{"id":1419,"date":"2022-03-04T17:08:54","date_gmt":"2022-03-04T15:08:54","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1419"},"modified":"2022-03-04T17:10:37","modified_gmt":"2022-03-04T15:10:37","slug":"emotsioonide-moju-meie-fusioloogiale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/emotsioonide-moju-meie-fusioloogiale\/","title":{"rendered":"Emotsioonide m\u00f5ju meie f\u00fcsioloogiale"},"content":{"rendered":"\n

Pikaaegne negatiivne emotsionaalne laeng v\u00f5ib tervise t\u00e4itsa tuksi keerata. Emotsioone me v\u00e4ga m\u00f5jutada ei saa, ent kindlasti saame m\u00f5jutada seda, kuidas me asjadele vaatame ja nendest m\u00f5tleme ning nii v\u00e4hendada pidevalt negatiivsete m\u00f5tete m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Tegelikult ei pea negatiivsete emotsioonide l\u00e4bielamine ilmtingimata halvasti m\u00f5juma, m\u00f5ni ebameeldiv emotsioon on isegi hea. Negatiivsed emotsioonid aitavad meil toime tulla raskete situatsioonidega.<\/p>\n\n\n\n

Ent liialdane negatiivsus v\u00f5i mineviku \u00fcle m\u00f5tisklemine v\u00f5tab meilt aga \u00e4ra praeguse hetke \u2013 nii v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da just praegu aset leidvad positiivsed asjad m\u00e4rkamata! Keeruline on siis, kui inimesed tunnevad mitut negatiivset emotsiooni mitme asja p\u00e4rast korraga, tekkib pikaldane emotsionaalne segadus, mis v\u00f5ib viia terviseriskide tekkimise v\u00f5i tervise halvenemiseni. Seega oleks nutikas leida endale mingi tasakaal.<\/p>\n\n\n\n

Meie emotsioonid m\u00f5jutavad meie keha ja f\u00fcsioloogiat. N\u00e4iteks aju frontaalsagar j\u00e4lgib emotsioone ja on aju kontrollpaneel ning taalamus vastutab, mil moel meie emotsioonid teostatakse. R\u00f5\u00f5muga seostatakse neurotransmittereid serotoniin ja dopamiin, t\u00e4nu millele tekkivad kehas f\u00fcsioloogilised reaktsioonid. Meeleolulanguse korral v\u00f5ib aidata \u00fcksk\u00f5ik mis asi, mis meid alati r\u00f5\u00f5msaks teeb – n\u00e4iteks jalutusk\u00e4ik koeraga v\u00f5i lemmikfilmi vaatamine. Sellega aitame neurotransmitteritel oma t\u00f6\u00f6d teha ja tunneme end p\u00e4rast tunduvalt paremini. Emotsioonid tekitavad f\u00fcsioloogilisi reaktsioone ning seet\u00f5ttu v\u00f5ime haigeks ka j\u00e4\u00e4da suure stressi v\u00f5i mure t\u00f5ttu. (McAdams, 2021)<\/p>\n\n\n\n

\"Keha
Keha emotsioonide topograafiline kaart. Soojad toonid n\u00e4itavad, kus on emotsiooni tundmine k\u00f5ige tugevam ja k\u00fclmad toonid, kus seda emotsiooni ei tunta. P\u00f5hiemotsioonide hulka kuuluvad: \u00f5nnelikkus, \u00fcllatus, kurbus, hirm, viha ja vastikus. \nFoto: Nummermaa jt, 2013)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Emotsioonid kehas<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Nummermaa jt (2013) tehtud uuringus n\u00e4idati inimestele kahte inimsiluetti, kuhu olid lisatud s\u00f5nad, lood, filmid v\u00f5i miimika. Katses osalenutel paluti v\u00e4rvida \u00e4ra siluettidel koht, kus nad neid stiimuleid vaadates k\u00f5ige rohkem emotsioone oma kehas tunnevad v\u00f5i kus \u00fcldse ei tunne. Eksperimentides osales erinevast rahvusest, keelekasutuse ja kultuuritaustaga inimesi. Selgus, et p\u00f5hiemotsioone seostati muutusega rinnus: tekkisid hingamise ja s\u00fcdamer\u00fctmi muutused. Peaga seostusid peaaegu k\u00f5ik emotsioonid. Suur aktiivsus \u00fclaj\u00e4semetes olid seotud viha ja r\u00f5\u00f5muga ning aktiivsuse v\u00e4henemine kurbusega. Muutusi seedimises ja kurgus seostati vastikusega. R\u00f5\u00f5mu tunti \u00fcle kogu keha.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nel inimesel l\u00e4hevad enne stressirohket kogemust, n\u00e4iteks esinemist k\u00e4ed k\u00fclmaks, nad hakkavad higistama, v\u00f5ib tekkida k\u00e4te v\u00e4rin, k\u00f5huvalu, unetus, k\u00f5hulahtisus ja neil v\u00f5ivad hakata voolama pisarad. Emotsioonid on nii meie kehas kui ka m\u00f5tetes. Selleks, et emotsioonid ei v\u00f5taks t\u00e4ielikult keha \u00fcle v\u00f5imust, tuleb \u00f5ppida ennast maha rahustama. (Nummermaa jt, 2013; McAdam, 2021)<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5tted on ka seotud sellega, kuidas me emotsioone n\u00e4eme v\u00f5i lingvistiliselt s\u00f5nastame. N\u00e4iteks: \u201eTa on t\u00e4ielik peavalu\u201c, \u201eSee inimene ajab mul s\u00fcdame pahaks\/s\u00fcdame t\u00e4is\u201d, \u201eSee laul v\u00f5i film oli niiv\u00f5rd ilus, et tekitab k\u00fclmav\u00e4rinaid\u201c, \u201eSee toit paneb suu vett jooksma\u201c, \u201eKooli t\u00f5ttu on n\u00e4rvid pingul\u201d. Need v\u00e4ljendid n\u00e4itavad umbkaudselt, kus kehas me teatud f\u00fcsioloogilist aistingut tunneme. Kui tunneme end r\u00f5\u00f5msalt, siis v\u00f5ime end tunda \u201ckergelt nagu udusulg\u201d. T\u00f6\u00f6intervjuule minnes on meie lihased pinges ja oleme \u00e4revad. Pikaaegne stress v\u00f5ib tekitada muuhulgas immuunsuss\u00fcsteemi v\u00f5imekuse langust, depressiooni, \u00e4revust, s\u00fcdameataki v\u00f5i l\u00e4bip\u00f5lemist. Meie m\u00f5tted m\u00f5jutavad meie tundeid ja vastupidi. M\u00f5eldes h\u00e4id m\u00f5tteid, tunneme end paremini ja ennast halvasti tundes kipume ka \u00e4revamalt m\u00f5tlema. (Nummermaa jt, 2013; McAdam, 2021).<\/p>\n\n\n\n

Neuroteadlane Richard J. Davidson kasutas ajupildi diagnostikat ja leidis, et positiivsed emotsioonid v\u00f5ivad aktiveerida aju k\u00f5htmise juttkeha osas. Mida kauem aktiivsus kestab, seda parem on inimese heaolu. See v\u00e4hendab kehas ka stressihormoonide taset. (News in Health, 2015)<\/p>\n\n\n\n

Meie emotsioone m\u00f5jutab ka mediteerimine ja enesesisendus. Inimesed, kes teavad oma v\u00e4\u00e4rtust, oskavad ka end paremini rahustada ja end veenma muutuma positiivse tervisek\u00e4itumise suunas, aga enesesisendus peab tulema inimesest endast. M\u00f5nikord inimesed arvavad, et emotsioonid on nagu ilm: muutlik ja ettearvamatu, aga tegelikult meil on osaline kontroll selle \u00fcle, mida me tunneme. Me v\u00f5ime oma suhtumist asjadesse muuta, muutes seel\u00e4bi ka oma emotsioone. (News in Health, 2015)<\/p>\n\n\n\n

Inimestel, kellel on rohkem positiivseid m\u00f5jureid, on v\u00e4iksem kortisoolitase kehas. Positiivne tuju m\u00f5jutab kardiovaskulaarseid funktsioone, nagu s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus ja verer\u00f5hk. Samuti m\u00f5jutab tuju ka immuunsuss\u00fcsteemi. Positiivseteks m\u00f5juriteks on n\u00e4iteks positiivsete emotsioonide kestus, aga ka tervislik eluviis. Kuigi positiivse suhtumise ja emotsioonide ning terviseseisundi seotust on raske kindlaks teha, on uuringutega kindlaks tehtud, et positiivsed m\u00f5jurid avaldavad m\u00f5ju suremusele ja elueale. (Dockray, Steptoe, 2010)<\/p>\n\n\n\n

Stressi m\u00f5ju<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Medline Plus meditsiinients\u00fcklopeedia j\u00e4rgi m\u00f5jutab stress kogu keha, emotsioonid tekitavad stressi v\u00f5i eustressi. L\u00fchiajaline stress on kehale kasulik ning aitab v\u00e4ltida ohte, aga pikaajaline kahjulik. Veel kahjulikum on olla pinges ka siis, kui stressiallikat enam pole ehk ollakse p\u00f5hjuseta \u00e4rev ja paranoiline. Need v\u00f5ivad viia erinevate terviseh\u00e4dadeni nagu nahaprobleemid, lihaspinged, pidev v\u00e4simus, t\u00e4helepanuh\u00e4ired, \u00e4revush\u00e4ired, depressioon, k\u00f5rgenenud verer\u00f5hk, menstruaalts\u00fckli h\u00e4ired ja kaalut\u00f5us v\u00f5i -langus.<\/p>\n\n\n\n

Lihaspinge on reflektoorne reaktsioon stressile: see kaitseb meie keha vigastuste ja valu eest. Pidev lihaspinge v\u00f5ib aga viia muude terviseh\u00e4ireteni. Lisaks seostatakse \u00f5la-kaela-pea pinget peavalude ning migreenidega. Kroonilise stressiga inimesed, kes vigastavad end \u2013 neil v\u00f5ivad v\u00e4lja kujuneda lihashaigused. Omakorda indiviididel, kes kardavad valu v\u00f5i end uuesti vigastada, on suurem stressireaktsioon ja seet\u00f5ttu v\u00f5ib tervis halveneda. Lihaspingete vastu v\u00f5ivad aidata erinevad teraapiad. Need parandavad liikumisv\u00f5imet, stressile reageerimist ning tuju.<\/p>\n\n\n\n

Stress v\u00f5ib ka m\u00f5jutada hingamisteid: v\u00f5ib tekkida d\u00fcspnoe, astma v\u00f5i muu respiratoorne h\u00e4ire, nagu h\u00fcperventilatsioon, n\u00e4iteks paanikaataki korral.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcda ja vereringe. Pinges olles t\u00f6\u00f6tab s\u00fcda kiiremini ja kehasse vabaneb hormoone, mis aitavad stressirohke olukorraga toime tulla. Hapnikuvajadus on suurenenud, lihased on pinges ning oleme valmis end ohtude eest kaitsma. Pikaaegne suur stress v\u00f5ib viia h\u00fcpertensiooni, s\u00fcdameataki v\u00f5i s\u00fcdamerabanduse tekkeni.<\/p>\n\n\n\n

Endokriins\u00fcsteem. Stressi toimel suureneb gl\u00fckokortikoidide tase veres, mille t\u00f5ttu suureneb ka kortisooli tase. Need aitavad stressirohketes olukordades toime tulla, reguleerides immuuns\u00fcsteemi talitlust ja v\u00e4hendades kehas p\u00f5letikulisi reaktsioone.<\/p>\n\n\n\n

Seedetrakt. Stress v\u00f5ib m\u00f5jutada meie seedetrakti ja p\u00f5hjustada valu, puhitust ning teisi ebameeldivaid tundeid k\u00f5hus. Seedetraktis asuvad ka miljonid bakterid, mis aitavad hoida meie tervist ning kui seal on midagi paigast \u00e4ra, on seda tunda.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4rvis\u00fcsteem. Keskn\u00e4rvis\u00fcsteemil on t\u00e4htis osa, sest see juhib meie keha vastupanu stressile, reguleerides autonoomset n\u00e4rvis\u00fcsteemi ning m\u00e4ngides keskset rolli selles, kas me t\u00f5lgendame infot ohtlikuks v\u00f5i ohutuks.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas stressiga toime tulla?<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

\u00d5ppides enda \u00e4revust tundma, saame me sellest teadlikuks ning oskame pidurdada \u201ev\u00f5itle v\u00f5i p\u00f5gene\u201c reaktsiooni ja iseennast maha rahustada. Emotsioonidega tegelemine, nende aktsepteerimine ja nende n\u00f6 l\u00e4bielamine aitab m\u00f5elda selgemalt ja rahulikumalt. Nii saame oma aju \u00fcmber treenida \u2013 et tal on ohutu. T\u00e4nu sellele me ei reageeri enam igale asjale niiv\u00e4ga emotsioonide rohkelt. Oluline on ka oma baasvajaduste eest hoolt kanda (McAdam, 2021): stressiga aitavad toime tulla head suhted ja teiste tugi, regulaarne f\u00fc\u00fcsiline trenn ja hea \u00f6\u00f6uni. Vajadusel konsulteeri arsti, ps\u00fchholoogi v\u00f5i erialaspetsialistidega (APA, 2018).<\/p>\n\n\n\n

Allikaloend<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

\u2022 McAdam, E. (2021). Therapy in a nutshell. https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=c3kznC9m3Nc<\/p>\n\n\n\n

\u2022 Nummenmaa, L., Glerean, E., Hari, R., Hietanen, J. K. (2013). Bodily maps of emotions. PNAS, 111(2): 646-651. https:\/\/www.pnas.org\/content\/pnas\/111\/2\/646.full.pdf?hc_ location=ufi<\/p>\n\n\n\n

\u2022 Medline Plus. Stress and your health. https:\/\/medlineplus. gov\/ency\/article\/003211.htm<\/p>\n\n\n\n

\u2022 American Psychology Assosiation (APA). Stress effects on the body https:\/\/www.apa.org\/topics\/stress\/body. 1. november 2018<\/p>\n\n\n\n

\u2022 Dockray, S., Steptoe, A. (2010). Positive affect and psychobiological processes. Neurosci Biobehav Rev 35(1): 69\u201375 https:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pmc\/articles\/PMC2895001\/<\/p>\n\n\n\n

\u2022 News in Health. Positive Emotions and Your Health. August 2015. https:\/\/newsinhealth.nih.gov\/2015\/08\/positive-emotions-your-health<\/p>\n\n\n\n

<\/a> \u2022 Murphy, C. (2018). This Is How Joy Affects Your Body. Healthline. https:\/\/www.healthline.com\/health\/affects-ofjoy<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pikaaegne negatiivne emotsionaalne laeng v\u00f5ib tervise t\u00e4itsa tuksi keerata. Emotsioone me v\u00e4ga m\u00f5jutada ei saa, ent kindlasti saame m\u00f5jutada seda, kuidas me asjadele vaatame ja nendest m\u00f5tleme ning nii v\u00e4hendada pidevalt negatiivsete m\u00f5tete m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Tegelikult ei pea negatiivsete emotsioonide l\u00e4bielamine ilmtingimata halvasti m\u00f5juma, m\u00f5ni ebameeldiv emotsioon on isegi hea. Negatiivsed emotsioonid aitavad meil toime tulla […]<\/p>\n","protected":false},"author":40,"featured_media":1148,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[25,3],"tags":[72],"ppma_author":[71],"class_list":["post-1419","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-juubel","category-meil-ja-mujal","tag-emotsioonid","wpautop"],"authors":[{"term_id":71,"user_id":40,"is_guest":0,"slug":"jaana-ivanova","display_name":"Jaana Ivanova (\u00f5e \u00f5ppekava 2. kursuse \u00fcli\u00f5pilane)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/422f1b557b175ae3db4df592d6593e5e513f76dcdf38e3ebdeb1474f0116e285?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1419","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/40"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1419"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1419\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1421,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1419\/revisions\/1421"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1148"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1419"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1419"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1419"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1419"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}