{"id":1406,"date":"2022-03-04T15:57:45","date_gmt":"2022-03-04T13:57:45","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1406"},"modified":"2022-03-04T16:04:24","modified_gmt":"2022-03-04T14:04:24","slug":"vurtsikas-mosaiigikild-austriast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/vurtsikas-mosaiigikild-austriast\/","title":{"rendered":"V\u00fcrtsikas mosaiigikild Austriast"},"content":{"rendered":"\n
\"Juhendajaga.\"
Juhendajaga.\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Vihmasel ja pimedal 1. aprilli hommikul lendasin ma Erasmus+ programmiga praktikale Austriasse, Mittersilli. Pandeemia t\u00f5ttu ei uskunud, et p\u00e4riselt ka minna saan, kuni olin p\u00e4riselt lennujaamas kohal. \u00d6\u00f6 enne v\u00e4ljalendu ma magama ei l\u00e4inudki, pakki – sin ja veetsin viimased tunnid oma poiss-s\u00f5braga.<\/p>\n\n\n\n

Kui ma l\u00f5puks Mittersilli j\u00f5udsin, olin juba 36 tundi j\u00e4rjest \u00fcleval olnud. Kohalej\u00f5udmine tundus k\u00f5ik nagu \u00fcks unen\u00e4gu. V\u00f5i aprillinali. Tulin kogemata rongist vales peatuses maha ja j\u00e4rsku olin oma kompsudega kuskil imedemaal, kus p\u00e4ike s\u00e4ras eredalt, umbes 30 \u2070C sooja ning hiiglaslikud m\u00e4ed igal pool. L\u00f5puks v\u00f5ttis mind \u00fcks koordinaatoritest auto peale ja viis mind sihtkohta. Sinna s\u00f5itsime elektrisinises Mini Cooper Cabrios orus oleval maanteel, suurimad m\u00e4ed, mida minu silmad kunagi n\u00e4inud on, igal pool meie \u00fcmber, tuul sasis juukseid ja p\u00e4ike k\u00fcttis soojaks. Terve selle s\u00f5idu olin ma enam kui kindel, et see ei ole p\u00e4ris ja k\u00fcll ma varsti \u00fcles \u00e4rkan.<\/p>\n\n\n\n

Oman\u00e4oline praktikabaas m\u00e4gede vahel<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Ma l\u00e4ksin Austriasse karantiinikohustuse t\u00f5ttu k\u00fcmme p\u00e4eva enne, kui mu praktika tegelikult algama pidi. Viini lennujaamas aga \u00f6eldi, et karantiin pole kohustuslik, kuna praktika loetakse t\u00f6\u00f6reisi alla. Seega, n\u00fc\u00fcd oli mul k\u00fcmme p\u00e4eva t\u00e4ielikku vabadust.<\/p>\n\n\n\n

Esimestel p\u00e4evadel k\u00e4isin ma igal v\u00f5imalusel kuskil matkamas. Ma olen alati \u00f6elnud, et mulle meeldib matkata, aga Alpide vahel matkamist ei anna Eesti rabades jalutamisega siiski v\u00f5rrelda. Eesti k\u00f5rgeimaks tipuks loetakse Suurt Munam\u00e4ge oma 318 meetriga merepinnast ja n\u00fc\u00fcd ma elasin linnas, mis on juba niisama peaaegu kolm korda k\u00f5rgemal. Esimese kuu jooksul oli mul raskusi isegi tasasel pinnal m\u00f5ne kilomeetri jooksmisega, kuigi ometi olen Eestis isegi maratoni \u00e4ra jooksnud.<\/p>\n\n\n\n

\"Austrias
Austrias \u00fcmbritsesid Mairit suurimad m\u00e4ed, mida ta n\u00e4inud on.\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kuna ilmad l\u00e4ksid \u00fcsna pea p\u00e4rast mu saabumist halvaks ja koroonatesti tulemuse sain negatiivse, siis lasti mul praktikaga varem alustada. Minu suureks \u00fcllatuseks osutus mu eelnev uurimist\u00f6\u00f6 Vikipeedias, mis v\u00e4itis, et Austria on Euroopas top 6 riik oma inglise keelt k\u00f5neleva populatsiooni poolest, valeks. V\u00e4hemalt ei kehtinud see v\u00e4ide v\u00e4ikelinnade kohta. Haiglas r\u00e4\u00e4kisid inglise keelt vaid nooremad f\u00fcsioterapeudid ja teised praktikandid. P\u00e4rast esimest p\u00e4eva haiglas, olin ma otsuses seal praktikat teha v\u00e4ga pettunud. Arvasin, et ma ei saa seal piisavalt kogemust ja k\u00f5ik on vaid ajaraisk. \u00d5nneks sai \u00fcsna kiirelt selgeks, et asi oli vaid esimeses p\u00e4evas.<\/p>\n\n\n\n

\"\u00dcks
\u00dcks lauam\u00e4ngu\u00f5htutest koos juhendajate ja teiste praktikantidega. Fotod: Erakogu\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Praktikabaasiks oli \u00fcks v\u00e4ike haigla, mis kuulub \u00fche suurema haigla alla \u2013 n\u00e4iteks nagu Rapla Haigla, mis kuulub tegelikult P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglale. Seal olid lihtsamad haigusjuhtumid ja tehti vaid kindlaid nii-\u00f6elda \u201erutiinseid\u201c operatsioone \u2013 proteesimised, luumurdude fikseerimised jne. Enamus patsiendid olid eakad, vahel harva sattus sinna ka m\u00f5ni noorem inimene, kuid nemad olid seal \u00fcldjuhul vaid paar p\u00e4eva, kui sedagi. Suuremate traumadega patsiendid (kukkumised, \u00f5nnetused) l\u00e4ksid k\u00f5ik suuremasse haiglasse, seega mina neid l\u00f5puks n\u00e4ha ei saanudki. K\u00fcll aga oli mul v\u00e4ga palju patsiente, kelle hobiks oli m\u00e4gedes matkamine, m\u00e4esuusatamine v\u00f5i m\u00e4girattaga allam\u00e4ge s\u00f5itmine (downhill mountain biking<\/em>). Need viimased kaks olid muidugi kaasa toonud omajagu vigastusi ja arme.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5nnelikud kolleegid<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

K\u00f5ige enam meeldis mulle seal haiglas see, kui \u00f5nnelikud ja toredad k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tajad olid. Absoluutselt iga t\u00f6\u00f6taja, kes koridori peal vastu tuli, \u00fctles \u201eGuten Morgen<\/em>\u201c v\u00f5i \u201eGr\u00fc\u00df dich<\/em>\u201c (eesti keeles \u2013 \u201etervitused sulle\u201c) v\u00f5i lihtsalt naeratas. Selline s\u00f5bralikkus ilmnes tegelikult ka v\u00e4ljaspool haiglat, kuid kahjuks piirdus vaid selle linnaga. Suuremates linnades ikka iga\u00fchte ei tereta. Alguses oli see k\u00f5igi teretamine v\u00e4ga v\u00f5\u00f5ras ja mul v\u00f5ttis paar n\u00e4dalat aega, et \u00fcldse aru saada, millised tervitused on sobilikud ja kuidas neid h\u00e4\u00e4ldada.<\/p>\n\n\n\n

\"Mairi
Mairi Tamm, f\u00fcsioterapeudi \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

K\u00f5ige raskemad olid minu jaoks esimesed kolm n\u00e4dalat. Koduigatsus oli suur ja tundsin end v\u00e4ga kohatult, kuna enamus ajast ei saanud ma mitte midagi aru, mis toimub ja mida k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin sisse elama. Mul vedas tohutult sellega ka, et mu juhendajad olid noored ning veetsime koos aega ka v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6d. Need t\u00f6\u00f6v\u00e4lised tegevused aitasid meil l\u00e4hedaseks saada ja see omakorda aitas mul paremini sisse elada. Ma matkasin igal v\u00f5imalusel, otsisin uusi kohti ja k\u00fcsisin teistelt ka soovitusi ehk tegemist jagus. Koos juhendajate ja teiste praktikantidega tekkis meil ka oma v\u00e4ike punt, kellega olid meil vahel ka lauam\u00e4ngude ja kokkamise \u00f5htud. Need olid v\u00e4ga l\u00f5busad.<\/p>\n\n\n\n

Umbes p\u00e4rast 5-6 n\u00e4dalat ei tundnud enam \u00fcldse nii v\u00e4ga koduigatsust. Tundsin, et olen t\u00f5esti sisse elanud \u2013 mul oli oma rutiin ja mitte millestki arusaamine sai ka juba harjumuseks. Teadsin alati, et saan \u00fcksk\u00f5ik kellelt k\u00fcsida n\u00f5u v\u00f5i abi, kui milleski p\u00e4ris kindel pole.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4\u00e4rtuslik kogemus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

\u00dcks patsient oli itaalia keele \u00f5petaja ja tema \u00fctles mulle \u201eLanguage is speaking<\/em>\u201c (\u201eKeel on r\u00e4\u00e4kimine\u201c) ja see kummitab mind veel pool aastat hiljemgi. Retrospektiivselt soovin, et oleksin rohkem \u00fcritanud keelt r\u00e4\u00e4kida. Eelviimasel praktikan\u00e4dalal olid m\u00f5lemad mu juhendajad puhkusel ja pidin p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcksinda tegutsema. Pidin tegelema kindlate patsientidega, kellest m\u00f5ned ei osanud s\u00f5nagi inglise keelt ja selle \u00fche n\u00e4dalaga ma \u00f5ppisin l\u00f5puks rohkem saksa keelt kui k\u00f5igi eelmistega kokku. Olin lihtsalt sunnitud p\u00e4riselt s\u00f5nu kasutama ja seel\u00e4bi \u00f5ppima.<\/p>\n\n\n\n

Iga\u00fche Erasmuse kogemus on t\u00e4iesti erinev ja ma usun, et k\u00f5ige \u00f5igem olekski minna avatud meelega ja ootusteta. Miski ei l\u00e4he seal nagunii nagu planeeritud. Kindlasti ei tasuks sealset praktikat liiga t\u00f5siselt v\u00f5tta \u2013 ei ole vaja kaheksatunniseid t\u00f6\u00f6p\u00e4evi teha, kui on etten\u00e4htud vaid neli. Peaaegu meditsiinitudengina on ka mulle sisse j\u00e4\u00e4nud vajadus \u00fclepingutada, aga Erasmusega Alpide vahel olles seda tegema ei peaks. Sain peaaegu iga p\u00e4ev kell 14 juba vabaks ja k\u00e4isin siis kuskil matkamas, kui ilm seda lubas. Usun, et \u00fcksinda v\u00f5\u00f5ras kohas toimetulek andis palju rohkem kogemust, kui haiglas rutiinselt \u00fcletundide tegemine seda oleks andnud.<\/p>\n\n\n\n

Praktika Austrias oli minu jaoks kindlasti siiani \u00fcks k\u00f5ige m\u00f5jukamaid kogemusi mu elus. See ei olnud k\u00fcll pikk aeg, aga see oli \u00e4\u00e4rmiselt kvaliteetne. Ma sain kogeda elamist teises kultuuris ja \u00f5ppida nii palju rohkem, kui ma seda kodumaa mugavuses oleks saanud. Ma sain endale s\u00f5brad, kes mind igas m\u00f5ttes inspireerisid ning nagu \u00f6eldakse, siis iga inimene, keda kohtad, j\u00e4tab t\u00fckikese endast ka sinule, mis teeb sinust justkui mosaiigi k\u00f5ikidest, kellega kohtunud oled. Minu mosaiigile lisasid nad k\u00fcll omajagu v\u00fcrtsi juurde. Mu aeg seal juhtus olema viimase 25 aasta k\u00f5ige k\u00fclmemal ja vihmasemal kevadel ja \u00fclemaailmse pandeemia ajal, aga sellegipoolest tunnen, et sain teha k\u00f5ike, mis tahtsin ja rohkemgi veel.<\/p>\n\n\n\n

Kui ma peaksin tooma v\u00e4lja viis k\u00f5ige t\u00e4htsamat m\u00f5ttetera, mida \u00fchele Erasmusega v\u00e4lismaale minev tudeng v\u00f5iks kaasa v\u00f5tta, siis need oleks j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n

Hoia meel avatud, ole ootusteta ja lihtsalt mine vooluga.<\/p>\n\n\n\n

Loo suhteid eakaaslastega, v\u00f5ta osa sotsiaalsetest tegevustest.<\/p>\n\n\n\n

Avasta selle riigi loodust ja k\u00e4i teistes linnades ka.<\/p>\n\n\n\n

\u00c4ra t\u00f6\u00f6ta \u00fcle, naudi seda kogemust t\u00e4iega!<\/p>\n\n\n\n

Keelt \u00f5pib keelt r\u00e4\u00e4kides.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vihmasel ja pimedal 1. aprilli hommikul lendasin ma Erasmus+ programmiga praktikale Austriasse, Mittersilli. Pandeemia t\u00f5ttu ei uskunud, et p\u00e4riselt ka minna saan, kuni olin p\u00e4riselt lennujaamas kohal. \u00d6\u00f6 enne v\u00e4ljalendu ma magama ei l\u00e4inudki, pakki – sin ja veetsin viimased tunnid oma poiss-s\u00f5braga. Kui ma l\u00f5puks Mittersilli j\u00f5udsin, olin juba 36 tundi j\u00e4rjest \u00fcleval olnud. […]<\/p>\n","protected":false},"author":31,"featured_media":1233,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[64],"ppma_author":[63],"class_list":["post-1406","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-valispilk","tag-erasmus","wpautop"],"authors":[{"term_id":63,"user_id":31,"is_guest":0,"slug":"mairi-tamm","display_name":"Mairi Tamm (f\u00fcsioterapeudi \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ade462155c6bbe44ed04bfc08218aba12523d65ebbbebc150b4e0046460aed7f?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/31"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1406"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1406\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1410,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1406\/revisions\/1410"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1233"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1406"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1406"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1406"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}