{"id":1061,"date":"2022-02-09T17:51:17","date_gmt":"2022-02-09T15:51:17","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1061"},"modified":"2022-03-04T16:01:48","modified_gmt":"2022-03-04T14:01:48","slug":"anneli-kannus-tulevik-saab-olla-vaid-parem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/anneli-kannus-tulevik-saab-olla-vaid-parem\/","title":{"rendered":"Anneli Kannus: tulevik saab olla vaid parem"},"content":{"rendered":"\n

Anneli Kannus, millistes riikides peale Eesti on veel \u00f5dede puudus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Koroonapandeemia valguses on teravalt esile kerkinud tervishoiut\u00f6\u00f6tajate puuduse probleem, eelk\u00f5ige \u00f5dede v\u00e4hesus. Uurisime Eesti \u00d5dede Liidu (E\u00d5L) presidendilt Anneli Kannuselt, kui kriitiline olukord on ja millised on v\u00f5imalused olukorra lahendamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Maailma Terviseorganisatsioon andis 2020. aastal v\u00e4lja raporti, mis kinnitas, et \u00f5desid on puudu kogu maailmas, kokku 6 miljonit. Pandeemia ajal raportit korrigeeriti, kuna pingelise t\u00f6\u00f6 ja suurenenud t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5ttu lahkuvad pension\u00e4rid tervishoiust ning paljudes maades, sh Eestis, loobuvad \u00f5ed oma t\u00f6\u00f6st \u2013 n\u00fc\u00fcdseks on maailmas \u00f5dede puuduse prognoos aastaks 2030 juba 9 miljonit.<\/p>\n\n\n\n

Soome on v\u00e4lja \u00f6elnud, et vajavad 2030. aastaks 30 000 tervishoiu- ja sotsiaalt\u00f6\u00f6tajat lisaks, ka teised P\u00f5hjamaad on kinnitanud, et \u00f5desid on rohkem vaja. Eesti \u00f5dede ettevalmistus on nii hea, et l\u00f5petajaid t\u00f6\u00f6tab \u00fcle maailma, sh ka n\u00e4iteks USAs ja Kanadas, r\u00e4\u00e4kimata P\u00f5hjamaadest.<\/p>\n\n\n\n

Milline oleks optimaalne \u00f5dede arv Eestis?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hetkel on t\u00f6\u00f6tavaid \u00f5desid Eestis ligi 9000, registris on neid rohkem kirjas, kuid kahjuks pole tervishoiut\u00f6\u00f6tajate register t\u00e4na k\u00f5ige t\u00e4psem allikas ja seega ei teata, kas need \u00fclej\u00e4\u00e4nud registris kajastuvad t\u00f6\u00f6tavad mujal, on pension\u00e4rid, v\u00f5i on Eestist \u00fcldse lahkunud. Tervishoiuasutustelt koondab statistikat Tervise Arengu Instituut, mis kinnitab t\u00f6\u00f6tavate \u00f5dede arvuks samuti ligi 9000.<\/p>\n\n\n\n

\"Anneli
Anneli Kannus<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Arvestades Euroopa Liidu keskmist ning \u00f5dede arvu suhet elanikega, on meil tervishoius\u00fcsteemis puudu ligi 4000 \u00f5de. Olulist paranemist t\u00e4nasele olukorrale, ehk koormuse normaliseerumist, tooks juba 1000 uue \u00f5e lisandumine.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ikide uute tegevuste katmiseks, mida \u00f5dedele teha tahetakse anda, on \u00f5desid juurde vaja ideaalis ikka pigem 4000 \u00f5de, mis v\u00f5imaldaks tervishoius\u00fcsteemi muuta t\u00f5esti inimkesksemaks.<\/p>\n\n\n\n

Kiirabi, kooli- ja kodu\u00f5endus on vaid kolm konkreetset valdkonda, kus veel k\u00fcmmekond aastat tagasi tegutsesid arstid, aga t\u00e4na tegutsevad hoopis \u00f5ed. Veel viis aastat tagasi oli perearstil \u00fcks \u00f5de, t\u00e4na saab perearst t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta kaks pere\u00f5de, mida \u00fcle poolte perearstidest on ka teinud. Samas arutatakse juba kolmanda pere\u00f5e vajaduse \u00fcle ning tervisekeskustes on lisandunud v\u00f5imalus vaimse tervise \u00f5e t\u00f6\u00f6le rakendamiseks. Valdkondi, kus \u00f5de saab iseseisvalt tegutseda, j\u00e4rjest lisandub.<\/p>\n\n\n\n

Miks paljud \u00f5ed kolivad Soome?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hetkel ei saa \u00f6elda, et Soome t\u00f6\u00f6le asumine oleks h\u00fcppeliselt kasvanud. K\u00fcll aga otsivad p\u00e4ris paljud \u00f5ed ka Eestis p\u00e4evast t\u00f6\u00f6d ehk siirduvad tervisekeskustesse ja erameditsiini asutustesse, kus \u00f6\u00f6d, p\u00fchad ning n\u00e4dalavahetused on vabad.<\/p>\n\n\n\n

Soomes on t\u00f6\u00f6korraldus ja t\u00f6\u00f6jaotus selgemad, asenduss\u00fcsteemid t\u00f6\u00f6tavad ning \u00f5e t\u00f6\u00f6koormus osakonnas pole nii suur kui Eestis, n\u00e4iteks \u00f5e k\u00f5rval t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja\u00f5ppinud hooldust\u00f6\u00f6tajad ning \u00fchel \u00f5el pole nii palju patsiente, kui Eestis. Palk ei ole peamine p\u00f5hjus Eestist v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6 otsimiseks.<\/p>\n\n\n\n

Mida tuleb teha olukorra stabiliseerimiseks ning mida on juba tehtud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eestis tuleb t\u00f5sta \u00f5dede \u00f5ppekohtade arvu ning parandada olemasolevate \u00f5dede t\u00f6\u00f6tingimusi. T\u00f6\u00f6tingimuste alla k\u00e4ivad nii t\u00f6\u00f6koormusele vastav t\u00f6\u00f6tasu, puhkuse ja t\u00f6\u00f6aja tasakaal, v\u00f5imalus oma p\u00e4devust maksimaalselt rakendada ja ennast edasi arendada, v\u00f5rdne suhtumine k\u00f5ikidesse tervishoiut\u00f6\u00f6tajatesse ning vajadusel vaimse tervise tugi. Oluline on kehtestada \u00f5de-patsient suhtearvud ehk sisuliselt koormusnormid k\u00f5ikides tervishoiuasutustes \u00fchtlaselt.<\/p>\n\n\n\n

Nende k\u00fcsimustega tegeleb p\u00f5hiliselt E\u00d5L, olles pidevas dialoogis nii sotsiaalministeeriumi, haigekassa kui ka t\u00f6\u00f6andjatega. Mida rohkem on liidus \u00f5desid, seda rohkem tuleb ametnikel ja poliitikutel meid kuulata.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas on m\u014djutanud COVID-19 \u00f5dede t\u00f6\u00f6d?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dchelt poolt on COVID t\u00f5stnud \u00f5dede keskmist t\u00f6\u00f6tasu, koroonaosakondades makstava lisatasu t\u00f5ttu. Teisalt on see \u00f5ed \u00fcle koormanud. \u00d5ed t\u00f6\u00f6tavad praegu kurnatuse piiril. Covid-pandeemia on \u00fcle maailma toonud \u00f5dede t\u00f6\u00f6 rambivalgusesse ja aidates v\u00e4\u00e4rtustada \u00f5e t\u00f6\u00f6d, r\u00f5hutades \u00f5dede olulisust ja suurendanud t\u00e4helepanu nende rollile. Loodame j\u00f5uda ka meie poliitikuteni, kes l\u00f5puks otsustavad nii \u00f5ppekohtade arvu rahastamise kui ka \u00f5dede t\u00f6\u00f6tingimuste parandamise \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

Kas t\u00e4nap\u00e4eva noored ei taha \u00f5ppida \u00f5eks, sest nende palk ei ole piisavalt k\u00f5rge, v\u00f5rreldes teiste Euroopa riikidega?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5eks \u00f5ppida soovijaid j\u00e4tkub, mida kinnitavad vastuv\u00f5tukonkursid tervishoiuk\u00f5rgkoolidesse. \u00d5dede \u00f5ppekohtade arvude t\u00f5stmine ehk \u00f5ppekohtade rahastamise puudumine on riigi tegemata j\u00e4tmine. \u00d5ppekohtade arvu oleks pidanud t\u00f5stma j\u00f5uliselt juba varasemalt. Kahe k\u00f5rgkooli peale kokku on olnud vastuv\u00f5tt viimastel aastatel pisut \u00fcle 500 \u00f5e, vajadus oleks v\u00f5tta igal aastal \u00f5ppima v\u00e4hemalt 700 \u00f5de ning seda juba v\u00e4hemalt viis aastat tagasi.<\/p>\n\n\n\n

Kas \u00f5ed on rahul oma palgaga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5ed ei ole rahul oma palgaga, kuna see ei vasta t\u00e4nasele t\u00f6\u00f6koormusele. \u00d5e tunnipalk on t\u00e4na 8 eurot ja 40 senti, mis t\u00f5useb 1. aprillist 2022 kollektiivlepingu alusel v\u00e4hemalt 9,05 euroni. T\u00f5si, paljudes asutustes (eriti P\u00f5hja-Eestis) on t\u00e4na \u00f5e tunnitasu juba oluliselt k\u00f5rgem \u2013 meil on ka infot nii 10- kui ka 12-14-eurosest tunnipalgast, r\u00e4\u00e4gin siinkohal t\u00f6\u00f6lepingus olevast tunnitasust, mitte lisatasudest.<\/p>\n\n\n\n

Mida saab teha, et tervishoiut\u00f6\u00f6tajate palk kasvaks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dchelt poolt \u2013 mida rohkem on E\u00d5L liikmeid, seda enam tuleb t\u00f6\u00f6andjatel ja riigil meiega arvestada. Teiselt poolt \u2013 \u00f5ed peavad julgema t\u00f6\u00f6andjaga vaielda oma t\u00f6\u00f6tingimuste \u00fcle ehk k\u00fcsimus pole vaid palganumbris, vaid palga ja t\u00f6\u00f6koormuse teineteisele vastavuses. E\u00d5L annab \u00f5dedele h\u00e4\u00e4le, usaldusisikud t\u00f6\u00f6kohtadel saavad aidata probleemide lahendamisega, mida ise ei julgeta t\u00f5statada.<\/p>\n\n\n\n

E\u00d5L juhatuse liikmed ja eksperdid on kaasatud ministeeriumi, haigekassa jt organisatsioonide algatatud arengukavade ja seadusemuudatuste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisse, mille kaudu j\u00f5uavad \u00f5dede mured, r\u00f5\u00f5mud ja ideed riiklikule tasandile. \u00dchtlasi on E\u00d5L kollektiivlepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste osapool, seistes nii t\u00f6\u00f6tasu miinimumi t\u00f5usu kui ka teiste t\u00f6\u00f6tingimuste paranemise eest. Viimasel neljal aastal on riik kutsunud E\u00d5L-i osalema k\u00f5ikidesse arendustesse. Lisaks on E\u00d5L aktiivselt suhtlemas nii riigikogu liikmete, erinevate ministrite, kui KOV poliitikutega, et \u00f5dede t\u00f6\u00f6 olulisust, rolli inimkeskse tervishoius\u00fcsteemi loomisel teadvustada.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas saab noori meelitada \u00f5eks \u00f5ppima?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hetkel tundub, et neid pole vaja meelitada, soovijaid on piisavalt. Vajalikul arvul pole \u00f5ppekohti, kuhu k\u00f5ik soovijad \u00e4ra mahuksid. Kindlasti on oluline m\u00e4rkida, et see on t\u00f6\u00f6 kogu eluks. T\u00f6\u00f6kohti ilmselt on alati rohkem kui selles valdkonnas t\u00f6\u00f6tegijaid. Elanikkond vananeb, elatakse kauem, aga ollakse haiged ja vajatakse abi. Samuti on oluline \u00f5dede rolli t\u00f5stmine inimese tervise hoidmisel ja tema terviseteekonna toetamisel. \u00d5endus areneb kogu maailmas tugevamini ja kiiremini kui kunagi varem. ICN on kokku leppinud eri\u00f5dede suurenevas rollis ka krooniliste haigete j\u00e4lgimiseks, mida p\u00fc\u00fcame Eestiski rakendada.<\/p>\n\n\n\n

2015. aastal on Tartu \u00dclikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uurinud tervishoiut\u00f6\u00f6tajatelahkumise p\u00f5hjuseid. Selle j\u00e4rgi oli arengu-, karj\u00e4\u00e4ri- ja eneseteostusv\u00f5imaluste puudumine \u00fcheks oluliseks p\u00f5hjuseks, miks \u00f5enduseriala omandanud erialalt lahkusid. Mida on tehtud olukorra leevendamiseks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Viimase viie aasta jooksul on olukord v\u00e4ga oluliselt muutunud. Paljud viidatud uuringuga seonduvad k\u00fcsimused oleks m\u00f5istlik esitada poliitikutele, sotsiaalministeeriumile ja haigekassale. Tervishoiut\u00f6\u00f6tajate puudus oli oluline siis ja on ka praegu. Olukord on muutunud halvemaks, kuna \u00f5dede puudus n\u00e4iteks on k\u00f5ige suurem hetkel hoopis Tallinnas. Esmakordselt paarik\u00fcmne aasta jooksul on tekkinud \u00f5dede puudus ka Tartus! \u00dcle\u00fcldiselt on \u00f5dede t\u00f6\u00f6koormus j\u00e4rjest suurenenud.<\/p>\n\n\n\n

Praktika juhendamise k\u00fcsimus pole siiani lahendust leidnud. Tervishoiuasutused on olukorra lahendanud erinevalt, on kohti, kus praktika juhendamise eest saadakse lisatasu ja kohti, kus seda tehakse tasuta. Kas ja kuidas seda arvestatakse t\u00f6\u00f6kohal, s\u00f5ltub t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6tajate vahelisest kokkuleppest igas konkreetses asutuses, kuid otseselt ka asutuse finantsidest ning hoiakutest.<\/p>\n\n\n\n

E\u00d5L tegeleb k\u00f5igi nende probleemidega igap\u00e4evaselt. 2020. aastal kohtusime k\u00f5ikide riigikogu fraktsioonidega. 2021. aastal oleme korduvalt kohtunud president Kersti Kaljulaidi, peaminister Kaja Kallase ning t\u00f6\u00f6- ja terviseminister Tanel Kiigega, et k\u00f5iki neid probleeme k\u00e4sitleda ning lahendusi leida. Oktoobris esitas E\u00d5L peaministrile, rahandusministrile, t\u00f6\u00f6- ja terviseministrile viis tegeliku olukorra kirjeldust ning viis lahendusettepanekut. Loodame, et need on poliitikutele arusaadavad ja ellu viidavad.<\/p>\n\n\n\n

Millised riigid v\u00f5iksid olla Eesti tervishoiu jaoks heaks n\u00e4iteks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hetkel on valmimisel Eesti Haiglav\u00f5rgu Arengukava 2040, milles otsiti eeskujuriike ning tutvuti mitmete erinevate riikide s\u00fcsteemidega. Eeskujuriigid on hetkel pigem Taani ja Rootsi, kuid ka Norra, Soome jt riigid.<\/p>\n\n\n\n

Eesti v\u00e4iksust arvestades ei saa \u00fchtki konkreetset riiki v\u00f5tta eeskujuks selliselt, et lihtsalt teise riigi mudel siia \u00fcle tuua. \u00d5ppida parimatelt saab aga kindlasti, ent tuleb luua oma mudel. V\u00f5rdluses on positiivne, et nii arstide, kui \u00f5dede \u00f5pe on reguleeritud Euroopa direktiividega. Samas on n\u00e4iteks suurematel riikidel v\u00f5imalusi rohkem \u00f5dede kitsamaks spetsialiseerumiseks. Eestis on \u00f5enduses vaid neli eriala \u2013 tervise\u00f5endus, kliiniline \u00f5endus, intensiiv\u00f5endus ja vaimse tervise \u00f5endus.<\/p>\n\n\n\n

E\u00d5L on viimased kolm aastat intensiivselt tegelenud eri\u00f5dedele rakenduse leidmisega Eesti tervishoius\u00fcsteemis. Kas on olnud edusamme?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1. septembrist 2019 on kehtestatud sotsiaalministeeriumi m\u00e4\u00e4rus, mis m\u00e4\u00e4ratleb eri\u00f5dedena \u00f5ed, kes on l\u00f5petanud \u00fcheaastase spetsialiseerumise v\u00f5i magistri\u00f5ppe tervishoiuk\u00f5rgkoolides \u00fchel neljast erialast \u2013 tervise\u00f5enduses, vaimse tervise \u00f5enduses, kliinilises \u00f5enduses v\u00f5i intensiiv\u00f5enduses. Vastavad erialad on eraldi v\u00e4lja toodud ka tervishoiut\u00f6\u00f6tajate registris. Seega esitas E\u00d5L 2019. aastal eri\u00f5e teenuse taotluse tervishoiuteenuste loetelu komisjonile. 2020. aastast alates menetlevad komisjon, haigekassa ja sotsiaalministeerium eri\u00f5e teenuse k\u00fcsimust. Eriarvamusi on nii Eesti Haiglate Liidu kui Eesti Arstide Liiduga.<\/p>\n\n\n\n

2021. aasta s\u00fcgisest algas siiski l\u00f5puks haiglates eri\u00f5e teenuse piloteerimine. Kevadel 2022 on tervishoiuteenuste loetelu komisjonis eri\u00f5e teenus uuesti arutelus, et hinnata, kuidas projekt lahendas k\u00fcsimused, mis on siiani tekkinud. E\u00d5L omalt poolt j\u00e4tkab teenuse hinnakirja saamiseks igak\u00fclgse tegevusega \u2013 informeerides nii poliitikuid ja ametnikke, korraldades arutelusid ja infovahetust.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchtlasi on 2021. aasta kevadel loodud sotsiaalministeeriumis \u00f5enduse arendusn\u00f5ukogu, mis k\u00e4sitleb \u00f5enduse arengus olulisi teemasid ning planeerib nende lahendamist koos teiste riiklike institutsioonidega. \u00d5enduse arendusn\u00f5ukokku kuuluvad peale \u00f5dede liidu veel haigekassa, terviseameti, TEHIKu esindajad ning loomulikult k\u00f5rgkoolide, \u00f5endusjuhtide, \u00e4mmaemandate \u00fchingu esindajad. Arendusn\u00f5ukogu esimees on sotsiaalministeerium, aseesimees E\u00d5L president.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas on lood \u00f5dede vastuv\u00f5tul\u00e4vendi, \u00fcli\u00f5pilaste motiveerituse ja tasemega \u2013 on see piisavalt k\u00f5rge?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rgkoolid on \u00f6elnud, et vaatamata k\u00f5rgele huvile, ei ole v\u00f5imalik k\u00f5iki soovijaid vastu v\u00f5tta, seega vastuv\u00f5tul\u00e4vendit ei peaks alandama. Kindlasti on k\u00f5igil osapooltel lihtsam k\u00f5rgemaid n\u00f5udmisi esitada, kui \u00f5dede t\u00f6\u00f6koormuse ja t\u00f6\u00f6tingimuste k\u00fcsimused on lahenenud v\u00f5i lahenemas. Hetkel ei saa t\u00f6\u00f6andjad valida, keda t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta v\u00f5i mitte v\u00f5tta, kuna \u00f5desid lihtsalt ei j\u00e4tku. T\u00f6\u00f6le saavad k\u00f5ik, kes v\u00e4hegi t\u00f6\u00f6d tahavad teha ning \u00f5e diplomit omavad. Igas ametis on m\u00f5ningane konkurents tervitatav, hetkel seda lihtsalt pole.<\/p>\n\n\n\n

Olen ise olnud \u00f5ppej\u00f5ud 15 aastat ning tervishoiu k\u00f5rgkooliga seotud 25 aastat. Juba 20 aastat tagasi otsustasid Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5ppej\u00f5ud \u00fchiselt, et oluline pole alati hinne, k\u00fcll aga on \u00fcli\u00f5pilaste tulemuste \u00fcle otsustamisel oluline m\u00e4\u00e4ratleda: \u201ekas ise julgen olla patsient, kui see inimene minu voodi k\u00f5rval seisab?\u201c. Loodan, et see p\u00f5him\u00f5te on s\u00e4ilinud ka t\u00e4na, kui oluline sisemine kvaliteediindikaator.<\/p>\n\n\n\n

Jaksu \u00f5ppimisel ning l\u00f5petamisel. Kuna hetkel on tervishoius olukord hull, siis tulevik saab olla vaid parem.<\/p>\n\n\n\n

Eve L\u00f5o, \u00f5e \u00f5ppekava 2. kursuse \u00fcli\u00f5pilane<\/em>
Diana Stanevit\u0161, \u00f5e \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anneli Kannus, millistes riikides peale Eesti on veel \u00f5dede puudus? Koroonapandeemia valguses on teravalt esile kerkinud tervishoiut\u00f6\u00f6tajate puuduse probleem, eelk\u00f5ige \u00f5dede v\u00e4hesus. Uurisime Eesti \u00d5dede Liidu (E\u00d5L) presidendilt Anneli Kannuselt, kui kriitiline olukord on ja millised on v\u00f5imalused olukorra lahendamiseks. Maailma Terviseorganisatsioon andis 2020. aastal v\u00e4lja raporti, mis kinnitas, et \u00f5desid on puudu kogu maailmas, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1063,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2,25],"tags":[],"ppma_author":[33],"class_list":["post-1061","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-juubel","wpautop"],"authors":[{"term_id":33,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"jaanika-niinepuu","display_name":"Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3429ecb05f7ecdce2d6903530c5181ef472cbce200e16335243a11355bc44b13?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1061","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1061"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1061\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1082,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1061\/revisions\/1082"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1063"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1061"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1061"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1061"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1061"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}