogia ja farmakoloogia. Veel oli \u00f5ppekavas nt kirurgia, f\u00fcsioteraapia, silmahaigused jne. Vastavalt ajastule tuli siis \u00f5ppida ka NLKP ajalugu, samuti oli tunniplaanis kehaline kasvatus. L\u00f5petamiseks tuli sooritada neli riigieksamit: sisehaigused, kirurgia, lastehaigused ja s\u00fcnnitusabi-g\u00fcnekoloogia.<\/p>\n\n\n\n

Praeguse ajaga v\u00f5rreldes erinesid ka nende praktikumid, kus k\u00e4idi n\u00e4iteks lahanguid vaatamas. Vanaema m\u00e4letab, kuidas seal v\u00f5eti kulbiga verd nagu mustikakisselli. Anatoomia klassides olid purkides igasugused prepareeritud elundid ja looted, m\u00f5ned neist v\u00e4\u00e4rarenguga. Farmakoloogia tunnis purustasid \u00f5pilased ise uhmriga ravimeid. Neile \u00f5petati ka, kuidas pulbreid pakendada ja muid vajalikke oskusi.<\/p>\n\n\n\n

Vormiriided pidi ise tegema<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Praegu saavad esimese kursuse tudengid praktikariided kooli tellimusena. Tollel ajal pidid k\u00f5ik kandma koolivormi, milleks oli tumesinine valge kraega kleit ning praktikariieteks valge kittel, mis n\u00e4gi pisut teistsugune v\u00e4lja, kui praegu \u2013 eestpoolt kinnine ja tagantpoolt lahtine, peal v\u00f6\u00f6. Vormiriideid polnud kuskilt saada, need tuli \u00f5pilastel ise valmis \u00f5mmelda. \u00d5nneks oskas minu vanaema ema v\u00e4ga h\u00e4sti \u00f5mmelda, nii valmistas ta m\u00f5nele teiselegi vajalikud riided.<\/p>\n\n\n\n

Praktikad toimusid peamiselt Tartus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Kui praegused tudengid saadetakse praktikale \u00fcle Eesti laiali, siis tollel ajal toimusid praktikad enamasti Tartus. Minu vanaema k\u00e4is praktikal Toomem\u00e4el, kus asus siis s\u00fcnnitusmaja. Kuid diplomieelse praktika sooritasid \u00f5pilased erinevates haiglates \u00fcle Eesti. Alguses tegid praktikandid sanitarit\u00f6\u00f6d, hiljem patsiendi l\u00e4bivaatust ning anamneesi ehk patsiendi k\u00fc- sitlust. Minu jaoks tundub hirmutav, et teisel kursusel hakkasid meditsiinikooli \u00f5pilased haiglates tegema \u00f6\u00f6valveid. Kindlasti on p\u00e4ris karm p\u00e4eval \u00f5ppida ja \u00f6\u00f6sel valves olla. Aga saadi hakkama ja praktilistest kogemustest \u00f5piti palju.<\/p>\n\n\n\n

Diplomieelse praktika tegi minu vanaema kodukohas V\u00f5rus. Kuna \u00f5pingud l\u00e4henesid l\u00f5pule ning teadmisi ja praktilisi kogemusi omandatud piisavalt, siis juhendaja j\u00e4lgimise all pidi praktikant n\u00fc\u00fcd tegema k\u00f5ike, mida \u00e4mmaemand oma t\u00f6\u00f6s tegema peab.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi suurem osa minu vanaema ajast kulus \u00f5ppimisele, siis vahetevahel oli siiski vaja endale ka pisut puhkust lubada. Minu vanaema on alati olnud suur kultuurihuviline ning tihti k\u00e4is ta vaatamas teatrietendusi, samuti k\u00e4is ta palju kinos.<\/p>\n\n\n\n

Et Tartu Meditsiinilise Kooli \u00f5pilased olid eelk\u00f5ige neiud, korraldati vahetevahel koos m\u00f5ne teise kooliga tantsu\u00f5htuid, \u00e4mmaemandatel oli n\u00e4iteks kohtumis\u00f5htu Tartu Riikliku \u00dclikooli matemaatikaosakonnaga, kus \u00f5ppis palju noormehi.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks huvitavamatest m\u00e4lestustest on seotud stipendiumip\u00e4evadega. Nimelt oli nende kursusel traditsiooniks k\u00e4ia selle puhul Riiam\u00e4el Rahvak\u00f6\u00f6gis s\u00f6\u00f6mas ning sel p\u00e4eval v\u00f5is endale lubada ka paremaid palasid. Kui tavaliselt istusid k\u00f5ik alati s\u00f5bralikult koos \u00fche s\u00f6\u00f6gilaua taga, siis igal stipip\u00e4eval tellis \u00fcks nende kursusekaaslane oma lemmiktoiduna looma ajusid. Teised ei suutnud sellist vaatepilti v\u00e4lja kannatada ja sel p\u00e4eval saadeti erilise h\u00f5rgutise tellija alati eraldi lauda.<\/p>\n\n\n\n

\"Vormir\u00f5ivas
Vormir\u00f5ivas \u00e4mmaemandate kursus. Tagapool on pisut n\u00e4ha ka kooli nimega silt. Minu vanaema, Helvi Avans esimeses reas vasakult teine.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6le sai suunamisega<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude ajal suunati kooli l\u00f5petajad kohustuslikult minimaalselt kolmeks aastaks t\u00f6\u00f6le. Paremate \u00f5pitulemustega l\u00f5petajatel oli eelis \u2013 nemad said valida endale sobiva pakutava t\u00f6\u00f6koha \u00fcle Eesti esmaj\u00e4rjekorras, teistele j\u00e4i valikuv\u00f5imalusi m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem.<\/p>\n\n\n\n

Minu vanaema l\u00f5petas Tartu Meditsiinilise Kooli 1962. aastal ja sai keskerihariduse. Meie same l\u00f5petamisel rakendusk\u00f5rghariduse, sest kooli staatuse muutumisega kutse\u00f5ppeasutusest rakendusk\u00f5rgkooliks nimetati Tartu Meditsiinikool 2005. aastast \u00fcmber Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooliks.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6kohaks valis vanaema kodukohale l\u00e4hima variandi, milleks oli V\u00f5ru tervishoiu osakond Antslas. Seal haiglas t\u00f6\u00f6tas ta alates meditsiinikooli l\u00f5petamisest 1962. aastal kuni pensionini 2000. aastal. 1970. aastast t\u00f6\u00f6tas ta ka naiste n\u00f5uandlas. Toreda \u00fcllatusena sain teada, et 90ndatel l\u00e4bis vanaema f\u00fcsioteraapia t\u00e4iend\u00f5ppe kursused ning paralleelselt \u00e4mmaemanda t\u00f6\u00f6ga pakkus ka f\u00fcsioteraapiat.<\/p>\n\n\n\n

Oma lapsep\u00f5lvest on mul \u00e4hmaselt meeles arsti vastuv\u00f5tukabinet, kus minu vanaema t\u00f6\u00f6tas ning kus minagi vahetevahel ringi jooksin. Eriti on meeles \u00fcks f\u00fcsioteraapias kasutatav masin \u2013 kvartslamp, millega soojendati kurku ja nina.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5in endalt k\u00fcsida, kas vanaema kaudu meditsiiniga lapsep\u00f5lves kokku puutumine suunas alateadlikult minu valikuid v\u00f5i on tegemist lihtsalt kokkusattumusega. Vanaema kiitis minu otsuse igatahes heaks ja l\u00f5petas oma meenutused lausega: \u201cTartu Meditsiinilisest Koolist sai hea hariduse, et igal pool elus l\u00e4bi l\u00fc\u00fca\u201d.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Vilistlaste lood: Annely Hordo (Kalvik)<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

\u00d5e eriala l\u00f5petaja aastast 1988<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Asusin \u00f5ppima Tartu Meditsiinikooli aastal 1986 \u00fcsna juhuslikult: p\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist \u00fcritasin sisse astuda Tartu \u00dclikooli hoopis eesti keelt ja kirjandust \u00f5ppima. Sinna ma sisse ei saanud. Sugulaste mahitusel ja soovitusel, et minust v\u00f5iks saada kosmeetik v\u00f5i grimeerija, asusin \u00f5ppima medkooli \u00f5e erialale, kus lisaks lubati anda ka kosmeetiku ja mass\u00f6\u00f6ri oskusi. Need j\u00e4id k\u00fcll paraku v\u00e4ga tagasihoidlikeks, sest olid lihtsalt fakultatiivsed ained, ei r\u00e4\u00e4gitud nagu v\u00e4ga millestki…<\/p>\n\n\n\n

Alustas meid \u00fcsna palju, kuna mitmed olid sellised, kes \u00fclikooli arsti erialale sisse ei saanud. Veetsid aasta medkoolis ja proovisid siis uuesti.<\/p>\n\n\n\n

Keskkooli baasil mindi kohe 2. kursusele. Meie kursuse juhendaja oli Riina Pulges, oftalmoloog, andis meile kirurgia loenguid. Meil oli ka \u00fcks medvend, tema vist kadus juba p\u00e4rast esimest semestrit \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

Kitlid ja m\u00fctsid pidime ise hankima. Kitli saamist ma ei m\u00e4leta, kuid m\u00fctsi \u00f5mblesin ise. Samuti soovitati endile osta stetoskoobid. Tartus oli \u00fcks meditsiinitarvete pood, aga saada polnud sealt suurt midagi, k\u00f5ik oli defitsiit.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5etamise tunnis \u00f5ppisime s\u00fcsti tegema, algul mulaa\u017eile, siis \u00fcksteisele. \u00d5petajaks Juta Oja, legendaarne \u00f5petaja oma n\u00f5udlikkuse ja ka \u00e4rrituvuse poolest. Kordasime nagu mantrat: \u201ePesen k\u00e4ed, panen ette maski, …\u201d. Liigutused s\u00fcstekoha puhastamiseks olid ka t\u00e4pselt v\u00e4lja m\u00f5\u00f5detud, eksida liigutuste arvus v\u00f5i vales suunas p\u00fchkida ei tohtinud. Aga s\u00fcstisime vist novokaiini, mitte f\u00fcsioloogilist lahust, ja sellest tekkis m\u00f5ningaid taluvuse probleeme, \u00f5nneks v\u00e4ga halvasti ei l\u00e4inud meist kellelgi.<\/p>\n\n\n\n

\"Rebaste
Rebaste pidu.\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Farmakoloogia \u00f5ppej\u00f5ud Edgar Madis oli paljude lemmik\u00f5petaja. V\u00e4ga rahulik ja v\u00e4ga m\u00f5istlik \u2013 tegi igavast kuivast ainest \u00fcsna huvitavad tunnid. Kui n\u00e4gi, et kellegi m\u00f5te l\u00e4heb uitama ja tunni j\u00e4lgimine teeb raskusi, virgutas meid m\u00f5ne nalja v\u00f5i t\u00f5estis\u00fcndinud looga. \u00d5petas meid koostama eriti h\u00e4id ja s\u00fcstemaatilisi konspekte.<\/p>\n\n\n\n

\"P\u00f5etamise
P\u00f5etamise tunnid. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Elasime Nooruse 5 \u00fchikas. Sealne kord oli range \u2013 sissep\u00e4\u00e4s vaid \u00fchikapiletiga, all istusid kurjad valvurionud. See ei takistanud 8. klassi baasil tulnud kodust p\u00e4\u00e4senud l\u00f5busatel t\u00fcdrukutel poistega kohtumast, sest olid ju olemas r\u00f5dud. N\u00e4gin ise ka 7. korrusel elades r\u00f5dult laskumist. Vilekoor v\u00f5i nimepidi kutsumine r\u00f5du all toimis samuti.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclemistele korrustele ei j\u00e4tkunud alati vett, eriti kitsas oli sooja veega. \u00d5nneks oli all korrusel \u00fcks du\u0161iruum, mida lubati kasutada. Pesuvahetus oli kindlatel aegadel, intervalli ei m\u00e4leta. Lift ei pruukinud ka alati t\u00f6\u00f6korras olla.<\/p>\n\n\n\n

Korruse peale oli kaks k\u00f6\u00f6ki, need v\u00e4ga ei toiminud. S\u00fc\u00fca tehti \u00fchikatoas v\u00e4ikesel elektripliidil v\u00f5i k\u00e4idi koolis\u00f6\u00f6klas. See oli \u00fcsna taskukohane. Paraku sai sealt liiga tihti saiakesi v\u00f5i magustoitu ostetud. Lemmikud olid muna majoneesiga ja kakaotarretis.<\/p>\n\n\n\n

\"P\u00f5etamise
P\u00f5etamise tunnid. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Vabal ajal k\u00e4idi \u00fcksteise tubades lobisemas ja linna peal, n\u00e4iteks kinos. Ei tea, et oleks olnud mingeid huviringe. Populaarne koht oli EPA klubi, kuhu \u00f5nnestus m\u00f5nikord sisse p\u00e4\u00e4seda, kuigi n\u00f5uti \u00fcli\u00f5pilaspiletit.<\/p>\n\n\n\n

Esimene haiglapraktika oli mul Vallikraavi t\u00e4nava v\u00e4hikliinikus. Juhendas keegi venekeelne proua, kes ei saanud vist p\u00e4ris h\u00e4sti aru, et meil on vaja tutvuda p\u00f5etamisega ja pani mind keset talve aknaid pesema. V\u00f5i siis tegema protseduuri, millest meil veel aimugi polnud. Seal n\u00e4gin ka esimest operatsiooni, pilt kippus taskusse minema ja selle vaatamine j\u00e4i pooleli… Ka sidumised j\u00e4tsid kustumatuid pilte m\u00e4llu.<\/p>\n\n\n\n

\"Annely
Annely Hordo ja direktor Heinar Tedremaa l\u00f5puaktusel, juuni 1988.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Pikem \u00f5e praktika 3. kursuse l\u00f5pus oli gastroenteroloogia osakonnas. Seal \u201e\u00f5nnestus\u201d mul tekitada korralik majanduslik p\u00f5nts, nimelt t\u00f5mbasin kuumkapi uksega maha klaasist s\u00fcstlaid t\u00e4is sterilisaatori \u2013 s\u00fcstlad katki, n\u00f5elad k\u00f5verad. Muidu protseduuridega sain h\u00e4sti hakkama.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petamisele eelnes suunamine. Olin kokku leppinud \u00fche maa-arstiga, et l\u00e4hen tema juurde \u00f5eks, tegelema piirkonna lastega. Kuid suunamiskomisjon j\u00e4ttis meid pika ninaga ja mind suunati hoopis Viljandi haiglasse. Kuna kodu j\u00e4i l\u00e4hemale kui 25 km, siis ei pakutud ka korterit. Maalt bussidega \u00f5igeks ajaks vahetustesse j\u00f5uda ei olnud v\u00f5imalik. Nii ma siis vaatasin seda punast ehk kiitusega diplomit eest ja tagant ning otsustasin, et tuleb minna edasi \u00f5ppima. Sel ajal sai kiitusega diplomiga \u00fclikooli sisse vaid \u00fche eksamiga. Pidasin arsti eriala siiski liialt keeruliseks ja kuna k\u00e4tt ning silma ka oli, valisin stomatoloogia. Siin ma olen \u2013 hambaarst juba 28 aastat…<\/p>\n\n\n\n

\"\u00d5ed
\u00d5ed 1986. aastal ning 1988. aastal l\u00f5puaktusel. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vilistlaste lood: Robert Trink Velskri eriala l\u00f5petaja aastast 1950 Robert Trink (03. juuni 1929 \u2013 30. juuni 2019) s\u00fcndis Venemaal Vjatka kubermangus eestlaste k\u00fclas, kuhu tema vanavanemad 1907. aastal olid elama asunud. Algkooli (neli klassi) l\u00f5petas 1940. aastal. Kooli l\u00f5petamisel soovitas \u00f5petaja Roberti vanematele, et poiss peab kindlasti edasi \u00f5ppima. Siis tulid vahele s\u00f5ja-aastad ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":14,"featured_media":1259,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"ppma_author":[97,98],"class_list":["post-1474","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","wpautop"],"authors":[{"term_id":97,"user_id":14,"is_guest":0,"slug":"kart-oras","display_name":"K\u00e4rt Oras (tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava 2. kursuse \u00fcli\u00f5pilane)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/f8501b848816765ff033edf370ca495a803fb4d6208e60abe3f5f3400908d918?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""},{"term_id":98,"user_id":15,"is_guest":0,"slug":"triinu-avans","display_name":"Triinu Avans (f\u00fcsioterapeudi \u00f5ppekava 1. kursuse \u00fcli\u00f5pilane)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/06f39ba47dc8ad945d402433a302f08892ecc162f87158244bbb120b4b1964e8?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1474","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/14"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1474"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1474\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1478,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1474\/revisions\/1478"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1259"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1474"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1474"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1474"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1474"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}