{"id":1435,"date":"2022-03-05T08:03:16","date_gmt":"2022-03-05T06:03:16","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1435"},"modified":"2022-03-05T08:06:53","modified_gmt":"2022-03-05T06:06:53","slug":"oppejoudude-meenutused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/oppejoudude-meenutused\/","title":{"rendered":"\u00d5ppej\u00f5udude meenutused"},"content":{"rendered":"\n

<\/p>\n\n\n\n

\u00dchel p\u00e4eval t\u00f6\u00f6le tulles ootas mind kabinetis \u00fcks ajalooline pilt. Mingil p\u00f5hjusel paelus see mu t\u00e4helepanu \u2013 \u00fchelt poolt tundus see p\u00e4ris vana, samas oli pildil p\u00e4ris mitu tuttavat n\u00e4gu.<\/p>\n\n\n\n

Tuvastasin kolleegide abiga pildilt ka praegu meil t\u00f6\u00f6tavad \u00f5ppej\u00f5ud: Kristiina-Maria Lorenz, Inga Ploomipuu, Piret Simm-P\u00e4rle, \u00dclle Parm, Kristi Vahur, Mare Remm, Anne Vahtram\u00e4e, Aivar Orav, Terje Arula, Erle Remmelgas, Evelin Gross, Inge Paju, Liana Kurg, Siret L\u00e4\u00e4nelaid, Janika Pael, Maiken Jaanisk, Reet Urban, Merle Varik ja Merle Kolga. Kirjutasin neile palvega meenutada, mis ajast pilt p\u00e4rit on ja kas neil on sellest ajast ka muid m\u00e4lestusi.<\/p>\n\n\n\n

Piret Simm-P\u00e4rlelt sain vastuseks, et tema oli oma kabinetti koristanud, leidnud foto ja minu ruumi too- nud. Pildil kevadsuvine l\u00f5petamine k\u00f5rgkoolis 2005. aastal \u2013 siis, kui \u00f5piti veel Nooruse 9 \u00f5ppehoones.<\/p>\n\n\n\n

Kristiina-Maria Lorenz<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"Kristiina-Maria
Kristiina-Maria Lorenz\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Selle pildi tegemise ajal (2005. aasta) andsin tunde tervislikust toitumisest. Tervisliku toitumise algt\u00f5ed h\u00f5lmavad taldrikureeglit, toidup\u00fcramiidi, toitainete \u00f5iget tasakaalustamist oma toitumises, m\u00f5\u00f5dukust jne. Anal\u00fc\u00fcsisime tudengitega tundides muuhulgas ka enda isiklikku toidusedelit ja p\u00fc\u00fcdsime leida lahendusi tervislikuma valiku poole. Toonitasin alati tervisliku toitumise suurt rolli inimese hea k\u00e4ek\u00e4igu ja tervislikuma elu suunas.<\/p>\n\n\n\n

Selle k\u00f5ige taustal olen aga ise olnud l\u00e4bi aegade v\u00e4ga suur (loe: liiga suur) magusas\u00f5ber, kes vahetunni l\u00f5pul hiilis s\u00f6\u00f6klasse ja s\u00f5i alati suure kiiruga (et tudengid ei n\u00e4eks) hulga magusaid saiakesi ja \u0161okolaadi. Eks mul oli vahest piinlik ka ja m\u00f5tlesin ikka, et kui keegi peaks seda saiahulka n\u00e4gema, siis peaks \u00fctlema: \u201eK\u00e4ige ikka minu s\u00f5nade, mitte tegude j\u00e4rgi!\u201d<\/p>\n\n\n\n

\"Liana
Liana Kurg\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Liana Kurg<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pildil peaks olema minu k\u00f5ige esimene t\u00f6\u00f6aasta tollases Tartu Meditsiinikoolis. Olen seal 25-aastane. Kirgastuvad sellised emotsioonid nagu aukartus, \u00fchtekuuluvustunne, \u00e4gedad kolleegid ja minu s\u00fcgavat austust p\u00e4lvinud rektor.<\/p>\n\n\n\n

Kerge kramp oli sees, et kuidas ma tulevikus ikka hakkama saan, kas olen piisavalt tubli. Kuid ind oli suur, tegutsemistahe meeletu ja n\u00fc\u00fcd ma siin siis olen, 15 aastat hiljem t\u00f5demas, et olingi \u00f5igel ajal \u00f5iges kohas ja ilmselt j\u00e4\u00e4n siia veel pikaks ajaks.<\/p>\n\n\n\n

Kristi <\/strong>V<\/strong>ahur<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mina tulin Tartu Meditsiinikooli \u00f5ppima 1999. aastal. Majja sisenedes oli kohe tunne, et oleks nagu koju tulnud. Hiljem emaga arutades leidsime, et see v\u00f5is olla seotud sellega, et ema, kes samuti on l\u00f5petanud Tartu Meditsiinikooli, oli viimase kursuse tudeng, kui ta rasedaks j\u00e4i. Nii et juba k\u00f5hubeebina k\u00e4isin ma nii tundides kui laboris \u00f5ppepraktikal.<\/p>\n\n\n\n

\"Kristi
Kristi Vahur\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

\u00d5petaja ametist ma lapsena ei unistanud, see m\u00f5te ja \u00e4ratundmine tekkis bioanal\u00fc\u00fctikuks \u00f5ppimise ajal. Lisaks soovitas mul hakata \u00f5petama ka minu juhendaja, mentor Mai Treial. Ja oma esimesed tunnid andsin juba viimasel kursusel olles ja peale l\u00f5petamist 2003. aasta talvel, asusin sama aasta s\u00fcgisel t\u00f6\u00f6le noorem\u00f5petajana. Bioanal\u00fc\u00fctiku ja tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekava meeskond v\u00f5ttis mind h\u00e4sti vastu, k\u00f5ik olid s\u00f5bralikud ja abivalmid. Nii t\u00f6\u00f6ruum kui \u00f5ppelaborid asusid tollel ajal Nooruse 9 neljandal korrusel. Olime n-\u00f6 omaette, teistest eraldi, h\u00e4sti kokkuhoidev meeskond v\u00f5i \u00f5igem oleks \u00f6elda naiskond. Sellest ajast on mul lisaks toredatele kolleegidele ka juures kaks v\u00e4ga head s\u00f5brannat: Inga Ploomipuu ja Mai Treial, kellega koos oleme k\u00e4inud jalgrattamatkadel ja teinud \u00fchteteist toredat siis ja teeme ka praegugi.<\/p>\n\n\n\n

Pildil on \u00fcks esimesi aktusi, kus ma osalesin \u00f5ppej\u00f5una. Sellest ajast on meeles \u00fcks lause, mida \u00fcks kursus \u00fctles: \u201ePole vahet, kas Vahur v\u00f5i Ploomipuu\u201c. Ilmselt see ei saanud puudutada v\u00e4limust, sest olgem ausad, me ei ole sarnased (vaadake pilti ja muid parameetreid). \u00c4kki siis hoopis \u00f5petamist? V\u00f5ta sa n\u00fc\u00fcd kinni, ilmselt oskasid k\u00f5ige paremini kommenteerida seda need, kes selle lause \u00fctlesid. Aeg, mille ma olen veetnud tudengina Tartu Meditsiinikoolis ja \u00f5ppej\u00f5una Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis, on olnud tore ja mulle v\u00e4ga meeldib.<\/p>\n\n\n\n

Merle Varik<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Minu esimene aasta siin koolis oli aastal 2001, andsin \u00f5endustoiminguid, sotsioloogiat ning tollastele sotsiaalhooldajatele sotsiaalaineid. M\u00e4letan, et sain iga aine ettevalmistamiseks jaop\u00e4rast l\u00fc\u00fcmikuid ehk siis kilesid, kuhu sai markeriga kirjutada-joonistada ning kujutist n\u00e4idati grafoprojektoriga seinale. Mis t\u00e4hendas seda, et kirjutamisel eksida ei tohtinud. Esimesteks tundideks kirjutasin l\u00fc\u00fcmikuid \u00f6\u00f6sel, et j\u00e4rgmisel hommikul oleks \u00f5pilastel lihtsam teemat j\u00e4lgida. M\u00e4letan ka oma esimest kohtumist valge tahvliga, kuhu olid v\u00f5imalus kirjutada markeriga. Tunni teema oli furunkul ehk siis rasu-, higin\u00e4\u00e4rme v\u00f5i karvajuuretupe bakteriaalsest p\u00f5letikust tekkiv m\u00e4dakolle ning illustreerisin tahvlil oma juttu mitmete joonistega. Tunni l\u00f5ppedes oli tahvel t\u00e4is igasuguseid l\u00e4bil\u00f5ikeid.<\/p>\n\n\n\n

\"Merle
Merle Varik\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

\u00d5pilaste lahkudes alustasin tahvlil kustutust\u00f6\u00f6dega ning selgus, et laualt haaratud markeril oli t\u00e4his \u201epermanent\u201c ehk siis ei \u0161vammiga n\u00fchkimine ega vee lisamine ei andnud loomulikult mingit tulemust. Lahenduse sain l\u00f5puks laborist, kus siis piirituse ja eetri seguga oma teose sain likvideeritud. J\u00e4rgmisesse tundi tulevad \u00f5pilased said imestada, miks k\u00fcll laborist on aurud sellesse klassiruumi nii v\u00f5imsalt \u00fclekandunud. Sellest alates viskan aga ka praegu pilgu kirjutusvahendile, kui tahvlile midagi kirjutan \u2013 et veenduda kirja \u201eboard marker\u201c olemasolus.<\/p>\n\n\n\n

Anne Vahtram\u00e4e<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Olin noor \u00f5petaja, t\u00f6\u00f6l alles esimest aastat. Teiste kursuste k\u00f5rval olid mul \u00fcldpatoloogia tunnid ka velskrite kursusele. Velskreid ei koolitata enam ammu, kuid toona olid need inimesed, kes seisid otsekui arsti ja \u00f5e vahepeal \u2013 \u00f5est suuremate p\u00e4devuste ja \u00f5igustega v\u00f5isid nad iseseisvalt patsiente vastu v\u00f5tta, haigusi diagnoosida ja teatud ulatuses ka ravi m\u00e4\u00e4rata. See konkreetne kursus oli eriline \u2013 see oli v\u00e4ga \u00fchtehoidev kursus ja seal oli mitu noormeest, kes moodustasid omaette meeskonna. N\u00fc\u00fcd olid nad otsustanud mind t\u00e4iesti siira silmavaate ja s\u00f5braliku naeratusega proovile panna. Ja nii algaski esimene tund elava vestlusega p\u00e4evakajalistel teemadel, mille need noored mehed olid selleks otstarbeks v\u00e4lja valinud. Ja neid tundus v\u00e4gagi huvitavat, mida \u00f5petaja Vahtram\u00e4e asjast arvab. R\u00e4\u00e4kisime eetikast, liikluse korraldusest, filmidest, raamatutest, ajaleheartiklitest jne. Ja siis, kui ma avastasin, et tunni ajast oluline osa oli ei-tea-kuhu kadunud, sain kiiruga ka veidi patoloogiat k\u00e4sitleda. Sama juhtus teises tunnis. Kui tegin suu lahti, et teemat alustada, tuli kuskilt k\u00fcsi- mus: \u201cAga \u00f5petaja Vahtram\u00e4e, mida te sellest arvate, et…?\u201d No ja seletasingi siis p\u00fc\u00fcdliku noore pedagoogina, mida arvan \u00fchest… ja siis teisest… ja siis kolmandast… kuni tund oli m\u00e4rkamatult raisatud. Kui ka kolmanda tunni algus samasse ratta kiskus, sain aru. Vaatasin neile otsa ja teatasin: \u201cSee on libe tee ja ma ei l\u00e4he enam sellele!\u201d N\u00e4gin siis \u00fche noormehe noogutust teisele ja kuulsin ta pisut rahulolematut pominat: \u201cAru sai!\u201d<\/p>\n\n\n\n

\"Anne
Anne Vahtram\u00e4e\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kui see kursus edaspidi mind \u201clibedale teele\u201d meelitas, andsin sellest neile otses\u00f5nu teada. Nii j\u00e4igi meie omavahelise suhtluse \u00fcheks v\u00e4ljendiks \u201clibe tee\u201d, mida nad isegi p\u00e4rast l\u00f5petamist mulle meelde tuletasid.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Olin p\u00e4lvinud kooli juhtkonna usalduse ja mulle oli antud oma kursus. P\u00e4ris oma. Seni olin kursusejuhendajana kolleege asendanud v\u00f5i t\u00f6\u00f6lt lahkunud kolleegi kursuse \u00fcle v\u00f5tnud, aga mitte kunagi koos kursusega algusest l\u00f5puni kaasas k\u00e4inud. N\u00fc\u00fcd siis oma. Meil oli tore koost\u00f6\u00f6, sest tegemist oli vahvate noorte inimestega, kel keskkool selja taga ning parasjagu t\u00e4iskasvanulikkust ja vastutust juba olemas.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchel varahommikul tuli aga kolleeg \u00f5petajate tuppa ning teatas mulle t\u00f5sisel n\u00e4ol ja h\u00e4\u00e4lel, et direktor tahab mind kohe n\u00e4ha. \u201cKohe!\u201d lisas ta igaks juhuks veel otsa.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ksingi siis. S\u00fcda sees \u00e4revil, sest oli selge \u2013 kuskil on mingi jama, millest mul pole \u00f5rna aimugi. Oligi jama. \u00dchiselamu kasvataja oli \u00fchest t\u00fctarlaste toast tabanud magava noormehe. Vara hommikul. T\u00fctarlapse voodist. T\u00fcdruk ise oli t\u00e4isriides r\u00f5dul juukseid kamminud. N\u00fc\u00fcd k\u00fcsiski direktor minult: \u201cMida tegi noormees t\u00fcdruku voodis?!?!?\u201d<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5rnitsesin direktorit. \u201cKuidas saan mina seda teada?\u201d<\/p>\n\n\n\n

\u201cAga see on sinu kursuse t\u00fcdruk!!!\u201d<\/p>\n\n\n\n

\u201cNii? Aga ikkagi \u2013 ma ei tea. Ma olen \u00f5petaja ja \u00f5petan aineid ja ei k\u00e4i \u00fchiselamus hiilimas, kes kelle voodis magab.\u201d Asi hakkas muutuma halenaljakaks. Mult oodati vastust millelegi, millele ma esiteks vastust ei teadnud, aga teiseks \u2013 ei tahtnudki teada. T\u00e4iskasvanud inimesed teavad ise, mida teevad. Loodetavasti.<\/p>\n\n\n\n

Siis sain direktorilt teada, et kursusejuhataja vastutab n\u00f5ukogude noorte moraalse palge eest isegi siis, kui nad on 20 aastat vanad, ja et ma peaksin neiu v\u00e4\u00e4ritu k\u00e4itumise p\u00e4rast tema koolist v\u00e4ljaviskamise taotluse esitama. Ma keeldusin. Nii m\u00f5nedki kolleegid seisid minuga samale poolele ja l\u00f5puks, p\u00e4rast pikki arutelusid ja mitmeid suuri koosolekuid, piirdus asi kirjaliku noomitusega. Vahel m\u00f5tlen sellele tagasi ja olen s\u00fcdamest topeltr\u00f5\u00f5mus. R\u00f5\u00f5mus, et neiu koolis edasi sai \u00f5ppida, et hiljem \u00f5ena t\u00f6\u00f6tada. R\u00f5\u00f5mus, et sellisel moel enam kellegi moraalse palge eest vastutama ei pea. See ei t\u00e4henda, et \u00fcldse ei vastuta.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Pidin vormistama l\u00f5putunnistused. Neile oli vaja \u00fcli\u00f5pilase nimi kaunilt peale kirjutada ja selleks oli hea kasutada viltpliiatsit. Viltpliiatsid olid aga tol ajal haruldus ja defitsiit. Aga me k\u00f5ik teadsime, et direktoril on selliseid. L\u00e4ksingi siis direktori k\u00e4est pliiatsit k\u00fcsima. Ta uuris mind pika pilguga, otsekui mu usaldusv\u00e4\u00e4rsust kontrollides, keeras siis oma tooli k\u00f5rval seisva \u0161eifi lahti ja v\u00f5ttis sealt vajaliku viltpliiatsi. Veidi justkui kahetsust tundes uuris ta pliiatsit pikalt, ulatas selle siis ohates mulle ja \u00fctles: \u201cAga p\u00e4rast too tagasi!\u201d.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5tlen sellele juhtumile iga kord, kui oma kiipkaardiga meie t\u00f6\u00f6vahendite ruumi l\u00e4hen ja riiulite vahel seistes endale pastakat, vildikat v\u00f5i kiirk\u00f6itjat valin. Vahetevahel isegi pomisen endamisi: \u201cAga p\u00e4rast too tagasi!\u201d<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Meil oli ees suur arvestus \u2013 teooria ja praktiline osa koos. Ja hindamas kaks \u00f5ppej\u00f5udu \u2013 mina ja kolleeg \u00dclle Pruks. Kursus oli nii n\u00e4rvis, et juba konsultatsioonil olid m\u00f5nel silmad vees ja k\u00e4si v\u00e4rises. Meie ei saanud aru, miks see neile nii hirmutav tundus. Olime ju k\u00f5vasti \u00f5ppinud ja harjutanud, kordamisk\u00fcsimused ammu k\u00e4tte jaganud ja teemagi polnud mingi tuumateadus. \u00c4kki tuli kolleegile m\u00f5te, et \u00fcllatame neid \u2013 ehk maandab veidigi pinget. Ta tuligi j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kooli, kotis kaks parukat – \u00fcks sinine ja teine oran\u017e.<\/p>\n\n\n\n

Eksamiruumi sisenedes vajus \u00f5pilastel suu lahti, kui \u00f5petajad neid pikkade, pisut sorus sini-oran\u017eide juustega vastu v\u00f5tsid. Eksam l\u00e4ks h\u00e4sti, keegi ei kukkunud l\u00e4bi ja h\u00e4id hindeid oli palju.<\/p>\n\n\n\n

Hilisemas tagasisides \u00fctles \u00fcks \u00f5pilastest, et need parukad asja tegelikult paremaks ei teinud. Tema esimene m\u00f5te oli hoopis, et ah, siis nii hullusti on asjad. Aga p\u00e4rast oli k\u00f5igil naljakas k\u00fcll. Rohkem me eksamil parukaid kasutanud ei ole. Igaks juhuks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dchel p\u00e4eval t\u00f6\u00f6le tulles ootas mind kabinetis \u00fcks ajalooline pilt. Mingil p\u00f5hjusel paelus see mu t\u00e4helepanu \u2013 \u00fchelt poolt tundus see p\u00e4ris vana, samas oli pildil p\u00e4ris mitu tuttavat n\u00e4gu. Tuvastasin kolleegide abiga pildilt ka praegu meil t\u00f6\u00f6tavad \u00f5ppej\u00f5ud: Kristiina-Maria Lorenz, Inga Ploomipuu, Piret Simm-P\u00e4rle, \u00dclle Parm, Kristi Vahur, Mare Remm, Anne Vahtram\u00e4e, Aivar Orav, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1214,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1,25],"tags":[80,81],"ppma_author":[33],"class_list":["post-1435","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-juubel","tag-meenutused","tag-oppejoud","wpautop"],"authors":[{"term_id":33,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"jaanika-niinepuu","display_name":"Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3429ecb05f7ecdce2d6903530c5181ef472cbce200e16335243a11355bc44b13?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1435"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1435\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1440,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1435\/revisions\/1440"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1214"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1435"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1435"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1435"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}