Paar sajandit tagasi algselt \u00e4mmaemandatele loodud koolist on k\u00e4esolevaks ajaks saanud Eesti \u00f5enduse ja \u00e4mmaemanduse edukas ning silmapaistev taimelava. Arvukaim \u00f5eskond Kliinikumis on Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli vilistlased ja aastaid oleme olnud kooli jaoks suurim praktikabaas. T\u00e4nu sellele oleme saanud v\u00e4rvata kooli parimaid ja edukamaid l\u00f5petajaid.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas siis paistab praegu meie silmis hea kaasteeline? Nooruslik, edumeelne ja t\u00e4nap\u00e4evane. Tagasihoidlik, v\u00e4\u00e4rikas ja kohati ka pisut konservatiivne. K\u00fcllap see v\u00e4ike kogus konservatiivsust on tingitud vanast heast Tartu vaimust, kes enne, kui oma saavutustest h\u00fc\u00fcab, v\u00e4hemalt k\u00fcmme korda k\u00f5ik \u00fcle kontrollib, tegevused ja tulemused veatuks timmib ning veel ka akadeemilisse keelde ja v\u00f5tmesse vormistab. Ehk Tartu vaim aitab meid selleski, et p\u00fcsiks tasakaal nii konservatiivsuse, v\u00e4\u00e4rikuse kui ka uuenduste, innovatsiooni ja enesereklaami osas.<\/p>\n\n\n\n
Kuna kool alustas \u00e4mmaemandate koolina, siis keskendume kooli juubeli puhul kahele olulisele erialale: \u00e4mmaemandusele tema ajaloolises ja t\u00e4nap\u00e4evases t\u00e4henduses ning vaimse tervise \u00f5endusele, pidades silmas eriala kiiresti kasvavat populaarsust.<\/p>\n\n\n\n
Kliinikumi naistekliinikus m\u00e4letatakse \u00e4mmaemanda praktikante 1986. aastast, mil naise voodi k\u00f5rval seisti koos spordimeditsiini tudengitega.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n
Kliinikumi naistekliinikus m\u00e4letatakse \u00e4mmaemanda praktikante 1986. aastast, mil naise voodi k\u00f5rval seisti koos spordimeditsiini tudengitega. Tol ajal k\u00e4idigi kambakesi praktikal, istuti vana Toomel asunud haigla aknalaual ja arutleti toimuva \u00fcle. Naise \u00f5igused ja privaatsus ei olnud toona esikohal. \u00d5petajateks olid ainult arstid. Meie paljude \u201eakadeemiline ema\u201c, Lille Rikas, kes t\u00f6\u00f6tas k\u00f5rge vanuseni, meenutas oma esimest praktikap\u00e4eva, kui juhendaja k\u00fcsis: \u201eNoh, lilled ja \u00f5ied, kes tahab v\u00f5tta vastu oma esimese s\u00fcnnituse?\u201c Lille tahtis. Hiljem selgus, et oli oma v\u00e4imehe \u00e4mmaemand.<\/p>\n\n\n\n
Koos Eesti Vabariigiga saabus ka \u00e4mmaemandate iseseisvus ning hakati arvestama naiste soovide ja vajadustega. Sealt edasi l\u00f5ppes mitmekesi s\u00fcnnituse juures viibimine. Ustele hakati koputama ja naistelt luba k\u00fcsima, kas \u00fcli\u00f5pilane v\u00f5ib s\u00fcnnituse juures viibida.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4letame aega, kui kittel ja m\u00fctsid olid t\u00e4rgeldatud ning marlimaskid v\u00e4rvilised, v\u00e4rv olenes kellaajast, millal seda tuli kasutada. Kui saabus vabadus, saabus ka vaesus. Kitleid ei olnud ning kui vedas, sai selle oma tuttavalt l\u00fcpsjalt v\u00f5i Rootsi sotsiaalabist. Tudengite sukkp\u00fcksid olid toona v\u00f5rgust ja kingad kullast\u2026<\/p>\n\n\n\n
Selle loo tarbeks lugusid kogudes kohtusime ka Tallinna Pelgulinna haigla \u00e4mmaemandusjuhi Heli Rannuga, kellel palusime iseloomustada meie \u00fcli\u00f5pilasi. \u201eTartu \u00fcli\u00f5pilased on v\u00e4gagi silmapaistvad oma teadmiste ja hoiakute poolest,\u201c \u00fctles ta. Ajatelge pidi on \u00fcli\u00f5pilased muutunud n\u00f5udlikumaks nii enda kui oma juhendaja suhtes, sageli kuuleb nende suust k\u00fcsimust \u201eMiks?\u201c. Tugevaid kolleege kasvatab asjaolu, et paljud \u00f5ppej\u00f5ud on meie endi seast.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4letame aega, kui kittel ja m\u00fctsid olid t\u00e4rgeldatud ning marlimaskid v\u00e4rvilised, v\u00e4rv olenes kellaajast, millal seda tuli kasutada.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n
Nii nagu pole tervist ilma vaimse terviseta, poleks Kliinikumi vaimse tervise \u00f5endust, v\u00e4hemalt sellisel tasemel, ilma k\u00f5rgkoolita. Eelmisel aastal, \u00f5enduse ja \u00e4mmaemanduse aasta raames, otsisime ps\u00fchhiaatria\u00f5enduse pika ajaloo tarbeks materjali, kuid k\u00f5ik leiud olid seotud arstidega. Abi sai k\u00fcsitud isegi Rahvusarhiivist, kuid materjalid kajastasid vaid arstiteadlaste t\u00f6id ja tegevusi. Meie suur soov on, et leiduks ajaloohuvilisi \u00fcli\u00f5pilasi, kes huvitavad inimesed ja lood \u00fcles leiaksid ning need kirja paneksid. Veel on meie hulgas \u00f5desid, kes m\u00e4letavad m\u00f6\u00f6dunud sajandi tegevusi ning ehk on m\u00f5nel meeles ka nende kunagiste kolleegide jutustused.<\/p>\n\n\n\n
Tulles tagasi t\u00e4nap\u00e4eva ja nendesse aegadesse, kus oleme kooliga koost\u00f6\u00f6d teinud, hindame k\u00f5rgelt kooli valmisolekut hoolimata keerulistest aegadest s\u00e4ilitada ps\u00fchhiaatria eriala \u00f5petamine, selle edasiarendamine ning praktika v\u00e4\u00e4rtustamine. Oleme p\u00fc\u00fcdnud praktika osas olla koolile head partnerid. \u00dcli\u00f5pilaste saabumine kliinikusse on alati ootus\u00e4revust tekitav r\u00f5\u00f5mus p\u00e4ev.<\/p>\n\n\n\n
Ilma p\u00f5hi\u00f5ppej\u00e4rgse erialase koolituse v\u00f5imaluseta ei oleks vaimse tervise \u00f5dede teadmised ja oskused kindlasti praegusel tasemel. Eelmise sajandi 90ndatel sai selgeks, et ainult p\u00f5hi\u00f5ppest saadud teadmiste ja oskustega igap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s toime ei tule. Koost\u00f6\u00f6s ps\u00fchhiaatria \u00f5ppej\u00f5u Anu Vedleriga valmis 240-tunnine ps\u00fchhiaatria\u00f5dede kursus. Kursuse l\u00f5petajatega koos l\u00f5ime Eesti Ps\u00fchhiaatria\u00f5dede Seltsi, millest k\u00e4esolevaks ajaks on v\u00e4lja kasvanud Eesti \u00d5dede Liidu juures tegutsev Vaimse Tervise \u00d5enduse Seltsing.<\/p>\n\n\n\n
Kui Eesti rahvatervise arengut hakkas toetama Norra riik oma finantsmehhanismide kaudu, oli aeg P\u00f5hjamaade ja \u00dchendkuningriigi eeskujul viia esmatasandi vaimse tervise teenused abivajajate juurde. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool tuli ideega kaasa ning 2015. aastal valmistas eri\u00f5e \u00f5pe vaimse tervise alal ette \u00f5ed, kes asusid iseseisvalt t\u00f6\u00f6le laste ja noorukite vaimse tervise kabinettidesse. Kool on alati arvestanud \u00f5dede hariduslike vajadustega, olnud loov, paindlik ja tegus partner.<\/p>\n\n\n\n
Eesti tervishoiu eesseisvate suurte v\u00e4ljakutsete ees oleme ikka koos olnud. Kliinikumi \u00f5dede ja \u00e4mmaemandate edulood on meie \u00fchist\u00f6\u00f6. Aastak\u00fcmneid oleme koost\u00f6\u00f6s \u00f5petanud ja arendanud vajalikke erialasid, aidates meie \u00f5dedel ja \u00e4mmaemandatel kasvada tunnustatud ning iseseisvateks spetsialistideks.<\/p>\n\n\n\n
Meie pikaaegse \u00fchise tee v\u00f5ib kokku v\u00f5tta Hiina vanas\u00f5naga: \u201eTarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ja r\u00f5\u00f5m tulevikule.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Palju \u00f5nne meie heale kaasteelisele ja koost\u00f6\u00f6partnerile!<\/p>\n\n\n\n
Pille Teesalu, Tartu \u00dclikooli Kliinikumi naistekliiniku \u00fclem\u00e4mmaemand<\/em>
Evelin Gross, Tartu \u00dclikooli Kliinikumi naistekliiniku \u00e4mmaemand<\/em>
Reet Tohvre, Tartu \u00dclikooli Kliinikumi ps\u00fchhiaatriakliiniku \u00fclem\u00f5de<\/em>
Ilona Pastarus, Tartu \u00dclikooli Kliinikumi \u00f5enduse ja patsiendikogemuse juht<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Paar sajandit tagasi algselt \u00e4mmaemandatele loodud koolist on k\u00e4esolevaks ajaks saanud Eesti \u00f5enduse ja \u00e4mmaemanduse edukas ning silmapaistev taimelava. Arvukaim \u00f5eskond Kliinikumis on Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli vilistlased ja aastaid oleme olnud kooli jaoks suurim praktikabaas. T\u00e4nu sellele oleme saanud v\u00e4rvata kooli parimaid ja edukamaid l\u00f5petajaid. Kuidas siis paistab praegu meie silmis hea kaasteeline? Nooruslik, edumeelne […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1087,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1,2,25],"tags":[],"ppma_author":[33],"class_list":["post-1088","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-aktuaalne","category-juubel","wpautop"],"authors":[{"term_id":33,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"jaanika-niinepuu","display_name":"Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3429ecb05f7ecdce2d6903530c5181ef472cbce200e16335243a11355bc44b13?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1088","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1088"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1088\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1090,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1088\/revisions\/1090"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1087"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1088"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1088"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1088"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1088"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}