{"id":1459,"date":"2022-03-05T13:02:53","date_gmt":"2022-03-05T11:02:53","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1459"},"modified":"2022-03-05T13:05:07","modified_gmt":"2022-03-05T11:05:07","slug":"laste-x-jalgsust-korrigeeriva-meetodi-ja-seadme-arendus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/laste-x-jalgsust-korrigeeriva-meetodi-ja-seadme-arendus\/","title":{"rendered":"Laste x-jalgsust korrigeeriva meetodi ja seadme arendus"},"content":{"rendered":"\n

Genu valgum<\/em>, rahvasuus tuntud kui \u201ex-jalad\u201c (joonis 1) on levinud alaj\u00e4seme deformatsioon, mille ravimata j\u00e4tmine lapseeas v\u00f5ib p\u00f5hjustada kogu alaj\u00e4seme probleeme hilisemas elus. X-jalgsus on \u00fcheks peamiseks jala pikiv\u00f5lvide lamenemise p\u00f5hjuseks, mis omakorda p\u00f5hjustab alaj\u00e4seme amortisatsiooni v\u00e4henemist. Seismisel ja liikumisel tekkivate j\u00f5udude eba\u00fchtlane jaotumine p\u00f5lve liigese pinnale v\u00f5ib p\u00f5hjustada liigese k\u00f5hrkoe kulumist ja artriidi teket.<\/p>\n\n\n\n

Valgusasendi t\u00f5ttu on p\u00f5lveliigest \u00fcletavad lihased, nende k\u00f5\u00f5lused ja liigeste sidemed p\u00fcsivalt ebaloomulikus asendis. Puusa, p\u00f5lve ja h\u00fcppeliigese asend ning neid \u00fcletavate lihaste toonuse d\u00fcsbalanss on k\u00f5ik kaasa r\u00e4\u00e4kivad faktorid x-jalgsuse tekkes. Seega v\u00f5ivad k\u00f5nealuse seisundiga kaasneda ka r\u00fchih\u00e4ired ja alaseljavalud, mis on tingitud vaagna anterioorse kalde v\u00f5imendumisest ja nimmen\u00f5gususe suurenemisest.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks eelnevale v\u00f5ivad kaasneda sotsiaalsed probleemid (n\u00e4iteks madal enesehinnang), mis on tingitud erinevusest teiste lastega.<\/p>\n\n\n\n

Lapse arengus omal kohal nii O- kui ka X-jalad<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

L\u00e4bi lapse arengu v\u00f5ib m\u00e4rgata alaj\u00e4seme joonduses k\u00f5igepealt genu varum<\/em> (o-jalad; joonis 1) asendit, mis hakkab tavaliselt taanduma lapse seisma ja k\u00f5ndima hakkamisel. Ligikaudu 18 kuu vanuselt on alaj\u00e4seme segmendid sirgelt joondatud ning 2.\u20134. eluaasta jooksul kujuneb v\u00e4lja genu valgum<\/em> asend, mis on t\u00e4iesti normaalne arengu etapp lapse alaj\u00e4seme arengus. Hinnanguliselt on kerge genu valgum<\/em> asend v\u00e4ljendunud 75\u201380% kolme aastastest lastest. P\u00e4rast kolmandat eluaastat genu valgum<\/em> asend \u00fcldiselt taandub ning 6.\u20137. eluaastal kujuneb v\u00e4lja alaj\u00e4seme normip\u00e4rane joondatus.<\/p>\n\n\n\n

\"Joonis
Joonis 1. a -vaarusseis ja b- valgusseis (Hefti 2007).<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

X-jalgsuse tekkep\u00f5hjustena tulevad k\u00f5ne alla skeleti anatoomiline erip\u00e4ra ja alaj\u00e4seme lihaste toonuse d\u00fcsbalanss aga ka traumad, infektsioonid, kaasas\u00fcndinud arengu- ja ainevahetush\u00e4ired ning \u00fclekaalulisus.<\/p>\n\n\n\n

Seni kasutusel olnud korrigeerimise v\u00f5tted ei v\u00f5imalda kontrollida p\u00f5lveliigesele avalduvat simulatsioonisignaali astet. Genu valgum<\/em> joondumise korrigeerimise protseduur lastel peaks olema v\u00f5imalikult kasutajas\u00f5bralik ja v\u00f5imaldama korrigeerimise k\u00e4igus protsessi j\u00e4lgimist soovitud ajahetkel olenemata uuritava ja uurija asukohast just stimulatsioonisignaali tugevuse seisukohast.<\/p>\n\n\n\n

Toestavad retuusid ja patentne seade<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

2011. aastal alustati Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli ja Tartu \u00dclikooli rakendusuuringu projekti \u201eTeipimisvahendite hetkelise ja kolmekuulise m\u00f5ju hindamine 5\u20137 aastaste laste genu valgum <\/em>ja jala pikiv\u00f5lvide korrigeerimisel\u201d. Toestavate retuuside algse idee t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja kaks Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli f\u00fcsioterapeudi \u00f5ppekava vilistlast. K\u00f5nealuse projekti raames on k\u00fcmne aasta jooksul kaitstud kuus l\u00f5put\u00f6\u00f6d (Lukas 2013; Pielberg 2013; Nigulas, Laanesaar 2015; Pertel, Satsi 2018; Alviste 2021; Sild 2021) ja avaldatud kaks artiklit rahvusvahelistes teadusajakirjades (Tamm jt 2018; Tamm jt 2021).<\/p>\n\n\n\n

Seadmele saadi Euroopa patendiametist patent esmakordselt 2015. aastal ning seda uuendati aastatel 2017 ja 2020. Alates 2014. aastast toetab projekti ka The Health Clinic. Retuusid uuritavatele on alates 2013. aasta s\u00fcgisest \u00f5mmelnud O\u00dc Ermiine.<\/p>\n\n\n\n

Kinesioteipimisega sarnaselt toestavad uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud korrigeerivad retuusid alaj\u00e4seme liigeseid ning lihaseid f\u00fcsioloogilisi protsesse h\u00e4irimata. Retuuside elastsed lindid kulgevad puusaliigese lateraalselt k\u00fcljelt \u00fcle p\u00f5lveliigese nii, et nende pingutamisel tekib frontaalsuunaline j\u00f5ud mediaalselt lateraalsele, mis stimuleerib alaj\u00e4seme joondust korrigeerivalt.<\/p>\n\n\n\n

Joonisel 2 on toodud elastsuskomponendiga retuuside esialgne versioon, kus elastne lint kulgeb retuuside v\u00e4rvlist alates puusa proksimaalsele lateraalsele k\u00fcljele, sealt edasi m\u00f6\u00f6da reie eesmist pinda p\u00f5lveliigese mediaalsele pinnale, \u00fcletades surveanduri ning liikudes edasi m\u00f6\u00f6da s\u00e4\u00e4re tagumist pinda jalalaba lateraalsele pinnale jalalaba alt l\u00e4bi ning kinnitudes h\u00fcppeliigese keskel olevale kinnituskohale. Selline versioon oli aga lastele ebamugav, sest kinnituskoht jalalabal oli liialt paks ning tekitas raskusi jalan\u00f5ude jalgapanekul.<\/p>\n\n\n\n

\"Joonis
Joonis 2. Esialgse disainiga elastsete survekomponentidega retuusid. 1 \u2013 elastsest materjalist r\u00f5ivaese; 2 \u2013 surve mehhanism; 3 \u2013 registraator; 4 \u2013 elastsest materjalist lindid, mis omavad pinguse reguleerimise vahendit; 5 \u2013 lindi pingust reguleeriv vahend; 6 \u2013 kehaosa; 7 \u2013 sf\u00e4\u00e4risegmendi kujuline surve suurust reguleeriv mehhanism; 8 \u2013 elektromehaaniline andur; 9 \u2013 juhtmed, mis \u00fchendavad elektromehaanilisi andureid registraatoriga; 10 – l\u00fcliti; 11 – valgus- v\u00f5i heliindikaatorid; 12 – juhtmete 9 pistikupesad; 13 \u2013 taskud juhtmetele ja anduritele.\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Lisaks olid ebamugavad traksid, mis pidid p\u00fckse \u00fcleval hoidma, sest vertikaalsuunaline j\u00f5ud, mille elastne lint tekitas, t\u00f5mbas ka p\u00fckse allapoole.<\/p>\n\n\n\n

Arendust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus korrigeeriti elastse lindi kulgemist, et muuta retuuse kasutajas\u00f5bralikumaks. Viimase versiooni retuusidel algab elastne lint retuuside s\u00e4\u00e4re alumisest osast h\u00fcppeliigese keskkohast, kulgedes kinnises kanalis jalalaba mediaalselt osalt jalatalla alla, sealt edasi m\u00f6\u00f6da s\u00e4\u00e4re lateraalset pinda s\u00e4\u00e4re tagumisele pinnale, \u00fcletades p\u00f5lveliigese mediaalse pinna ning kulgedes m\u00f6\u00f6da reie eesmist pinda puusa lateraalsele proksimaalsele pinnale (joonis 3). Elastse lindi surve tugevust on v\u00f5imalik reguleerida tema kinnituskohas puusa lateraalsel proksimaalsel pinnal.<\/p>\n\n\n\n

\"Joonis
Joonis 3. Viimane versioon elastsuskomponentidega retuusidest (A) ning nende sees, p\u00f5lveliigese mediaalsel pinnal, olevatest juhtmevabadest surveanduritest (B).\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Korrigeeriva toime saavutamiseks tuleks kirjeldatud retuuse kanda igap\u00e4evaselt, v\u00e4hemalt kaheksa tundi p\u00e4evas, kolme kuu jooksul.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks retuuside disaini muutusele on muutunud ka tehniline lahendus, kuidas elastse lindi surve pinget m\u00f5\u00f5ta ja salvestada. Nimelt selgus algsete uuringute tulemuste anal\u00fc\u00fcsist, et mehaanoteraapilise seadme juhtmetega konstruktsioon (joonis 2 positsioon nr 13) ei sobi lastele. Samuti oli ebamugav v\u00f6\u00f6kohal olev andmete registraator, mis segas igap\u00e4evategevusi.<\/p>\n\n\n\n

Koos juhtmevaba versiooniga t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja ka nutitelefoni android operatsioonis\u00fcsteemiga t\u00f6\u00f6tav rakendus \u201eGVcorrect\u201c. Selline lahendus v\u00f5imaldab mehaanoteraapilise stiimuli j\u00e4lgimist veebirakenduse kaudu ning v\u00e4hendab korrigeerimisele kuluvat aega. Surveanduri signaali saab j\u00e4lgida on-line re\u017eiimis nutitelefoni ekraanil retuuside paigaldamisel (joonis 4) ning surve v\u00e4\u00e4rtuse valimisel ja korrigeerimisel vajalikul ajahetkel (joonis 4). Rakendus v\u00f5imaldab hinnata stiimuli keskv\u00e4\u00e4rtust iga viimase 15 minuti kohta ning saadab need veebirakendusele (joonis 5), mis salvestab kogu retuuside kandmise perioodi ja p\u00f5lveliigesele avalduva surve tugevuse.<\/p>\n\n\n\n

\"Joonis
Joonis 4. Nutirakendusega surve tugevuse j\u00e4lgimine reaalajas; A surve tugevus ei ole piisav, B surve on \u00f5iges vahemikus ja v\u00f5ib rakenduse k\u00e4ivitada.\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

T\u00e4naseks p\u00e4evaks on uuringus kokku osalenud 25 last, kelle genu valgum<\/em> on hinnatud mediaalsete malleoluste vahekauguse (enam kui 50 mm) ja tibiofemoraalnurga suuruse (v\u00e4iksem kui 165\u00b0) j\u00e4rgi, ning kes on kandnud elastsuskomponendiga retuuse keskmiselt neli kuud.<\/p>\n\n\n\n

Senised uuringud on n\u00e4idanud, et lastel, kes olid m\u00f5\u00f5duka x-jalgsusega ja kandsid retuuse 6\u20138 tundi p\u00e4evas korrigeeriva j\u00f5u v\u00e4\u00e4rtusega soovitud vahemikus, x-jalgsus v\u00e4henes. Optimaalse stiimuli v\u00e4\u00e4rus on vahemikus 1000 kuni 1500 mN. N\u00e4itena on toodud \u00fche uuritava j\u00e4lgimine (joonis 5, 6, 7). Samuti saame \u00f6elda, et enamikul lastest retuuside mittekandmise j\u00e4rel toimus tagasiminek alaj\u00e4seme joonduses, kuid mitte algasendisse.<\/p>\n\n\n\n

\"Joonis
Jooniselt 5 on n\u00e4ha, et keskmine p\u00f5lveliigesele avalduv j\u00f5ud oli ajavahemikus 17.12.19 kuni 26.01.20 \u2013 L (vasak) 980 mN, R (parem) 1207 mN, X-jalgsus v\u00e4henes 20 mm, hinnatuna mediaalsete malleoluste vahekauguse v\u00e4henemise j\u00e4rgi; 11.02.20 kuni 19.03.20 \u2013 L (vasak) 753 mN, R (parem) 828 mN, X-jalgsus v\u00e4henes 16 mm, hinnates mediaalsete malleoluste vahekauguse j\u00e4rgi.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Ka tibiofemoraalnurga muutused n\u00e4itavad samal uuritaval alaj\u00e4seme joonduse paranemist (joonis 6).<\/p>\n\n\n\n

\"Joonis
Joonis 6. Vaatlusperioodil saavutati alaj\u00e4seme joonduvuse paranemine retuuside kandmisel (vaatlused 1 kuni 3). Retuuside mittekandmise teisel poolel esines joonduvuse halvenemist.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Oma seniste uuringutega oleme j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et x-jalgsuse puhul on p\u00f5lveliigest \u00fcletavate lihaste toonus (m. sartorius, m. rectus femoris, m. gastrocnemius, m. biceps femoris m semimembranosus) <\/em>(joonis 7) liialt madal. Oleme tuvastanud, et joonduvuse paranemisega retuuside kandmise j\u00e4rgselt kaasnes p\u00f5lveliigest \u00fcletavate skeletilihaste toonuse t\u00f5us. Viimane stabiliseerib korrigeerimise tulemuse.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"Joonis
Joonis 7. M sartorius <\/em>toonuse suurenemine eelpool toodud vaatlusalusel retuuside kandmisel ja ka mittekandmise esimesel etapil. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Hetkel saame \u00f6elda, et arendatud elastsuskomponendiga retuusid on lapses\u00f5bralikud, kandmisel mugavad ning p\u00f5lveliigesele m\u00f5juva surve m\u00f5\u00f5tmise tehnika lubab mugavalt j\u00e4lgida korrigeerimisprotsessi ning v\u00f5imalusel kiirelt sekkuda. Samas tuleb m\u00e4rkida, et retuuside kandmine ei vabasta last j\u00e4rgimast igap\u00e4eva aktiivsussoovitusi, mis tagab kogu organismi, sealhulgas ka skeleti ja lihaskonna arengu.<\/p>\n\n\n\n

Lapsevanematelt saadud tagasiside p\u00f5hjal tuleks retuuse veel t\u00e4iendada. Nimelt selgus, et lapsed ei saa iseseisvalt retuuse h\u00e4sti jalga nende liialt j\u00e4iga struktuuri t\u00f5ttu. Mainiti ka, et laps ei saanud iseseisvalt \u201eGVcorrect\u201c rakendust t\u00f6\u00f6le ning liialt sageli esines probleeme p\u00f5lveliigese mediaalsel pinnal oleva anduri t\u00f6\u00f6kindluse ja ka andmete \u00fcleslaadimisega nutitelefonist veebirakendusse.<\/p>\n\n\n\n

Seega on rakendusuuringu algava etapi eesm\u00e4rk arendatut t\u00e4iustada ning t\u00f6\u00f6kindlamaks ja veelgi mugavamaks muuta.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4name k\u00f5iki koost\u00f6\u00f6partnereid ning eriline t\u00e4nu kannatlikkuse ja koost\u00f6\u00f6valmiduse eest l\u00e4heb meie uuritavatele ning nende vanematele! Ikka j\u00f5udu ja jaksu sirgete jalgade poole p\u00fc\u00fcdlemisel!<\/p>\n\n\n\n

Allikaloend<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Alviste, A. (2021). \u201e5.\u20137. aastaste laste Genu Valgum<\/em>\u00b4i asendi korrigeerimine p\u00f5lveliigestele m\u00f5juva stiimuli pideva j\u00e4lgimise teel\u201c. L\u00f5put\u00f6\u00f6<\/p>\n\n\n\n

Heath, C., H., Staheli, L., T. (1993). Normal limits of knee angle in white children – genu varum<\/em> and genu valgum<\/em>. Journal Of Pediatric Orthopedics, 13(2): 259\u2013262.<\/p>\n\n\n\n

Luukas, M.-L. (2013). \u201eToestavate retuuside kandmise m\u00f5ju 5\u20137 aastaste laste alaj\u00e4semete genu valgum<\/em> asendile\u201c. L\u00f5put\u00f6\u00f6<\/p>\n\n\n\n

Nigulas, E., Laanesaar, L. (2015). \u201eSurvetundlike elastsuskomponentidega retuuside kasutusv\u00f5imaluse selgitamine mehaanoteraapias eelkooliealiste laste genu valgum<\/em> asendi korrigeerimisel\u201c. L\u00f5put\u00f6\u00f6<\/p>\n\n\n\n

Pertel, K., Satsi, K. (2018). \u201eMehhaanoteraapilise m\u00f5jutuse j\u00e4lgimise uuring surveandurite signaalip\u00f5hiselt\u201c. L\u00f5put\u00f6\u00f6<\/p>\n\n\n\n

Pielberg, M. (2013). \u201eSpetsiifiliselt jaotatud surve- ja elastsuskomponentidega retuuside kandmise m\u00f5ju lihastele genu valgum<\/em> asendi korrigeerimisel 5\u20137 aastastel lastel\u201c. L\u00f5put\u00f6\u00f6<\/p>\n\n\n\n

Sild, M. (2021). 5.\u20137. aastaste laste Genu Valgum<\/em>\u00b4i asendi korrigeerimisel tekkivate lihastoonuse muutuste hindamine. L\u00f5put\u00f6\u00f6<\/p>\n\n\n\n

Tamm, A.-L., Linkberg, R., Vaher, I., Luukas, M.-L., Pielberg, M., Nigulas, E., Pertel, K., Satsi, K., Vain, A., (2018). Development of garment with elastic straps and pressure applicator in mechanotherapy to correct children`s genu valgum<\/em>. International Physical Medicine & Rehabilitation Journal<\/em>, 3(3): 198\u2212202.<\/p>\n\n\n\n

Tamm, A.-L., Vaher, I., Linkberg, R., Tilk, T., Kritt, J., Alviste, A., Sild, M., Vain, A. (2021). Development of garments with elastic straps and pressure applicator (GESPA) and \u201eGV correct\u201d app to follow the changes in lower-extremity alignment (genu valgum<\/em>) – a pilot study. Pediatric Reports<\/em>, 495\u2212503.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Genu valgum, rahvasuus tuntud kui \u201ex-jalad\u201c (joonis 1) on levinud alaj\u00e4seme deformatsioon, mille ravimata j\u00e4tmine lapseeas v\u00f5ib p\u00f5hjustada kogu alaj\u00e4seme probleeme hilisemas elus. X-jalgsus on \u00fcheks peamiseks jala pikiv\u00f5lvide lamenemise p\u00f5hjuseks, mis omakorda p\u00f5hjustab alaj\u00e4seme amortisatsiooni v\u00e4henemist. Seismisel ja liikumisel tekkivate j\u00f5udude eba\u00fchtlane jaotumine p\u00f5lve liigese pinnale v\u00f5ib p\u00f5hjustada liigese k\u00f5hrkoe kulumist ja artriidi teket. […]<\/p>\n","protected":false},"author":34,"featured_media":1152,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2,25],"tags":[94,93],"ppma_author":[91,45,92],"class_list":["post-1459","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-juubel","tag-laste","tag-x-jalgsus","wpautop"],"authors":[{"term_id":91,"user_id":34,"is_guest":0,"slug":"arved-vain","display_name":"Arved Vain (Tartu \u00dclikooli biomehaanika kaasprofessor, Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli auliige)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/30d2735b19781c4417b7607960c38b39ac7c5a6a6b71ccd3f630a35ab017371f?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""},{"term_id":45,"user_id":25,"is_guest":0,"slug":"anna-liisa-tamm","display_name":"Anna-Liisa Tamm (f\u00fcsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/67394837a80586361fbef886b0eafade9cc4f3b92889a493d6e2ecd62a051804?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""},{"term_id":92,"user_id":35,"is_guest":0,"slug":"ivi-vaher","display_name":"Ivi Vaher (vanemlektor)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/0328dc86d9bf42f296a6e39c94fa66d1ea07e72d5f6874262ac8447fd5a43b40?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1459","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/34"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1459"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1459\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1464,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1459\/revisions\/1464"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1459"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1459"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1459"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1459"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}