![\"Gerda](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/digiope_Gerda-edited.jpg\")
Gerda on kogenud kontakt\u00f5pet pool aastat enne, kui ta suundus peamiselt digi\u00f5ppele.<\/p>\n\n\n\n
Tutvusta ennast, palun.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Olen 22-aastane ja \u00f5pin kolmandat ehk viimast aastat tervisekaitse spetsialistiks \u2013 olin l\u00e4hi\u00f5ppel pool aastat enne, kui suundusime distants\u00f5ppele. Olen koolis \u00fcli\u00f5pilasesinduse aseesimees. Samuti olen koroonadetektiiv: k\u00e4in esmasp\u00e4evast kolmap\u00e4evani koolis ja neljap\u00e4evast p\u00fchap\u00e4evani t\u00f6\u00f6tan Terviseametis. Vabal ajal olen liikuva eluviisiga ja tegelen spordiga, mille jaoks on mul hetkel \u00f5ppimise k\u00f5rvalt v\u00e4ga raske aega leida.<\/p>\n\n\n\n Kuidas leidsid tee erialani?<\/strong><\/p>\n\n\n\n K\u00f5igepealt l\u00e4ksin \u00f5ppima Tallinna Tehnikak\u00f5rgkooli hoonete ehitust, kuid \u00fcsna pea sain aru, et ma ei sobi inseneride keskele ja tundsin end olevat liiga v\u00f5\u00f5ras seltskonnas. Ma arvan, et see ei olnud isegi v\u00f5ib-olla niiv\u00f5rd eriala, vaid linna probleem. Ma olen k\u00fcll Tallinna k\u00fclje all \u00fcles kasvanud, kuid Tallinn tundus minu jaoks siiski liiga rohmakas linn olevat ja otsustasin, et tahan minna teise linna \u00f5ppima ja selleks linnaks osutus Tartu. Kandideerisin p\u00f5hiliselt k\u00f5ikidesse koolidesse, aga Tervishoiu K\u00f5rgkool oli k\u00f5ige s\u00fcdamel\u00e4hedasem, sest mu ema on olnud varasemalt tervishoiut\u00f6\u00f6taja ning tundsin, et see pisik on ka mul k\u00fcljes. Teadsin, et \u00f5eks saada ma ei taha. Bioanal\u00fc\u00fctikutest ja radioloogiatehnikutest ei teadnud ma too hetk midagi ja tervisekaitse spetsialist tundus minu jaoks t\u00e4pselt \u00f5ige, sest ta puudutab nii keskkonda kui ka inimest ennast.<\/p>\n\n\n\n Kas Sa oled siiani erialaga rahule j\u00e4\u00e4nud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mulle v\u00e4ga meeldib mu eriala, sest see on laialdane.<\/p>\n\n\n\n Millised olid Sinu esmased emotsioonid, kui toimus \u00fcleminek l\u00e4hi\u00f5ppelt distants\u00f5ppele?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Alguses ma sain selle vajalikkusest sajaprotsendiliselt aru. See ei hirmutanud mind. See oli harjumatu, aga see ei olnud ka t\u00fc\u00fctu. Eks me k\u00f5ik olime n-\u00f6 samas paadis, nii \u00f5ppej\u00f5ud kui ka tudengid, ning me pidime \u00fcheskoos ja \u00fcpris kiiresti sellega \u00e4ra harjuma.<\/p>\n\n\n\n Kui kaua v\u00f5ttis aega, et harjuda uue elukorraldusega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tol hetkel see harjumine ei v\u00f5tnud v\u00e4ga kaua aega ja suhteliselt h\u00e4sti harjusin uue olukorraga. N\u00fc\u00fcd on lihtsalt l\u00e4inud natukene keerulisemaks.<\/p>\n\n\n\n Praegustele emotsioonidele tuginedes, kas Sa igatsed l\u00e4hi\u00f5pet?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Absoluutselt. Sada protsenti.<\/p>\n\n\n\n Mida Sa l\u00e4hi\u00f5ppe juures t\u00e4psemalt igatsed?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Vahetut suhtlust \u00f5ppej\u00f5ududega. Seda, et saaks talle silma sisse vaadata ja k\u00fcsida k\u00fcsimusi. Seda, et ma saaks t\u00e4ielikult kaasa arutada. Ma saan netis ka kaasa arutada, aga see ei ole see \u2013 ei tea, millal \u00f5ppej\u00f5ud lause l\u00f5petab, millal vahele segada. \u00d5ppej\u00f5ud annavad k\u00fcll veebis tundi, aga seal vahel tundub, et puuduvad emotsioonid. Ma n\u00e4en ka seda, et meie eriala \u00f5ppej\u00f5ud pingutavad meeletult selle nimel, et anda meile v\u00f5imalikult kontaktil\u00e4hedane \u00f5pe, aga me ei saa ikkagi seda maksimaalselt nautida, sest ekraan on vahel. Ma igatsen koolielu. Ma igatsen seda, et ma k\u00f5nnin \u00f5ppej\u00f5ule vastu ja \u00fctlen talle tere. N\u00fc\u00fcd, kui ma olen \u00fcle pika aja paari \u00f5ppej\u00f5udu n\u00e4ost n\u00e4kku n\u00e4inud, l\u00e4heb lausa s\u00fcda seest soojaks, sest me oleme tervisekaitsega nagu \u00fcks suur pere koos \u00f5ppej\u00f5ududega.<\/p>\n\n\n\n Mis on Sinu jaoks peamised plussid ja miinused l\u00e4hi- ja distants\u00f5ppe vahel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mu elu k\u00e4ib kolme linna vahel ja distants\u00f5ppega pole vahet, kus linnas sa asud. Peaasi et ekraani taha tundi \u00f5igeks ajaks j\u00f5uad. Kui sa oled sama aktiivse elustiiliga inimene nagu mina, siis distants\u00f5pe on hea, sest ma saan n\u00e4iteks vahepeal minna vanaema juurde k\u00fclla, keda ma pole pikka aega n\u00e4inud. L\u00e4hi\u00f5ppe puhul ma ei saanud alati minna koju v\u00f5i vanavanemate juurde, kui ma pidin olema koolis. See on v\u00f5ib-olla ainuke puudus l\u00e4hi\u00f5ppel, aga ma ei nimetaks seda otseseks puuduseks, sest ma saan alati vajadusel ka enda elu muud moodi organiseerida. L\u00e4hi\u00f5ppel rohkem miinuseid ei olegi. L\u00e4hi\u00f5ppel on \u00fclej\u00e4\u00e4nud k\u00f5ik plussid: et ma n\u00e4en \u00f5ppej\u00f5udu vahetult, ma saan tundides v\u00e4ga aktiivselt osaleda, ma n\u00e4en enda kursusekaaslasi ja kui meil tekib kursusega \u00fchine olemine ja \u00fchtsustunne. Distants\u00f5ppega seda tihti ei pruugi tekkida. Distants\u00f5ppe miinuseks on see, et tehnoloogia ei pruugi vastu pidada. Teiseks, minu puhul t\u00e4ielikult kaob \u00e4ra t\u00e4helepanu. Esimesed viis minutit ma kuulan ja siis ma enam ei suuda.<\/p>\n\n\n\n Kas suhted kursusekaaslastega on j\u00e4\u00e4nud kaugemaks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00f5ib-olla v\u00e4hekene, aga mitte m\u00e4rgatavalt palju. N\u00e4ha tahaks ikka neid rohkem, see on fakt, aga ka tegelikult see aasta, kuna meid on v\u00e4he ja ma olen kursusevanem, siis ma isegi korraldasin kursuse kokku saamise ja l\u00e4ksime piljardit m\u00e4ngima. Seda me ikka teha saime ja selles m\u00f5ttes on k\u00f5ik h\u00e4sti. Kui me seda teha ei oleks saanud v\u00f5i meil ei oleks olnud v\u00f5imalust kohtuda, siis v\u00f5ib-olla selle \u00f5ppeaasta jooksul polekski me veel teineteist n\u00e4inud. Kui n\u00fc\u00fcd m\u00f5elda, siis tegelikult oleme ka kahel \u00f5pper\u00e4nnakul k\u00e4inud ja oleme ka seal \u00fcksteist n\u00e4inud. Seal sa k\u00fcll v\u00e4ga ei suhtle. Pigem k\u00e4id \u00f5pper\u00e4nnakul \u00e4ra ja siis \u00fctled k\u00f5igile \u201cTsau!\u201d, aga ikka on hea meel k\u00f5iki enda kursusekaaslasi n\u00e4ha. Me saame tegelikult k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi ja meil on meeletult kokkuhoidev kursus. Me k\u00f5ik toetame \u00fcksteist ja ma usun, et mu kursusekaaslased teavad ka, et kui kellelgi mingi mure on, siis me alati saame \u00fcksteise poole p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n\n\n\n Kuidas on lood vaimse tervisega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See on olnud vaimse tervise poolest tegelikult allak\u00e4igu trepp. \u00dcksk\u00f5ik, kui palju ma sellest \u00fcritan t\u00e4na aru saada, et meie koolis on distants\u00f5pe, ma ei saa sellest aru, sajaprotsendiliselt kindlasti mitte ja ma tean, et ma ei ole \u00fcksi, kes sellest aru ei saa.<\/p>\n\n\n\n Minu vaimse tervisega on t\u00e4pselt niimoodi, et kui ma istun arvuti taha ja ma tean hommikul juba, et mind on ootamas pikad ja mitmetunnised loengud, siis ma tunnen, et ma ei taha seda ja kuna ma juba olen sellise tundega, siis vahepeal tekib mul m\u00f5te, et kas see eriala on ikkagi minu jaoks. Sellises olukorras pean endale tihti meelde tuletama, et Gerda, see on see, mida sa tegelikult tahad ja mis sulle v\u00e4ga meeldib. Et see on lihtsalt periood, mis ei kesta igavesti. T\u00e4na ma olen v\u00e4ga v\u00e4sinud ja mul on v\u00e4ga kahju, et ma ei saa kolmandat \u00f5ppeaastat niimoodi nautida nagu teised tudengid teistes koolides saavad. Vaimse tervise poole pealt veel seda, et arvuti taga istumine kaotab mu t\u00e4helepanuv\u00f5ime ja ma ei jaksa seal olla. T\u00e4na olen olukorras, kus ma olen pidanud alternatiivina muid lahendusi enda jaoks v\u00e4lja m\u00f5tlema. Ma kuidagi ei suuda oma n\u00e4rvis\u00fcsteemi tasakaalus hoida, sest mul on nii meeletult ebamugav istuda arvuti taga terve p\u00e4ev. Lisaks t\u00f6\u00f6, mida ma veel kooli k\u00f5rvalt teen, on ka arvuti taga. Ma istun p\u00e4evas umbes 12-14 tundi arvuti taga.<\/p>\n\n\n\n Kas kannatada on saanud ka f\u00fc\u00fcsiline tervis?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kindlasti need sammud, mida ma koolis teeksin klassist klassi k\u00f5ndides, j\u00e4\u00e4vad t\u00e4na tegemata. Kohe, kui koroona tekkis ja arvutis istumist oli rohkem, siis \u00fchel hetkel ma pidin kasutama p\u00f6idlaortoosi, mis hoiaks mu p\u00f6ialt paigal. Arvutis kl\u00f5bistamine tekitas mu p\u00f6idlasse ja kahte n\u00e4ppu valu ja \u00f5lav\u00f6\u00f6tmes on pinged, mis on t\u00e4naseks p\u00e4evaks p\u00e4ris suureks probleemiks saanud. Mul ei ole kunagi neid probleeme olnud. Tervisekaitse spetsialistina ma ju tean p\u00e4ris h\u00e4sti, mida tuleb teha, et arvuti taga istumine oleks v\u00f5imalikult ergonoomiline ja minimaalse tervisekahjuga. Sellegi poolest mul on tunne, et kui istuda p\u00e4evas keskmiselt kuus tundi arvuti taga, siis tervisekahjud on v\u00e4ltimatud. Silman\u00e4gemisega seonduvalt tegin enne pandeemiat endale prillid ja t\u00e4na on mul vaja k\u00f5vasti kangemaid prille.<\/p>\n\n\n\n Kas Sa tunned, et koolielu oli l\u00e4hi\u00f5ppe ajal elavam?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Distants\u00f5ppe ajal on see kindlasti j\u00e4\u00e4nud soiku, sest me ei saa ju kooli. Praegu on tegelikult p\u00e4ris paljud \u00fcritused \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud \u00e4ra, kas v\u00f5i meie enda \u00fcli\u00f5pilasesinduse filmi\u00f5htud, mida k\u00f5rgkoolis varasemalt korraldasime, sest praegu neid ei tohi ju korraldada. Need tegelikult tooksid kogu koolirahva kokku. T\u00e4nu sellele, et me ei saa neid \u00fcritusi koolis korraldada, on ka n\u00e4iteks \u00fcli\u00f5pilasesinduse tegevus j\u00e4\u00e4nud soiku. Me oleme k\u00fcll kokku hoidnud, aga me ei ole j\u00e4llegi \u00fcksteist n\u00e4inud. Aga me ei ole alla andnud ja anname endast parima. Rebaste ristimist oleme korraldanud nii palju ja nii vingelt, kui me oleme saanud. Siis, kui k\u00f5ik kevadel netis istusid, korraldasime \u00fchel kuul viktoriini ja teisel kuul sammude v\u00f5istluse. Need sujusid v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n\n\n\n Mida Sa teed selleks, et motivatsiooni hoida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00e4ga palju. Ma l\u00e4hen h\u00e4sti kriitiliseks enda osas, kui ma tunnen, et ma ei tee midagi hingega v\u00f5i kui motivatsioon hakkab langema. Siis ma \u00fcritan olukorda p\u00e4\u00e4stma hakata. Ma n\u00e4iteks loen eneseabi raamatuid v\u00e4ga palju. Praegu on mul k\u00e4sil Jay Shetti \u201cM\u00f5tle nagu munk\u201d. See aitab keskenduda iseenda m\u00f5ttemaailmale. Siis olen teinud hommikuti viit tiibetlast. See turgutab keha ja vaimu.<\/p>\n\n\n\n \u00dchel hetkel, kui tundsin kogu \u00f5ppet\u00f6\u00f6 koormuse t\u00f5ttu pinget, hakkasin \u00f5htuti jooksmas k\u00e4ima, et seda f\u00fc\u00fcsiliselt vabaneda. Lisaks ostsin tuppa \u00f5lilambi, mis peaks kaasa aitama iseenda ja toa aura parandamiseks. Ma ei tea, kui h\u00e4sti see toimib, aga ma tunnen, et sellel on mingisugune hea m\u00f5ju. \u00dcle\u00fcldiselt saan \u00f6elda, et ma pole paigal istunud, vaid olen proovinud mitmel viisil enda vaimset tervist hoida.<\/p>\n\n\n\n Kas Sul on praegu vaba aega rohkem v\u00f5i v\u00e4hem?<\/strong><\/p>\n\n\n\n L\u00e4hi\u00f5ppe ajal oli mul seda rohkem. V\u00f5ib-olla m\u00f5jutab hetkel vaba aja olemasolu t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine v\u00f5i see, et distants\u00f5ppest tingitult on mul v\u00e4simus nii suur, et kui ma p\u00e4eva l\u00f5puks olen arvuti kinni pannud, ei jaksa ma enam midagi teha.<\/p>\n\n\n\n Kas muudaksid midagi praeguse distants\u00f5ppe juures? Mida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et siiani, mis on tehtud, on tehtud h\u00e4sti. Ma v\u00e4hemalt loodan, et k\u00f5ik, kes on panustanud, on panustanud v\u00f5imalikult h\u00e4sti. Muidugi, kui ma k\u00e4isin koolis, v\u00f5tsin kaasa vihiku ja kirjutasin sinna m\u00e4rkmeid \u00fclesse. T\u00e4na ma seda ei tee. Ma lihtsalt vaatan ekraani. Seega, mingil m\u00e4\u00e4ral m\u00e4rkmete tegemine ja konspekteerimine on j\u00e4\u00e4nud \u00e4ra, millest ma tegelikult tunnen puudust. Aga samuti tegin ka l\u00e4hi\u00f5ppe ajal m\u00e4rkmeid rohkem arvutisse, sest ka praegu, samal ajal, kui \u00f5ppej\u00f5ud r\u00e4\u00e4gib, on suhteliselt keeruline samal ajal konspekteerida, sest neid kahte tegevust korraga tehes ma ei n\u00e4e nende slaide h\u00e4sti, n\u00e4en v\u00e4iksemalt v\u00f5i ei n\u00e4e neid \u00fcldse ja see informatsioon l\u00e4heb kergelt kaduma.<\/p>\n\n\n\n Kui Sa peaksid l\u00fchidalt v\u00f5tma kokku enda \u00f5pingud, siis mis on k\u00f5ige olulisem teadmine v\u00f5i oskus, mis Sa k\u00f5rgkoolist kaasa v\u00f5tad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et mul on kui mitte Eesti, siis maailma parimad \u00f5ppej\u00f5ud. Tervisekaitse \u00f5ppej\u00f5ud on nii lahked ja kindlasti oskan nimetada iga \u00f5ppej\u00f5u kohta mitu olulist omadust\/oskust, mille ma oma ellu kaasa haaran. Nad on targad ja toredad, suhtlus nendega on olnud meeletult hea. Meil on \u00fcksteise m\u00f5istmine ja ma saan nendega m\u00f5nusalt suhelda, mida ma arvan, et iga tudeng peaks \u00f5pingutest kaasa v\u00f5tma. Oma kogemuste p\u00f5hjal tean, et selline m\u00f5nus ja vahetu suhtlus \u00f5ppej\u00f5ududega ei ole iseenesestm\u00f5istetav ja see on pigem haruldasem n\u00e4htus. Seega olen t\u00e4nulik, et ma olen siit koolist sellisel m\u00e4\u00e4ral tuge leidnud. \u00d5ppej\u00f5ud on andnud mulle enesekindluse, mille ma v\u00f5tan endaga edaspidisesse ellu kaasa.<\/p>\n\n\n\n Kuidas Sa n\u00e4ed enda elu viie aasta p\u00e4rast?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma olen lihtsalt \u00f5nnelik. Mul on oma kodu ja mul on magistri\u00f5pingud l\u00f5petatud. \u00dcksk\u00f5ik, mis t\u00f6\u00f6d teen, ma olen suhteliselt kindel, et see meeldib mulle \u2013 olen v\u00f5tnud enda elus sellise eesm\u00e4rgi, et ma ei tee asju, mida ma teha ei taha. Ma arvan, et mulle endale tuleb see nii vaimselt kui ka f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00e4ga palju kasuks.<\/p>\n\n\n\n Mul on valik, kas minna Tartu \u00dclikooli rahvatervisesse v\u00f5i Maa\u00fclikooli ergonoomikasse. Tahaksin minna ergonoomikasse, aga ma ei taha ergonoomikat \u00f5ppida nii, et ma pean seda l\u00e4bi ekraani tegema. See on minu \u00fcks kriteeriume. Siis tuleb lihtsalt elu natuke edasi l\u00fckata. Samuti on mind terve elu ka huvitanud \u00f6koloogiline seis ja keskkond ja n\u00fc\u00fcd ma tunnen, et tegelikult tahaksin ma ikkagi seda ka \u00f5ppida. V\u00f5ib-olla ei saa minust kunagi mingit tervise valdkonna inimest ja v\u00f5ib-olla l\u00e4hen \u00f5ppima hoopis midagi, mis puudutab keskkonda ja looduse s\u00e4ilimist.<\/p>\n\n\n\n Milliseid soovitusi jagaksid neile, kellele k\u00e4ib distants\u00f5pe \u00fcle j\u00f5u?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Hambad ristis l\u00e4bi tule, vee ja vasktorude. See on tegelikult v\u00e4ga hea point, mida tuleks ka omal kuklas hoida. Kui sa tunned ennast halvasti, siis m\u00f5tle selle peale, kas sa saad seda muuta. Kui ei saa, siis proovi kuidagi leppida sellega v\u00f5i teha nii, et v\u00f5taksid sellest oma maksimumi, mis v\u00f5tta annab. Kui me ei saa seda muuta ja see pole meie v\u00f5imuses, siis me peame sellega leppima. Kui sa saad seda muuta, siis loomulikult muuda. See on asi, mida mina proovin ka praegu teha \u2013 iseasi, kui h\u00e4sti see mul v\u00e4lja tuleb. N\u00e4iteks ka praegu olen ma \u00fcli\u00f5pilasesinduses ja koosolekutel tudengite eest r\u00e4\u00e4kinud, et me tahaksime k\u00f5ik rohkem kooli kohapeale tulla. Nii palju, kui ma olen teha suutnud, siis on minu t\u00f6\u00f6 tehtud ja kui muutust ei ole, siis see t\u00e4hendab seda, et ma pean sellega leppima.<\/p>\n\n\n\n Oksana oli l\u00e4hi\u00f5ppes 1,5 aastat enne, kui ta suundus peamiselt digi\u00f5ppele.<\/p>\n\n\n\n Tutvusta ennast, palun.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Olen neljanda kursuse tudeng \u00f5e erialal ja t\u00f6\u00f6tan juba koheselt aasta aega kardioloogia osakonnas. Teen lisavalveid ka Covid osakonnas ja teen massaa\u017ei ka veel nii palju, kui mul aega on. Tantsin ja k\u00e4in esinemas ja teen lihtsalt j\u00f5usaalitrenni.<\/p>\n\n\n\n Kuidas leidsid tee enda erialani?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui aus olla, siis terve koolitee oli mu unistus, et ma tahan saada juristiks. Ma olin t\u00e4iesti kindel, et minust saab advokaat. K\u00f5ige huvitavam oli see, et kui ma g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petasin, kadus mul igasugune huvi selle vastu. Ma isegi ei proovinud sellega seonduvalt kuskile sisse saada. Mu pere ei saanud samuti aru, kuidas see v\u00f5imalik on. Ma ei teadnudki, mida ma \u00fcldse teha tahan. Hakkasin vaatama erinevaid erialasid ja siis sattusin kodulehek\u00fclje nooruse.ee peale, lugesin ja see tekitas huvi. P\u00f5him\u00f5tteliselt \u2013 miks ma tegelikult seda eriala l\u00e4ksin \u00f5ppima, on see, et l\u00f5petajana ma tahaks tegeleda esteetilise kirurgiaga, kus ma saan tegeleda n\u00e4o modelleerimistega ja teha t\u00e4ites\u00fcste jne. Mulle muidu meeldib Kliinikumis ka t\u00f6\u00f6tada. Ilmselt ma kombineeringi seda kuidagi.<\/p>\n\n\n\n Kas Sa oled siiani oma erialaga rahule j\u00e4\u00e4nud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Jaa, v\u00e4ga rahul. Ilmselgelt iga aastaga on huvi suurenenud selle vastu. See, kui sa \u00f5pid midagi juurde, hakkab j\u00e4rjest rohkem huvi tekitama, sest hakkad asjadest paremini aru saama. Ma olen isiklikult selline inimene, et kui ma millestki aru ei saa, siis ma pean selle endale selgeks tegema.<\/p>\n\n\n\n Millised olid esmased emotsioonid distants\u00f5ppele asumisel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See oli huvitav, teistmoodi. Teistmoodi oli see, et hommikul \u00e4rgates ei pea kuskile kaugele minema ja s\u00e4ttima hakkama. Sa v\u00f5id panna n\u00e4iteks loengu k\u00e4ima ja rahulikult hommikus\u00f6\u00f6ki s\u00fc\u00fca. Saad kombineerida mitut tegevust korraga, aga eks nii l\u00e4hi\u00f5ppes kui ka Zoomi vahendusel \u00f5ppides on omad plussid ja miinused.<\/p>\n\n\n\n Kui kaua v\u00f5ttis aega, et harjuda uue elukorraldusega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tegelikult ma ei \u00fctleks, et see oli midagi v\u00e4ga keerulist. Ma kohanesin kuidagi maru kiiresti sellega. Ma praegu tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes ei \u00fctleks k\u00fcll, et \u201cIssand, kui n\u00f5me see oli!\u201d. Vahepeal oli ikka selliseid hetki, kus m\u00f5tlesin, et hommikul hakkavad vara tunnid, siis \u00e4rkad \u00fclesse, oled uimane ja oled ikkagi koduses keskkonnas, kust tahaks samas kuidagi v\u00e4lja saada. Vahepeal tekitas see tunde, et enam ei j\u00f5ua.<\/p>\n\n\n\n Kas Sa igatsed l\u00e4hi\u00f5pet?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma \u00fctleks praegu vist, et ei, sest ma olen niiv\u00f5rd sellega \u00e4ra harjunud. Mul on hetkel palju kergem oma aega planeerida. N\u00e4iteks, kui ma olen kodus ja mul loeng l\u00f5peb, siis ma saan kodust kohe edasi minna, kuhu mul vaja on. Muidu \u00fcldjuhul, ajalist faktorit arvestades, oli elu \u00fcsna samasugune. Erinev oli see, et j\u00e4rsku pidi h\u00e4sti palju iseseisvalt \u00f5ppima. Loengus kohapeal seletatakse uut teemat lahti ja praktiseeritakse see koos l\u00e4bi, kuid j\u00e4rsku tuli v\u00e4ga palju ise teha: k\u00f5ike ise otsida, materjali ise \u00f5ppida, ise vaadata. Siis oli k\u00fcll niisugune tunne, et ma pigem oleks koolis, kus \u00f5ppej\u00f5ud seletavad ja n\u00e4itavad, kuidas mingid asjad k\u00e4ivad selle asemel, et ma teen seda iseseisvalt kodus.<\/p>\n\n\n\n Millised on Sinu jaoks plussid ja miinused nii distants\u00f5ppel kui ka l\u00e4hi\u00f5ppel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n L\u00e4hi\u00f5ppel kindlasti keskkond: sa tead, et oled koolis, tulid siia \u00f5ppima, keskendud, oled oma s\u00f5pradega. Samal ajal tegelikult s\u00f5pradega olemine on ka miinus, sest kui te olete n\u00e4iteks loengus ja istute koos, siis \u00e4kki tuleb mingi hea idee ja hakkate r\u00e4\u00e4kima ja juba l\u00e4hebki \u00f5ppej\u00f5u jutt k\u00f5rvust kaduma. Kindlasti distants\u00f5ppe plussiks on, et sa saad ajaliselt mitut tegevust korraga teha. Mul on h\u00e4sti raske distants\u00f5ppe puhul see, et istun laua taga ja kuulan loengut, kus ei pea midagi kirja panema ja niimoodi lihtsalt istudes avastad j\u00e4rsku, et sul on igav ja ei teagi, millest r\u00e4\u00e4gitakse. Olen t\u00e4hele pannud, et kui selle kuuldud s\u00f5numiga tuleb midagi teha, siis see kinnistub paremini.<\/p>\n\n\n\n Kas suhted kursusekaaslastega on j\u00e4\u00e4nud kaugemaks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kindlasti on. Muidu s\u00f5ime pauside ajal koos, k\u00e4isime poes v\u00f5i r\u00e4\u00e4kisime, mis vahepeal toimunud on. Distants\u00f5ppel see suhtlus kaob ikkagi mingil moel \u00e4ra. Need, kes k\u00f5ige l\u00e4hedasemad kursusekaaslased on, nendega olen ikka alternatiive leidnud, et kohtuda, aga need, kellega lihtsalt koolisiseselt suhtlen, siis nendega tegelikult v\u00e4ga mitte.<\/p>\n\n\n\n Kuidas on lood vaimse tervisega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et olen pigem niisugune inimene, kes kuidagi ei s\u00fcvenda endale midagi halba. Kui midagi ka halba on, siis ma ei m\u00f5tle seda veel hullemaks endale. Kindlasti tekitavad pikad p\u00e4evad arvuti taga v\u00e4simust ja siis ma ei taha seal \u00fcldse olla. Eriti veel siis, kui p\u00e4rast tuleb ekraani taga ka iseseisvaid t\u00f6id teha. \u00dcldiselt ei ole viga ja v\u00f5in \u00f6elda, et see ei ole kuidagi mu vaimset tervist m\u00f5jutanud.<\/p>\n\n\n\n Kuidas on Sul lood f\u00fc\u00fcsilise tervisega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sellega ka ei ole probleeme. Trennis olen alati k\u00e4inud. Asi on ajaplaneerimises pigem. Trennis saab k\u00e4ia ka p\u00e4rast loenguid v\u00f5i kahe loengu vahel.<\/p>\n\n\n\n Kas Sa tunned, et koolielu oli l\u00e4hi\u00f5ppe ajal elavam kui praegu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma ei oska selle koha pealt v\u00e4ga kaasa r\u00e4\u00e4kida, sest ma ei osalenud ka esimestel kursustel v\u00e4ga nendel \u00fcritustel. Mul on niiv\u00f5rd aktiivne elutempo, et kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks igale poole ei j\u00f5ua. Tegelikult ei peagi, sest t\u00e4htis on enda jaoks prioriteetsemate tegevustega tegeleda.<\/p>\n\n\n\n Kas Sul on praegu vaba aega rohkem v\u00f5i v\u00e4hem?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Praegu on natuke teistmoodi, sest et on k\u00e4imas neljas kursus ja tegelikult ega v\u00e4ga ei olegi mingeid tunde enam. Mul on p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik l\u00e4bi. Teen \u00fcksikuid valikaineid ja neid on ka n\u00e4dala sees v\u00f5ib-olla et \u00fcks kord ja sellega v\u00e4ga probleemi ei ole. Ma ei tunne k\u00fcll, et distants\u00f5pe r\u00f5huks mind v\u00f5i et mul oleks raske. Eks ongi rohkem aega tegeleda enda l\u00f5put\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n\n\n\n Kuidas Sa hoiad enda motivatsiooni \u00fcleval, kui see hakkab langema?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tegelikult ikkagi p\u00e4ris nii ei ole, et mul on motivatsioon kogu aeg \u00fclimalt laes ja ma olen alati positiivne. On ette tulnud selliseid hetki, kus ma seisan silmitsi raske kodut\u00f6\u00f6ga v\u00f5i hetkel l\u00f5put\u00f6\u00f6ga seoses, n\u00e4iteks artiklid ja nende otsimised, mis mulle \u00fcldse ei sobi, sest see on nii keeruline mu jaoks \u2013 siis k\u00fcll tekib selline tunne, et ma ei jaksa enam, miks ma ei saa sellega hakkama ja kuidas see k\u00fcll nii keeruline on. Samal ajal \u2013 kui see tehtud saab, siis see isegi t\u00f5stab motivatsiooni mitmekordselt. See ei tundu enam nii raske ja teeb tugevamaks. Ma arvan, et tahe \u00f5ppida on kindlasti langenud, aga kuna ma tean, et mul on viimane kursus ja mul on viimane panustamine, siis ma pean tubli olema.<\/p>\n\n\n\n Kas Sa muudaksid praegu midagi praeguse distants\u00f5ppe korralduse juures? Mida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma ei \u00fctleks k\u00fcll, et tegelikult midagi v\u00e4ga halvasti oleks. V\u00e4ikesed tehnilised viperused k\u00e4ivad asja juurde, sest ei saagi olla nii, et k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tab alati ideaalselt. Ma m\u00f5istan ka \u00f5ppej\u00f5ude, sest nende jaoks on samuti k\u00f5ik nii uus ja sellega kohanemine v\u00f5ib olla keeruline: et kuidas planeerida Zoomi tundi, kui varasemalt on olnud k\u00f5ik l\u00e4hi\u00f5ppes. Ei saa alati enda seisukohast m\u00f5elda \u2013 et mul on nii raske ja kuidas nad niimoodi teha saavad. M\u00f5nikord tuleb ennast ka teise olukorda panna.<\/p>\n\n\n\n Kui Sa peaksid l\u00fchidalt kokku v\u00f5tma enda \u00f5pingud, siis mis on k\u00f5ige olulisem teadmine v\u00f5i oskus, mis Sa k\u00f5rgkoolist kaasa v\u00f5tad edaspidiseks eluks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma ei oska siinkohal konkreetset aspekti v\u00e4lja tuua. Kliinikumis t\u00f6\u00f6tades ja praktikalt praktikale k\u00e4ies on neid teadmisi nii palju, ma olen kindlasti palju targemaks saanud.<\/p>\n\n\n\n Kuidas Sa n\u00e4ed enda elu viie aasta p\u00e4rast?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et viie aasta p\u00e4rast v\u00f5iks mul olla oma v\u00e4ike ettev\u00f5te, kus ma tegelen k\u00f5ikide iluprotseduuridega. Ma pole \u00fcldse kindel, et ma ei taha enam selleks ajaks Kliinikumis t\u00f6\u00f6tada. Ma arvan, et ikka tahan. V\u00f5ib-olla lihtsalt kombineerin kuidagi.<\/p>\n\n\n\n Milliseid soovitusi jagaksid neile, kellele k\u00e4ib distants\u00f5pe \u00fcle j\u00f5u?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et tuleb leida enda sees sisemine tasakaal ja tegeleda selliste tegevustega, mis kindlasti meeldivad. Kui sul on n\u00e4iteks terve p\u00e4ev loengud ja nende vahel pausid, siis mine v\u00e4lja \u2013 see reaalselt aitab! Ma tegin ise samamoodi ja see p\u00e4riselt aitas. Ma arvan, et v\u00e4ga palju on m\u00f5tlemises kinni. Kui sa m\u00f5tledki, et \u201cIssand kui raske ja keeruline, ma pean j\u00e4lle siin ekraani ees terve p\u00e4eva istuma!\u201d, siis see teeb iseenesest juba \u00f5ppimise palju keerulisemaks, aga kui sa m\u00f5tled, et \u201cLoengud ja pikk p\u00e4ev – peame vastu ja saame juurde uusi teadmisi!\u201d, siis see m\u00f5tteviis on ju hoopiski v\u00e4ga tore.<\/p>\n\n\n\n Anna-Britt osales l\u00e4hi\u00f5ppes \u00fche aasta enne, kui ta suundus peamiselt distants\u00f5ppele.<\/p>\n\n\n\n Tutvusta ennast, palun.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Olen 21 aastat vana. \u00d5pin f\u00fcsioteraapia erialal kolmandal kursusel Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis. Samuti olen ka Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli spordiesinduse liige ja eelmisel aastal aitasin ka f\u00fcsioteraapia magistri\u00f5pet ette valmistada ehk olen hetkeseisuga f\u00fcsioteraapia \u00f5ppekava n\u00f5ukogus. Muidu olen sportlik, aktiivne ja energiline neiu.<\/p>\n\n\n\n Kuidas leidsid tee enda erialani?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Minu m\u00f5te hakkas f\u00fcsioteraapiale suunduma juba 8. klassist saati ehk siis, kui ma olin 14. M\u00e4letan v\u00e4ga t\u00e4pselt, et \u00f5ppisin Laagri p\u00f5hikoolis, meile tuli k\u00fclla Rajaleidja ja mul oli teadmine, et ma ei tea, mida ja kuidas ma tahan \u00f5ppida, aga ma tean, et see v\u00f5iks spordiga seotud olla. Siis j\u00e4igi nimekirjast silma f\u00fcsioteraapia ja ma teadsin, et see on mu unistus: \u00f5ppida f\u00fcsioteraapiat. Tegin k\u00f5ike, et olla f\u00fcsioteraapia maailmaga seotud \u2013 olin tudengi- ja t\u00f6\u00f6vari, kirjutasin g\u00fcmnaasiumis uurimist\u00f6\u00f6 f\u00fcsioteraapiaga seonduvalt ja v\u00f5tsin valikaineid bioloogia ja keemia teemadel ning siia ma saingi. Alguses ma k\u00fcll ei saanud f\u00fcsioteraapiasse sisse, sain bioanal\u00fc\u00fctikuks, aga siis ma sain ikkagi f\u00fcsioteraapiasse ka. Ma teadsin kohe, et ma tahan just siia kooli tulla just selle p\u00e4rast, et siin on praktiline \u00f5pe. Sain oma eluunistuse t\u00e4ide viidud.<\/p>\n\n\n\n Kas oled siiani rahule j\u00e4\u00e4nud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma ei kujutaks end \u00fcldse ette kellegi teisena kui f\u00fcsioterapeudina. P\u00e4rast esimest aastat mul oli juba \u00fcks klient, kelle juures ma kodus k\u00e4isin. Kaks korda n\u00e4dalas tegime temaga f\u00fcsioteraapiat. P\u00e4rast teise aasta l\u00f5ppu ma l\u00e4ksin t\u00e4iskohaga Tallinnasse Medicumi t\u00f6\u00f6le, olin noorem-f\u00fcsioterapeut seal ja samaaegselt oli mul kaks klienti, kelle juures pakkusin kodus f\u00fcsioteraapia teenust.<\/p>\n\n\n\n Millised olid esimesed emotsioonid distants\u00f5ppele asudes?<\/strong><\/p>\n\n\n\n M\u00e4letan seda, et meil pidi olema Merle Kolga eksam esmasp\u00e4eval ja reedel tuli eriolukord, nii et mingil m\u00e4\u00e4ral oli see kergendus, et ei pea seda tegema. Aga siis see venis, venis ja venis ja l\u00f5puks oli ikkagi Moodle\u2019is see eksam.<\/p>\n\n\n\n See oli v\u00e4ga j\u00e4rsk ja muidugi v\u00e4ga ootamatu k\u00f5igile ja samuti proovin sellega endiselt adapteeruda. Siiamaani pole p\u00e4ris kohale j\u00f5udnud v\u00f5i harjunud sellega, nii et uus olukord oli pigem r\u00e4nk \u00fcleminek minu jaoks. Alles s\u00fcgisel k\u00e4isime kursusekaaslastega k\u00fcsimas, et kas ikka kooli ei oleks v\u00f5imalik saada. Sellega seonduvalt olen muutunud ka palju mugavamaks \u00f5ppimise osas, millega kaasnes ka motivatsiooni langus.<\/p>\n\n\n\n Kas Sa igatsed l\u00e4hi\u00f5pet?<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00e4ga.<\/p>\n\n\n\n Mida Sa l\u00e4hi\u00f5ppe juures k\u00f5ige rohkem igatsed?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Seda vestlust \u00f5ppej\u00f5u ja \u00fcli\u00f5pilase vahel, sest l\u00e4bi Zoomi sul ei ole endal tahtmist vahepeal r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i on lihtsalt vaikus ja see on alati selline piinlik vaikus. Mingil m\u00e4\u00e4ral igatsen ka argumenteerimist v\u00f5i arutlemist \u00f5ppej\u00f5u ja \u00fcli\u00f5pilase vahel. N\u00e4iteks, kui on mingisugune erialaspetsiifiline k\u00fcsimus, siis seda oleks palju loomulikum teha n\u00e4ost n\u00e4kku kui l\u00e4bi Zoomi. Ma arvan, et see on see, mida ma hetkel k\u00f5ige rohkem igatsen.<\/p>\n\n\n\n Millised on peamised erinevused digi- ja l\u00e4hi\u00f5ppe vahel Sinu jaoks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui ma tavaliselt kooli kohapeale l\u00e4ksin, tuli veidi varem \u00e4rgata, rahulikult hommikust s\u00fc\u00fca, ennast valmis panna, kooli liikuda, aga n\u00fc\u00fcd ma \u00e4rkan viimasel minutil, l\u00e4hen tundi ja v\u00f5ib-olla s\u00f6\u00f6n keset tundi, mis on v\u00e4ga ebaviisakas, aga kui mulle juba selline v\u00f5imalus antakse, siis ma kasutan seda mugavalt \u00e4ra. Mul on tegelikult nii meeletult kahju sellest. Pigem tundsin koheselt motivatsiooni langust, kui k\u00f5ik muutus distants\u00f5ppeks, sest ma ei naudi \u00f5ppimist enam nii palju, kui ma seda esimesel aastal tegin. Kuna ma olen terve elu tahtnud f\u00fcsioteraapiat Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis \u00f5ppida ja n\u00fc\u00fcd olen distants\u00f5ppes, siis ma ei saaks \u00f6elda, et see oleks pettumust valmistav, vaid lihtsalt kurb minu jaoks.<\/p>\n\n\n\n Mida Sa teed selleks, et mugavustsoonist v\u00e4lja tulla?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma olen hakanud viimasel ajal leidma sellist alternatiivi, et ma ei \u00f5pi kodus, vaid kusagil mujal, n\u00e4iteks raamatukogus. Ma tean, et mul on palju teha ja ma seda kindlasti kodus ei tee, seet\u00f5ttu pigem vahetan keskkonda v\u00f5i \u00f5pin kursusekaaslastega koos, et oleks natukenegi kursuse tunne. Peamiselt \u00f5pime koos t\u00f6\u00f6de jaoks. See on ka justkui tunne, et k\u00e4id koolis. Muidu on oma kodutoolil istumine ja passiivne olek.<\/p>\n\n\n\n Millised on plussid ja miinused nii distants- kui ka l\u00e4hi\u00f5ppel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Distants\u00f5ppe \u00fcks pluss ongi see, et saab veidi hiljem \u00e4rgata ja tegelikult on m\u00f5ne jaoks pluss see, et ei pea kodust lahkuma. Mingil m\u00e4\u00e4ral on suurem v\u00f5imalus oma aega planeerida \u00f5ppe ja vaba aja jaoks. Kui sa pead olema kahes kohas korraga, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6l ja kui sul on natukenegi rahulikum t\u00f6\u00f6, siis sa saad samal ajal kuulata seminari v\u00f5i loengut. Miinuseid on j\u00e4llegi v\u00e4ga palju. N\u00e4iteks motivatsiooni t\u00e4ielik kadu ja see, et muutud h\u00e4sti mugavaks. Kui sulle on antud v\u00f5imalus tunda ennast mugavamalt, siis sa arvatavasti teed seda, sest inimene on loomult v\u00e4ga mugav. L\u00e4hi\u00f5ppe pluss on, mida ma ise tundsin, kui ma kontaktis \u00f5ppisin, et ma \u00f5pin eriala kohta palju rohkem, kui ma \u00f5pin seda digitaalselt. Ma isegi ei oska l\u00e4hi\u00f5ppe miinuseid \u00f6elda, sest ma v\u00e4ga-v\u00e4ga igatsen seda.<\/p>\n\n\n\n Kas suhted kursusekaaslastega on j\u00e4\u00e4nud kaugemaks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Meil on \u00fcpriski suur kursus. Suhtlen oma kursuselt m\u00f5ne inimesega rohkem ning nad on minu jaoks v\u00e4ga l\u00e4hedaseks saanud. Teiste kursusekaaslastega pole kahjuks seda sidet tekkinud. Esimesel aastal \u00f5ppisime \u00fcksteist tundma, k\u00e4isime paar korda v\u00e4ljas, aga n\u00fc\u00fcd tuli distants\u00f5pe ja see l\u00f5i mingil m\u00e4\u00e4ral k\u00f5ik sassi. Enamus on hoopiski kusagil oma kodulinnas oma kodus. Pigem on j\u00e4\u00e4nud suhtlusringkond ikkagi v\u00e4iksemaks, aga meie kursuse grupp, kellega me k\u00f5ige rohkem viiekesi suhtleme, on ajaga muutunud aina tugevamaks j\u00e4llegi, sest me oleme alati \u00fcksteisele toeks. Ma olen \u00fclit\u00e4nulik nende \u00fcle, kuna nemad alati oskavad aidata motivatsioonilanguse perioodis v\u00f5i kodut\u00f6\u00f6dega v\u00f5i n\u00e4iteks mingite artiklite otsimisega.<\/p>\n\n\n\n Kuidas Sul on lood vaimse tervisega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui koroona tuli ja algas eriolukord, siis vaimne tervis sai p\u00e4ris palju kannatada. Sellega kaasnesid ka mingil m\u00e4\u00e4ral f\u00fc\u00fcsilised terviserikked. Ma v\u00e4hemalt tunnen nii. 2021 suvi suutsin ennast uuesti viia endisesse mentaalsesse heaollu. Kooli tagasi tulles ootas aga j\u00e4llegi peamiselt digitaalne \u00f5pe, on viimane aasta ja \u00e4revus suurem, mis on natuke nagu ups and downs ehk m\u00f5jub kerge lainetusena. V\u00f5ib \u00f6elda, et koroona ja \u00fcldine karantiini minek l\u00f5i sellise olukorra, kus k\u00f5ik oli v\u00e4ga paigast \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n Kuidas on lood f\u00fc\u00fcsilise tervisega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00d5nneks teise aasta alguses hakkasin tegelema sellise spordialaga nagu CrossFit, millega ma olen n\u00fc\u00fcd aasta aega tegelenud ja see pani mind nii heasse olukorda j\u00e4llegi, sest ma leidsin sellise spordiala endale, mida ma t\u00f5siselt naudin. See on h\u00e4sti v\u00e4ljakutsuv, h\u00e4sti intensiivne ja just see, mida ma oma ellu vajasin. Muidu olen viieaastasest peale ratsutamisega tegelenud. Ma arvan, et see j\u00e4\u00e4bki l\u00e4bi elu minu \u00fcheks spordialaks, aga CrossFit lisaks tugevdas kindlasti minu f\u00fc\u00fcsilist vormi ja siiamaani ma tunnen peale trenni, et see on t\u00f5usuteel. Alguses oli natuke raske, kuna see treening kasutab nii palju erinevaid lihaseid ja seal on vaja kiirust, vastupidavust, j\u00f5udu ja lihtsalt v\u00f5imu, aga iga kord ma l\u00e4hen trennist \u00e4ra hea tundega, et \u201cOh, j\u00e4lle \u00fcletasin ennast!\u201d.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5ib-olla ka selle p\u00e4rast on mentaalne pool mul hetkel paranenud, sest iga kord, kui ma olen trennist tulnud, siis ma tunnen, et mu keha on tegelikult palju v\u00f5imekam, kui olen ise arvanud.<\/p>\n\n\n\n Kas Sa tunned, et koolielu oli l\u00e4hi\u00f5ppe ajal elavam?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Jah, kindlasti. Esimesel aastal ehk siis l\u00e4hi\u00f5ppe aastal ma ise olin h\u00e4sti passiivne, sest ma teadsin, et alles j\u00e4rgnevatel aastatel ma tahan olla koolielus aktiivsem. Siis oli uus kool, uus eriala, uued inimesed, uus keskkond, et pigem v\u00f5tsin endale selle aja, et harjuda.<\/p>\n\n\n\n Teisel aastal ja n\u00fc\u00fcd kolmandal aastal, nii palju kui seda olnud on, olen tundnud, et k\u00f5ik on veebi viidud, aga j\u00e4llegi need \u00fcritused, mis on kohapeal, need on heal tasemel. Ma saan v\u00e4ga palju paralleele tuua Ylispordi\u00fcritustega. N\u00e4iteks, iga kord, kui sa l\u00e4hed Ylispordi meeskonna korraldatud \u00fcritusele, siis k\u00f5ik nii v\u00e4ga naudivad seda, sest nad n\u00e4evad uuesti \u00fcksteist ja lasevad ennast vabaks.<\/p>\n\n\n\n Kuidas Sa hoiad enda motivatsiooni k\u00f5rgel, kui see hakkab langema?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuna ma olen \u00fcliaktiivne isik, siis ma tavaliselt teen trenni: jalutan veidi, l\u00e4hen CrossFiti v\u00f5i hoopis ujuma, et hoida ennast mingil m\u00e4\u00e4ral tegevuses. Siis l\u00e4hen koju ja m\u00f5tlen, et n\u00fc\u00fcd on aeg \u00f5ppimisega tegeleda. Ma pole \u00fcldse hommikuinimene, vaid t\u00e4iesti \u00f6\u00f6loom. Mulle meeldib \u00f5ppida \u00f5htupoolikul: nii umbes kaheksast kuni kaheteistk\u00fcmneni. See on perfektne aeg, mil \u00f5ppida, sest siis ma olen juba natuke v\u00e4sinud ka, aga samas midagi muud teha ei taha ning just sellistel hetkedel tuleb j\u00e4llegi inspiratsioon v\u00f5i motivatsioon.<\/p>\n\n\n\n \u00dctlen ausalt, et motivatsiooni hoida on hetkel \u00fcpriski raske ja selle jaoks proovingi lihtsalt teistmoodi end tegevuses hoida. \u00d5ppimise jaoks on olulised keskkonnavahetused.<\/p>\n\n\n\n Kas Sul on praegu vaba aega rohkem v\u00f5i v\u00e4hem?<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00f5ib-olla isegi, et vaba aega on t\u00f5esti rohkem. On rohkem v\u00f5imalust leida aega endale ja on aega teiste tegevustega tegeleda peale kooli, aga ma tahaks, et seda vaba aega oleks veidi v\u00e4hem, sest ma olen suur \u00fclem\u00f5tleja ja vabal ajal tekib \u00fclem\u00f5tlemist liiga tihti. J\u00e4llegi koolis on koolit\u00f6id alati palju ja suur osa vabast ajast ikkagi keskendun nendele.<\/p>\n\n\n\n Kas Sa muudaksid midagi praeguse distants\u00f5ppe juures? Mida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Hetkel on meie ja Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkool ainukesed, mis on mingil m\u00e4\u00e4ral rohkem distants\u00f5ppes kui teised. Ma tunnen, et meie kool v\u00f5iks anda natuke rohkem v\u00f5imalust l\u00e4hi\u00f5ppeks.<\/p>\n\n\n\n Kui Sa peaksid l\u00fchidalt kokku v\u00f5tma enda \u00f5pingud, siis mis on k\u00f5ige olulisem teadmine v\u00f5i oskus, mis Sa siit koolist endale kaasa v\u00f5tad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et kogu see \u00fclikooliaeg on minu jaoks olnud iseenda otsimine ja iseenda leidmine. Ma olen \u00fclit\u00e4nulik, et ma just siia kooli tulin, sest ma olen nii palju rohkem f\u00fcsioteraapia ja enda kohta \u00f5ppinud. Ma tunnen, et ma olen heas kohas v\u00f5rreldes sellega, kus ma olin g\u00fcmnaasiumis v\u00f5i p\u00f5hikoolis.<\/p>\n\n\n\n Kuidas Sa enda elu viie aasta p\u00e4rast n\u00e4ed?<\/strong><\/p>\n\n\n\n M\u00f5tteid on palju, mida ma tahaks teha. Tahaks loota, et mul on hea t\u00f6\u00f6koht oma kodulinnas Tallinnas. V\u00f5ib-olla isegi kaks t\u00f6\u00f6kohta, kuna mul on nii palju m\u00f5tteid, kus ma tahaks t\u00f6\u00f6l olla: kas erapraksis v\u00f5i siis sporditiim. Mingi hetk tahaks teha magistrikraadi. M\u00f5tteid on kindlasti palju rohkemgi, aga siht on \u00fcks: tulevikus avada erapraksis. Enamasti huvitab mind sport v\u00f5i traumatoloogia-ortopeedia. Need huvitavad mind k\u00f5ige rohkem, sest nendega oli mul ka suvel k\u00f5ige rohkem kokkupuudet.<\/p>\n\n\n\n Milliseid soovitusi jagaksid neile, kellele k\u00e4ib distants\u00f5pe \u00fcle j\u00f5u?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kodu ei v\u00f5rdu kool ehk siis vaheta keskkonda! See on \u00fclioluline, sest siis sul ei kaldu t\u00e4helepanu k\u00f5rvale. Kodus ongi nii, et vahepeal l\u00e4heb k\u00f5ht t\u00fchjaks, l\u00e4hed k\u00fclmkapi juurde, siis v\u00f5tad telefoni k\u00e4tte ja j\u00e4lle unustad end sinna. Kui sa vahetad keskkonda, siis tule n\u00e4iteks kooliraamatukokku v\u00f5i -s\u00f6\u00f6klasse. V\u00f5i siis mine kuskile mujale raamatukokku v\u00f5i kohvikusse. Nii palju v\u00f5imalusi on hetkel veel \u00f5nneks avatud, proovi sellega alustada.<\/p>\n\n\n\n \u2022 L\u00e4hi\u00f5pe \/face to face learning<\/em>\/: \u00f5ppevorm, kus \u00f5pe toimub \u00fchises f\u00fc\u00fcsilises ruumis: k\u00f5rgharidusasutuses \u00fcldjuhul auditooriumis.<\/p>\n\n\n\n \u2022 Distants\u00f5pe ehk kaug\u00f5pe \/distance learning<\/em>\/: \u00f5ppevorm, kus \u00f5ppijad ja \u00f5petajad on f\u00fc\u00fcsiliselt \u00fcksteisest eraldatud.<\/p>\n\n\n\n \u2022 Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis on 2020. aasta kevadisest eriolukorrast alates teoreetiline \u00f5pe olnud veebis, et maandada riske ja v\u00f5imaldada prakilist \u00f5pet l\u00e4bi viia l\u00e4hi\u00f5ppena.<\/p>\n\n\n\n Allikad: digipadevus.ee\/sonastik, nooruse.ee\/ohutus<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u201cHambad ristis l\u00e4bi tule, vee ja vasktorude\u201d. Kas t\u00f5esti nii raske see distants\u00f5pe ongi? L\u00e4hi- ja distants\u00f5pet v\u00f5rdlevad omavahel kolm viimase kursuse Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli tudengit. Loe ja saa teada, kuidas on nad tulnud toime l\u00e4hi\u00f5ppelt \u00fcleminekuga distants\u00f5ppele. K\u00fcsimuste vastustest j\u00e4reldub, millise \u00f5ppega soovivad m\u00f5lemat \u00f5pet kogenud noored tegelikult eriala omandada. Gerda Frederike Enok Gerda […]<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":1444,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[25,10],"tags":[84],"ppma_author":[83],"class_list":["post-1445","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-juubel","category-persoon","tag-distantsope","wpautop"],"authors":[{"term_id":83,"user_id":30,"is_guest":0,"slug":"jaana-otsa","display_name":"Jaana Otsa (\u00f5e \u00f5ppekava 2. kursuse \u00fcli\u00f5pilane)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/81eb87032df83f600daa64df173aa9d37a95bcc284b931e7bc5eb700ab08f30c?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1445","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1445"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1445\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1447,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1445\/revisions\/1447"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1444"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1445"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1445"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1445"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1445"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Oksana L\u00f5ssenko<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
![\"Oksana](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/digiope_Oksana-813x1024.jpg\")
Anna-Britt Kivim\u00e4gi<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
![\"Anna-Britt](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/digiope_AnnaBritt-1024x683.jpg\")
DISTANTS\u00d5PE JA L\u00c4HI\u00d5PE<\/strong><\/h2>\n\n\n\n