Inimestele, kes on s\u00fcndinud 20. sajandi teisel poolel, on olnud r\u00e4ngim inimelude kaotusega (75 miljonit) s\u00fcndmus Teine maailmas\u00f5da. Aastatel 1918-1919 nelja lainena kulgenud Hispaania gripp, p\u00f5hjustatuna gripiviiruse A alat\u00fc\u00fcbist H1N1, on olnud surmavaim (hinnanguliselt 50 miljonit) pandeemia inimajaloos. Kuigi maailmas manustati esimene gripivastane vaktsiin 1930. aastatel, algas vaktsineerimise ajalugu juba 1796. aastal Inglismaal, kui Edward Jenner alustas r\u00f5ugete vastase kaitsepookimisega. Rahvatervise seisukohast on parim meede v\u00f5itluses vaktsiinv\u00e4lditavate nakkushaigustega vaktsineerimine.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4ide epideemiast Eestis. Terviseameti avaldatud \u00fclevaate \u201eNakkushaiguste t\u00f5rje tulemusi Eestis\u201c alusel registreeriti aastail 1954-1958 Eestis 1657 poliom\u00fceliidi haigusjuhtu ning m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa neist l\u00f5ppes paral\u00fc\u00fcsiga: ainu\u00fcksi 1958. aastal oli see 462 patsiendil poliom\u00fceliidi t\u00fcsistuseks. Vaktsiini manustati lausimmuniseerimisena aastail 1958-1961, saavutades 70% h\u00f5lmatuse elanike seas vanuses 3 kuud kuni 45 aastat, sealhulgas oli revaktsineerituid 75%. Kaks viimast poliom\u00fceliidi haigusjuhtu Eestis registreeriti 1961. aastal. Vaatamata vaktsineerimisega saavutatud heale epidemioloogilisele olukorrale on poliom\u00fceliidivastane vaktsiin Eesti immuniseerimiskavas t\u00e4naseni, seda manustatakse lapseeas ja vaktsineerimine on taganud elanikkonna pikaajalise kaitse poliom\u00fceliidi suhtes.<\/p>\n\n\n\n
2019. aasta 31. detsembril Wuhanis tuvastatud COVID-19 iseloomustab vireemia, erinevaid organeid haarav p\u00f5letik, suurenenud vere h\u00fc\u00fcbimisv\u00f5ime ja hulgiorganite d\u00fcsfunktsioon. Erinevates teadusuuringutes on kirjeldatud mikrovaskulaarset tromboosi isegi kuni 80% haigusjuhtudest. L\u00e4htudes Johns Hopkinsi \u00dclikooli andmetest seisuga 25.10.21 on maailmas diagnoositud enam kui 243 miljonit COVID-19 juhtu, registreeritud enam kui 4,9 miljonit surma ning manustatud veidi enam kui 6,8 miljardit vaktsiinidoosi. Vastavalt Terviseameti statistikale seisuga 25.10.21 on Eestis registreeritud 183 320 haigusjuhtu, surnud 1469 koroonaviirusega nakatunud inimest ning elanikkonna h\u00f5lmatus vaktsineerimisega on 58,8%, seahulgas t\u00e4iskasvanute seas 68,6% ja 65+ vanusgrupis 71,8%.<\/p>\n\n\n\n
Ehkki COVID-19 vastased vaktsiinid on k\u00e4ttesaadavad, on Eestis suhtumine vaktsineerimisse ambivalentne. Pandeemia vastu v\u00f5itlemisel on ainsaks efektiivseks meetmeks laialdane elanikkonna vaktsineerimine, et tekiks kogukonna immuunsus \u2013 nii saame v\u00e4ltida haiguse levikut, sealhulgas haiglate \u00fclekoormust COVID-19 haigetega ja hoida meie k\u00f5igi elu v\u00f5imalikult tavap\u00e4rasena. Ka t\u00e4isskeemiga (kaks doosi, v.a. Jansseni vaktsiini puhul \u00fcks doos) vaktsineeritud inimene v\u00f5ib nakatuda COVID-19-sse (tuntakse kui l\u00e4bimurdeinfektsioon), kuid nakatumine on kordades madalam ja haiguse kulg kergem, mida on n\u00e4idanud Eesti statistilised andmed. L\u00e4bimurdeinfektsiooni soodustavaks teguriks on vanus (65+), kaasuvad kroonilised haigused ja t\u00f6\u00f6tamine eesliinil, kus on t\u00f6\u00f6alane kokkupuude paljude v\u00f5\u00f5raste inimestega. T\u00e4helepanuta ei saa j\u00e4tta elustiilist tulenevaid COVID-19 raskekujulise p\u00f5demise riskitegureid, nagu suitsetamine ja rasvumus.<\/p>\n\n\n\n
Teatud hulk inimesi populatsioonist ei saa vaktsiini kindlatel meditsiinilistel n\u00e4idustustel, kuigi vastun\u00e4idustusi COVID-19 vaktsiinide manustamiseks on v\u00e4he. Hetkel puudub teadmine, kui k\u00f5rge peaks olema kogukonna immuunsuse tase COVID-19 suhtes, et populatsioon oleks kaitstud. See s\u00f5ltub nakatumiskordajast R – mitu inimest nakatab keskmiselt \u00fcks nakatunu -, mida omakorda m\u00f5jutab koroonaviiruse uute t\u00fcvede nakkavus ja uute nakkusjuhtude arv riigis. Rahvusvahelised eksperdid on pakkunud v\u00f5imaliku kogukonna immuunsuse tasemeks 80-95%. M\u00f5ned riigid Euroopas on selle l\u00e4vendi alumisele tasemele suhteliselt l\u00e4hedal (andmed 19.10.21 seisuga), n\u00e4iteks Taani (77%), Soome (76%), \u00dchendkuningriik (73%). Kuigi t\u00f5hustusdoosi saamise v\u00f5imalus on vajalik (2. doos Jansseni vaktsiini korral ja 3. doos teiste vaktsiinide puhul), ei lahenda see ainu\u00fcksi madala h\u00f5lmatusega seotud probleemi, sest olulisim on, et v\u00f5imalikult suur hulk inimesi oleks vaktsineeritud esmaste vaktsiinidoosiga.<\/p>\n\n\n\n
Rahvusvahelistes uuringutes on eristunud seisukohad ja p\u00f5hjused, miks kardetakse olla vaktsineeritud COVID-19 suhtes. Enim tekitab k\u00f5hklejates muret see, kuidas oli vaktsiine v\u00f5imalik nii kiirelt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ning samuti on osadel kahtlus vaktsiinide vajalikkuses, nende ohutuses ja efektiivsuses. mRNA vaktsiini platvormi on maailmas arendatud alates 1990. aastatest ning viirus-vektor vaktsiini (Janssen ja Vaxzervia) platvorm on kasutusel olnud Ebola viiruse vastase vaktsiini v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel. Seega ei olnud vajalik COVID-19 vaktsiini arendamist alustada laboritingimustest. Eestis on k\u00f5ige enam manustatud mRNA vaktsiine (Comirnaty ja Spikevax), sealhulgas manustatakse ka t\u00f5hustusdoos mRNA vaktsiiniga s\u00f5ltumata sellest, millist vaktsiini on inimene saanud esmas(t)e doosi(de)na. mRNA vaktsiini platvormi eeliseks on heal tasemel ohutusprofiil, mis ei sisalda haiguste endotoksiine, ei tekita genoomset integratsiooni ja v\u00f5imalikku muutust rakus, vaktsiini k\u00f5rge efektiivsus ja standardiseeritud tootmise protsess.<\/p>\n\n\n\n
Euroopas, sealhulgas Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on k\u00f5ik l\u00e4binud kolm kliiniliste katsetuste faasi, mis on kinnitanud nende ohutust inimestel. Kiirendatud vaktsiiniarenduse korras (nt. pandeemia) lubatakse vaktsiinid turule paralleelselt m\u00fc\u00fcgiloa j\u00e4rgsete uuringute l\u00e4biviimisega. Rahvusvahelised m\u00fc\u00fcgiloaj\u00e4rgsed uuringud on t\u00f5estanud Euroopas tingimusliku m\u00fc\u00fcgiloa saanud vaktsiinide ohutust ja efektiivust, sealhulgas ka deltat\u00fcve (India t\u00fcve) suhtes. \u00dckski vaktsiin ei saa tagada 100% kaitset spetsiifilise nakkushaiguse suhtes, ka COVID-19 vaktsiinide eesm\u00e4rk on \u00e4ra hoida ennek\u00f5ike raskekujulise haigusjuhu teke.<\/p>\n\n\n\n
Vaktsiin on ravim ja igal ravimil on k\u00f5rvaltoimed. Siinkohal on asjakohane hinnata, kas v\u00f5imalikud k\u00f5rvaltoimed vaktsiini manustamisest kaaluvad \u00fcles COVID-19 l\u00e4bip\u00f5demisest tekkida v\u00f5ivad t\u00fcsistused. Lisaks tuleb eristada \u00fchelt poolt vaktsiinist tekkinud niinimetatud lubatud (sagedasi) k\u00f5rvaltoimeid, mis leevenduvad 24-48 tunni jooksul peale vaktsiinidoosi manustamist ning teiselt poolt t\u00f5siseid k\u00f5rvaltoimed: n\u00e4iteks surmajuhtumid, eluohtlikud reaktsioonid, p\u00fcsivad terviseh\u00e4ired vms. Perioodil 27.12.20-17.10.21 on Ravimiamet saanud kokku 5357 teatist Eestis tehtud COVID-19 vaktsiinide osas (0,38% k\u00f5ikidest manustatud vaktsiinidoosidest), sealhulgas on Ravimiametile saadetud 206 teatist (0,01% k\u00f5ikidest manustatud vaktsiini doosidest), milles kirjeldati v\u00e4hemalt \u00fchte t\u00f5sist k\u00f5rvaltoimet, mille puhul esines ajaline seos vaktsiini manustamisega. Enim esines allergilisi reaktsioone.<\/p>\n\n\n\n
Igal inimesel on \u00f5igus autonoomiale, isiklikule otsusele teha nii, nagu ta hetkel paremaks peab. Samas, olles tervishoiut\u00f6\u00f6taja v\u00f5i \u00f5ppides selleks, kehtib printsiip: \u201emitte kahjustada\u201c. Juhul kui enda t\u00f5ekspidamistest l\u00e4htuv otsus l\u00e4heb vastuollu meditsiini p\u00f5hiprintsiibiga \u201emitte kahjustada\u201c, siis on tegemist meditsiinieetika valdkonda kuuluva probleemiga, mis n\u00f5uab paremat lahendust, et ennetada ohtu patsiendile ja kaast\u00f6\u00f6tajatele kliinilises praktikas. \u0160otimaal teostatud esindusliku valimiga uuring 194 362 tervishoiut\u00f6\u00f6taja pereliikme hulgas n\u00e4itas, et tervishoiut\u00f6\u00f6taja enda vaktsineeritus oli seotud v\u00e4henenud dokumenteeritud COVID-19 haigusjuhtudega tervishoiut\u00f6\u00f6taja pereliikmete hulgas ehk v\u00e4henenud oli peresisene transmissioon\u00b9.<\/p>\n\n\n\n
Vaktsiinide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine on olnud \u00fcks suurematest meditsiinilistest saavutustest ja rahvatervise nurgakividest vaktsineerimise 223-aastase ajaloo jooksul. COVID-19 haiguse l\u00e4bip\u00f5demine v\u00f5ib olla raskekujuline, t\u00fcsistused v\u00f5ivad h\u00e4irida tervisega seotud elukvaliteeti. T\u00f5endusp\u00f5histel andmetel on COVID-19 vaktsiinid ohutud, seega on iga kodaniku kohus teha \u00f5ige valik, m\u00f5eldes iseenda k\u00f5rval ka pereliikmete, kaaskodanike, patsientide ja t\u00f6\u00f6kaaslaste ohutusele. Kriitilist ja t\u00f5endusp\u00f5hisel teabel p\u00f5hinevat otsust k\u00f5igile!<\/p>\n\n\n\n
Inimestele, kes on s\u00fcndinud 20. sajandi teisel poolel, on olnud r\u00e4ngim inimelude kaotusega (75 miljonit) s\u00fcndmus Teine maailmas\u00f5da. Aastatel 1918-1919 nelja lainena kulgenud Hispaania gripp, p\u00f5hjustatuna gripiviiruse A alat\u00fc\u00fcbist H1N1, on olnud surmavaim (hinnanguliselt 50 miljonit) pandeemia inimajaloos. Kuigi maailmas manustati esimene gripivastane vaktsiin 1930. aastatel, algas vaktsineerimise ajalugu juba 1796. aastal Inglismaal, kui Edward […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":1093,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2,25],"tags":[29,30],"ppma_author":[41],"class_list":["post-1095","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-juubel","tag-covid-19","tag-vaktsineerimine","wpautop"],"authors":[{"term_id":41,"user_id":7,"is_guest":0,"slug":"sirje-sammul","display_name":"Sirje Sammul","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/708500a7a68182334ac9d05941a98794a12110c21fa33a9cf9e69db024289880?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1095","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1095"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1095\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1099,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1095\/revisions\/1099"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1093"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1095"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1095"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1095"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1095"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}