November on radioloogia s\u00fcnnikuu. 8. novembril t\u00e4histavad radioloogiatehnikud radiograafiap\u00e4eva. Sel puhul l\u00e4hme k\u00fclla SA Tartu \u00dclikooli Kliinikumi radioloogiakliinikusse kahele meie kooli \u00f5ppej\u00f5ule, Greta Seimile ja Epp Linnasm\u00e4ele, kes t\u00f6\u00f6tavad nukleaarmeditsiini osakonnas radioloogiatehnikutena.<\/p>\n\n\n\n
Mis on nukleaarmeditsiin?<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
Nukleaarmeditsiin on tervishoiuvaldkond, kus kasutatakse v\u00e4ikestes kogustes radioaktiivset ainet erinevate haiguste ja muude organismis esinevate k\u00f5rvalekallete uurimiseks ja ravimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Nukleaarmeditsiini osakonnas on radioloogiline aparatuur, mille abil saab diagnoosida ja hinnata mitmesuguseid haigusi. Nii kuuluvad nukleaarmeditsiini valdkonda kilpn\u00e4\u00e4rme ja k\u00f5rvalkilpn\u00e4\u00e4rme funktsionaalse seisundi hindamine, kopsude ventilatsiooni- ja verevarustuse hindamine, neerufunktsiooni hindamine, p\u00f5letikukollete ja verejooksu asukoha leidmine, dementsusseisundite hindamine, Parkinsoni t\u00f5ve varajane diagnoosimine ja eristamine teistest parkinsonistlikest s\u00fcndroomidest, s\u00fcdamelihase verevarustuse hindamine jne. V\u00e4hidiagnostikas on antud uuringutest abi kasvajakollete otsimisel \u00fcle keha, samuti saab hinnata v\u00e4hiravi toimet kasvajakolletele, otsida luusiirdeid v\u00f5i neuroendokriinkasvajaid jne. Nukleaarmeditsiini abil saab teostada ka raviprotseduure, milleks kasutatakse radioaktiivseid aineid (hea- ja pahaloomuliste kilpn\u00e4\u00e4rmehaiguste ravi, luusiirete ravi teatud v\u00e4hivormide korral ja neuroendokriinkasvajate ravi).<\/p>\n\n\n\n
Kuna kiirgus v\u00f5ib avaldada inimese organismile kahjulikku toimet, siis m\u00e4\u00e4ratakse patsiendile nukleaarmeditsiiniline uuring v\u00f5i raviprotseduur vaid juhul, kui sellest saadav kasu on suurem kui ioniseeriva kiirguse kasutamisega seotud v\u00f5imalik kahju.<\/p>\n\n\n\n
Nukleaarmeditsiinilise uuringu k\u00e4igus kasutatavad radioaktiivsed ained ei tekita harilikult k\u00f5rvaln\u00e4hte. Radioaktiivne aine kas s\u00fcstitakse veeni, manustatakse suu kaudu v\u00f5i tuleb radioaktiivset ainet hoopis sisse hingata. Enamik nukleaarmeditsiinilisi uuringuid on aegan\u00f5udvad ja v\u00f5ivad kesta poolest tunnist kuni kuue tunnini.<\/p>\n\n\n\n
SA T\u00dc Kliinikumi radioloogiakliiniku nukleaarmeditsiini osakonnas on patsientidele uuringu l\u00e4biviimiseks moodne PET\/KT aparaat, kus piltkujutise saamiseks s\u00fcstitakse patsiendile v\u00e4ike kogus radioaktiivset m\u00e4rkainet (18F-FDG). 18F-FDG on oma olemuselt gl\u00fckoositaoline aine, mis koguneb kudedesse ja haiguskolletesse, kus on suurenenud gl\u00fckoosi tarbimine. Aine imendumisel organismis tekib v\u00e4ga t\u00e4pne pilt, mis v\u00f5imaldab hinnata raku ainevahetuse tasemel kudede eluprotsesse, eriti haiguskolletes. Sama uuringu k\u00e4igus tehakse patsiendile kompuutertomograafiline (KT) uuring, millest saadav anatoomiline kujutis liidetakse PET kujutisega. Vajaduse korral on v\u00f5imalik lisaks teha diagnostiline KT uuring, mille k\u00e4igus s\u00fcstitakse patsiendi veeni joodi sisaldavat kontrastainet.<\/p>\n\n\n\n
Epp Linnasm\u00e4gi on v\u00e4ga kogenud radioloogiatehnik, kes enne nukleaarmeditsiini osakonda t\u00f6\u00f6le asumist t\u00f6\u00f6tas pikka aega radioloogiakliiniku kompuutertomograafia kabinetis. Peale nukleaarmeditsiinile spetsialiseerumist Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis asus Epp t\u00f6\u00f6le vastutava radioloogiatehnikuna, kelle \u00fclesandeks on t\u00f6\u00f6 koordineerimine nukleaarmeditsiini osakonnas. Samuti teeb Epp ise uuringuid ja raviprotseduure patsientidele. Epp on radioloogiatehnikuna t\u00f6\u00f6tanud 17 aastat, nendest \u00fcheksa aastat on Epp t\u00f6\u00f6tanud ka k\u00f5rgkoolis \u00f5ppej\u00f5una. Epp koordineerib \u00fcli\u00f5pilaste nukleaarmeditsiini \u00f5ppepraktikat Eestis, juhendab l\u00f5put\u00f6id ja muidugi m\u00f5ista \u00f5petab nukleaarimaailma t\u00f5desid. \u00dcli\u00f5pilased on iseloomustanud Eppu kui tasakaalukat ja oma erialal p\u00e4devat \u00f5ppej\u00f5udu, kellel on alati \u00fcli\u00f5pilase jaoks aega. Greta Seim liitus nukleaarmeditsiini osakonnaga aasta eest. Greta \u00fclesanneteks on kvaliteetsete uuringute teostamine PET\/KT aparaadil ja radioaktiivsete preparaatide ettevalmistamine enne uuringut. Greta on olnud aastaid kompuutertomograafi a kabinetis radioloogiatehnik, varasem t\u00f6\u00f6kogemus tuleb uues osakonnas kuhjaga kasuks. \u00d5ppej\u00f5una on Greta k\u00f5rgkoolis tegutsenud kuus aastat. Ta \u00f5petab tulevastele radioloogiatehnikutele topograafi list anatoomiat, k\u00f5hu\u00f5\u00f5ne organs\u00fcsteemi patoloogiaid, urotrakti organs\u00fcsteemi patoloogiaid ning kompuutertomograafi a aparatuuri k\u00e4sitlemist. \u00d5ppej\u00f5ut\u00f6\u00f6 k\u00f5rgkoolis on Gretale \u00f5petanud, et radioloogiatehnik \u00f5pib kogu elu. Aparatuur areneb radioloogias lausa hirmu\u00e4ratava kiirusega ja seega on vajalik pidev eneset\u00e4iendamine, et toime tulla t\u00e4nap\u00e4eval t\u00f6\u00f6turul ja olla p\u00e4dev oma eriala \u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n\n\n\n
T\u00f5mbekapp, kus on n\u00e4ha s\u00fcstlakaitsmed ja preparaatide keetmise aparaat.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
KAS TEADSID, ET:<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\u2022 Esimene nukleaarmeditsiiniosakond loodi Vabariiklikus Tartu Kliinilises Haiglas (Maarjam\u00f5isa Haiglas) 1957. aastal.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Eestis on nukleaarmeditsiinikeskused Tartu \u00dclikooli Kliinikumis, Ida-Tallinna Keskhaiglas ja P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglas.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Eestis vurab ringi ratastel mobiilne veok, milles asub PET (positronemissioontomograafi a) seade. Veok alustas rings\u00f5itu juba aastal 2002.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Nukleaarmeditsiini k\u00f5ige suurem erinevus seisneb v\u00f5rreldes teiste radioloogiliste meetoditega selles, et kui r\u00f6ntgenis tekitab kiirgust r\u00f6ntgeniseade, siis nukleaarmeditsiinis kiirgab patsient peale seda, kui patsiendile on manustatud radioaktiivseid ained. Radioaktiivsed ained erituvad neerude kaudu ja v\u00e4ljuvad organismist. V\u00e4ljutamise kiirendamiseks tuleb juua palju vett peale uuringuid\/protseduure.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Banaanid sisaldavad isotoopi K 40. Banaanid on tavaliseks taustkiirguse allikaks. Radioaktiivseid kaaliumiisotoope saavad banaanitaimed pinnase kaudu, kust taimede juurtesse imendub pinnasest raadiumit. Toiduainete radioaktiivsuse n\u00e4itlikustamiseks on k\u00e4ibele v\u00f5etud isegi mitteametlik m\u00f5\u00f5t\u00fchik BED \u2014 Banana Equivalent Dose ehk ioniseeriva kiirguse doos, mis saadakse \u00fche banaani s\u00f6\u00f6misest. See aga ei t\u00e4henda, et banaani s\u00fc\u00fca ei tohiks.<\/p>\n\n\n\n
November on radioloogia s\u00fcnnikuu. 8. novembril t\u00e4histavad radioloogiatehnikud radiograafiap\u00e4eva. Sel puhul l\u00e4hme k\u00fclla SA Tartu \u00dclikooli Kliinikumi radioloogiakliinikusse kahele meie kooli \u00f5ppej\u00f5ule, Greta Seimile ja Epp Linnasm\u00e4ele, kes t\u00f6\u00f6tavad nukleaarmeditsiini osakonnas radioloogiatehnikutena. Mis on nukleaarmeditsiin? Nukleaarmeditsiin on tervishoiuvaldkond, kus kasutatakse v\u00e4ikestes kogustes radioaktiivset ainet erinevate haiguste ja muude organismis esinevate k\u00f5rvalekallete uurimiseks ja ravimiseks. Nukleaarmeditsiini […]<\/p>\n","protected":false},"author":21,"featured_media":1157,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2,25],"tags":[58],"ppma_author":[57],"class_list":["post-1370","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-juubel","tag-nukleaarmeditsiin","wpautop"],"authors":[{"term_id":57,"user_id":21,"is_guest":0,"slug":"triin-kasesalu","display_name":"Triin Kasesalu (\u00f5ppej\u00f5ud)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/0304c7905ad53a14ff4971f160024158cf099cf5d2e0a93e7a9ec8c574d46c19?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1370","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/21"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1370"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1370\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1376,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1370\/revisions\/1376"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1157"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1370"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1370"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1370"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1370"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"Epp](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/nukleaar1-1-1024x682.jpg\")
![\"T\u00f5mbekapp,](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/nukleaar6-1-1024x682.jpg\")