![\"Tartu](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/ajalugu1-728x1024.jpg\")
\u00c4mmaemandate koolitamisest 19. sajandil<\/strong><\/h3>\n\n\n\nLeidmaks hilisema TTK alguspunkti, peame minema 19. sajandi algusesse \u2013 aega, mil haigeid ravides ei tuntud veel t\u00e4nap\u00e4evast antiseptikat, r\u00e4\u00e4kimata viirustest ja vaktsiinidest. Meie m\u00f5istes lapsekingades arstiteadus oli baltisaksa kultuuriruumis siiski v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti arenenud. Enamik Eesti aladel tegutsenud arstiteadlasi oli hariduse saanud prestii\u017esetest Saksa v\u00f5i Vene keisririigi \u00fclikoolidest.<\/p>\n\n\n\n
1802. aastal taasavatud Tartu \u00dclikoolis pandi kolm aastat hiljem alus uuele \u00f5ppetoolile, mis sai nimeks \u201cS\u00fcnnitusabi ja loomaravi\u201d. Osakonda kutsuti juhtima baltisaksa meditsiiniteadlane Christian Friedrich von Deutsch (1768\u20131843). Soola t\u00e4naval asunud eramaja neljas toas tegutsenud raviasutust (tollase nimega \u201cS\u00fcnnitis asutis\u201d) peeti esimeseks omataoliseks Vene keisririigis.<\/p>\n\n\n\n
1809. aastal, mil riiklikul tasandil v\u00f5eti vastu otsus hakata rajama \u00e4mmaemandate koole, oli von Deutsch taas \u00f5ige mees \u00f5iges kohas. Nii asutaski teenekas teadlane 1811. aastal Tartu \u00dclikooli s\u00fcnnituskliiniku juures \u00e4mmaemandate kooli, mida peetakse Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli vanimaks eelk\u00e4ijaks.<\/p>\n\n\n\n
Paberil oli \u00e4mmaemandate kool m\u00f5eldud maapiirkondades kohalikule s\u00fcnnitusabile ligip\u00e4\u00e4su parandamiseks. Esialgu see aga ei \u00f5nnestunud. Kooli p\u00e4\u00e4sesid vaid need, kes oskasid lugeda ja kirjutada ning kogu \u00f5pe oli saksakeelne. Naised, kes kriteeriumitele vastasid ehk peamiselt mitte-eesti p\u00e4ritolu, l\u00e4bisid (vaid!) 7 kuud kestnud \u00f5ppe, mille tulemusena omistati neile \u201cprivilegeeritud \u00e4mmaemanda\u201d tunnistus. Igaks \u00f5ppeaastaks soovijaid aga ei j\u00e4tkunudki. On teada, et esimese 15 aasta jooksul l\u00f5petas kooli kokku 27 \u00e4mmaemandat.<\/p>\n\n\n\n
\u00dclikooli hallatava k\u00f5rvalasutusena oli kool 19. sajandi teises pooles pidevalt rahalistes raskustes. Kooli astuda soovijaid oli endiselt v\u00e4hev\u00f5itu. \u00c4mmaemandate kool oli sunnitud aastail 1881-1882 suisa oma tegevuse peatama.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgneval aastal aga v\u00f5ttis kooli juhtimise \u00fcle Max Runge, temalt omakorda Aleksandr Muratov. Muratovi-aegsest koolikorraldusest teame me seda, et 9 kuud kestnud \u00f5ppe jooksul omandati aineid nii eesti kui ka l\u00e4ti keeles. Lisaks varasemale pidi \u00f5pilane kooli kandideerimisel tundma aritmeetikat. Visalt liiguti \u00e4mmaemandate hariduse parandamise poole.<\/p>\n\n\n\n
![\"Eesti](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/ajalugu2-671x1024.jpg\")
Eesti \u00d5dede \u00dchingu \u00d5dedekooli asutaja Anna Erma (THM F 788); Eesti Tervishoiu Muuseum SA\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n1919. aastal toodi Tallinna \u00e4mmaemandate kool Emaj\u00f5e-linna \u00fcle ning liideti siinse naistekliinikuga. \u00dchendatud \u00f5ppeasutust juhtis \u00fcks esimesi naistehaiguste eriarste Rudolf Bernakoff.<\/p>\n\n\n\n
Eesti-aegne \u00f5dede kool<\/strong><\/h3>\n\n\n\nParalleelselt \u00e4mmaemandatega arenes 19. sajandi jooksul ka meditsiini\u00f5e elukutse. Esialgu oli veel tegemist halastaja\u00f5dedega, keda Eestis hakati koolitama alates 19. sajandi teisest poolest. Eelk\u00f5ige toimus v\u00e4lja\u00f5pe kohalike kirikute ja kloostrite juures seotuna religioossest kombestikust. Sarnaselt \u00e4mmaemandate koolile \u00f5petati ka halastaja\u00f5desid saksa keeles. On teada, et alates 1912. aasta l\u00f5pust v\u00f5eti Tartus Mellini erakliinikusse vastu eesti t\u00fctarlapsi.<\/p>\n\n\n\n
Vabaduss\u00f5ja keeristes tekkis kiiresti meditsiini\u00f5dede puudus. Selle leevendamiseks korraldati Viljandis esimesed eestikeelsed kursused \u00f5dede ettevalmistamiseks. S\u00f5ja j\u00e4rel muutus \u00f5e elukutse populaarsus h\u00fcppeliselt. Eesti Vabariigi Tervishoiu Peavalitsuses otsustati \u00f5e kutse tunnistada arsti, \u00e4mmaemanda jt meditsiiniliste kutsetega samav\u00e4\u00e4rseks.<\/p>\n\n\n\n
Suure panuse \u00f5e professiooni edendamiseks s\u00f5dadevahelises Eesti Vabariigis andis Anna Erma (1884- 1974). Hiljem \u00f5dede kooli juhatajana \u00fclelinnalist austust ja kuulsust kogunud Erma omandas hariduse Peterburis ning osales operatsiooni\u00f5ena Esimese ilmas\u00f5ja ajal Saksamaal s\u00f5jav\u00e4ehaiglas. Kogenud diakonissina (halastaja\u00f5ena) asutas ta 1923. aastal kodumaale naastes Eesti \u00d5dede \u00dchingu (E\u00d5\u00dc). 1925. aastal otsustas erialaliit rajada \u00f5dede kooli, mille juhatajaks sai E\u00d5\u00dc president Erma.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5dede kool oli vormilt iseseisev, kuid igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s suuresti seotud \u00fclikooliga, sest \u00f5ppet\u00f6\u00f6 toimus peamiselt \u00fclikooli ruumides ning klassi ees seisid \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud. \u00d5ppet\u00f6\u00f6 kvaliteedile m\u00f5jus see aga h\u00e4sti: varasemalt s\u00f5ja ajal oli \u00f5dedele korraldatud l\u00fchiajalisi kursuseid, kus saadud teadmised ei olnud sedav\u00f5rd p\u00f5hjalikud kui kaasaegne meditsiin oleks eeldanud. \u00dclikoolis sai lisaks teoreetilisele osale rakendada \u00f5pitut ka praktiliselt, osaledes kliiniku igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s. Praktika oli \u00f5ppuritele tasuta – k\u00fcll aga pidid nad n\u00f5us olema mistahes \u00fclesannete t\u00e4itmisega, mis kliinik neile seadis.<\/p>\n\n\n\n
![\"Anna](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/ajalugu3-1024x629.jpg\")
Anna Erma koos \u00f5pilastega \u00f5htus\u00f6\u00f6gilauas. Autori \u00fclesv\u00f5te s\u00e4ilikust EAA.T-1055.1.442.\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\nKooli v\u00f5eti igal aastal vastu 12-15 t\u00fctarlast. Sooviavaldusi oli kordades rohkem, kuid noorte t\u00fcdrukute haridustase ei vastanud sageli kooli ootustele. 1925. aasta detsembris ilmus ajalehes Postimees \u00fcleskutse kandideerimaks viimastele vabadele kohtadele meditsiinikoolis.<\/p>\n\n\n\n
![\"\u00d5dede](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/ajalugu4-768x1024.jpg\")
\u00d5dede kooli \u00f5pilased praktikal Maarjam\u00f5isa n\u00e4rvikliinikus, keskel professor Ludvig Puusepp. Autori \u00fclesv\u00f5te s\u00e4ilikust EAA.T-1055.1.442.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\nAnna Erma karmi, kuid \u00f5iglase k\u00e4e all \u00f5ppimist on meenutanud mitmed hilisemad vilistlased. N\u00e4iteks oli Ermal kombeks sisseastumiseksamite asemel vestelda iga \u00f5ppida soovijaga eraldi. Diakonissihariduse saanuna v\u00e4\u00e4rtustas ta koolikorralduses kristlikku moraali. \u00d5pilased pidid nii koolis kui ka linnaruumis kandma koolivormi: tumesiniseid mantleid ning sama v\u00e4rvi tanu v\u00f5i baretti. Samuti oli kooli internaadis vaja \u00f5pilastel endil teha k\u00f5ikv\u00f5imalikke majapidamist\u00f6id, sest kooli palgal oli vaid \u00fcks keetja-perenaine. See pidi arendama tulevastes \u00f5dedes kohusetunnet ning korraarmastust.<\/p>\n\n\n\n
24. mai 1939 Postimehes kirjutatakse: \u201cDistsipliin on aga vajalik \u00f5e kutses rohkem kui kusagil mujal, sest alaline valvelolek kaasinimeste aitamiseks n\u00f5uab pidevat ja kindlat iseloomu ja vastupidavust.\u201d<\/p>\n\n\n\n
1930. aastal koondusid \u00f5dede tiiva alla ka seni s\u00fcnnituskliiniku juures baseerunud \u00e4mmaemandad. 1932. aastal koliti aadressil Veski 4 asunud majja, kus elas aastatel 1867-1876 tuntud embr\u00fcoloog Karl Ernst von Baer. J\u00e4rgnevatel aastatel kujunes \u00e4mmaemandusest justkui meditsiini\u00f5dede kursuse k\u00f5rgem aste. Kui kolmeaastase \u00f5ppe esimesed kaks kursust oli koolis nimetatud vastavalt kliiniliseks ja hoolekandekursuseks, siis kolmandal aastal \u00f5piti lisaks \u00e4mmaemandust. Kooli l\u00f5petanul oli \u00f5igus t\u00f6\u00f6tada nii \u00f5e, hooldaja kui ka \u00e4mmaemandana. Lisaks said k\u00f5ik l\u00f5petajad soovi korral Eesti \u00d5dede \u00dchingu liikmeteks. Sageli suundusid kooli l\u00f5petanud maakohtadesse t\u00f6\u00f6le – see t\u00e4hendas, et \u00f5desid oli vaja ette valmistada v\u00f5imalikult laiap\u00f5hjaliselt, mh \u00f5petada, kuidas arsti asemel s\u00fcnnitust vastu v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n
Kool s\u00f5ja ajal ja p\u00e4rast s\u00f5da<\/strong><\/h3>\n\n\n\nTeise maailmas\u00f5ja ajal oli Tartu Meditsiinilises Keskkoolis hariduse omandamine piiratud. Nii praktiseerivad kui juba kooli l\u00f5petanud \u00f5ed olid rakendatud s\u00f5jameditsiini etteotsa. Med\u00f5dede k\u00f5rval \u00f5ppisid ka velskrid – m\u00f5lema eriala \u00f5ppeaega l\u00fchendati kahele aastale, et saaks v\u00f5imalikult kiiresti ja palju personali t\u00f6\u00f6le suunata. Senise keskkooli diplomi etten\u00e4itamise asemel v\u00f5is kooli \u00f5ppima asuda juba p\u00e4rast 7. klassi. 1941. aasta 26. veebruaris reorganiseeriti senine \u00f5dede kool Tartu Meditsiiniliseks Keskkooliks.<\/p>\n\n\n\n
Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) veeti suur osa kooli m\u00f6\u00f6blist ning tehnilisest aparatuurist Saksamaale. P\u00e4rast s\u00f5da tuli koolikorraldus p\u00f5him\u00f5tteliselt nullist \u00fcles ehitada. Ruume oli kasutada piiratud arv, \u00f5ppevahendeid polnud saada – meditsiinikoolist vaatas vastu s\u00f5jaj\u00e4rgne nukker kitsikus. Esimestel s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel oli tavaline see, kui \u00f5petajad (sh tollane direktor P\u00e4rtelpoeg) koos \u00f5pilastega k\u00e4isid \u00fcheskoos metsast k\u00fcttepuid hankimas, et klassiruumi sooja saada.<\/p>\n\n\n\n
Ainult kaks \u00f5petajat t\u00f6\u00f6tas koolis t\u00e4iskohaga, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 36 \u00f5petasid muu t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt. \u00d5dede professiooni maine p\u00e4rast s\u00f5da langes – selle p\u00f5hjuseks on peetud seda, et j\u00e4tkati, nagu s\u00f5ja ajal oli tavaks, \u00f5pilaste vastuv\u00f5tmist p\u00e4rast 7. klassi. Taas lahutati ka \u00e4mmaemandate ettevalmistamine med\u00f5dedest. \u00d5ppeaastal 1945\/1946 oli erialasid kokku viis: koolitati velskreid, velskreid-aku\u0161\u00f6\u00f6re, med\u00f5desid, proviisoriabisid ja medlaborante. Kokku \u00f5ppis koolis 224 \u00f5pilast. 1950. aastate l\u00f5pul oli laual ka plaan tuua meditsiinikooli tagasi stomatoloogiaosakond. Leiti, et linna hambaravipolikliinik ei suudaks niiv\u00f5rd palju praktikakohti \u00f5pilastele pakkuda. Hambaarstide koolitamine j\u00e4i vaid Tartu (Riikliku) \u00dclikooli p\u00e4rusmaaks.<\/p>\n\n\n\n
![\"Tartu](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/ajalugu6-scaled.jpg\")
Tartu meditsiinikool (Nooruse t). Tartu, 1999. Foto Aldo Luud., TM F 1069:79, Tartu Linnaajaloo Muuseumid \/ Tartu Linnamuuseum.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\nN\u00f5ukogude aja ise\u00e4rasused meditsiinikoolis<\/strong><\/h3>\n\n\n\nLigi viis aastak\u00fcmmet kestnud N\u00f5ukogude okupatsiooniaega j\u00e4i lugematu hulk olulisi s\u00fcndmusi ja inimesi. Seep\u00e4rast piirdun vaid v\u00e4ikese osa nimetamisega. Valitud teemad on t\u00e4nap\u00e4eva tudengile tuttavad ainu\u00fcksi (vana)vanemate heietustest.<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude ajal peeti kooli s\u00fcnniaastaks 1925. aastat, kui asutati E\u00d5\u00dc \u00f5dede kool. Asutuse juubelit peeti ikka sama suure innu ja kohusetundega, kuid s\u00fcndmus oli muuhulgas rakendatud ka ideoloogiavankri etteotsa.<\/p>\n\n\n\n
17. detsembril t\u00e4histati tavap\u00e4raselt aastap\u00e4eva ateismi konverentsiga. N\u00e4iteks 1964. aastal esines konverentsil Tartu Riikliku \u00dclikooli matemaatika-f\u00fc\u00fcsika teaduskonna dekaan seltsimees Anatoli Mitt. Kooliaasta kroonikas on kirjutatud nii: \u201cSeltsimees Mitt vastas esitatud rohketele k\u00fcsimustele, kuid k\u00fcsimusele: \u201cMis usku on mustlased?\u201d j\u00e4i ka tema vastuse v\u00f5lgu.\u201d Kas sina oskaksid sm Mittile esitatud k\u00fcsimusele vastata?<\/p>\n\n\n\n
![\"Tartu](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/ajalugu5-1024x706.jpg\")
Tartu Meditsiinikool, praktikum. I kursuse \u00f5ed Aime Valme, Anneli Kutsar ja Ly Sander \u00f5petaja Juta Oja (vasakult 2.) juhendamisel. 1979, TM F 935:129, Tartu Linnaajaloo Muuseumid \/ Tartu Linnamuuseum.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n1960. aastatel olid sagedased \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de konverentsid. Olgugi et \u00f5pilaste uurimusi hinnati k\u00f5rgelt \u00fcle Baltikumi, leidus t\u00f5siteaduslike uurimuste k\u00f5rval ka argisemaid, meditsiini teaduslikust poolest k\u00f5rvale kalduvaid teemasid. M\u00f5ningaid pealkirju 1968. aasta \u00f5pilast\u00f6\u00f6de konverentsist: \u201cN\u00f5idadest ja n\u00f5iarohtudest eesti rahvameditsiinis\u201d, \u201cSaunakultuurist maal\u201d, \u201cSauna f\u00fcsioloogilisest toimest\u201d. Muuseas on viimase kahe t\u00f6\u00f6 kaasautor aastatel 1960-1972 direktoriametit pidanud Villu Parvet.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5pilased pidid k\u00e4ima (eriti s\u00fcgisel) \u00fcmberkaudsetes majandites hooajalistel t\u00f6\u00f6del abiks. N\u00e4iteks osaleti 1980. aastal kokku neljas majandis saagikoristust\u00f6\u00f6del. Igasse majandisse suunati 25 \u00f5pilast, kes aitasid kartuleid ja suhkrupeete v\u00f5tta, sorteerida, p\u00f5hku kokku panna, lina koristada jm.<\/p>\n\n\n\n
Kooli l\u00f5petanud suunati tervishoiuministeeriumi jaotuskavade alusel t\u00f6\u00f6kohtadesse \u00fcle Eesti. Evi Samar\u00fc\u00fctel on meenutanud: \u201cKoos meditsiini\u00f5e diplomiga sain t\u00f6\u00f6lem\u00e4\u00e4ramise Hiiumaale, Emmastesse. Olin vaid 17-aastane. Vanemad olid minu p\u00e4rast v\u00e4ga mures, sest Hiiumaa oli meile sama tundmatu kui Ameerika.\u201d<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude ajal oli koolis l\u00e4bivaks probleemiks ruumipuudus. \u00d5pilaste arv suurenes pidevalt, kuid vajalikke ruume, kus saaks \u00f5ppida, s\u00fc\u00fca ja magada, ei olnud piisavalt. 1949. aastast alates oli v\u00f5imalik lisaks Veski tn ruumidele kasutada ka aadressil P\u00e4lsoni (t\u00e4nap\u00e4eva Pepleri) 32 asunud Tartu Sanitaarhariduse Maja teist ja kolmandat korrust.<\/p>\n\n\n\n
1968. aastast on teada, et \u00fchiselamud asusid \u00fcle linna kuues erinevas kohas, mahutades vaid napilt sada \u00f5pilast. \u00dcle 200 \u00f5pilase pidi ulualuse leidma erakorterites. 1976. aastal kolis Tartu Meditsiinikool aadressile Nooruse 9, viis aastat hiljem valmis kooli k\u00f5rvale \u00fchiselamu, kuhu mahtusid k\u00f5ik elamispinda vajanud \u00f5pilased. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse uue \u00fchiselamu rajamisse andis toonane direktori aset\u00e4itja majandusalal Kaljo Sastok.<\/p>\n\n\n\nKoolijuhid<\/th> Aastad<\/th><\/tr><\/thead> Valter P\u00e4rtelpoeg<\/td> 1945-1946<\/td><\/tr> Richard Freiman<\/td> aprill-juuni 1946<\/td><\/tr> Morris Eitelberg<\/td> 1946-1950<\/td><\/tr> Martin Boston<\/td> 1950-1958<\/td><\/tr> Uno Meikas<\/td> 1958-1859<\/td><\/tr> Irina Tammekand<\/td> 1959-1960<\/td><\/tr> Villu Parvet<\/td> 1960-1972<\/td><\/tr> Ivar Vaasa<\/td> 1972-1978<\/td><\/tr> Hillar Tedrema<\/td> 1978-2000<\/td><\/tr> Anneli Kannus<\/td> 2000-2016<\/td><\/tr> Ulla Preeden<\/td> 2016-\u2026<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>S\u00f5jaj\u00e4rgse Tartu Meditsiinikooli (hilisema TTK) koolijuhid<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\nEuroopaliku meditsiinikooli viimased 30 aastat<\/strong><\/h3>\n\n\n\nEesti Vabariigi iseseisvuse taastamise j\u00e4rgne koolikorraldus on praegusele tudengile tuttavam. Tuleb silmas pidada, et t\u00e4nased mitmek\u00fclgsed v\u00f5imalused hariduse omandamiseks on kujunenud kogu taasiseseisvumisaja jooksul.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine t\u00e4hendas hariduses muuhulgas l\u00e4\u00e4nelike \u00f5ppeviiside integreerimist \u00f5ppes\u00fcsteemi. 1992. aastal alustatigi \u00f5dede koolitamist eksperimentaalkursusena Taani \u00f5ppeplaani alusel. 1992\/1993. \u00f5ppeaastast hakati kooli taas vastu v\u00f5tma keskhariduse saanud \u00f5pilasi.<\/p>\n\n\n\n
1990. aastatel l\u00f5petati velskrite ja sanitaarvelskrite ettevalmistus. Uue erialana oli koolis v\u00f5imalik \u00f5ppida p\u00f5etajaks. Omaette \u00f5ppekava vajasid radioloogia\u00f5ed, keda seni koolitati vaid l\u00fchiajaliste kursuste abil med\u00f5desid \u00fcmber \u00f5petades. 1999. aastal loodi eraldi radioloogiatehniku \u00f5ppekava.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esoleva sajandi esimesel k\u00fcmnendil muutus kool ka vormiliselt t\u00e4nap\u00e4evasele sarnaseks. Aastak\u00fcmneid Tartu Meditsiinikooli nime kandnud asutus nimetati 2005. aastal Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooliks. Muudatus viidi sisse seoses kuue \u00f5ppekava (\u00f5de, \u00e4mmaemand, bioanal\u00fc\u00fctik, tervisekaitse spetsialist, radioloogiatehnik, f\u00fcsioterapeut) akrediteerimisega rakendusk\u00f5rghariduse tasemele. 2008. aastal otsustas Vabariigi Valitsus rahastada TTK uue \u00f5ppehoone ehitamist. TTK tudengite koduks ja koolimajaks olev hoone Nooruse t\u00e4naval t\u00e4histab t\u00e4navu 10. s\u00fcnnip\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n
Kasutatud allikad<\/strong><\/h3>\n\n\n\nTiiu K\u00f5rran, et al. Sammud k\u00e4\u00e4nulisel teel. Eesti \u00f5enduse arengust 21. sajandini. Tartu: Eesti \u00d5dede Liit, 2008.<\/p>\n\n\n\n
Heidi-Maarja Melts. C. F. von Deutsch – Tartu esimene pediaater – Universitas Tartuensis: Tartu \u00dclikooli ajaleht, nr. 15, 19. aprill 2002, 3.<\/p>\n\n\n\n
Inna P\u00f5ltsam-J\u00fcrjo. \u2026 sest \u00e4mmaemandad pole linna heaks v\u00e4hem vajalikud kui kaplan. \u00c4mmaemandatest Eestis keskajal ja varauusaja algul – Tuna, nr. 4, 2019, 19-32.<\/p>\n\n\n\n
Taimi Tulva, et al. Eesti \u00f5endus ajas ja muutumises. Tallinn: Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkool, 2020.<\/p>\n\n\n\n
Rahvusarhiiv (edaspidi RA), EAA.T-1055.1.311. Kirjavahetus ENSV K\u00f5rg- ja keskhariduse ministeeriumiga finantseerimise, t\u00f6\u00f6tajate autasustamise, \u00fchiselamu olukorra ja muudes k\u00fcsimustes, 1980-1981.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.67. Kirjavahetus med-kooli juurde stomatoloogia osakonna asutamisest 1957. a.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.439. Kroonikaraamat 1963-1981.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.2100.4.164. Kirjavahetus \u00f5dede kooli asutamise kohta \u00fclikooli arstiteaduskonna juurde, 1925.<\/p>\n\n\n\n
RA, R-2139.2.109. Tartu Meditsiinikooli \u00f5petajate ja \u00f5pilaste t\u00f6id, 1968.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.442. TR\u00dc diplomit\u00f6\u00f6 Tartu meditsiinikooli ajaloost 1925-1967, 1968.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
T\u00e4navu 210. aastap\u00e4eva t\u00e4histava Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli lugu k\u00e4tkeb endas kahe sajandi jagu teadmisi meditsiiniajaloost Eestimaa pinnal. Algselt \u00e4mmaemandate koolitamiseks m\u00f5eldud asutus on k\u00e4sik\u00e4es Eesti Vabariigiga murdnud end l\u00e4bi nii Vene keisririigi kui ka Saksa ja N\u00f5ukogude okupatsiooni aegadest. Iga re\u017eiimi ajal on asutus kandnud isemoodi nime. Tartu linna erinevates majades tegutsenud kool on alates […]<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":1163,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1,2,25],"tags":[95],"ppma_author":[96],"class_list":["post-1467","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-aktuaalne","category-juubel","tag-ajalugu","wpautop"],"authors":[{"term_id":96,"user_id":12,"is_guest":0,"slug":"margus-paaliste","display_name":"Margus Paaliste (ajaloolane ja ajakirjanik)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/d16a3efa8a670cb65e35535f7ecd6d2025dccf05a34dec803c9fe9956c61d6cb?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1467"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1470,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions\/1470"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1467"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
1919. aastal toodi Tallinna \u00e4mmaemandate kool Emaj\u00f5e-linna \u00fcle ning liideti siinse naistekliinikuga. \u00dchendatud \u00f5ppeasutust juhtis \u00fcks esimesi naistehaiguste eriarste Rudolf Bernakoff.<\/p>\n\n\n\n
Eesti-aegne \u00f5dede kool<\/strong><\/h3>\n\n\n\nParalleelselt \u00e4mmaemandatega arenes 19. sajandi jooksul ka meditsiini\u00f5e elukutse. Esialgu oli veel tegemist halastaja\u00f5dedega, keda Eestis hakati koolitama alates 19. sajandi teisest poolest. Eelk\u00f5ige toimus v\u00e4lja\u00f5pe kohalike kirikute ja kloostrite juures seotuna religioossest kombestikust. Sarnaselt \u00e4mmaemandate koolile \u00f5petati ka halastaja\u00f5desid saksa keeles. On teada, et alates 1912. aasta l\u00f5pust v\u00f5eti Tartus Mellini erakliinikusse vastu eesti t\u00fctarlapsi.<\/p>\n\n\n\n
Vabaduss\u00f5ja keeristes tekkis kiiresti meditsiini\u00f5dede puudus. Selle leevendamiseks korraldati Viljandis esimesed eestikeelsed kursused \u00f5dede ettevalmistamiseks. S\u00f5ja j\u00e4rel muutus \u00f5e elukutse populaarsus h\u00fcppeliselt. Eesti Vabariigi Tervishoiu Peavalitsuses otsustati \u00f5e kutse tunnistada arsti, \u00e4mmaemanda jt meditsiiniliste kutsetega samav\u00e4\u00e4rseks.<\/p>\n\n\n\n
Suure panuse \u00f5e professiooni edendamiseks s\u00f5dadevahelises Eesti Vabariigis andis Anna Erma (1884- 1974). Hiljem \u00f5dede kooli juhatajana \u00fclelinnalist austust ja kuulsust kogunud Erma omandas hariduse Peterburis ning osales operatsiooni\u00f5ena Esimese ilmas\u00f5ja ajal Saksamaal s\u00f5jav\u00e4ehaiglas. Kogenud diakonissina (halastaja\u00f5ena) asutas ta 1923. aastal kodumaale naastes Eesti \u00d5dede \u00dchingu (E\u00d5\u00dc). 1925. aastal otsustas erialaliit rajada \u00f5dede kooli, mille juhatajaks sai E\u00d5\u00dc president Erma.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5dede kool oli vormilt iseseisev, kuid igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s suuresti seotud \u00fclikooliga, sest \u00f5ppet\u00f6\u00f6 toimus peamiselt \u00fclikooli ruumides ning klassi ees seisid \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud. \u00d5ppet\u00f6\u00f6 kvaliteedile m\u00f5jus see aga h\u00e4sti: varasemalt s\u00f5ja ajal oli \u00f5dedele korraldatud l\u00fchiajalisi kursuseid, kus saadud teadmised ei olnud sedav\u00f5rd p\u00f5hjalikud kui kaasaegne meditsiin oleks eeldanud. \u00dclikoolis sai lisaks teoreetilisele osale rakendada \u00f5pitut ka praktiliselt, osaledes kliiniku igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s. Praktika oli \u00f5ppuritele tasuta – k\u00fcll aga pidid nad n\u00f5us olema mistahes \u00fclesannete t\u00e4itmisega, mis kliinik neile seadis.<\/p>\n\n\n\n
Anna Erma koos \u00f5pilastega \u00f5htus\u00f6\u00f6gilauas. Autori \u00fclesv\u00f5te s\u00e4ilikust EAA.T-1055.1.442.\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\nKooli v\u00f5eti igal aastal vastu 12-15 t\u00fctarlast. Sooviavaldusi oli kordades rohkem, kuid noorte t\u00fcdrukute haridustase ei vastanud sageli kooli ootustele. 1925. aasta detsembris ilmus ajalehes Postimees \u00fcleskutse kandideerimaks viimastele vabadele kohtadele meditsiinikoolis.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5dede kooli \u00f5pilased praktikal Maarjam\u00f5isa n\u00e4rvikliinikus, keskel professor Ludvig Puusepp. Autori \u00fclesv\u00f5te s\u00e4ilikust EAA.T-1055.1.442.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\nAnna Erma karmi, kuid \u00f5iglase k\u00e4e all \u00f5ppimist on meenutanud mitmed hilisemad vilistlased. N\u00e4iteks oli Ermal kombeks sisseastumiseksamite asemel vestelda iga \u00f5ppida soovijaga eraldi. Diakonissihariduse saanuna v\u00e4\u00e4rtustas ta koolikorralduses kristlikku moraali. \u00d5pilased pidid nii koolis kui ka linnaruumis kandma koolivormi: tumesiniseid mantleid ning sama v\u00e4rvi tanu v\u00f5i baretti. Samuti oli kooli internaadis vaja \u00f5pilastel endil teha k\u00f5ikv\u00f5imalikke majapidamist\u00f6id, sest kooli palgal oli vaid \u00fcks keetja-perenaine. See pidi arendama tulevastes \u00f5dedes kohusetunnet ning korraarmastust.<\/p>\n\n\n\n
24. mai 1939 Postimehes kirjutatakse: \u201cDistsipliin on aga vajalik \u00f5e kutses rohkem kui kusagil mujal, sest alaline valvelolek kaasinimeste aitamiseks n\u00f5uab pidevat ja kindlat iseloomu ja vastupidavust.\u201d<\/p>\n\n\n\n
1930. aastal koondusid \u00f5dede tiiva alla ka seni s\u00fcnnituskliiniku juures baseerunud \u00e4mmaemandad. 1932. aastal koliti aadressil Veski 4 asunud majja, kus elas aastatel 1867-1876 tuntud embr\u00fcoloog Karl Ernst von Baer. J\u00e4rgnevatel aastatel kujunes \u00e4mmaemandusest justkui meditsiini\u00f5dede kursuse k\u00f5rgem aste. Kui kolmeaastase \u00f5ppe esimesed kaks kursust oli koolis nimetatud vastavalt kliiniliseks ja hoolekandekursuseks, siis kolmandal aastal \u00f5piti lisaks \u00e4mmaemandust. Kooli l\u00f5petanul oli \u00f5igus t\u00f6\u00f6tada nii \u00f5e, hooldaja kui ka \u00e4mmaemandana. Lisaks said k\u00f5ik l\u00f5petajad soovi korral Eesti \u00d5dede \u00dchingu liikmeteks. Sageli suundusid kooli l\u00f5petanud maakohtadesse t\u00f6\u00f6le – see t\u00e4hendas, et \u00f5desid oli vaja ette valmistada v\u00f5imalikult laiap\u00f5hjaliselt, mh \u00f5petada, kuidas arsti asemel s\u00fcnnitust vastu v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n
Kool s\u00f5ja ajal ja p\u00e4rast s\u00f5da<\/strong><\/h3>\n\n\n\nTeise maailmas\u00f5ja ajal oli Tartu Meditsiinilises Keskkoolis hariduse omandamine piiratud. Nii praktiseerivad kui juba kooli l\u00f5petanud \u00f5ed olid rakendatud s\u00f5jameditsiini etteotsa. Med\u00f5dede k\u00f5rval \u00f5ppisid ka velskrid – m\u00f5lema eriala \u00f5ppeaega l\u00fchendati kahele aastale, et saaks v\u00f5imalikult kiiresti ja palju personali t\u00f6\u00f6le suunata. Senise keskkooli diplomi etten\u00e4itamise asemel v\u00f5is kooli \u00f5ppima asuda juba p\u00e4rast 7. klassi. 1941. aasta 26. veebruaris reorganiseeriti senine \u00f5dede kool Tartu Meditsiiniliseks Keskkooliks.<\/p>\n\n\n\n
Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) veeti suur osa kooli m\u00f6\u00f6blist ning tehnilisest aparatuurist Saksamaale. P\u00e4rast s\u00f5da tuli koolikorraldus p\u00f5him\u00f5tteliselt nullist \u00fcles ehitada. Ruume oli kasutada piiratud arv, \u00f5ppevahendeid polnud saada – meditsiinikoolist vaatas vastu s\u00f5jaj\u00e4rgne nukker kitsikus. Esimestel s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel oli tavaline see, kui \u00f5petajad (sh tollane direktor P\u00e4rtelpoeg) koos \u00f5pilastega k\u00e4isid \u00fcheskoos metsast k\u00fcttepuid hankimas, et klassiruumi sooja saada.<\/p>\n\n\n\n
Ainult kaks \u00f5petajat t\u00f6\u00f6tas koolis t\u00e4iskohaga, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 36 \u00f5petasid muu t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt. \u00d5dede professiooni maine p\u00e4rast s\u00f5da langes – selle p\u00f5hjuseks on peetud seda, et j\u00e4tkati, nagu s\u00f5ja ajal oli tavaks, \u00f5pilaste vastuv\u00f5tmist p\u00e4rast 7. klassi. Taas lahutati ka \u00e4mmaemandate ettevalmistamine med\u00f5dedest. \u00d5ppeaastal 1945\/1946 oli erialasid kokku viis: koolitati velskreid, velskreid-aku\u0161\u00f6\u00f6re, med\u00f5desid, proviisoriabisid ja medlaborante. Kokku \u00f5ppis koolis 224 \u00f5pilast. 1950. aastate l\u00f5pul oli laual ka plaan tuua meditsiinikooli tagasi stomatoloogiaosakond. Leiti, et linna hambaravipolikliinik ei suudaks niiv\u00f5rd palju praktikakohti \u00f5pilastele pakkuda. Hambaarstide koolitamine j\u00e4i vaid Tartu (Riikliku) \u00dclikooli p\u00e4rusmaaks.<\/p>\n\n\n\n
Tartu meditsiinikool (Nooruse t). Tartu, 1999. Foto Aldo Luud., TM F 1069:79, Tartu Linnaajaloo Muuseumid \/ Tartu Linnamuuseum.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\nN\u00f5ukogude aja ise\u00e4rasused meditsiinikoolis<\/strong><\/h3>\n\n\n\nLigi viis aastak\u00fcmmet kestnud N\u00f5ukogude okupatsiooniaega j\u00e4i lugematu hulk olulisi s\u00fcndmusi ja inimesi. Seep\u00e4rast piirdun vaid v\u00e4ikese osa nimetamisega. Valitud teemad on t\u00e4nap\u00e4eva tudengile tuttavad ainu\u00fcksi (vana)vanemate heietustest.<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude ajal peeti kooli s\u00fcnniaastaks 1925. aastat, kui asutati E\u00d5\u00dc \u00f5dede kool. Asutuse juubelit peeti ikka sama suure innu ja kohusetundega, kuid s\u00fcndmus oli muuhulgas rakendatud ka ideoloogiavankri etteotsa.<\/p>\n\n\n\n
17. detsembril t\u00e4histati tavap\u00e4raselt aastap\u00e4eva ateismi konverentsiga. N\u00e4iteks 1964. aastal esines konverentsil Tartu Riikliku \u00dclikooli matemaatika-f\u00fc\u00fcsika teaduskonna dekaan seltsimees Anatoli Mitt. Kooliaasta kroonikas on kirjutatud nii: \u201cSeltsimees Mitt vastas esitatud rohketele k\u00fcsimustele, kuid k\u00fcsimusele: \u201cMis usku on mustlased?\u201d j\u00e4i ka tema vastuse v\u00f5lgu.\u201d Kas sina oskaksid sm Mittile esitatud k\u00fcsimusele vastata?<\/p>\n\n\n\n
Tartu Meditsiinikool, praktikum. I kursuse \u00f5ed Aime Valme, Anneli Kutsar ja Ly Sander \u00f5petaja Juta Oja (vasakult 2.) juhendamisel. 1979, TM F 935:129, Tartu Linnaajaloo Muuseumid \/ Tartu Linnamuuseum.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n1960. aastatel olid sagedased \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de konverentsid. Olgugi et \u00f5pilaste uurimusi hinnati k\u00f5rgelt \u00fcle Baltikumi, leidus t\u00f5siteaduslike uurimuste k\u00f5rval ka argisemaid, meditsiini teaduslikust poolest k\u00f5rvale kalduvaid teemasid. M\u00f5ningaid pealkirju 1968. aasta \u00f5pilast\u00f6\u00f6de konverentsist: \u201cN\u00f5idadest ja n\u00f5iarohtudest eesti rahvameditsiinis\u201d, \u201cSaunakultuurist maal\u201d, \u201cSauna f\u00fcsioloogilisest toimest\u201d. Muuseas on viimase kahe t\u00f6\u00f6 kaasautor aastatel 1960-1972 direktoriametit pidanud Villu Parvet.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5pilased pidid k\u00e4ima (eriti s\u00fcgisel) \u00fcmberkaudsetes majandites hooajalistel t\u00f6\u00f6del abiks. N\u00e4iteks osaleti 1980. aastal kokku neljas majandis saagikoristust\u00f6\u00f6del. Igasse majandisse suunati 25 \u00f5pilast, kes aitasid kartuleid ja suhkrupeete v\u00f5tta, sorteerida, p\u00f5hku kokku panna, lina koristada jm.<\/p>\n\n\n\n
Kooli l\u00f5petanud suunati tervishoiuministeeriumi jaotuskavade alusel t\u00f6\u00f6kohtadesse \u00fcle Eesti. Evi Samar\u00fc\u00fctel on meenutanud: \u201cKoos meditsiini\u00f5e diplomiga sain t\u00f6\u00f6lem\u00e4\u00e4ramise Hiiumaale, Emmastesse. Olin vaid 17-aastane. Vanemad olid minu p\u00e4rast v\u00e4ga mures, sest Hiiumaa oli meile sama tundmatu kui Ameerika.\u201d<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude ajal oli koolis l\u00e4bivaks probleemiks ruumipuudus. \u00d5pilaste arv suurenes pidevalt, kuid vajalikke ruume, kus saaks \u00f5ppida, s\u00fc\u00fca ja magada, ei olnud piisavalt. 1949. aastast alates oli v\u00f5imalik lisaks Veski tn ruumidele kasutada ka aadressil P\u00e4lsoni (t\u00e4nap\u00e4eva Pepleri) 32 asunud Tartu Sanitaarhariduse Maja teist ja kolmandat korrust.<\/p>\n\n\n\n
1968. aastast on teada, et \u00fchiselamud asusid \u00fcle linna kuues erinevas kohas, mahutades vaid napilt sada \u00f5pilast. \u00dcle 200 \u00f5pilase pidi ulualuse leidma erakorterites. 1976. aastal kolis Tartu Meditsiinikool aadressile Nooruse 9, viis aastat hiljem valmis kooli k\u00f5rvale \u00fchiselamu, kuhu mahtusid k\u00f5ik elamispinda vajanud \u00f5pilased. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse uue \u00fchiselamu rajamisse andis toonane direktori aset\u00e4itja majandusalal Kaljo Sastok.<\/p>\n\n\n\nKoolijuhid<\/th> Aastad<\/th><\/tr><\/thead> Valter P\u00e4rtelpoeg<\/td> 1945-1946<\/td><\/tr> Richard Freiman<\/td> aprill-juuni 1946<\/td><\/tr> Morris Eitelberg<\/td> 1946-1950<\/td><\/tr> Martin Boston<\/td> 1950-1958<\/td><\/tr> Uno Meikas<\/td> 1958-1859<\/td><\/tr> Irina Tammekand<\/td> 1959-1960<\/td><\/tr> Villu Parvet<\/td> 1960-1972<\/td><\/tr> Ivar Vaasa<\/td> 1972-1978<\/td><\/tr> Hillar Tedrema<\/td> 1978-2000<\/td><\/tr> Anneli Kannus<\/td> 2000-2016<\/td><\/tr> Ulla Preeden<\/td> 2016-\u2026<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>S\u00f5jaj\u00e4rgse Tartu Meditsiinikooli (hilisema TTK) koolijuhid<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\nEuroopaliku meditsiinikooli viimased 30 aastat<\/strong><\/h3>\n\n\n\nEesti Vabariigi iseseisvuse taastamise j\u00e4rgne koolikorraldus on praegusele tudengile tuttavam. Tuleb silmas pidada, et t\u00e4nased mitmek\u00fclgsed v\u00f5imalused hariduse omandamiseks on kujunenud kogu taasiseseisvumisaja jooksul.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine t\u00e4hendas hariduses muuhulgas l\u00e4\u00e4nelike \u00f5ppeviiside integreerimist \u00f5ppes\u00fcsteemi. 1992. aastal alustatigi \u00f5dede koolitamist eksperimentaalkursusena Taani \u00f5ppeplaani alusel. 1992\/1993. \u00f5ppeaastast hakati kooli taas vastu v\u00f5tma keskhariduse saanud \u00f5pilasi.<\/p>\n\n\n\n
1990. aastatel l\u00f5petati velskrite ja sanitaarvelskrite ettevalmistus. Uue erialana oli koolis v\u00f5imalik \u00f5ppida p\u00f5etajaks. Omaette \u00f5ppekava vajasid radioloogia\u00f5ed, keda seni koolitati vaid l\u00fchiajaliste kursuste abil med\u00f5desid \u00fcmber \u00f5petades. 1999. aastal loodi eraldi radioloogiatehniku \u00f5ppekava.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esoleva sajandi esimesel k\u00fcmnendil muutus kool ka vormiliselt t\u00e4nap\u00e4evasele sarnaseks. Aastak\u00fcmneid Tartu Meditsiinikooli nime kandnud asutus nimetati 2005. aastal Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooliks. Muudatus viidi sisse seoses kuue \u00f5ppekava (\u00f5de, \u00e4mmaemand, bioanal\u00fc\u00fctik, tervisekaitse spetsialist, radioloogiatehnik, f\u00fcsioterapeut) akrediteerimisega rakendusk\u00f5rghariduse tasemele. 2008. aastal otsustas Vabariigi Valitsus rahastada TTK uue \u00f5ppehoone ehitamist. TTK tudengite koduks ja koolimajaks olev hoone Nooruse t\u00e4naval t\u00e4histab t\u00e4navu 10. s\u00fcnnip\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n
Kasutatud allikad<\/strong><\/h3>\n\n\n\nTiiu K\u00f5rran, et al. Sammud k\u00e4\u00e4nulisel teel. Eesti \u00f5enduse arengust 21. sajandini. Tartu: Eesti \u00d5dede Liit, 2008.<\/p>\n\n\n\n
Heidi-Maarja Melts. C. F. von Deutsch – Tartu esimene pediaater – Universitas Tartuensis: Tartu \u00dclikooli ajaleht, nr. 15, 19. aprill 2002, 3.<\/p>\n\n\n\n
Inna P\u00f5ltsam-J\u00fcrjo. \u2026 sest \u00e4mmaemandad pole linna heaks v\u00e4hem vajalikud kui kaplan. \u00c4mmaemandatest Eestis keskajal ja varauusaja algul – Tuna, nr. 4, 2019, 19-32.<\/p>\n\n\n\n
Taimi Tulva, et al. Eesti \u00f5endus ajas ja muutumises. Tallinn: Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkool, 2020.<\/p>\n\n\n\n
Rahvusarhiiv (edaspidi RA), EAA.T-1055.1.311. Kirjavahetus ENSV K\u00f5rg- ja keskhariduse ministeeriumiga finantseerimise, t\u00f6\u00f6tajate autasustamise, \u00fchiselamu olukorra ja muudes k\u00fcsimustes, 1980-1981.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.67. Kirjavahetus med-kooli juurde stomatoloogia osakonna asutamisest 1957. a.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.439. Kroonikaraamat 1963-1981.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.2100.4.164. Kirjavahetus \u00f5dede kooli asutamise kohta \u00fclikooli arstiteaduskonna juurde, 1925.<\/p>\n\n\n\n
RA, R-2139.2.109. Tartu Meditsiinikooli \u00f5petajate ja \u00f5pilaste t\u00f6id, 1968.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.442. TR\u00dc diplomit\u00f6\u00f6 Tartu meditsiinikooli ajaloost 1925-1967, 1968.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
T\u00e4navu 210. aastap\u00e4eva t\u00e4histava Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli lugu k\u00e4tkeb endas kahe sajandi jagu teadmisi meditsiiniajaloost Eestimaa pinnal. Algselt \u00e4mmaemandate koolitamiseks m\u00f5eldud asutus on k\u00e4sik\u00e4es Eesti Vabariigiga murdnud end l\u00e4bi nii Vene keisririigi kui ka Saksa ja N\u00f5ukogude okupatsiooni aegadest. Iga re\u017eiimi ajal on asutus kandnud isemoodi nime. Tartu linna erinevates majades tegutsenud kool on alates […]<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":1163,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1,2,25],"tags":[95],"ppma_author":[96],"class_list":["post-1467","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-aktuaalne","category-juubel","tag-ajalugu","wpautop"],"authors":[{"term_id":96,"user_id":12,"is_guest":0,"slug":"margus-paaliste","display_name":"Margus Paaliste (ajaloolane ja ajakirjanik)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/d16a3efa8a670cb65e35535f7ecd6d2025dccf05a34dec803c9fe9956c61d6cb?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1467"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1470,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions\/1470"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1467"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kooli v\u00f5eti igal aastal vastu 12-15 t\u00fctarlast. Sooviavaldusi oli kordades rohkem, kuid noorte t\u00fcdrukute haridustase ei vastanud sageli kooli ootustele. 1925. aasta detsembris ilmus ajalehes Postimees \u00fcleskutse kandideerimaks viimastele vabadele kohtadele meditsiinikoolis.<\/p>\n\n\n\n
Anna Erma karmi, kuid \u00f5iglase k\u00e4e all \u00f5ppimist on meenutanud mitmed hilisemad vilistlased. N\u00e4iteks oli Ermal kombeks sisseastumiseksamite asemel vestelda iga \u00f5ppida soovijaga eraldi. Diakonissihariduse saanuna v\u00e4\u00e4rtustas ta koolikorralduses kristlikku moraali. \u00d5pilased pidid nii koolis kui ka linnaruumis kandma koolivormi: tumesiniseid mantleid ning sama v\u00e4rvi tanu v\u00f5i baretti. Samuti oli kooli internaadis vaja \u00f5pilastel endil teha k\u00f5ikv\u00f5imalikke majapidamist\u00f6id, sest kooli palgal oli vaid \u00fcks keetja-perenaine. See pidi arendama tulevastes \u00f5dedes kohusetunnet ning korraarmastust.<\/p>\n\n\n\n
24. mai 1939 Postimehes kirjutatakse: \u201cDistsipliin on aga vajalik \u00f5e kutses rohkem kui kusagil mujal, sest alaline valvelolek kaasinimeste aitamiseks n\u00f5uab pidevat ja kindlat iseloomu ja vastupidavust.\u201d<\/p>\n\n\n\n
1930. aastal koondusid \u00f5dede tiiva alla ka seni s\u00fcnnituskliiniku juures baseerunud \u00e4mmaemandad. 1932. aastal koliti aadressil Veski 4 asunud majja, kus elas aastatel 1867-1876 tuntud embr\u00fcoloog Karl Ernst von Baer. J\u00e4rgnevatel aastatel kujunes \u00e4mmaemandusest justkui meditsiini\u00f5dede kursuse k\u00f5rgem aste. Kui kolmeaastase \u00f5ppe esimesed kaks kursust oli koolis nimetatud vastavalt kliiniliseks ja hoolekandekursuseks, siis kolmandal aastal \u00f5piti lisaks \u00e4mmaemandust. Kooli l\u00f5petanul oli \u00f5igus t\u00f6\u00f6tada nii \u00f5e, hooldaja kui ka \u00e4mmaemandana. Lisaks said k\u00f5ik l\u00f5petajad soovi korral Eesti \u00d5dede \u00dchingu liikmeteks. Sageli suundusid kooli l\u00f5petanud maakohtadesse t\u00f6\u00f6le – see t\u00e4hendas, et \u00f5desid oli vaja ette valmistada v\u00f5imalikult laiap\u00f5hjaliselt, mh \u00f5petada, kuidas arsti asemel s\u00fcnnitust vastu v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n
Kool s\u00f5ja ajal ja p\u00e4rast s\u00f5da<\/strong><\/h3>\n\n\n\nTeise maailmas\u00f5ja ajal oli Tartu Meditsiinilises Keskkoolis hariduse omandamine piiratud. Nii praktiseerivad kui juba kooli l\u00f5petanud \u00f5ed olid rakendatud s\u00f5jameditsiini etteotsa. Med\u00f5dede k\u00f5rval \u00f5ppisid ka velskrid – m\u00f5lema eriala \u00f5ppeaega l\u00fchendati kahele aastale, et saaks v\u00f5imalikult kiiresti ja palju personali t\u00f6\u00f6le suunata. Senise keskkooli diplomi etten\u00e4itamise asemel v\u00f5is kooli \u00f5ppima asuda juba p\u00e4rast 7. klassi. 1941. aasta 26. veebruaris reorganiseeriti senine \u00f5dede kool Tartu Meditsiiniliseks Keskkooliks.<\/p>\n\n\n\n
Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) veeti suur osa kooli m\u00f6\u00f6blist ning tehnilisest aparatuurist Saksamaale. P\u00e4rast s\u00f5da tuli koolikorraldus p\u00f5him\u00f5tteliselt nullist \u00fcles ehitada. Ruume oli kasutada piiratud arv, \u00f5ppevahendeid polnud saada – meditsiinikoolist vaatas vastu s\u00f5jaj\u00e4rgne nukker kitsikus. Esimestel s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel oli tavaline see, kui \u00f5petajad (sh tollane direktor P\u00e4rtelpoeg) koos \u00f5pilastega k\u00e4isid \u00fcheskoos metsast k\u00fcttepuid hankimas, et klassiruumi sooja saada.<\/p>\n\n\n\n
Ainult kaks \u00f5petajat t\u00f6\u00f6tas koolis t\u00e4iskohaga, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 36 \u00f5petasid muu t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt. \u00d5dede professiooni maine p\u00e4rast s\u00f5da langes – selle p\u00f5hjuseks on peetud seda, et j\u00e4tkati, nagu s\u00f5ja ajal oli tavaks, \u00f5pilaste vastuv\u00f5tmist p\u00e4rast 7. klassi. Taas lahutati ka \u00e4mmaemandate ettevalmistamine med\u00f5dedest. \u00d5ppeaastal 1945\/1946 oli erialasid kokku viis: koolitati velskreid, velskreid-aku\u0161\u00f6\u00f6re, med\u00f5desid, proviisoriabisid ja medlaborante. Kokku \u00f5ppis koolis 224 \u00f5pilast. 1950. aastate l\u00f5pul oli laual ka plaan tuua meditsiinikooli tagasi stomatoloogiaosakond. Leiti, et linna hambaravipolikliinik ei suudaks niiv\u00f5rd palju praktikakohti \u00f5pilastele pakkuda. Hambaarstide koolitamine j\u00e4i vaid Tartu (Riikliku) \u00dclikooli p\u00e4rusmaaks.<\/p>\n\n\n\n
Tartu meditsiinikool (Nooruse t). Tartu, 1999. Foto Aldo Luud., TM F 1069:79, Tartu Linnaajaloo Muuseumid \/ Tartu Linnamuuseum.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\nN\u00f5ukogude aja ise\u00e4rasused meditsiinikoolis<\/strong><\/h3>\n\n\n\nLigi viis aastak\u00fcmmet kestnud N\u00f5ukogude okupatsiooniaega j\u00e4i lugematu hulk olulisi s\u00fcndmusi ja inimesi. Seep\u00e4rast piirdun vaid v\u00e4ikese osa nimetamisega. Valitud teemad on t\u00e4nap\u00e4eva tudengile tuttavad ainu\u00fcksi (vana)vanemate heietustest.<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude ajal peeti kooli s\u00fcnniaastaks 1925. aastat, kui asutati E\u00d5\u00dc \u00f5dede kool. Asutuse juubelit peeti ikka sama suure innu ja kohusetundega, kuid s\u00fcndmus oli muuhulgas rakendatud ka ideoloogiavankri etteotsa.<\/p>\n\n\n\n
17. detsembril t\u00e4histati tavap\u00e4raselt aastap\u00e4eva ateismi konverentsiga. N\u00e4iteks 1964. aastal esines konverentsil Tartu Riikliku \u00dclikooli matemaatika-f\u00fc\u00fcsika teaduskonna dekaan seltsimees Anatoli Mitt. Kooliaasta kroonikas on kirjutatud nii: \u201cSeltsimees Mitt vastas esitatud rohketele k\u00fcsimustele, kuid k\u00fcsimusele: \u201cMis usku on mustlased?\u201d j\u00e4i ka tema vastuse v\u00f5lgu.\u201d Kas sina oskaksid sm Mittile esitatud k\u00fcsimusele vastata?<\/p>\n\n\n\n
Tartu Meditsiinikool, praktikum. I kursuse \u00f5ed Aime Valme, Anneli Kutsar ja Ly Sander \u00f5petaja Juta Oja (vasakult 2.) juhendamisel. 1979, TM F 935:129, Tartu Linnaajaloo Muuseumid \/ Tartu Linnamuuseum.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n1960. aastatel olid sagedased \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de konverentsid. Olgugi et \u00f5pilaste uurimusi hinnati k\u00f5rgelt \u00fcle Baltikumi, leidus t\u00f5siteaduslike uurimuste k\u00f5rval ka argisemaid, meditsiini teaduslikust poolest k\u00f5rvale kalduvaid teemasid. M\u00f5ningaid pealkirju 1968. aasta \u00f5pilast\u00f6\u00f6de konverentsist: \u201cN\u00f5idadest ja n\u00f5iarohtudest eesti rahvameditsiinis\u201d, \u201cSaunakultuurist maal\u201d, \u201cSauna f\u00fcsioloogilisest toimest\u201d. Muuseas on viimase kahe t\u00f6\u00f6 kaasautor aastatel 1960-1972 direktoriametit pidanud Villu Parvet.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5pilased pidid k\u00e4ima (eriti s\u00fcgisel) \u00fcmberkaudsetes majandites hooajalistel t\u00f6\u00f6del abiks. N\u00e4iteks osaleti 1980. aastal kokku neljas majandis saagikoristust\u00f6\u00f6del. Igasse majandisse suunati 25 \u00f5pilast, kes aitasid kartuleid ja suhkrupeete v\u00f5tta, sorteerida, p\u00f5hku kokku panna, lina koristada jm.<\/p>\n\n\n\n
Kooli l\u00f5petanud suunati tervishoiuministeeriumi jaotuskavade alusel t\u00f6\u00f6kohtadesse \u00fcle Eesti. Evi Samar\u00fc\u00fctel on meenutanud: \u201cKoos meditsiini\u00f5e diplomiga sain t\u00f6\u00f6lem\u00e4\u00e4ramise Hiiumaale, Emmastesse. Olin vaid 17-aastane. Vanemad olid minu p\u00e4rast v\u00e4ga mures, sest Hiiumaa oli meile sama tundmatu kui Ameerika.\u201d<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude ajal oli koolis l\u00e4bivaks probleemiks ruumipuudus. \u00d5pilaste arv suurenes pidevalt, kuid vajalikke ruume, kus saaks \u00f5ppida, s\u00fc\u00fca ja magada, ei olnud piisavalt. 1949. aastast alates oli v\u00f5imalik lisaks Veski tn ruumidele kasutada ka aadressil P\u00e4lsoni (t\u00e4nap\u00e4eva Pepleri) 32 asunud Tartu Sanitaarhariduse Maja teist ja kolmandat korrust.<\/p>\n\n\n\n
1968. aastast on teada, et \u00fchiselamud asusid \u00fcle linna kuues erinevas kohas, mahutades vaid napilt sada \u00f5pilast. \u00dcle 200 \u00f5pilase pidi ulualuse leidma erakorterites. 1976. aastal kolis Tartu Meditsiinikool aadressile Nooruse 9, viis aastat hiljem valmis kooli k\u00f5rvale \u00fchiselamu, kuhu mahtusid k\u00f5ik elamispinda vajanud \u00f5pilased. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse uue \u00fchiselamu rajamisse andis toonane direktori aset\u00e4itja majandusalal Kaljo Sastok.<\/p>\n\n\n\nKoolijuhid<\/th> Aastad<\/th><\/tr><\/thead> Valter P\u00e4rtelpoeg<\/td> 1945-1946<\/td><\/tr> Richard Freiman<\/td> aprill-juuni 1946<\/td><\/tr> Morris Eitelberg<\/td> 1946-1950<\/td><\/tr> Martin Boston<\/td> 1950-1958<\/td><\/tr> Uno Meikas<\/td> 1958-1859<\/td><\/tr> Irina Tammekand<\/td> 1959-1960<\/td><\/tr> Villu Parvet<\/td> 1960-1972<\/td><\/tr> Ivar Vaasa<\/td> 1972-1978<\/td><\/tr> Hillar Tedrema<\/td> 1978-2000<\/td><\/tr> Anneli Kannus<\/td> 2000-2016<\/td><\/tr> Ulla Preeden<\/td> 2016-\u2026<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>S\u00f5jaj\u00e4rgse Tartu Meditsiinikooli (hilisema TTK) koolijuhid<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\nEuroopaliku meditsiinikooli viimased 30 aastat<\/strong><\/h3>\n\n\n\nEesti Vabariigi iseseisvuse taastamise j\u00e4rgne koolikorraldus on praegusele tudengile tuttavam. Tuleb silmas pidada, et t\u00e4nased mitmek\u00fclgsed v\u00f5imalused hariduse omandamiseks on kujunenud kogu taasiseseisvumisaja jooksul.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine t\u00e4hendas hariduses muuhulgas l\u00e4\u00e4nelike \u00f5ppeviiside integreerimist \u00f5ppes\u00fcsteemi. 1992. aastal alustatigi \u00f5dede koolitamist eksperimentaalkursusena Taani \u00f5ppeplaani alusel. 1992\/1993. \u00f5ppeaastast hakati kooli taas vastu v\u00f5tma keskhariduse saanud \u00f5pilasi.<\/p>\n\n\n\n
1990. aastatel l\u00f5petati velskrite ja sanitaarvelskrite ettevalmistus. Uue erialana oli koolis v\u00f5imalik \u00f5ppida p\u00f5etajaks. Omaette \u00f5ppekava vajasid radioloogia\u00f5ed, keda seni koolitati vaid l\u00fchiajaliste kursuste abil med\u00f5desid \u00fcmber \u00f5petades. 1999. aastal loodi eraldi radioloogiatehniku \u00f5ppekava.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esoleva sajandi esimesel k\u00fcmnendil muutus kool ka vormiliselt t\u00e4nap\u00e4evasele sarnaseks. Aastak\u00fcmneid Tartu Meditsiinikooli nime kandnud asutus nimetati 2005. aastal Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooliks. Muudatus viidi sisse seoses kuue \u00f5ppekava (\u00f5de, \u00e4mmaemand, bioanal\u00fc\u00fctik, tervisekaitse spetsialist, radioloogiatehnik, f\u00fcsioterapeut) akrediteerimisega rakendusk\u00f5rghariduse tasemele. 2008. aastal otsustas Vabariigi Valitsus rahastada TTK uue \u00f5ppehoone ehitamist. TTK tudengite koduks ja koolimajaks olev hoone Nooruse t\u00e4naval t\u00e4histab t\u00e4navu 10. s\u00fcnnip\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n
Kasutatud allikad<\/strong><\/h3>\n\n\n\nTiiu K\u00f5rran, et al. Sammud k\u00e4\u00e4nulisel teel. Eesti \u00f5enduse arengust 21. sajandini. Tartu: Eesti \u00d5dede Liit, 2008.<\/p>\n\n\n\n
Heidi-Maarja Melts. C. F. von Deutsch – Tartu esimene pediaater – Universitas Tartuensis: Tartu \u00dclikooli ajaleht, nr. 15, 19. aprill 2002, 3.<\/p>\n\n\n\n
Inna P\u00f5ltsam-J\u00fcrjo. \u2026 sest \u00e4mmaemandad pole linna heaks v\u00e4hem vajalikud kui kaplan. \u00c4mmaemandatest Eestis keskajal ja varauusaja algul – Tuna, nr. 4, 2019, 19-32.<\/p>\n\n\n\n
Taimi Tulva, et al. Eesti \u00f5endus ajas ja muutumises. Tallinn: Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkool, 2020.<\/p>\n\n\n\n
Rahvusarhiiv (edaspidi RA), EAA.T-1055.1.311. Kirjavahetus ENSV K\u00f5rg- ja keskhariduse ministeeriumiga finantseerimise, t\u00f6\u00f6tajate autasustamise, \u00fchiselamu olukorra ja muudes k\u00fcsimustes, 1980-1981.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.67. Kirjavahetus med-kooli juurde stomatoloogia osakonna asutamisest 1957. a.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.439. Kroonikaraamat 1963-1981.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.2100.4.164. Kirjavahetus \u00f5dede kooli asutamise kohta \u00fclikooli arstiteaduskonna juurde, 1925.<\/p>\n\n\n\n
RA, R-2139.2.109. Tartu Meditsiinikooli \u00f5petajate ja \u00f5pilaste t\u00f6id, 1968.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.442. TR\u00dc diplomit\u00f6\u00f6 Tartu meditsiinikooli ajaloost 1925-1967, 1968.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
T\u00e4navu 210. aastap\u00e4eva t\u00e4histava Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli lugu k\u00e4tkeb endas kahe sajandi jagu teadmisi meditsiiniajaloost Eestimaa pinnal. Algselt \u00e4mmaemandate koolitamiseks m\u00f5eldud asutus on k\u00e4sik\u00e4es Eesti Vabariigiga murdnud end l\u00e4bi nii Vene keisririigi kui ka Saksa ja N\u00f5ukogude okupatsiooni aegadest. Iga re\u017eiimi ajal on asutus kandnud isemoodi nime. Tartu linna erinevates majades tegutsenud kool on alates […]<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":1163,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1,2,25],"tags":[95],"ppma_author":[96],"class_list":["post-1467","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-aktuaalne","category-juubel","tag-ajalugu","wpautop"],"authors":[{"term_id":96,"user_id":12,"is_guest":0,"slug":"margus-paaliste","display_name":"Margus Paaliste (ajaloolane ja ajakirjanik)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/d16a3efa8a670cb65e35535f7ecd6d2025dccf05a34dec803c9fe9956c61d6cb?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1467"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1470,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions\/1470"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1467"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
N\u00f5ukogude aja ise\u00e4rasused meditsiinikoolis<\/strong><\/h3>\n\n\n\nLigi viis aastak\u00fcmmet kestnud N\u00f5ukogude okupatsiooniaega j\u00e4i lugematu hulk olulisi s\u00fcndmusi ja inimesi. Seep\u00e4rast piirdun vaid v\u00e4ikese osa nimetamisega. Valitud teemad on t\u00e4nap\u00e4eva tudengile tuttavad ainu\u00fcksi (vana)vanemate heietustest.<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude ajal peeti kooli s\u00fcnniaastaks 1925. aastat, kui asutati E\u00d5\u00dc \u00f5dede kool. Asutuse juubelit peeti ikka sama suure innu ja kohusetundega, kuid s\u00fcndmus oli muuhulgas rakendatud ka ideoloogiavankri etteotsa.<\/p>\n\n\n\n
17. detsembril t\u00e4histati tavap\u00e4raselt aastap\u00e4eva ateismi konverentsiga. N\u00e4iteks 1964. aastal esines konverentsil Tartu Riikliku \u00dclikooli matemaatika-f\u00fc\u00fcsika teaduskonna dekaan seltsimees Anatoli Mitt. Kooliaasta kroonikas on kirjutatud nii: \u201cSeltsimees Mitt vastas esitatud rohketele k\u00fcsimustele, kuid k\u00fcsimusele: \u201cMis usku on mustlased?\u201d j\u00e4i ka tema vastuse v\u00f5lgu.\u201d Kas sina oskaksid sm Mittile esitatud k\u00fcsimusele vastata?<\/p>\n\n\n\n
Tartu Meditsiinikool, praktikum. I kursuse \u00f5ed Aime Valme, Anneli Kutsar ja Ly Sander \u00f5petaja Juta Oja (vasakult 2.) juhendamisel. 1979, TM F 935:129, Tartu Linnaajaloo Muuseumid \/ Tartu Linnamuuseum.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n1960. aastatel olid sagedased \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de konverentsid. Olgugi et \u00f5pilaste uurimusi hinnati k\u00f5rgelt \u00fcle Baltikumi, leidus t\u00f5siteaduslike uurimuste k\u00f5rval ka argisemaid, meditsiini teaduslikust poolest k\u00f5rvale kalduvaid teemasid. M\u00f5ningaid pealkirju 1968. aasta \u00f5pilast\u00f6\u00f6de konverentsist: \u201cN\u00f5idadest ja n\u00f5iarohtudest eesti rahvameditsiinis\u201d, \u201cSaunakultuurist maal\u201d, \u201cSauna f\u00fcsioloogilisest toimest\u201d. Muuseas on viimase kahe t\u00f6\u00f6 kaasautor aastatel 1960-1972 direktoriametit pidanud Villu Parvet.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5pilased pidid k\u00e4ima (eriti s\u00fcgisel) \u00fcmberkaudsetes majandites hooajalistel t\u00f6\u00f6del abiks. N\u00e4iteks osaleti 1980. aastal kokku neljas majandis saagikoristust\u00f6\u00f6del. Igasse majandisse suunati 25 \u00f5pilast, kes aitasid kartuleid ja suhkrupeete v\u00f5tta, sorteerida, p\u00f5hku kokku panna, lina koristada jm.<\/p>\n\n\n\n
Kooli l\u00f5petanud suunati tervishoiuministeeriumi jaotuskavade alusel t\u00f6\u00f6kohtadesse \u00fcle Eesti. Evi Samar\u00fc\u00fctel on meenutanud: \u201cKoos meditsiini\u00f5e diplomiga sain t\u00f6\u00f6lem\u00e4\u00e4ramise Hiiumaale, Emmastesse. Olin vaid 17-aastane. Vanemad olid minu p\u00e4rast v\u00e4ga mures, sest Hiiumaa oli meile sama tundmatu kui Ameerika.\u201d<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude ajal oli koolis l\u00e4bivaks probleemiks ruumipuudus. \u00d5pilaste arv suurenes pidevalt, kuid vajalikke ruume, kus saaks \u00f5ppida, s\u00fc\u00fca ja magada, ei olnud piisavalt. 1949. aastast alates oli v\u00f5imalik lisaks Veski tn ruumidele kasutada ka aadressil P\u00e4lsoni (t\u00e4nap\u00e4eva Pepleri) 32 asunud Tartu Sanitaarhariduse Maja teist ja kolmandat korrust.<\/p>\n\n\n\n
1968. aastast on teada, et \u00fchiselamud asusid \u00fcle linna kuues erinevas kohas, mahutades vaid napilt sada \u00f5pilast. \u00dcle 200 \u00f5pilase pidi ulualuse leidma erakorterites. 1976. aastal kolis Tartu Meditsiinikool aadressile Nooruse 9, viis aastat hiljem valmis kooli k\u00f5rvale \u00fchiselamu, kuhu mahtusid k\u00f5ik elamispinda vajanud \u00f5pilased. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse uue \u00fchiselamu rajamisse andis toonane direktori aset\u00e4itja majandusalal Kaljo Sastok.<\/p>\n\n\n\nKoolijuhid<\/th> Aastad<\/th><\/tr><\/thead> Valter P\u00e4rtelpoeg<\/td> 1945-1946<\/td><\/tr> Richard Freiman<\/td> aprill-juuni 1946<\/td><\/tr> Morris Eitelberg<\/td> 1946-1950<\/td><\/tr> Martin Boston<\/td> 1950-1958<\/td><\/tr> Uno Meikas<\/td> 1958-1859<\/td><\/tr> Irina Tammekand<\/td> 1959-1960<\/td><\/tr> Villu Parvet<\/td> 1960-1972<\/td><\/tr> Ivar Vaasa<\/td> 1972-1978<\/td><\/tr> Hillar Tedrema<\/td> 1978-2000<\/td><\/tr> Anneli Kannus<\/td> 2000-2016<\/td><\/tr> Ulla Preeden<\/td> 2016-\u2026<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>S\u00f5jaj\u00e4rgse Tartu Meditsiinikooli (hilisema TTK) koolijuhid<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\nEuroopaliku meditsiinikooli viimased 30 aastat<\/strong><\/h3>\n\n\n\nEesti Vabariigi iseseisvuse taastamise j\u00e4rgne koolikorraldus on praegusele tudengile tuttavam. Tuleb silmas pidada, et t\u00e4nased mitmek\u00fclgsed v\u00f5imalused hariduse omandamiseks on kujunenud kogu taasiseseisvumisaja jooksul.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine t\u00e4hendas hariduses muuhulgas l\u00e4\u00e4nelike \u00f5ppeviiside integreerimist \u00f5ppes\u00fcsteemi. 1992. aastal alustatigi \u00f5dede koolitamist eksperimentaalkursusena Taani \u00f5ppeplaani alusel. 1992\/1993. \u00f5ppeaastast hakati kooli taas vastu v\u00f5tma keskhariduse saanud \u00f5pilasi.<\/p>\n\n\n\n
1990. aastatel l\u00f5petati velskrite ja sanitaarvelskrite ettevalmistus. Uue erialana oli koolis v\u00f5imalik \u00f5ppida p\u00f5etajaks. Omaette \u00f5ppekava vajasid radioloogia\u00f5ed, keda seni koolitati vaid l\u00fchiajaliste kursuste abil med\u00f5desid \u00fcmber \u00f5petades. 1999. aastal loodi eraldi radioloogiatehniku \u00f5ppekava.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esoleva sajandi esimesel k\u00fcmnendil muutus kool ka vormiliselt t\u00e4nap\u00e4evasele sarnaseks. Aastak\u00fcmneid Tartu Meditsiinikooli nime kandnud asutus nimetati 2005. aastal Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooliks. Muudatus viidi sisse seoses kuue \u00f5ppekava (\u00f5de, \u00e4mmaemand, bioanal\u00fc\u00fctik, tervisekaitse spetsialist, radioloogiatehnik, f\u00fcsioterapeut) akrediteerimisega rakendusk\u00f5rghariduse tasemele. 2008. aastal otsustas Vabariigi Valitsus rahastada TTK uue \u00f5ppehoone ehitamist. TTK tudengite koduks ja koolimajaks olev hoone Nooruse t\u00e4naval t\u00e4histab t\u00e4navu 10. s\u00fcnnip\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n
Kasutatud allikad<\/strong><\/h3>\n\n\n\nTiiu K\u00f5rran, et al. Sammud k\u00e4\u00e4nulisel teel. Eesti \u00f5enduse arengust 21. sajandini. Tartu: Eesti \u00d5dede Liit, 2008.<\/p>\n\n\n\n
Heidi-Maarja Melts. C. F. von Deutsch – Tartu esimene pediaater – Universitas Tartuensis: Tartu \u00dclikooli ajaleht, nr. 15, 19. aprill 2002, 3.<\/p>\n\n\n\n
Inna P\u00f5ltsam-J\u00fcrjo. \u2026 sest \u00e4mmaemandad pole linna heaks v\u00e4hem vajalikud kui kaplan. \u00c4mmaemandatest Eestis keskajal ja varauusaja algul – Tuna, nr. 4, 2019, 19-32.<\/p>\n\n\n\n
Taimi Tulva, et al. Eesti \u00f5endus ajas ja muutumises. Tallinn: Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkool, 2020.<\/p>\n\n\n\n
Rahvusarhiiv (edaspidi RA), EAA.T-1055.1.311. Kirjavahetus ENSV K\u00f5rg- ja keskhariduse ministeeriumiga finantseerimise, t\u00f6\u00f6tajate autasustamise, \u00fchiselamu olukorra ja muudes k\u00fcsimustes, 1980-1981.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.67. Kirjavahetus med-kooli juurde stomatoloogia osakonna asutamisest 1957. a.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.439. Kroonikaraamat 1963-1981.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.2100.4.164. Kirjavahetus \u00f5dede kooli asutamise kohta \u00fclikooli arstiteaduskonna juurde, 1925.<\/p>\n\n\n\n
RA, R-2139.2.109. Tartu Meditsiinikooli \u00f5petajate ja \u00f5pilaste t\u00f6id, 1968.<\/p>\n\n\n\n
RA, EAA.T-1055.1.442. TR\u00dc diplomit\u00f6\u00f6 Tartu meditsiinikooli ajaloost 1925-1967, 1968.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
T\u00e4navu 210. aastap\u00e4eva t\u00e4histava Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli lugu k\u00e4tkeb endas kahe sajandi jagu teadmisi meditsiiniajaloost Eestimaa pinnal. Algselt \u00e4mmaemandate koolitamiseks m\u00f5eldud asutus on k\u00e4sik\u00e4es Eesti Vabariigiga murdnud end l\u00e4bi nii Vene keisririigi kui ka Saksa ja N\u00f5ukogude okupatsiooni aegadest. Iga re\u017eiimi ajal on asutus kandnud isemoodi nime. Tartu linna erinevates majades tegutsenud kool on alates […]<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":1163,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1,2,25],"tags":[95],"ppma_author":[96],"class_list":["post-1467","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-aktuaalne","category-juubel","tag-ajalugu","wpautop"],"authors":[{"term_id":96,"user_id":12,"is_guest":0,"slug":"margus-paaliste","display_name":"Margus Paaliste (ajaloolane ja ajakirjanik)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/d16a3efa8a670cb65e35535f7ecd6d2025dccf05a34dec803c9fe9956c61d6cb?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1467"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1470,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions\/1470"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1467"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
1960. aastatel olid sagedased \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de konverentsid. Olgugi et \u00f5pilaste uurimusi hinnati k\u00f5rgelt \u00fcle Baltikumi, leidus t\u00f5siteaduslike uurimuste k\u00f5rval ka argisemaid, meditsiini teaduslikust poolest k\u00f5rvale kalduvaid teemasid. M\u00f5ningaid pealkirju 1968. aasta \u00f5pilast\u00f6\u00f6de konverentsist: \u201cN\u00f5idadest ja n\u00f5iarohtudest eesti rahvameditsiinis\u201d, \u201cSaunakultuurist maal\u201d, \u201cSauna f\u00fcsioloogilisest toimest\u201d. Muuseas on viimase kahe t\u00f6\u00f6 kaasautor aastatel 1960-1972 direktoriametit pidanud Villu Parvet.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5pilased pidid k\u00e4ima (eriti s\u00fcgisel) \u00fcmberkaudsetes majandites hooajalistel t\u00f6\u00f6del abiks. N\u00e4iteks osaleti 1980. aastal kokku neljas majandis saagikoristust\u00f6\u00f6del. Igasse majandisse suunati 25 \u00f5pilast, kes aitasid kartuleid ja suhkrupeete v\u00f5tta, sorteerida, p\u00f5hku kokku panna, lina koristada jm.<\/p>\n\n\n\n
Kooli l\u00f5petanud suunati tervishoiuministeeriumi jaotuskavade alusel t\u00f6\u00f6kohtadesse \u00fcle Eesti. Evi Samar\u00fc\u00fctel on meenutanud: \u201cKoos meditsiini\u00f5e diplomiga sain t\u00f6\u00f6lem\u00e4\u00e4ramise Hiiumaale, Emmastesse. Olin vaid 17-aastane. Vanemad olid minu p\u00e4rast v\u00e4ga mures, sest Hiiumaa oli meile sama tundmatu kui Ameerika.\u201d<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude ajal oli koolis l\u00e4bivaks probleemiks ruumipuudus. \u00d5pilaste arv suurenes pidevalt, kuid vajalikke ruume, kus saaks \u00f5ppida, s\u00fc\u00fca ja magada, ei olnud piisavalt. 1949. aastast alates oli v\u00f5imalik lisaks Veski tn ruumidele kasutada ka aadressil P\u00e4lsoni (t\u00e4nap\u00e4eva Pepleri) 32 asunud Tartu Sanitaarhariduse Maja teist ja kolmandat korrust.<\/p>\n\n\n\n
1968. aastast on teada, et \u00fchiselamud asusid \u00fcle linna kuues erinevas kohas, mahutades vaid napilt sada \u00f5pilast. \u00dcle 200 \u00f5pilase pidi ulualuse leidma erakorterites. 1976. aastal kolis Tartu Meditsiinikool aadressile Nooruse 9, viis aastat hiljem valmis kooli k\u00f5rvale \u00fchiselamu, kuhu mahtusid k\u00f5ik elamispinda vajanud \u00f5pilased. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse uue \u00fchiselamu rajamisse andis toonane direktori aset\u00e4itja majandusalal Kaljo Sastok.<\/p>\n\n\n\n Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise j\u00e4rgne koolikorraldus on praegusele tudengile tuttavam. Tuleb silmas pidada, et t\u00e4nased mitmek\u00fclgsed v\u00f5imalused hariduse omandamiseks on kujunenud kogu taasiseseisvumisaja jooksul.<\/p>\n\n\n\n Eesti Vabariigi taasiseseisvumine t\u00e4hendas hariduses muuhulgas l\u00e4\u00e4nelike \u00f5ppeviiside integreerimist \u00f5ppes\u00fcsteemi. 1992. aastal alustatigi \u00f5dede koolitamist eksperimentaalkursusena Taani \u00f5ppeplaani alusel. 1992\/1993. \u00f5ppeaastast hakati kooli taas vastu v\u00f5tma keskhariduse saanud \u00f5pilasi.<\/p>\n\n\n\n 1990. aastatel l\u00f5petati velskrite ja sanitaarvelskrite ettevalmistus. Uue erialana oli koolis v\u00f5imalik \u00f5ppida p\u00f5etajaks. Omaette \u00f5ppekava vajasid radioloogia\u00f5ed, keda seni koolitati vaid l\u00fchiajaliste kursuste abil med\u00f5desid \u00fcmber \u00f5petades. 1999. aastal loodi eraldi radioloogiatehniku \u00f5ppekava.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4esoleva sajandi esimesel k\u00fcmnendil muutus kool ka vormiliselt t\u00e4nap\u00e4evasele sarnaseks. Aastak\u00fcmneid Tartu Meditsiinikooli nime kandnud asutus nimetati 2005. aastal Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooliks. Muudatus viidi sisse seoses kuue \u00f5ppekava (\u00f5de, \u00e4mmaemand, bioanal\u00fc\u00fctik, tervisekaitse spetsialist, radioloogiatehnik, f\u00fcsioterapeut) akrediteerimisega rakendusk\u00f5rghariduse tasemele. 2008. aastal otsustas Vabariigi Valitsus rahastada TTK uue \u00f5ppehoone ehitamist. TTK tudengite koduks ja koolimajaks olev hoone Nooruse t\u00e4naval t\u00e4histab t\u00e4navu 10. s\u00fcnnip\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n Tiiu K\u00f5rran, et al. Sammud k\u00e4\u00e4nulisel teel. Eesti \u00f5enduse arengust 21. sajandini. Tartu: Eesti \u00d5dede Liit, 2008.<\/p>\n\n\n\n Heidi-Maarja Melts. C. F. von Deutsch – Tartu esimene pediaater – Universitas Tartuensis: Tartu \u00dclikooli ajaleht, nr. 15, 19. aprill 2002, 3.<\/p>\n\n\n\n Inna P\u00f5ltsam-J\u00fcrjo. \u2026 sest \u00e4mmaemandad pole linna heaks v\u00e4hem vajalikud kui kaplan. \u00c4mmaemandatest Eestis keskajal ja varauusaja algul – Tuna, nr. 4, 2019, 19-32.<\/p>\n\n\n\n Taimi Tulva, et al. Eesti \u00f5endus ajas ja muutumises. Tallinn: Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkool, 2020.<\/p>\n\n\n\n Rahvusarhiiv (edaspidi RA), EAA.T-1055.1.311. Kirjavahetus ENSV K\u00f5rg- ja keskhariduse ministeeriumiga finantseerimise, t\u00f6\u00f6tajate autasustamise, \u00fchiselamu olukorra ja muudes k\u00fcsimustes, 1980-1981.<\/p>\n\n\n\n RA, EAA.T-1055.1.67. Kirjavahetus med-kooli juurde stomatoloogia osakonna asutamisest 1957. a.<\/p>\n\n\n\n RA, EAA.T-1055.1.439. Kroonikaraamat 1963-1981.<\/p>\n\n\n\n RA, EAA.2100.4.164. Kirjavahetus \u00f5dede kooli asutamise kohta \u00fclikooli arstiteaduskonna juurde, 1925.<\/p>\n\n\n\n RA, R-2139.2.109. Tartu Meditsiinikooli \u00f5petajate ja \u00f5pilaste t\u00f6id, 1968.<\/p>\n\n\n\n RA, EAA.T-1055.1.442. TR\u00dc diplomit\u00f6\u00f6 Tartu meditsiinikooli ajaloost 1925-1967, 1968.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" T\u00e4navu 210. aastap\u00e4eva t\u00e4histava Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli lugu k\u00e4tkeb endas kahe sajandi jagu teadmisi meditsiiniajaloost Eestimaa pinnal. Algselt \u00e4mmaemandate koolitamiseks m\u00f5eldud asutus on k\u00e4sik\u00e4es Eesti Vabariigiga murdnud end l\u00e4bi nii Vene keisririigi kui ka Saksa ja N\u00f5ukogude okupatsiooni aegadest. Iga re\u017eiimi ajal on asutus kandnud isemoodi nime. Tartu linna erinevates majades tegutsenud kool on alates […]<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":1163,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1,2,25],"tags":[95],"ppma_author":[96],"class_list":["post-1467","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-aktuaalne","category-juubel","tag-ajalugu","wpautop"],"authors":[{"term_id":96,"user_id":12,"is_guest":0,"slug":"margus-paaliste","display_name":"Margus Paaliste (ajaloolane ja ajakirjanik)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/d16a3efa8a670cb65e35535f7ecd6d2025dccf05a34dec803c9fe9956c61d6cb?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1467"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1470,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1467\/revisions\/1470"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1467"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Koolijuhid<\/th> Aastad<\/th><\/tr><\/thead> Valter P\u00e4rtelpoeg<\/td> 1945-1946<\/td><\/tr> Richard Freiman<\/td> aprill-juuni 1946<\/td><\/tr> Morris Eitelberg<\/td> 1946-1950<\/td><\/tr> Martin Boston<\/td> 1950-1958<\/td><\/tr> Uno Meikas<\/td> 1958-1859<\/td><\/tr> Irina Tammekand<\/td> 1959-1960<\/td><\/tr> Villu Parvet<\/td> 1960-1972<\/td><\/tr> Ivar Vaasa<\/td> 1972-1978<\/td><\/tr> Hillar Tedrema<\/td> 1978-2000<\/td><\/tr> Anneli Kannus<\/td> 2000-2016<\/td><\/tr> Ulla Preeden<\/td> 2016-\u2026<\/td><\/tr><\/tbody><\/table> Euroopaliku meditsiinikooli viimased 30 aastat<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
Kasutatud allikad<\/strong><\/h3>\n\n\n\n