{"id":1404,"date":"2022-03-04T15:49:20","date_gmt":"2022-03-04T13:49:20","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1404"},"modified":"2022-03-04T15:50:25","modified_gmt":"2022-03-04T13:50:25","slug":"kuidas-elada-210-aastaseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/kuidas-elada-210-aastaseks\/","title":{"rendered":"Kuidas elada 210 aastaseks?"},"content":{"rendered":"\n

Maailma algusest saadik on inimesi paelunud soov elada k\u00f5rge eani v\u00f5i olla lausa surematu. Vanadest k\u00f5rgkultuuridest Aafrikas ja Mesopotaamias kuni Hiina ja Ameerikani v\u00f5ime leida v\u00e4ga erinevaid viise, kuidas on p\u00fc\u00fctud oma elu pikendada. Ajaloost teame, et selleks kasutati sageli elavh\u00f5bedat ja pliid ning m\u00f5ningates paikades ka madude m\u00fcrke. T\u00e4nap\u00e4eva teaduse arengu juures oleme aru saanud, et esivanemate viisid pikka iga v\u00f5i surematust saavutada ei ole k\u00f5ige tervislikumad. Seega kasutame moodsamaid vahendeid sama tulemuse saavutamiseks. Paraku pole siiani \u00f5nnestunud inimestel elada ligil\u00e4hedalegi kahesajale.<\/p>\n\n\n\n

Kuid Maal on m\u00f5ned paigad, kus inimesed elavad silmn\u00e4htavalt vanemaks v\u00f5i m\u00e4rgatavalt tervemalt kui teised. Eelk\u00f5ige on sellistes paikades statistiliselt rohkem \u00fcle saja aasta vanuseid inimesi kui mujal maailmas. Neid piirkondi on nimetatud \u201csinisteks tsoonideks.\u201d Nimi tuleneb sellest, et uurijad, kes esmakordselt m\u00e4rkasid antud piirkondade olemasolu, m\u00e4rkisid need kaardile sinise tindiga. Vaatleme peamiselt nelja tuntumat.<\/p>\n\n\n\n

Loma Linda inimesi toetab usk<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

K\u00f5igepealt vaatleme California osariigis asuva Loma Linda kogukonda. See on \u201esiniste tsoonide\u201c seas ainulaadne. Kui teised sellesse kategooriasse kuuluvad paigad on geograafiliselt piiritletud v\u00f5i seotud elanike p\u00e4rilikkusega, siis Loma Linda seda ei ole. Selle paiga elanikel on ainult \u00fcks \u00fchine tunnus \u2013 seitsmenda p\u00e4eva adventistide (SPA) koguduse \u00f5petuse j\u00e4rgimine.<\/p>\n\n\n\n

Erinevalt paljudest teistest kristlikest konfessioonidest, on SPA \u00f5petuses olulisel kohal oma tervise hoidmine. Koguduse \u00fcks rajajatest, Ellen G. White kirjutas 19. sajandi teises pooles hulgaliselt terviseteemalisi raamatuid ja traktaate, milles r\u00f5hutas inimese holistilist k\u00e4sitlust ja seda, et vaimne v\u00f5imekus on otseselt seotud f\u00fc\u00fcsilise tervisega. E.G. White kirjutiste p\u00f5hjal rajati Battle Creeki Michigani osariigis 1866. aastal sanatoorium, millest sai maailmas laialt tuntud tervise parandamise asutus, kus viibisid ravil n\u00e4iteks H. Ford ja T. Edison. Sealt saadud kogemuste p\u00f5hjal rajati 1905. aastal Loma Linda sanatoorium, millest kasvas ajapikku v\u00e4lja \u00fclikool ja terviselinnak.<\/p>\n\n\n\n

Erinevad uuringud on n\u00e4idanud, et Loma Linda piirkonna inimesed elavad keskmisest ameeriklasest 10 kuni 15 aastat kauem tervena. On t\u00e4heldatud, et eakate \u201ekustumist\u201c p\u00f5hjustav \u00fcksindus ja depressioon on seal v\u00e4hem esindatud, sest kogukond hoolitseb oma vanurite eest ja hoiab neid sotsiaalselt aktiivsetena.<\/p>\n\n\n\n

Eraldatus, head geenid ja tervislik eluviis Ogliastras<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

J\u00e4rgmiseks vaatleme piirkonda, kus naised on tugevad, perekondlikud v\u00e4\u00e4rtused olulised ja tervis tuleb m\u00e4gedelt. Selleks on v\u00e4ike Ogliastra piirkond Sardiinia m\u00e4gedes. Piirkonna avastas 1999. aastal Itaalia arst Gianni Pes, kes j\u00e4lgis viie aasta v\u00e4ltel tuhande selle piirkonna elaniku tervist.<\/p>\n\n\n\n

Sealt tulid v\u00e4lja m\u00f5ned t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed arvud. N\u00e4iteks k\u00fclas, kus elas 2500 inimest, oli seitse \u00fcle saja-aasta vanust elanikku. Suhtarv Ameerika \u00dchendriikides oli samal ajal \u00fcks saja-aastane viie tuhande elaniku kohta. J\u00e4rgneva uurimise k\u00e4igus j\u00f5udis rahvusvaheline meeskond dr Michel Poulaini juhtimisel j\u00e4reldusele, et sealne pikaaealisus oli eelk\u00f5ige meeste p\u00e4rusmaa. Kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmas oli \u00fcle saja aastaste suhtarv meeste ja naiste vahel \u00fcks mees nelja naise kohta, siis Ogliastra piirkonnas oli see \u00fcks \u00fchele. Selle piirkonna pikaealisuse saladuseks peetakse peamiselt eraldatust muust maailmast. Samuti t\u00e4heldati geneetilisi erinevusi teiste Sardiinia elanikega. Oluline osa on kindlasti elustiilil – m\u00e4gedes lambaid karjatades veedavad inimesed palju aega v\u00e4rskes \u00f5hus, teevad f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d ja s\u00f6\u00f6vad enda kasvatatud toitu.<\/p>\n\n\n\n

\"Head
Head sotsiaalsed suhted ning p\u00f5lvkondade vaheline sidusus m\u00f5juvad positiivselt f\u00fc\u00fcsilisele tervisele. Foto: Pixabay\/Jason Goh<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ikaria: oluline on kellega koos ja mida s\u00fc\u00fca<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Kreekale kuuluv Ikaria saar asub Vahemeres. Seal elavate inimeste puhul on t\u00e4heldatud erilist vitaalsust k\u00f5rge eani, mis v\u00e4ljendub aktiivses seksuaalelus ka p\u00e4rast keskea m\u00f6\u00f6dumist.<\/p>\n\n\n\n

Saarel l\u00e4bi viidud uuringud annavad hea \u00fclevaate elanike k\u00f5rge vanuse ja eluj\u00f5u seostest. Kui v\u00f5tta v\u00f5rdlusmaterjaliks taaskord Ameerika \u00dchendriigid, siis s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste osakaal on poole v\u00e4iksem. Dementsust on lausa \u00fcks viiendik sellest, mis \u00dchendriikides. Selle erakordse piirkonna elanike tugeva tervise p\u00f5hjused on mitmetahulised. Sarnaselt Ogliastra piirkonnaga, tuuakse v\u00e4lja toitumist ja elustiili. Nimelt on Ikaria samuti m\u00e4gine karjapidamise ja oliivide kasvatamise piirkond. Seal s\u00fc\u00fcakse enamasti taimseid toiduaineid ja kasutatakse ohtralt oliivi\u00f5li. Sarnaselt Sardiiniaga on siingi esikohal perekondlikud v\u00e4\u00e4rtused ja eakad on austatud \u00fchiskonna liikmed. Seega, oluline pole ainult see, mida s\u00fc\u00fca, vaid kellega koos s\u00fc\u00fca ning kuidas k\u00e4ituda.<\/p>\n\n\n\n

Ja loomulikult \u2013 Jaapan<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Oleks eba\u00f5iglane, kui k\u00f5rge vanuseni elavate inimestega asustatud piirkondi k\u00e4sitlevas kirjat\u00f6\u00f6s poleks mainitud Jaapanit. On sealne rahvas lausa maailmakuulus k\u00f5rge ea poolest.<\/p>\n\n\n\n

Jaapani vananeva rahvastiku k\u00f5ige vanemad esindajad elavad saarestikus, mida tuntakse Okinawa nime all. Okinawa on \u00fcks algsetest \u201esinistest tsoonidest.\u201c Tegemist on Jaapani k\u00f5ige l\u00f5unapoolsema prefektuuriga, mis koosneb peasaarest Okinawast ja v\u00e4iksematest saartest selle \u00fcmber. Nendel saartel elavad maailma k\u00f5ige eakamad naised. Suhtarv \u00fcle saja aastaste naiste hulga kohta on kolmk\u00fcmmend korda k\u00f5rgem kui Ameerika \u00dchendriikides. Sealne pikaaealisus on tingitud mitmetest asjaoludest. Lisaks kliimale, aktiivsele eluviisile ja puhtale m\u00e4gi\u00f5hule on suurt r\u00f5hku pandud toitumisele. Uuringute tulemusena on leitud, et sealne toiduainete valik ja kasutamine hoiab naiste organismi hormonaalset taset ning seet\u00f5ttu on v\u00e4hkkasvaja tekkimise t\u00f5en\u00e4osus palju v\u00e4iksem.<\/p>\n\n\n\n

Tasub \u00e4ra m\u00e4rkida jaapanlaste erilist armastust tofu vastu. Seda tarvitatakse saarestikus rohkem kui liha. Ka hommikus\u00f6\u00f6kides on tofu olulisel kohal. On leitud, et sojatoodetes leitavad f\u00fcto\u00f6strogeenid on hea kaitse hormonaalse tekkega v\u00e4hkide vastu. Selguse huvides tuleb t\u00e4helepanu juhtida, et see tofu, mida meie tunneme, ei ole Okinawa omaga sarnane.<\/p>\n\n\n\n

Olulisel kohal on f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus. Sealsetel m\u00e4giteedel v\u00f5ib r\u00e4ndaja kohata saja-aastaseid s\u00f5itmas mootorratastel. Kes on proovinud juhtida mootorratast tasasel teel, kujutab ette, kui raske on seda teha serpentiinil. Vanurid tegelevad aktiivselt kendo ja karatega, mis on pigem enda vormis hoidmise kui enesekaitse eesm\u00e4rgil. Lisaks on au sees tantsimine.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nu k\u00f5igile neile faktoritele on Okinawa eakatel v\u00e4ga madal stressitase. Taaskord saab n\u00e4ha sarnaseid \u00fchiskondlikke jooni jaapanlaste, sardiinlaste ja kreeklaste pikaealisuse vahel. Nimelt on k\u00f5igis neis paigus eakad aktiivselt kaasatud ja austatud kogukonna liikmed.<\/p>\n\n\n\n

\"\u201eSiniste
\u201eSiniste tsoonide\u201c elanikud tarvitavad rohkelt, \u00fcle 90% kogu toidust, taimseid toiduaineid. Foto: Pixabay\/Daniel Nebreda<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00dchised nimetajad<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Olles p\u00f5gusalt \u00fcle vaadanud neli maailma pikaealisusega silmapaistvat piirkonda, v\u00f5tame kokku \u00fchised nimetajad. Esiteks on toitumine. \u201eSiniste tsoonide\u201c elanikud tarvitavad rohkelt, \u00fcle 90% toidust, taimseid toiduaineid. Peamiselt on taimed keedetud v\u00f5i aurutatud, mitte praetud. Hulgaliselt uuringuid on n\u00e4idanud, et lihast hoidumine langetab tunduvalt riski haigestuda s\u00fcdame-veresoonkonna haigustesse v\u00f5i v\u00e4hki. Liha asemel tarvitavad nimetatud piirkondade elanikud juurvilju, kaunvilju, t\u00e4isteratooteid ja erinevaid p\u00e4hkleid. Ikaria, Okinawa ja Sardiinia elanikud s\u00f6\u00f6vad lisaks veel kala, mis on hea k\u00fcllastunud rasvhapete allikas ning langetab aju vananemise kiirust. Toitumise juures m\u00e4ngib olulist rolli ka kogused, mida s\u00fc\u00fcakse. On t\u00e4heldatud, et enne 1960-ndat aastat oli Okinawal kalorite defitsiit , kuna jaapanlased j\u00e4rgivad 80% reeglit \u2013 s\u00f6\u00f6mine l\u00f5petatakse enne kui k\u00f5ht t\u00e4ielikult t\u00e4is saab.<\/p>\n\n\n\n

Teiseks v\u00f5ib v\u00e4lja tuua aktiivse eluviisi. See on toitumise k\u00f5rval v\u00e4ga oluline pikaealisuse komponent. On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et nende piirkondade eakad ei k\u00e4i j\u00f5usaalides, ei jookse maratone ega tegele fitnessiga. Selle asemel on aiat\u00f6\u00f6d, jalutusk\u00e4igud, loomade talitamine ja muud igap\u00e4evased toimetused. Sardiinia meeste seas l\u00e4bi viidud uuring t\u00f5i v\u00e4lja, et pikk iga on seotud p\u00f5llumajandusloomade kasvatamisega, j\u00e4rskudel m\u00e4en\u00f5lvadel elamisega ning pikkade maade jalgsi l\u00e4bimisega. Statistiliselt langetab f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivne elustiil enneaegse surma riski kuni 39%.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmine punkt pikaealiste inimeste eluviisist ei ole kuidagi koosk\u00f5las meditsiinis t\u00f6\u00f6tavate inimeste v\u00f5imalustega. Nimelt on mitmed uuringud n\u00e4idanud, kui oluline on piisav uni. \u201eSiniste tsoonide\u201c elanikud magavad \u00f6\u00f6sel v\u00e4hemalt seitse tundi ning teevad ka p\u00e4eval uinakuid. Uuringute tulemustest selgub, et v\u00e4hene uni t\u00f5stab oluliselt s\u00fcdamehaiguste ja infarkti riski. P\u00e4evaste uinakute puhul on oluline j\u00e4lgida aega. Uinakud kuni pool tundi on pigem kasulikud ja p\u00e4rast poolt tundi kahjulikud.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks v\u00f5iks v\u00e4lja tuua m\u00f5ned f\u00fc\u00fcsilist tervist mittepuudutavad \u00fchisosad \u201esiniste tsoonide\u201c elanike vahel. Tegemist on \u00fchiskondlike ja vaimse tervise teguritega, mida on neli. Esiteks toimivad sotsiaalsed suhted. Nendest on eelpool juba juttu olnud. On oluline t\u00e4hele panna, et inimesed, kellega suhelda, m\u00f5jutavad tervist. N\u00e4iteks, kui s\u00f5pruskonnas on palju \u00fclekaalulisi, v\u00f5ib see m\u00f5jutada \u00fclekaaluliseks saama l\u00e4bi sotsiaalse aktsepteerimise. Teiseks \u00fchisosaks on p\u00f5lvkondade vaheline sidusus. Eelk\u00f5ige on selle all silmas peetud vanavanemaid, kes elavad samas paigas lapselastega. Nende igap\u00e4evane omavaheline kokkupuude langetab enneaegse surma riski. Kolmandaks on elu eesm\u00e4rgi olemasolu, mida seostatakse madalama stressitasemegaa. Neljas \u00fchisosa on ehk t\u00e4nap\u00e4eva maailmas ootamatu, kuid teadlased on leidnud, et usklik v\u00f5i spirituaalne olemine parandab elukvaliteeti, kuna langetab stressitaset. K\u00f5ik \u201esinised tsoonid\u201c on religioossed kogukonnad. Siinkohal v\u00f5ib m\u00e4rkida, et ainuke \u201esinine tsoon,\u201c mis ei kahane piirkonna v\u00f5i inimeste arvu poolest, on Loma Linda.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks v\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00f5rge eani elamine on saavutatav \u00f5igete eluviiside ja p\u00f5him\u00f5tete juures ka t\u00e4nap\u00e4eval. Oluline on teha teadlikke valikuid ja nende juurde j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maailma algusest saadik on inimesi paelunud soov elada k\u00f5rge eani v\u00f5i olla lausa surematu. Vanadest k\u00f5rgkultuuridest Aafrikas ja Mesopotaamias kuni Hiina ja Ameerikani v\u00f5ime leida v\u00e4ga erinevaid viise, kuidas on p\u00fc\u00fctud oma elu pikendada. Ajaloost teame, et selleks kasutati sageli elavh\u00f5bedat ja pliid ning m\u00f5ningates paikades ka madude m\u00fcrke. T\u00e4nap\u00e4eva teaduse arengu juures oleme aru […]<\/p>\n","protected":false},"author":41,"featured_media":1228,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2,25],"tags":[62],"ppma_author":[61],"class_list":["post-1404","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-juubel","tag-eluiga","wpautop"],"authors":[{"term_id":61,"user_id":41,"is_guest":0,"slug":"andres-nahkur","display_name":"Andres Nahkur (\u00f5e \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7506fc9e6a24d95181f881edc9d9e361530aa29e23e018c42ccb344d944c21b4?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1404","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/41"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1404"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1404\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1405,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1404\/revisions\/1405"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1228"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1404"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1404"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1404"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1404"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}