{"id":1377,"date":"2022-03-04T12:58:18","date_gmt":"2022-03-04T10:58:18","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1377"},"modified":"2022-03-04T12:59:28","modified_gmt":"2022-03-04T10:59:28","slug":"d-vitamiin-miks-tekib-defitsiit-ja-kuidas-tarbida","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/d-vitamiin-miks-tekib-defitsiit-ja-kuidas-tarbida\/","title":{"rendered":"D-vitamiin. Miks tekib defitsiit ja kuidas tarbida?"},"content":{"rendered":"\n
\"D-vitamiin.
D-vitamiin. Miks tekib defitsiit ja kuidas tarbida?<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Soe ja \u00fclitore suvi sai l\u00e4bi, kogu Eestimaa rahvastik on selle ajaperioodi jooksul natukene v\u00e4lja puhanud ja osad on isegi p\u00e4ris vahva p\u00e4evituse endale saanud. Kuid paljud kahjuks kipuvad unustama, et Eestis ja P\u00f5hjamaades on \u00fcks oluline oht, mis v\u00f5ib kaasa tuua ebameeldivaid s\u00fcmptome nagu n\u00f5rkus, liigesevalud, peavalud, iiveldus jt.<\/p>\n\n\n\n

Selleks on D-vitamiini defitsiit. T\u00e4ieliku vitamiini puuduse ehk avitaminoosi t\u00f5ttu v\u00f5ib tekkida osteomalaatsia, kus luud muutuvad pehmemaks ja lastel rahhiit, kus laste luud lihtsalt ei kannata keharaskust, tekivad luudeformatsioonid, kuna D-vitamiin on \u00e4\u00e4rmiselt vajalik fosfori ja kaltsiumi imendumiseks.<\/p>\n\n\n\n

Eestis r\u00e4\u00e4gitakse tihti D-vitamiini t\u00e4htsusest. Vaatamata sellele, et suvi oli eriti soe ja m\u00f5nus, ei piisa sellest, et D-vitamiini tase oleks aastaringselt stabiilne. Paraku on inimesi, kes on sellest k\u00fcll korduvalt kuulnud, ent ei tee midagi, et seda korralikult igap\u00e4evaselt tarbida. D-vitamiini saab piisavalt n\u00e4iteks kalamaksa\u00f5list, mis pole aga paljude jaoks eriti maitsev. Kui selline variant ka ei sobi \u2013 siis munakollastes v\u00f5i piimas. Ent peamiselt s\u00fcnteesitakse D-vitamiini nahas just p\u00e4ikesevalguse toimel.<\/p>\n\n\n\n

Aga miks see D-vitamiin siis nii vajalik on ning miks just P\u00f5hjamaades on tekkinud nii suur defitsiit? P\u00f5hjus on lihtne \u2013 p\u00e4ikest on v\u00e4ga v\u00e4he aasta jooksul, v\u00e4lja arvatud suvel, ent paraku pole ka iga suvi piisavalt p\u00e4ikeseline. Nii ongi, et aastaringselt ei j\u00f5ua UVB p\u00e4ikesekiirgus meieni ja kolesteroolist ei s\u00fcnteesita edasi D-vitamiini. Sellisel viisil tekib meil defitsiit, mis on \u00fcsna m\u00e4rkamatu. Meid hakkavad vaevama peavalud, halb tuju – selle p\u00f5hjus on tihtipeale D-vitamiini puudulikkus, mida tuleks k\u00fclmas ja p\u00e4ikesevaeses Eesti lisaks tarbida.<\/p>\n\n\n\n

Kui palju D-vitamiini v\u00f5ib igap\u00e4evaselt v\u00f5tta? POT (p\u00e4evane ohutu totaalkogus) on 4000 IU (100 mcg). Soovitatakse v\u00f5tta v\u00e4hemalt 2000 IU – 50 mcg (s\u00f5ltuvalt patsiendi D-vitamiini tasemest v\u00f5ib see kogus olla ka 500-3000 IU vahel) igap\u00e4evaselt, v\u00e4lja arvatud suvekuudel. Seda soovitatakse tarbida rasvase toiduga, et imendumine oleks t\u00f5husam.<\/p>\n\n\n\n

\u00c4rge unustage nii v\u00e4ikest asja nagu D-vitamiin: see teeb teie elu palju lihtsamaks ja m\u00f5nusamaks!<\/p>\n\n\n\n

Kes on artikli autor?<\/h2>\n\n\n\n

Orina Jakovleva<\/strong>, Tartu \u00dclikooli arstiteaduse 2. kursuse tudeng, kes muuhulgas jagab TikTokis oma kasutajanime oreo.kypsis alt tervisen\u00f5u ning arutleb aktuaalsetel teemadel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Soe ja \u00fclitore suvi sai l\u00e4bi, kogu Eestimaa rahvastik on selle ajaperioodi jooksul natukene v\u00e4lja puhanud ja osad on isegi p\u00e4ris vahva p\u00e4evituse endale saanud. Kuid paljud kahjuks kipuvad unustama, et Eestis ja P\u00f5hjamaades on \u00fcks oluline oht, mis v\u00f5ib kaasa tuua ebameeldivaid s\u00fcmptome nagu n\u00f5rkus, liigesevalud, peavalud, iiveldus jt. Selleks on D-vitamiini defitsiit. T\u00e4ieliku […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":1232,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[25,3],"tags":[60],"ppma_author":[59],"class_list":["post-1377","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-juubel","category-meil-ja-mujal","tag-d-vitamiin","wpautop"],"authors":[{"term_id":59,"user_id":32,"is_guest":0,"slug":"orina-jakovleva","display_name":"Orina Jakovleva (Tartu \u00dclikooli arstiteaduse 2. kursuse tudeng)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/623b2de4919946ce2f5782b4f80d745ac61fcd88f05d7be9f8643287e3f708be?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1377","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1377"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1377\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1380,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1377\/revisions\/1380"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1232"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1377"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1377"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1377"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1377"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}