T\u00e4navu veebruaris alustas Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis rahvusvahelise radiograafia magistri\u00f5ppe teine kursus kiiritusravi suunal ning esimene lend kaitseb magistrit\u00f6id juba 2022. aasta alguses. Teades, kui pikk ja kohati k\u00e4\u00e4nuline on olnud tee \u00f5ppe avamiseni, on see kahtlemata v\u00e4ga suur saavutus. Peatselt on ees ootamas \u00f5ppekava akrediteerimine, milleks ettevalmistumine ja enesehindamine on hea v\u00f5imalus p\u00f6\u00f6rata pilk seni tehtule ning m\u00e4rgata nii tugevaid kui ka n\u00f5rku k\u00fclgi ning arenguv\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n
Rahvusvahelised lektorid ja \u00f5ppurid<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00f5ib julgelt \u00f6elda, et magistri\u00f5ppe programmi oluline tugevus sisulise poole pealt on muljetavaldav lektorite meeskond, kellest osa on ka rahvusvahelisel tasemel tunnustatud ja pikaaegse erialase kogemusega oma ala asjatundjad. N\u00e4iteks prof. Mary Coffey, Michelle Leech, Anita O\u00b4Donovan, Ainars Bajinskis, Eduard Ger\u0161kevit\u0161, Mari Karm, Dr Jana Jaal, Eija Mets\u00e4l\u00e4 ning samuti Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli rektor Ulla Preeden. See nimistu ei ole veel kaugeltki l\u00f5plik. Kaasatud on ka \u00f5ppepraktikabaasid Tartu \u00dclikooli Kliinikumis ja P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglas, kellega on koost\u00f6\u00f6 v\u00e4ga h\u00e4sti sujunud. Samuti v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et lektorite nimistu ei ole kahe kursuse \u00f5petamisel oluliselt muutunud, ehkki muuhulgas on tegu ka kliinilise t\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud spetsialistidega. Oleme suutnud tagada \u00f5ppe j\u00e4rjepidevuse ja saanud kahe aasta v\u00e4ltel palju v\u00e4\u00e4rtuslikke kogemusi, mida edaspidi \u00f5ppekorralduses rakendada.<\/p>\n\n\n\n Vestlustes t\u00f6\u00f6andjatega on valdavalt j\u00e4\u00e4nud k\u00f5lama, et kindlasti on vaja seesugust \u00f5pet, mis sisaldaks nii spetsialiseerumist kui ka teadust\u00f6\u00f6 tegemist. Kiiritusravile spetsialiseerumist muul kujul t\u00e4na Eestis ei ole ja selle peamise p\u00f5hjusena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua meie riigi v\u00e4iksuse. Kiiritusravi osakondi on ainult kaks ja minimaalset arvu \u00f5ppekohti ei suudetaks ainult kohalike, juba kiiritusravis t\u00f6\u00f6tavate \u00f5ppuritega t\u00e4ita. Seet\u00f5ttu ongi \u00f5ppekava rahvusvaheline ning magistrandid on lisaks Eestile p\u00e4rit n\u00e4iteks L\u00e4tist, Bangladeshist ja Nigeeriast.<\/p>\n\n\n\n Radioloogiatehniku p\u00f5hi\u00f5ppes on kiiritusravi osakaal v\u00e4ga v\u00e4ike ning seda spetsialiseerumiseks v\u00f5i v\u00e4lja\u00f5ppeks nimetada oleks ilmselge liialdus. Peamine kiiritusravi \u00f5pe on toimunud t\u00f6\u00f6keskkonnas kohapeal ja olgugi, et see praktika on juba aastak\u00fcmneid tavaks, tuleb nentida, et niisugune \u00f5ppimine ei kata enam t\u00e4nap\u00e4eva kiiritusravis t\u00f6\u00f6tava radioloogiatehniku vajadusi.<\/p>\n\n\n\n Samuti on \u00fcha intensiivsema t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt osakondades keeruline leida aega koolitamiseks. Ravitehnika muutub iga p\u00e4evaga t\u00e4psemaks ehk tegelikult keerulisemaks ning kiiritusravi teoreetilist k\u00fclge ning t\u00f5endusp\u00f5hist l\u00e4henemist tundmata, on ettevalmistus ebapiisav ja enda tegevust v\u00e4ga raske kriitiliselt hinnata. Samuti on oluline m\u00f5ista, et tegemist on patsientide ravimisega ja t\u00e4htis pole mitte ainult tehniline t\u00e4psus ja taip simulaatoris v\u00f5i lineaarkiirendil, vaid ka ravi holistiline pool ning kogu patsiendi raviteekonna tundmine, m\u00f5istmaks n\u00e4iteks kombineeritud ravi olemust. Patsiendi jaoks on olulised k\u00f5ik sammud tema raviteekonnal ning professionaalne l\u00e4henemine on turvalise ja patsiendikeskse ravikeskkonna loomiseks h\u00e4davajalik.<\/p>\n\n\n\n Ei ole midagi uut arusaamas, et kiiritusravis t\u00f6\u00f6tav radioloogiatehnik, keda mujal maailmas kutsutakse ka terapeutiliseks radioloogiatehnikuks (ingl. k therapeutic radiographer) v\u00f5i kiiritusravi terapeudiks (ingl. k radiation therapist), vajab eraldi v\u00e4lja\u00f5pet ning v\u00f5imalusel ka t\u00e4iesti eraldiseisvat eriala.<\/p>\n\n\n\n Siin on tegemist samuti v\u00e4ga aktuaalse temaatikaga. \u00dcha rohkem k\u00f5neainet pakub t\u00f5sisasi, et \u00fcle Euroopa ja ka \u00fcle maailma on kiiritusravis t\u00f6\u00f6tavate spetsialistide \u00f5petamise tase v\u00e4ga erinev ning see toob kaasa eba\u00fchtluse v\u00e4hiravi kvaliteedis. P\u00f5hjused on ilmselt riigiti erinevad, kuid peamiselt on nendeks rahvaarv ja \u00f5ppe rahastamine. On n\u00e4iteid sellest, et vastavale spetsialiteedile on p\u00fchendatud terve bakalaureusetaseme programm (Iirimaal, UK-s, Austraalias, osades USA osariikides), aga ka aastane spetsialiseerumine radioloogiatehniku \u00f5ppekava osana (Belgias) v\u00f5i siis praktiliselt puuduv spetsialiseerumisv\u00f5imalus. On ka selliseid riike, kus kiiritusravi protseduure viivad l\u00e4bi meditsiini\u00f5ed.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli magistri\u00f5ppe programmi on rahvusvaheliselt mitu korda esile t\u00f5stetud kui eeskujulikku n\u00e4idet spetsialiseerimisvajaduse tunnistamisest ja selle nimel tegutsemisest. Tegelikult ei olegi k\u00fcsimus selles, kellel on parem programm, vaid oluline on see, et Eesti v\u00e4hipatsient ei erine mitte kuidagi USA v\u00f5i Iirimaa v\u00e4hipatsiendist ning samuti on Eestis kasutusel v\u00e4gagi muljetavaldav kiiritusravi tehnikapark, v\u00f5rreldes nii m\u00f5negi muu Euroopa v\u00f5i maailma riigiga. Samuti on igati tasemel teostatavad ravitehnikad.<\/p>\n\n\n\n Miks on meie vastuv\u00f5tuarvud siis ikkagi seni v\u00f5rdlemisi tagasihoidlikuks j\u00e4\u00e4nud? Eestlaste seisukohalt on k\u00f5ik eeldused \u00f5ppima asumiseks justkui olemas: p\u00f5him\u00f5tteline vajadus spetsialiseerumise j\u00e4rele, et osakondade t\u00f6\u00f6kvaliteeti t\u00f5sta, rahvusvaheline toetus ja eeskuju ning oma ala spetsialistidest lektorid.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5imalik, et p\u00f5hjus ei seisnegi potentsiaalse \u00f5ppuri jaoks niiv\u00f5rd eelnimetatud aspektides, vaid hoopiski arusaamas, mida magistri\u00f5ppe l\u00e4bimine oma erialal t\u00f6\u00f6tades annab. Millised on l\u00f5petaja v\u00f5imalused karj\u00e4\u00e4riredelil kutsealases tegevuses? Kui keegi spetsialiseerumist ei n\u00f5ua, siis miks peaks \u00f5ppimisega vaeva n\u00e4gema? On ilus m\u00f5te, et inimesed suunduvad edasi \u00f5ppima tahtest saada juurde teadmisi ja oma erialal areneda. Kindlasti on ka selliseid \u00f5ppureid, kuid enamasti on motivaatoriks pigem muud v\u00e4ljavaated. Seega on oluline t\u00f6\u00f6andjate toetus spetsialiseerumisel ja edasi\u00f5ppimisel. On ilmne, et juhtivaid positsioone k\u00f5ikidele ei jagu, kuid magistri\u00f5ppe l\u00f5petanu on kindlasti tugev spetsialist kvaliteedialastes tegevustes v\u00f5i uurimist\u00f6\u00f6de teostamisel.<\/p>\n\n\n\n Lisaks vajaks v\u00e4lja arendamist pideva kutsealase arengu s\u00fcsteem kas asutuste tasemel v\u00f5i miks mitte ka \u00fcleriigiliselt (ingl. k continuous professional development – CPD). See muudaks igasuguse edasi\u00f5ppimise ja arengu nimel pingutamise elementaarseks ning oleks oma erialal t\u00f6\u00f6tamise eelduseks. Kutsekojas on v\u00f5imalik taotleda atesteerimist ja saada kutsetunnistus, kuid see on praegu siiski vabatahtlik. Ehk vajaks see muutmist?<\/p>\n\n\n\n \u00dcksk\u00f5ik kui palju k\u00f5rgkool oma \u00f5ppeprogrammi ei tutvustaks, propageeriks v\u00f5i \u00f5igustaks, ei ole paraku v\u00f5imalik, et haridusasutus \u00fcksi suudaks seista selle j\u00e4tkusuutlikkuse eest. Kohalikul tasandil on t\u00f6\u00f6andjate panus siin kriitilise t\u00e4htsusega.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4listudengite arvu tagasihoidlikkust selgitab programmi senine v\u00e4hetuntus, konkurents erinevate \u00f5ppeasutuste vahel ja ka see, et \u00f5ppe kvaliteeti n\u00e4itab potentsiaalse \u00f5ppuri jaoks see, kui kaua on \u00f5pet l\u00e4bi viidud ja kui j\u00e4tkusuutliku programmiga on tegu. Akrediteerimisprotsessi edukas l\u00e4bimine on siinkohal v\u00e4ga oluline.V\u00e4listudengitega infop\u00e4evadel vesteldes on nii m\u00f5nigi \u00f6elnud, et ta uurib sel aastal erinevaid v\u00f5imalusi, et siis j\u00e4rgmisel v\u00f5i \u00fclej\u00e4rgmisel aastal kandideerida. Magistri\u00f5ppesse astumine, eriti kui sellega kaasneb teise riiki elama asumine ja tasuline \u00f5pe, on \u00f5ppuri jaoks hoolikalt kaalutletud samm. Seega on programmi seisukohalt t\u00e4htis olla kogu aeg rahvusvaheliselt n\u00e4htav.<\/p>\n\n\n\n Rahvusvahelise \u00f5ppe korraldamine on Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli jaoks uudne kogemus ja paraku sattus selle algus ka ajale, mil koroonaviirus m\u00f5ningad kitsendused seadis. Kontakt\u00f5pet sai l\u00e4bi viia vaid v\u00e4ga l\u00fchikest aega ja distants\u00f5ppele \u00fcleminek v\u00e4hendas individuaalse l\u00e4henemise v\u00f5imalust, mis \u00e4sja v\u00f5\u00f5rasse riiki saabunud tudengi jaoks oleks olnud h\u00e4davajalik. Ka tudengite viisaprobeemid ja majanduslikud raskused said osaks \u00f5ppe l\u00e4biviimise igap\u00e4evast. V\u00e4ga suur toetus v\u00e4listudengitele olid nende eestlastest \u00f5pingukaaslased, mis annab tunnistust, et rahvusvahelised \u00f5ppegrupid toimivad h\u00e4sti. Peale selle toovad erinevatest kultuuridest ja erineva taustaga \u00f5ppurid mistahes \u00f5ppeainetes grupiaruteludesse ja seminaridesse v\u00e4ga mitmek\u00fclgseid vaateid, arvamusi ja kogemusi.<\/p>\n\n\n\n L\u00f5petaksin m\u00f5ttega, et arenguruumi meil kindlasti on, sest \u00fckski \u00f5ppekava ei saa ilmselt kunagi p\u00e4riselt valmis. Niikaua kui areneb kutseala, peab arenema ka \u00f5pe. \u00dcks tulevikku vaatav m\u00f5te on, et praegu parimate spetsialistide teadmistest ja kogemustest \u00f5ppivad tudengid asuvad kunagi ise omakorda magistri\u00f5ppes \u00f5ppej\u00f5ududena t\u00f6\u00f6le ja moodustavad meeskonna, kelle toel \u00f5pet veelgi efektiivsemalt l\u00e4bi viia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" T\u00e4navu veebruaris alustas Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis rahvusvahelise radiograafia magistri\u00f5ppe teine kursus kiiritusravi suunal ning esimene lend kaitseb magistrit\u00f6id juba 2022. aasta alguses. Teades, kui pikk ja kohati k\u00e4\u00e4nuline on olnud tee \u00f5ppe avamiseni, on see kahtlemata v\u00e4ga suur saavutus. Peatselt on ees ootamas \u00f5ppekava akrediteerimine, milleks ettevalmistumine ja enesehindamine on hea v\u00f5imalus p\u00f6\u00f6rata pilk seni […]<\/p>\n","protected":false},"author":20,"featured_media":1226,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2,25],"tags":[53],"ppma_author":[54],"class_list":["post-1364","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-juubel","tag-kiiritusravi","wpautop"],"authors":[{"term_id":54,"user_id":20,"is_guest":0,"slug":"siret-kivistik","display_name":"Siret Kivistik (vanem\u00f5petaja)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/c71e54db26375e4af6fc06754005de9d04c597bf210fda500e0ea0e6ea2f6068?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1364","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/20"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1364"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1364\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1365,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1364\/revisions\/1365"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1226"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1364"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1364"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1364"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1364"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Muutustes olev valdkond<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
Oluline t\u00f6\u00f6andjate panus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n